vad-kostar-lakemedel-pa-recept.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
(ca.	(ca.
4 sidor)	4 sidor)
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
(ca.	(ca.
4 sidor)	4 sidor)
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
Suodje alla mávsojda	Vaarjelimmie jolle maaksovi vööste
Stáhta doarjot, dat javllá vaddá ekonomalasj dårjav, gå dálkkasijt dárbaj, ja muhtem ietjá gálvojt majt márjju dárbaj.	Staate subvensjovnerade, dïhte sæjhta jiehtedh ekonomeles dåarjoem vadta, gosse daalhkesh daarpesje jïh naan jeatjah vaaroeh maam maahta daarpesjidh gosse såemies skïemtjelassem åtna.
Ienemus dálkkasa ma ålgus tjáleduvvi dálkastjállagin li doarjodum.	Jeenjemes daalhkesh mah reseptine tjaalasåvva lea subvensjovnereme.
Doarjja buojkoduvvá Lágan dálkassierrariektáj birra.	Subvensjovnem Lagen om läkemedelsförmåner bïhkede.
Suodje alla mávsojda majt láhka vaddá allamáksosuodjen gåhtjudallá allamáksosuodjen.	Dïhte vaarjelimmie jolle maaksovi vööste maam laake vadta beajjetjen gohtje jollemaaksovevaarjelimmie.
Lága milta:	Laaken mietie:
haddevuoledimev oadtju allamáksomiere milta ienemus dálkkasijda, p-tablehtajda ja stomiddjaártihkkalijda	rabadtem åådtje dan mietie maam gohtje jollemaaksovitråahpam jeenjemes daalhkesi åvteste, p-pillere jïh stomiartihkelh
ij åvvå mejdik mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvotjit dálkkasijt rubmahij ja iesj gehtjadittjat suv dálkudimev, buojkulvissan sákkijt varrasåhkårmihttimij	ij maam akt maeksieh åtnoeartihkeli åvteste mejtie daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie buakta jïh jijtje medisinererem vååksje, vusiehtimmien gaavhtan heerrehkh förredïjnegemöölemasse
oadtju sierralágásj suojev alla mávsojda muhtem biebmojda mánájda nuorabu gå 16 jage.	åådtje sjïere vaarjelimmien jolle maaksovi vööste såemies beapmojde maanide nuerebe 16 jaepien båeries.
Bádnesujtto- ja Hálbedimdálkasdåjmadahka, TLV, la fábmudahka mij mierret hatte ja dårjajda.	Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket, TLV, dïhte dan reereme mij åasaj jïh subvensjovni bïjre sjæjsjale.
Gå TLV galggá mierredit dårjav gähttji jus dálkas ávkev vaddá mij buohtastahttá dav dårjav.	Gosse TLV edtja subvensjovnem bïjre sjæjsjalidh dellie daalhkesem vuartesje jis aevhkiem vadta mij dïhte maaksove mij båata jis dam subvensjovnerede.
Ávkken máhttá buojkulvissan årrot buorep varresvuohta ja lasedum viessomguhkkudahka.	Aevhkie maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh buerebe healsoe jïh guhkebe jielemegåhkoem.
TLV árvustallá aj jus dálkkasa adno máhttá unnedit sebrudagá mávsojt, buojkulvissan tjuollamijda, skihpasin tjáledimijda jali vuorrasijhuksuj.	TLV aaj vuarjesje jis åtnoem daalhkesistie maahta siebriedahken maaksovh vaeniedidh, vuesiehtimmien gaavhtan operasjovnh, skïemtjetjaelemh jallh voeresehokse.
Dálkasvidnudagá máhtti ietja válljit dálkkasav allamáksosuoje ålggolin vuobddet.	Daalhkesesïelth maehtieh jïjtje veeljedh daalhkesem doekedh jollemaaksovevaarjelimmiem ålkoelisnie.
