tystnadplikt-och-sekretess.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
Gájkajn sujton la sjávovälggogisvuohta	Gaajhkh hoksesne sjeavohthvoetem utnieh
Gå aktavuodav válldá sujtujn de l ájnas åskov dåbddå barggijda majt iejvvi.	Gosse hoksese gaskesadta lea vihkeles bievnemem damta dejtie barkijidie mah råaka.
Åskeldibme l ájnas dåbddåtjit jasskavuodav ja duosstat jálot ságastit vájvij jali dåbddomerkaj birra ma li sujna ja dan láhkáj oadtjot sujtov majt dárbaj.	Bievneme lea vihkeles juktie edtja damtedh jearsoes jïh doestedh soptsestidh gaajhki dej vaejviej jallh symptomi bïjre mejtie åtna jïh dan gaavhtan dam hoksem åådtje maam daarpesje.
Danen la gájkajn gudi barggi varresvuohta- ja skihpasujton sjávovälggogisvuohta.	Dannasinie gaajhkesh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksesne berkieh sjeavohthvoetem utnieh.
Vuodoprinsihppa l ij aktak sujton oattjo diedojt vaddet jus ij la iesj ij la dav miededam.	Våaromeprinsipe lea ij oktegh hoksesne åadtjoeh maamakt dov bïjre bievnieh jis datne ih leah dam dåhkasjahteme.
Guosská buojkulvissan patienta skibádagá diedojda, dálkudimev jali priváhta vidjurijda.	Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan dov skïemtjelassen bïjre, gïetedimmien bïjre jallh dov privateles tsiehkiej bïjre.
Skihpasujton la fámon sämmi sekretässasuodje gájkka patientajda juska sujna l riektá Svierigin viessot jali ij.	Skïemtjehoksesne seamma sekretessevaarjelimmie gaajhkh skïemtjiji åvteste jïh seamma man reaktam åtna Sveerjesne årrodh jallh ij.
Gejda barggi stáhtan, lánndadikkijn ja kommuvnajn stivrriduvvá sjávovälggogisvuohta almulasjvuohta- ja sekretässalágas valla gudi barggi priváhta sujttovadde lunna galggi tjuovvot patiänntasihkarvuohtalága njuolgadusájt sjávovälggogisvuoda birra.	Sjeavohthvoetem byögkeles- jïh sekretesselaaken mietie stuvrie dejtie gïeh berkieh staatesne, laantedigkine jïh tjïeltine mearan dah mah berkieh privaaten hoksevedtijinie edtjieh njoelkedasside dåeriedidh sjeavohthvoeten bïjre skïemtjijevihtieslaakesne.
Gut doadjá sjávovälggogisvuodav máhttá duobbmoståvlån duobbmiduvvat jali ietjáláhkáj stráffuduvvat fábmudagájs gejn li gähttjo sujto badjela.	Dïhte gie sjeavohthvoetem meadta maahta dåapmestovlesne dööpmedh jallh jeatjah vuekine beadtasåvva reeremistie mij hoksem vååksjedh.
Barggijn skihpadåben jali varresvuohtaguovdátjin la sjávovälggogisvuohta.	Barkijh skïemtjegåetesne jallh hoksejarngesne sjeavohthvoetem utnieh.
Le val gudi patientav sujttiji gudi oadtju nubbe nuppijn patienta varresvuoda jali persåvnålasj vidjurij birra ságastit.	Dïhte lea barre dejtie gie skïemtjijem huksieh gïeh åadtjoeh sinsitnine soptsestidh skïemtjijen healsoetsiehkien jallh persovneles tsiehkiej bïjre.
Merkaj buojkulvissan dåktår oadtju rádedit patienta dálkudimev nuppijn dåktårijn val jus sujttiba sämmi ulmutjav.	Vuesiehtimmien gaavhtan dåaktere åådtje skïemtjijen båehtjierdimmiem digkiedidh kollegine barre jis dïhte seamma persovnem håksa.
Sjávovälggogisvuohta guosská gájkka barggijda majt iejvvi sujton.	Gaajhkh barkijh sjeavohthvoetem utnieh seamma gie hoksesne råaka.