De haddemärostibme l friddja, dat javllá dálkasvidnudagá ietja hattev mierredi.	Dellie åasam frijje, dïhte sæjhta jiehtedh daalhkesesïelte jïjtje åasam sjæjsjele.
Dálkkasijda ma e allamáksosuodjáj gullu iesj oadtju ålles mávsov mákset.	Daalhkesi åvteste mij ij leah jollemaaksovevaarjelimmesne åådtje jïjtje abpe maaksovem maeksedh.
Muhtem dálkkasijn máhtti ráddjidum doarjja.	Naan daalhkesh maehtieh gaertjiedamme subvensjovnem utnedh.
Merkaj dálkas la doarjodum val muhtem patiänntajuohkusij jali dåjmadittjat sierra dávdav.	Dïhte sæjhta jiehtedh daalhkese lea subvensjovneradamme sjïere skïemtijedåahkan jallh edtja sjïere skïemtjelassem båehtjierdidh.
TLV:an ja FASS:an li vebbabiele manna máhttá vuojnnet jus dálkas la doarjdum jali ij.	TLV jïh FASS webbesijjieh utnieh gusnie maahta vuejnedh jis daalhkesem lea subvensjovneradamme jallh ij leah.
Álbemus lånudahkes válljima	Aelpemes alternatijve mïsse maahta målsodh
Muhttijn gávnnuji moadda avtaájnas alternatijva dálkkasij.	Muvhtene gååvnese jienebe seammavierhtegs alternatijvh akte daalhkesasse.
Gåhtjudalli generalasj dálkkasin.	Dejtie gohtje generikeles daalhkesh.
Sisanedi sämmi madev sämmi dåjmalasj ábnnasis jali ábnnasijs ja dajn li sämmi boados.	Dej sisvege seamma jïjnjh seamma ïebne jallh ïebneste jïh seamma effektem utnieh.
Valla máhtti umasslágátja vuojnnut ja sisanedit umasslágásj åsijt, buojkulvissan konserverimábnnasijt.	Mohte maehtieh vååjnodh ovmessie vuekine jïh ovmessie sisvege utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan konserveremevierhtieh.
Máhtti boahtet sierra dálkasvidnudagájs ja dajn li umasse hatte.	Dah maehtieh ovmessie daalhkessïelti luvhtie båetedh jïh ovmessie åesieh utnedh.
Dá alternatijva máhtti lånuduvvat dálkasboargálijn.	Dah alternatijvh maehtieh sinsitnine målsodh apotehkesne.
Le Dálkasdåjmadahka mij mierret makkir dálkkasa oadtju lånodit iehtjádijn.	Dïhte lea Läkemedelsverket mij nænnoste mah daalhkesh jeatjine åådtje målsodh.
Jus gávnnuji moadda generalasj dálkkasa ja mij la dálkastjállagin tjáledum ij la álbemus de dálkasboargála hähttuji lådnot dav ietjá alternatijvvaj manna l márnána vuolemus hadde.	Jis jïjnjh generikeles daalhkesh gååvnesieh jïh dam maam reseptesne tjaaleme ij leah aelhpemes tjuerieh dah apotehkh dejtie målsodh alternatijvese mij lea maarhnan aelpemes åasa.
Álbemus válljim mij l val ållu doarjodum.	Dïhte lea barre dïhte aelpemes alternatijve maam lea ellies subvensjovnereme.
Máhttá válljit oasstet divrrasap dálkkasav mij la tjáledum dálkastjállagin, valla de hähttu iesj gasskasieradusáv mákset, dat ij gullu allamáksosuodjáj.	Maahta veeljedh dam dovrebe daalhkesem åestedh maam reseptesne tjaaleme, mohte dellie tjuara jïjtje gaskemaaksovem maeksedh, dïhte ij leah meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
Jus ij sidá dav alternatijvav masi dálkasboargála lådnu ja ij ga dav mij la dálkastjállagin tjáledum de máhttá ietjá generalasj alternatijvav válljit.	Jis ij sïjhth dam alternatijvem mïsse apotehke molse jïh ij dam maam reseptesne tjaaleme maahta jeatjah generikeles alternatijvem veeljedh.
Valla de oattjo ålles mávsov iesj mákset.	Mohte dellie tjuara jïjtje gaajhkem maeksedh.
Le val mij dálkastjállagin la tjáledum ja álbemus lånudahkes dálkas mij dårjas gåbtjåduvvá.	Barre dïhte mij reseptesne jïh aelpemes daalhkesem mïsse maahta målsodh mij lea subvensjovnesne.
Oarre dási l vaj ij aktak galga dárbahit ienebuv mákset gå dárbulasj dálkkasa åvdås jus gávnnuji moatte sämmi tjerdas umasslágásj haddáj.	Dan sjïekenistie ij naan edtjh jienebe maeksedh enn daerpies jis gååvnesieh jienebh seamma såarhtesne ovmessie åeside.
Jus medisijnalasj oares hähttu adnet dálkkasav sierralágásj dagos de dåktår máhttá dálkastjállagij tjállet dálkas ij oattjo lånuduvvat.	Jis medisijnen sjïekenistie tjuara daalhkesem sjïere fabrikateste nåhtadidh maahta dåaktere dam reseptese tjaeledh ij maehtieh daalhkesem målsodh.
Ij de dárbaha duodde mávsov mákset jus dálkas gávnnu allamáksosuojen.	Dellie ij daarpesjh dam lissie-åasam maeksedh jis daalhkesem lea jollemaaksovevaarjelimmesne.
Medisijnalasj oare máhtti buojkulvissan årrot gå ij gerda bájnnoábnnasav tablehtan jali gássjelisvuohta l muhtem gurjov rahpat.	Medisijnen sjïeke maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis allergijeles klaerieïebnen vööste maam tabledtesne gååvnese jallh jis gïerve sjïere aeskiem rïhpestidh.
Ájge gálvvo	Boelhken vaaroe
TLV mierret makkir hattijt ma galggi fámon årrot maŋŋel gå dálkasvidnudagá li hadderievddadusáv åhtsåm.	TLV sjæjsjele guktie dah åasah sjidtieh mænngan daalhkesesïelth åasajeatjatehtemem ohtsedamme.
Dálkkasa hadde máhttá, åtsålvisá maŋŋela, rievddaduvvat juohkka máno.	Daalhkesen åasa maahta, ohtsemen mænngan, fïerhten asken jeatjahtehtedh.
Generalasj dálkkasin gåhtjudallá alternatijvva mij vuolemus hattev oadtju ájge gálvvon.	Generiken daalhkesi bïjre dïhte alternatijve man vueliehkommes åasa dïhte lea boelhken sæjjasadtje.
TLV diedet dálkasboargálijt makkir válljim la ájge gálvvo ja masi galggi lådnot.	TLV apotehkide bæjhkohte mah alternatijvh mah leah boelhken sæjjasadtje jïh mejtie edtjieh målsodh.
TLV mierret aj guovkta lijggeválljima masi lådnu jus ájge gálvvo nåhkå.	TLV aaj göökte reservealternatijvi bïjre bæjhkohte jis boelhken sæjjasadtje nåhka.
Máhttá målsudit mános mánnuj makkir válljim masi dálkasboargál lådnu.	Dïhte maahta askeste askese jeatjahtehtedh mij alternatijvese apotehkh målsodh.
Ulmme ájge gálvojn la vaj värrobiedniga biejadum dálkkasij doarjjaj galggi gåbbtjåt nåv ednagijda ja nåv moaddásijda máhttelis.	Boelhken sæjjasadtje dan gaavhtan dah skaehtievierhtieh mah daalhkesen subvensjovnese juhtieh edtjieh ryöhkedh dan jijnjemasse jïh dan gellie goh gåarede.