Juska l almulasj jali priváhta sujton ja juska li dåktåra, skihpasujtára jali administratijvalasj bargge.	Dïhte dovne byjjes jïh privaate hoksesne jïh jis lea dåakterh, skïemtjesåjhterh jallh administratijveles barkijh.
Dålkåjn ja jårggåliddjijn gudi barggi dahkamusá milta varresvuohta- ja skihpasujton la aj sjávovälggogisvuohta.	Toelhkestæjjah jïh jarkoestæjjah gïeh berkieh laavenjassine healsoe- jïh skïemtjehoksesne aaj sjeavohthvoetem utnieh.
Sjávovälggogisvuohta guosská aj gejda dálkasboargálin barggi.	Aaj barkijh apotehkine sjeavohthvoetem utnieh.
Iesj mierret	Jïjtje nænnoste
Lága merkahi ij åbbå lahkaulmutjijn la riektá diedojt oadtjot mij javladuvvá ja dagáduvvá skihpadåben jus iesj ij sidá galggi diedojt oadtjot.	Dah laakh jiehtieh ij gænnah lïhke fuelhkie reaktam utnieh åadtjoeh daejredh maam jeahtasåvva jïh deahpede skïemtjegåetesne jis ij sïjhth dah edtjieh dam daejredh.
Bargge gahtji gejda oadtju diedojt vaddet.	Barkijh pruvhkieh skïemtjijem gihtjedh giejtie dah åadtjoeh bïevnesh vedtedh.
Iesj de vállji gejda oadtju diededit.	Dellie jïjtje veeljie gïeh dah åadtjoeh bievnedh.
Buojkulvissan máhttá tjuollama åvddåla giehttot barggijda vaj oadtju giehttot gåktå tjuollam la vuorbástam buojkulvissan lahkaulmutjij åvddål iesj la gåhttsåm.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta operasjovnen åvteli barkijidie beavna dah åadtjoeh jiehtedh lïhke fualhkan guktie operasjovne gåarede åvteli jïjtje lea vuerkeme.
Mánájda gullu sujttoaddnen ienemusát la riektá diedojt oadtjot ietjas máná sujtos ja diehtet mij la juornálan tjáledum.	Maanide dellie daamhtaj åelieh reaktam utnieh daejredh dej maanan hoksen bïjre jïh aaj daejredh maam journaalesne tjåådtje.
Valla gå mánná vuorrasabbo sjaddá, de álu rávkaduvvá mánná dasi miedet.	Mohte gosse maana bæjjene, noere, dellie krïevesåvva daamhtaj maana edtja dïsse seamadidh.
Jus sujton jali sosiáladievnastusán gáddá mánná báktjoduvvá ietjas sujttoaddne lunna, jali sujttoaddne ij máhte mánáv suoddjit, de journála ij ålgus vatteduvá.	Jis skïemtjehoksesne jallh sosiaaledïenesjisnie såvma maanam åeliej luvnie daaresjieh, jallh jis åelieh eah maehtieh maanam vaarjelidh, dellie ij journaalem olkese vedtieh.
Patiänntajournála gåbtjåduvvi aj sekretessas ja ájnegattja gudi oadtju journálav låhkåt li bargge gudi patientav sujttiji masi journála guosská.	Skïemtjijejournaalh aaj sekretessesne jïh dah gïeh åadtjoeh journaalem lohkedh lea dah barkijh gïeh skïemtjijem huksieh maam journaalem dæjpa.
Ij la ájnas jus journálla gávnnu datåvrån jali jus la páhppárij tjáledum.	Seamma saaht jis journaale daatovresne gååvnese jallh lea paehpierasse tjaaleme.
Tjuolldasa sjávovälggogisvuodas	Bielelen sjeavohthvoete
Vájku sekretässa ja sjávovälggogisvuohta l vijdesbirástiddje de sekretässa máhttá doajeduvvat muhtem vidjurijn, váni patienta miededime dagi.	Jïlhts sekretesse jïh sjeavohthvoete lea vijries maahta sekretessem åadtjodh miedtedh sjïere sjïekenistie, bielelen skïemtjije dïsse jååhkesje.