Ájge gálvvo l sämmilágásj gájkka dálkasboargalijn.	Boelhken sæjjasadtje lea seamma gaajhkine apotehkine.
Valla muhttijn dáhpáduvvá dálkasboargál la ilá stuor mierev ájge gálvos oasstám.	Muvhtene apotehke feerh jïjnjh åesteme boelhken sæjjasadtjeste.
Dálkasboargál de oadtju dav boahtte mánon vuobddet.	Dellie apotehke åådtje dam doekedh båetijen asken aaj.
Merkaj máhttá fáladuvvat åvdep dán máno gálvov dálkasboargálin ja máno gálvov vas ietjá bájken.	Destie båata maahta dovne öövteben asken sæjjasadtjem aktene apotehkesne jïh daan asken sæjjasadtjem jeatja apotehkesne faaleldahkine åadtjodh..
Dán guovten gálvon máhttá sierra hadde.	Dah göökte vaaroeh maehtieh ovmessie åasah utnedh.
Allamáksosuodje	Jollemaaksovevaarjelimmie
Allamáksosuodje	Jollemaaksovevaarjelimmie
Máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj	Jeenjemes 2 200 kråvnah fïerhtene jaepesne maaksa
Allamáksosuodje merkaj máksá ienemusát 2 200 kråvnå jahkáj.	Jollemaaksovevaarjelimmien tjïrrh jeenjemes 2 200 kråvnah maaksa boelhkesne mij lea jaepiem.
Dát jahke gåhtjudallá allamáksoájggen.	Dïhte jaepie jollemaaksoveboelhkem gohtje.
Allamáksosuodje l fámon dálkkasijda majt dálkastjállagin oadtju ja majt TLV la mierredam galggi doarjodum.	Jollemaaksovevaarjelimmie daalhkesidie mejtie reseptesne åådtje jïh mejtie TLV lea mieriesovveme edtja subvensjovneradidh.
Gullu aj loabddemartihkkalijda majt oadtju viehkkenävvokårtån.	Dïhte lea aaj åtnoeartihkelh mejtie maam gohtje viehkievierhtiekåarhtesne åådtje.
Ienemus dálkkasa åvdås máksá ietjasmávsov juohkka bále gå viedtjá dálkastjállagijn desik la 2 200 kråvnnåj ållåm.	Jeenjemes daalhkesi åvteste maaksa dam maam gohtje jïjtjemaaksovem fïerhten aejkien gosse dejtie reseptesne veedtjie goske 2 200 kråvnah jaksa.
Sämmi l gullu loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja stomiddjan.	Seammalaakan åtnoeartihkelidie maam daarpesje gosse stomijem åtna.
Muhtem dálkkasijda ij ietjasmávsov mávse.	Muvhth daalhkesijstie ij naan jïjtjemaaksovem maeksieh.
Jus la insulijnnadálkudim diabetes de ij majdek mávse insulijna åvdås.	Jis insulinebåehtjierdimmie diabetesem åtna dellie ij maam akt insulinen åvteste maeksieh.
Jus la dávdda mij gullu soahpomsuodjeláhkaj de lánndadigge máksá ålles mávsov dálkkasijs ma vuoledi soahpomvuodav, buojkulvissan virushierediddje dálkkasijt hiva vuosstij.	Jis skïemtjelassem åtna mij suetievaarjelimmielaaken nuelesne laantedigkie maaksa abpe åasam daalhkesen åvteste mij laanestimmiem vaenede, vuesiehtimmien gaavhtan viruseheerreden daalhkesh hiv:en vööste.
Muhtem lánndadikke máksi ålles jali ietjasmávsos oasev muhtem dálkkasijs ja sierra patiänntajuohkusijda, buojklvissan p-tablehtajs nuorra nissunijda.	Såemies laantedigkie abpe jallh bieliem jïjtjemaaksovistie muvhti daalhkesi jïh skïemtjijedåehkiej åvteste maaksa, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerem noere nyjsenæjjide.
Ij majdek mávse loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja doalvodittjat dálkkasijt rubmahij ja gehtjadit ietjas dálkudimev.	Ij maeksieh åtnoeartihkeli åvteste maam daarpesje gosse kråahpese daalhkesidie vaalta jïh jïjtje medisineeremem vååksje.
Buojkulvis dakkir loabddemartihkkalijda li tsirguna ja sákke varrasåhkårmihttimij.	Vuesiehtimmieh dagkerh åtnoeartihkelidie leah stritjkh jïh tsåarah vïrredïjneghmööleminie.
Ietjasmákso allamáksotráhpa milta	Jïjtjemaaksove jollemaaksovetråahpen mietie
Gå allamáksoájgev álggá jahkáj de iesj máksá ålles gålov dálkkasijs ja stomiddjaartihkkalijs desik la aktij 1 100 kråvnå máksám.	Gosse aalka jollemaaksoveboelhkem jaepesne abpe åasam daalhkesi jïh stomiartihkeli åvteste goske ektesne lea maakseme 1 100 kråvnah.
Dan maŋŋela ietjasmákso binnu suojmma allamáksotráhpa milta.	Dan mænngan jïjtjemaaksovem unnede daltesi mietie dejnie maam gohtje jollemaaksovetråahpen mietie.
Juohkka ådå oasstemin álggá mávsos majt lij ållåm åvdep oasstemin ja manná ájn tráhpav bajás.	Fïerhte orre åesteme aalka dehtie maaksovistie maam jakseme gosse minngemes aejkien maam akt åasteme jïh bæjjese tråahpen mietie guatsa.
Gå l máksám 2 200 kråvnå de ij dárbaha ienebuv mákset allamáksoájgen.	Gosse 2 200 kråvnah maakseme dellie ij daarpesjh vielie maeksedh boelhkesne mij aajmene jollemaaksoveboelhkesne.
Álggovijor vaj dat galggá fámon årrot la dálkkasa majt ålgus mij gullu allamáksosuodjáj.	Dah daalhkesh mejtie veedtjie tjuerieh meatan årrodh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Gå allamáksoájgge nåhkå de álggá vat ådå ájgijn boahtte oasstemin, juska gånnå la allamáksotráhpan.	Gosse jollemaaksoveboelhke orreje, aalka vihthorre boelhkem gosse vihth åesiestidh, seamma saaht gusnie lea jollemaaksovetråahpesne.
Navti allamáksomierre doajmmá	Naemhtie jollemaaksovetråahpa jåhta
Aktijbiejadum dálkasmákso	Ektine daalhkeseåasah
Máksá ienemusát	Jeenjemes maaksa
90 % haddevuoledibme	90% rabadte
75 % haddevuoledibme	75% rabadte
50 % haddevuoledibme	50% rabadte
0 % haddevuoledibme	0% rabadte
Tabälla vuoset gåktu allamáksosuodje suojmma vaddá vuoledum mávsov.	Tabelle vuesehte guktie jollemaaksovevaarjelimmie daltesinie åasam vaenede.
Sierra biebmo mánájda	Sjïere beapmoeh maanide
Biebmo aj mánájda gudi älla 16 jage dävddám ja siján li sierra dávda, buojkulvissan glutenintoleránssa, li doarjodum.	Aaj beapmoeh maanide mah nuerebe 16 jaepieh jïh sjïere skïemtjelassh utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan glutenintoleranse, lea subvensjovneradamme.
Biebmo tjáleduvvi biebbmobagádussán ja oadtju ienemusát 90 bäjvváj ájgen viedtjat.	Dah beapmoeh olkese tjaalasåvva dïsse maam gohtje beapmoehöörnemisnie, jïh åådtje dejtie veedtjedh guhkemes 90 biejjieh fïerhten aejkien.