Buojkulvissan jus	Dïhte gosse vuesiehtimmien gaavhtan jis
duobbmoståvllå, guoddaliddje-, polijssa, kråvnnåsunnde- jali värrofábmudahka rávkká oadtjot diedojt jus vissa ulmusj gávnnu sujttoásadusán	dåapmestovle, åklagare-, polijse-, kronofogde- jallh skaehtiereereme tsihkestahta daejredh jis sjïere persovne hoksesijjesne årroeminie
sosiálastivra ráde riektálasj, sosiálalasj ja medisijnalasj ássjijda dárbahi diedojt ietjas doajmmaj	sosialeståvroen raerie reakteles, sosijaleles jïh medisijneles gyhtjelassi åvteste bïevnesh daarpesje dan barkose
dålvudakstivrra dárbaj diedojt gähttjalittjat ulmutja dåhkkidimvuodav vuodjemkårtåv, traktåvrråkårtåv jali taxivuoddjelegitimasjåvnåv adnet	transportstyrelsen / feelemeståvroe bïevnesh daarpesje naan sjïehtelevoetem pryövedh vuajemekåarhtem, traktovrekåarhtem jallh taksivuejijelegitimasjovnem utnedh
diedo li dárbulattja gå galggá gähttjaluvvat jus oahppe galggá allaskåvllååhpadusás dahpaduvvat	bïevnesh daarpesje gosse edtja pryövedh jis lohkije tjuara jolleskuvleööhpehtimmiem orrijidh
diedo li dárbulattja riektámedisijnalasj åtsådibmáj.	bïevnesh daarpesje reaktamedisijneles goerehtæmman.
Vierredago gáddema gáktuj mij la nåv alvos vaj vaddá unnemusát jagev fáŋgan de sujttobarggijn la riektá sjávovälggogisvuodav doadjet polijssabajedimev bajedittjat ja gatjálvisájt vásstedit goappátjagá polijssa-ja guoddaliddjefábmudagájs.	Gosse miedtemem såvma mij lea dan itjmies guktie unnemes akte jaepie faangkegåetesne dellie hoksebarkijh reaktam utnieh sjeavohthvoetem miedtedh dan tjïrrh polijsebæjhkoehtimmiem darjodh miedtemen bïjre jïh gyhtjelassh vaestiedieh dovne polijse- jïh åklagereåejvieladtjijste.
Dakkir vierredago li buojkulvissan gåddem, bággoválldem ja vastes tsábbmem.	Vuesiehtimmieh gaavhtan dagkerh miedtemh båvveme, vaaltaladteme jïh kruepies daaresjimmie.
Gávnnuji aj muhtem trafijkkavierredago vuolep stráffamierijn buojkulvissan vuodjemjuhkalisvuohta majt sujttobarggijn la riektá bajedit.	Gååvnesieh aaj sjïere trafihkemiedtemh mej leah vuelebe miedtemeskaala vuesiehtimmien gaavhtan tjïervesne vuejedh maam hoksebarkijh reaktam utnieh bæjhkoehtidh.
Sierralágásj tjuolldasa mánájda	Sjïere bielelen sjeavohthvoete maanide
Mánáj gáktuj de tjuolldasa sjávovälggogisvuodas dagáduvvi jus sujttobargge gáddi mánná vierredahkuj dejvadallá.	Jis hoksebarkijh suvmieh maanide miedteme dellie reaktam sjeavohthvoetem miedtedh.
Máhttá årrot tsábbmem jali seksuálalasj illastibme.	Dïhte maahta årrodh daaresjimmie jallh seksuellen vædtsoesvoete.
Jus sujttobargge gáddi mánná báktjoduvvá de bargge galggi dakkir gáddemijt bajedit sosiáladievnastussaj, mij guoradallá ja soajttá polijssabajedimev dahká.	Jis hoksebarkijh suvmieh maana irhkesåvva edtjieh barkijh dagkerh sovmemh sosialedïenesjasse bæjhkoehtidh, mij edtja dam goerehtidh jïh eventuelle dam polijsese bæjhkoehtidh.
Fámon la aj jus juoŋgalágásj guoradallam dagáduvvá mij guosská mánájda lågenangávtse ja nuorabu suodjedárbbuj.	Dïhte aaj gosse goerehtimmiem dorje jis noere vaarjelimmiem daarpesje.
Sujttobargge li de välggogisá diedojt vaddet ma máhtti årrot ájnnasa guoradallamij.	Hoksebarkijh skåltoem utnieh bïevnesh vedtedh maam maahta vihkeles goerehtimmesne årrodh.