Máksá ietjasmávsov mij la 120 kråvnå juohkka bále, valla dát mákso ij riekknidalá allamáksosuodjáj.	Maaksa jïjtjemaaksovem 120 kråvnah fïerhten aejkien, men ij leah dïhte meatan jollemaaksovevaarjelimmesne.
Man ednagav ájgen oadtju oasstet ?	Man jïjnjh åådtje fïerhten aejkien åestedh ?
Ij oattjo vájku man ednagav allamáksosuojen oasstet.	Ij maehtieh man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Nárev majt oadtju oasstet galggá binndet gitta 90 bäjvváj, bájkoj 3 máno.	Dam maam åådtje åestedh edtja soejkesjen mietie 90 biejjieh ryöhkoeh, dïhte sæjhta jiehtedh medtie golme askh.
Preventijvvanävo, buojkulvissan p-tablehta ja p-tsirguna, li ierittjuoldedum dát gålmåmánonjuolgadusás.	Preventijvevierhtieh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh jïh p-stratjkh eah leah meatan dennie golmeaskenjoelkedassesne.
Jus oadtju ålgus válldet dálkastjállagijn moaddi de ådå ålgusválldem máhttá dagáduvvat esski gå ájge guokta gålmadisá li gållåm majt dálkas märostuvvá åvdep ålgusválldemis rähkkut.	Jis gellien aejkien åådtje resepetsne vïedtjedh ij maehtieh vielie veedtjedh åvteli göökte golmehts dehtie tïjjeste maam daalhkesh edtjieh ryöhkedh dehtie minngemes vïedtjemistie.
Buojkulvissan la viedtjam dálkkasijt gålmå máno loabddemij de hähttu guokta máno gållåm åvddål gå vat oadtju dálkastjállagijn viedtjat.	Vuesiehtimmien gaavhtan jis daalhkesidie veedtjeme mejtie edtjieh golme askh ryöhkedh dellie tjuara göökte askh vaasedh åvteli åådtje viht reseptesne vïedtjedh.
Máhttá oasstet stuoráp nárev gå avtav ålgusválldemav avta bále, valla de hähttu ålles haddáj mákset náres mij la ienep gå gålmmå máno loabddem.	Maahta åadtjodh stuerebe veahkam enn akte veahka akten aejkien åestedh, bene dellie tjuara ellies åasam maeksedh dam veahkam mij jienebe golme askh åtnoste.
Jus dåktår la dálkastjállagij tjállám hähttu muhtem ájgge gållåt ålgusválldemij gaskan de ij máhte dájvvábut viedtjat gå dåktår la tjállám.	Jis dåaktere lea reseptesne tjaaleme tjuara boelhkem vaasedh vïedtjemi gaskem ij maehtieh vïedtjedh daamhtajommes enn dåaktere tjaaleme.
Jus li sierra oare, buojkulvissan jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot, de máhttá dálkkasijt allamáksosuojen ålgusválldet guhkep ájggáj gå gålmmå máno.	Jis joekoen sjïekh åtna, vuesiehtimmien gaavhtan edtja ålkoelaantesne guhkiem årrodh, maahta daalhkesh jollemaaksovevaarjelimmesne guhkebe goh golme askh.
Valla de hähttu máhttet dav duodastit, buojkulvissan mannoássjepáhppárij.	Bene dellie tjuara dam vihtiestidh, vuesiehtimmien gaavhtan feelemeleahpine.
Goassa l allamáksosuodje fámon ?	Gåessie jollemaaksovevaarjelimmie nåhtede ?
Jus allamáksosuodje galggá fámon årrot de hähttu dåktårin gut dálkkasav tjállá ietjas barggosadje gávnnut lågådahtte sáhtsokåvddåhámen dálkastjállagin.	Juktie maehtedh jollemaaksovevaarjelimmiem nåhtadidh dïhte gie reseptem tjaala tjuara sov barkoesijjiem reseptesne sïevekoden hammoe maam maahta lohkedh.
Jus dálkastjála dálkkasij guosská ráddjidum doarjjan de tjálle hähttu aj tsähkkot dálkastjállagin vaj allamáksosuodje galggá fámon årrot.	Jis reseptesne daalhkesem gaertjiedamme subvensjovnine tjuara tjaelije aaj reseptesne tjaeledh edtja jollemaaksovevaarjelimmesne årrodh.
Allamáksosuodje l fámon gesi årru jali l bargge Svierigin jali gänna l europa skihpasujttokårttå ietjá EES-rijkas jali Svejtsan.	Jollemaaksovevaarjelimmie dejtie gie Sveerjesne årroeminie jallh barkeminie jallh dïhte gie europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem åtna jeatjah EES-laanteste jallh Schweiz:ste.
Europalasj skihpasujttokårttå galggá vuoseduvvat goappátjagá dåktårmanádimen ja dálkasboargálin.	Dïhte europeijen skïemtjetjïrkemekåarhtem edtja dovne dåakteren luvnie jïh apotehkesne vuesiehtidh.
Svierigin la aj lihtto muhtem rijkajn Europa ålggolin; Algeriajn, Australiajn ja oassestáhtajn Quebeca Kanadan, mij merkaj dálkashálbedibme l fámon viesájdiddjijda dájs rijkajs jus dálkkasijt dárbahi gå li Svierigin.	Sveerje aaj latjkoem åtna muvhtine laantine Europan ålkoelisnie; Algeriet, Australien jïh Quebec Kanadisnie, mïj sæjhta jiehtedh daalhkeseaevhkiem aaj otnegidie dehtie laantijste jis dah daalhkesh daarpesjieh gosse Sveerjesne.
Gájkka máná nuorabu gå 18 jage sämmi goahtefuolken, dat javllá gudi li álmmuktjáledum sämmi årudagán, li aktisasj allamáksosuodje.	Gaajhkh maanah nuerebe 18 jaepieh seamma gåetesne, dïhte sæjhta jiehtedh seamma årromesijjesne tjaalasovveme, lea ektesne jollemaaksovevaarjelimmie.
Merkaj gájkka mánáj ietjasmávso aktij riekkniduvvi.	Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkh maanaj jïjtjemaaksovh ektine ryöknoe.
Merkaj biologalasj oarbbenijn gudi li álmmuktjáledum umasse årudagájn la guhtik allamáksosuodje.	Dïhte sæjhta jiehtedh biologijen åerpenh gïeh ovmessie årromesijjine tjaalasovveme dellie fïerhten maana lea jïjtse jollemaaksovevaarjelimmie.
Allamáksodáhtábássa	Jollemaaksovedatabase
Iesj ij dárbaha diehtet man ednaga åvdås la oasestam.	Ij daarpesjh jïjtje daejredh man jïjnjh lea maakseme.
Allamáksodáhtábásan, mij dåjmaduvvá stáhta Apotekens Service AB, gájkka oasstema allamáksosuojen registarduvvi.	Dennie maam gohtje jollemaaksovedatabsesne, mij staaten sïelte Apotekens Service AB gïetede, gaajhkh åastemh registreradidh jollemaaksovevaarjelimmesne.
Vuogádagán li diedo man ednagav la máksám ietjasmákson ja riekkni man enas haddevuoledibme sjaddá allamáksotráhpa milta juohkka bále gå oases.	Systeme gïetede man jïjnjh fïerhten aejkien lea jïjtjemaaksovem maakseme jïh ryöknoe man stoerre rabadte sjædta jollemaaksovetråahpan mietie fïerhten aejkien maam akt åestedh.
Gájkka dálkasboargála li sämmi dáhtábássaj aktidum ja ij la ájnas makkir dálkasboargálin oasesta.	Gaajhkh apotehkh lea seamma databasesne dannasinie maahta gaajhkh apotehkine daalhkesh åestedh.