Ij aktak áldarmierre mánájda ietja mierredit	Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana jïjtje nænnoeste
Smávva mánáj gáktuj de li sujttoaddne gudi mierredi jus diedo galggi vatteduvvat jali ij.	Gosse lea onne maanaj bïjre lea åelieh gïeh nænnoestieh dej bïevnesi bïjre jis åadtjoeh dejtie olkese vedtedh jallh ij.
Gå mánná vuorrasap sjaddá ja nuohkásit dádjat dán gáktuj de mánná iesj oadtju mierredit jus sujttobargge oadtju diedojt vaddet ja gesi.	Gosse maana båarasåbpoe sjædta jïh jïermijes dellie maana jïjtje åådtje nænnoestidh jis hoksebarkijh åadtjoeh bïevnesh olkese vedtedh jïh gïese.
Ij de gávnnu avtak sierra áldarmierre goassa mánná iesj oadtju mierredit, valla mierreduvvá ulmutjis ulmutjij.	Ij gååvnesh naan sjïere aaltereraaste gåessie maana åådtje jïjtje nænnoestidh, dam åådtje persovneste persovnese nænnoestidh.
Máhttá merkahit sujttoaddne e oattjo diedojt máná varresvuoda birra.	Dïhte sæjhta jiehtedh eah åelieh åålegh åadtjoeh maanan healsoetsiehkien bïjre daejredh.
Oadjodåjmadahka ja duodastusvidnudagá	Försäkringskassan / tjirkijekassa jïh försäkringsbolag / tjirkijebolaagh
Iesj mierret jus varresvuohta-ja skihpasujtto galggá diedojt vaddet ietjas dávdaj ja dálkudime birra.	Jïjtje nænnoste jis healsoe- jïh skïemtjehokse åådtje bïevnesh olkese vedtedh dan bïjre mah skïemtjelassh åtna jallh mah båehtjierdimmieh åådtjeme.
Valla jus la skibás ja åhtså skihpamávsálvisáv oadjodåjmadagás de skihpasujttobargge oadtju diedojt vaddet ma li dárbulattja merustalátjit jus la riektá skihpamávsálvissaj.	Mohte jis skïemtjes jïh skïemtjemaaksoem ohtsedh tjirkijekasseste hoksebarkijh åadtjoeh dah vedtedh bïevnesh mejtie daarpesjieh guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam åtna skïemtjemaaksose.
Fámon la aj jus vahágij jali dávddaj boahttu ja sihtá mávsálvisáv ietjas duodastussiebres.	Dïhte aaj jis skaaram jallh skïemtjelassem åådtjeme jïh sæjhta maaksoem sov tjirkijebolaageste åadtjodh.
Duodastusvidnudagán la de riektá diedojt oadtjot ma rávkaduvvi merustalátjit jus la riektá mávsálvissaj.	Dellie tjirkijebolaage reaktam åtna daejredh maam daarpesje guktie maahta vuarjasjidh jis reaktam maaksose åtna.
Sjávovälggogisvuoda doadjema	Miedtemh sjeavohthvoeten vööste
Vájku gávnnuji sierra vidjura gå skihpasujttobargge oadtju doadjet jali galggi sjávovälggogisvuodav doadjet de l val ájnegis bále.	Jalhts gååvnese tsiehkieh gosse hoksebarkijh åadtjoeh miedtedh jallh edtjieh miedtedh sjeavohthvoetem dïhte ij leah sïejhmes.
Sjávovälggogisvuohta vuodoájádus la patientav suoddjitjit.	Våaromeåssjele lea sjeavohthvoete gååvnese juktie edtja skïemtjijem vaarjelidh.
Jus patiänntan gáddá sujttobarggijs muhtem la sjávovälggogisvuodav doadjám de máhttá bajedit dav polijssaj jali Sosiálastivrraj.	Jis dïhte skïemtjejinie såvma naan hoksebarkijste lea sjeavohthvoetem miedteme maahta dam polijsese jallh Sosialståvrose bæjhkoehtidh.
Máhttá båhtusav vaddet vaj dat ulmusj guoddaluvvá ja duobbmiduvvá.	Destie dïhte persovne maahta åtaleme jïh dööpmeme sjïdtedh.
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.