Le iesjmiedogis allamáksodáhtábássaj säbrrat.	Dïhte jïjtjevyljehke jis sæjhta jollemaaksovedatabasesne meatan.
Mij registarduvvá dáhtábásan la namma, almasjnummar, oasstembiejvve, makkir dálkasboargálin la dálkastjállagav ålgus válldám, man ednagav la máksám, summav masi l ållåm allamáksosuojen ja allamáksoájge álggembiejvve.	Dejtie mejtie databasese registrerede lea nomme, persovnenummere, datume gåessie åesteme, mij apotehkide reseptem viedtjeme, man jïjnjh dan åvteste maakseme, man jïjnjh jollemaaksovevaarjelimmesne jakseme jïh aalkoedatume jollemaaksoveboelhkesne.
Diededibme mij registarduvvá aneduvvá val duolla haddevuoledimev oattjotjit.	Dam bïevnesem maam registrerede ajve nuhtjesåvva guktie edtja reaktoe rabadtem åadtjodh.
Makkir dálkkasijt la oadtjum jali makkir dåktår la dálkastjállagav tjállám ij gånnek registarduvá.	Ij naan bïevnesh registreredh dan bïjre magkerh daalhkesh lea åådtjeme jallh mij dåaktaridie reseptem tjaaleme.
Máhttá akta goassa oasev allamáksodáhtábásas ádnot birra makkir diedo ietjas birra gávnnuji ja mánáj birra gejda la sujttoaddne.	Maahta gåess ' akt tjaatsegem jollemaaksovedatabaseste gihtjedh jïh åådtje daejredh mah bïevnesh desnie gååvnesieh dov bïjre jïh dej maanaj bïjre mejtie åelieh.
Dahká dav gå dävddá ja rádjá sisi blankehtav dási, Apotekens Service AB, gåsstå aj blankehtav máhtta oadtjot.	Dellie goerem dievhtedh jïh dam Apotekens Service AB:se seedtedh, mestie aaj goerem åådtje.
Válljit ij säbrrat	Veeljedh ålkoelisnie årrodh
Máhttá válljit ij allamáksodáhtábássaj säbrrat.	Maahta veeljedh ij meatan årroeh jollemaaksovedaatabasesne.
De oadtju kvihtov mij gåhtjudallá allamáksoduodastussan dálkasboargálin gå dálkkasijt oasstá allamáksosuojen.	Dellie leahpam åådtje maam gohtje jollemaaksovevihtiestimmie apotehkesne gosse daalhkesh åasta mij jollemaaksovevaarjelimmesne.
Allamáksoduodastusán la tjáledum makkir tjoahkkájbiejadum ietjasmávsov la máksám.	Jollemaaksovevihtiestimmeste tjåådtje man stoerre jïjtjemaaksovem ektesne maakseme.
Ájnas la vuorkkit maŋemus allamáksoduodastusáv ja vuosedit dav aktan dálkastjállagijn gå galggá dálkkasijt oasstet.	Vihkeles minngemes jollemaaksovevihtiestimmiem spååredh jïh dam vuesehte resepten ektesne gosse edtja daalhkesh åestedh.
Dálkasboargál dárbaj diehtet man mieren allamáksotráhpan la oattjotjit, duolla haddevuoledimev.	Apotehke daarpesje daejredh mij daltesisnie jollemaaksovetråahpesne juktie reaktoe rabadtem åådtje.
Mij la fámon ?	Mij dïhte lea ?
(ca.	(ca.
4 sidor)	4 sidor)
Tjálle ja dåjmadiddje:	Tjaelije jïh redaktööre:
Gähttje: Bádnesujtto- ja Hálbedimdálkasdåjmadahka	Goerehtæjja: Tandvårds- och Läkemedelsförmånsverket / Baeniehokse- jïh Daalhkeshaevhkievïerhke
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.