vavnadsprov-av-prostata---prostatabiopsi.html.xml
Julevusámegiella / Lulesamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Prostatas tsuodtsaåtsådibme - prostatabiopsiddjaVävnadsprov av prostata - prostatabiopsi
Åedtjiepryövenasse prostateste – prostatabiopsijeVävnadsprov av prostata - prostatabiopsi
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca.
(ca.
2 sidor)
2 sidor)
Nåvti dagáduvvá (ca.
Naemhtie dorje (ca.
4 sidor)
4 sidor)
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca.
(ca.
2 sidor)
2 sidor)
Nåvti dagáduvvá (ca.
Naemhtie dorje (ca.
4 sidor)
4 sidor)
Tjoahkkájgäsos
Iktedimmie
Tjoahkkájgäsos
Iktedimmie
Gájkkásasj
Sïejhme
Prostatas tsuodtsaåtsådibme, jali prostatabiopsiddja, la gå dåktår válldá prostatas sieldes smávva biehkijt tsuottsas åtsådittjat dajt.
Åedtjiepryövenasse prostateste, jallh prostatabiopsije, dåaktere vaalta dan onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste prostateste guktie maahta dejtie goerehtidh.
Oadtju åtsådimev dahkat danen gå dåktår sihtá åtsådit jus gávnnu bårredávddasella prostatarávsán
Maahta pryövenassem åadtjodh darjodh juktie dåaktere sæjhta goerehtidh jis cancerecellh gååvnesieh prostatareavseste.
Åtsådibme rájaduvvá laboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
Pryövenasse laboratijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
Dåktår maŋŋela diedet åtsådime båhtusav.
Dåaktere beavna pryövenassen resultaatem dan mænngan.
Gárvedime
Ryöjredimmieh
Tsuodtsaåtsådimbále álu oadtju antibiotikatablehtav.
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta åådtje daamhtaj antibiotikatabledtem.
Muhttijn oadtju aj antibiotikatablehtav maŋen häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela.
Muvhtene aaj åådtje antibiotikatabledtem meatan gåetide maam edtja vaeltedh måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan.
Sieldes ájnas la bårråt tablehtajt infeksjåvnås besatjit.
Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh guktie infeksjovnem heerredh.
Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, de l ájnas dav giehttot åvddål åtsådime.
Jis allergijeles naan såarhte antibiotikan vööste, dellie vihkeles dam jiehtedh goerehtimmien åvteli.
Jus ulmutjin la diabetes, tsåhkevihke riegádimes jali muhtemlágásj vájvve tsåhkekláffaj de l ájnas dav diededit duostudahkaj ájge bále åvddål åtsådime.
Jis diabetesem åtna, reakasovveme vaajmoefïejline jallh naan såarhte vaejvieh vaajmoeklaffigujmie lea aaj vihkeles dam dåastoevasse jiehtedh guhkiem goerehtimmien åvteli.
Galggá aj diehtet jus dálkuduvvá varranjárbbodim dálkkasijn jali kortisontablehtaj.
Dïhte aaj jis båehtjierdeminie vïrresiegkes medisijnine jallh kortisontabledtigujmie.
Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja tjoalev ja gådtjårágáv duobbmi.
Raakte goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
Gåktu åtsådibme dagáduvvá ?
Guktie goerehtimmiem dorje ?
Gå åtsåduvvá de vellaj gåro bielen vällahimsajen.
Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
Dåktår gulldalahtjá tjuvdijn prostatav bahtatjoalen.
Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
Dan maŋŋela tsåkkåduvvá ultrajiednainstrumännta várrogit sisi moadda sentimehtera bahtatjoale sisi.
Dan mænngan ultratjoerestavem mojhteleslaakan naan centimeeterh maadthtjåelien sïjse rijtie.
Ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut.
Ij baektjedh mohte ånnetji ovmurries damta.
Ultrajiednainstrumenta kanála tjadá dåktår nálov tsåggå majna prostatas bähkátjijt válldá.
Kanalen tjïrrh ultratjoejestavesne dåaktere naaloem rijtie mïsse nuhtjie pryövenassh prostateste vaeltedh.
Ienemusá dåbddi uhtses báktjasav jali e åbbå báktjasav.
Jeenjemidie ånnetji jallh ij naan baaktjese demtieh.
Valla jus adná bávtjes de máhttá jábmedimev sierra rumájoassáj oadtjot
Mohte jis veanhta dïhte baektjede dellie maahta lokalbedövningem åadtjodh.
Åtsådibme válldá bájken kvártav.
Goerehtimmie medtie luhkievïjhte minudth vaalta.
Gåktu dåbddu maŋŋela ?
Guktie dan mænngan ?
Dábálasj la oadtjot varáv sájolåssjkusij, gådtjåj jali bajkkaj maŋŋela.
Dïhte daamhtaj vïrre sjædta sædesne, gadtjesne jallh bejhkesne dan mænngan.
Ij vuoseda juoga l boasstot.
Dïhte ij leah væhta mij akt båajhtode.
Máhttá bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt dalága maŋŋela.
Maahta ånnetji baektjiedidh jïh damta goh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
Bähkásj váldeduvvá prostatarávsás
Pryövenasse prostatareaveste vaeltiesåvva
Prostata l ráksá mij la gådtjåbåhtså bajep oase birra jur gådtjårágá vuollelin.
Prostata lea reavsa man gadtjegïrsen bijjiemes bielien bïjre ryöktesh gadtjebollenjen nuelesne.
Prostatarávsá doajmma l dahkat dålvudimlåssjkusav sájojda.
Prostatareavsan funksjovne lea feelemejuhtese spermiji åvteste.
Oadtju aj guodet tsuodtsaåtsådimev prostatas åtsådittjat jus gávnnuji bårredávddasella.
Maahta åadtjodh åedtjiepryövneassem vedtedh guktie goerehte jis dan sisnie cancerecellh gååvnesieh.
Tsuodtsaåtsådibme l sieldes smávva biehke tsuottsas ma ålgus váldeduvvi ja åtsåduvvi.
Åedtjiepryövenasse lea onn ' ohtje stuhtjh åedtjeste maam olkese vaalta jïh dejtie goerehte.
Tsuodtsaåtsådibme gåhtjudallá aj biopsiddjan
Åedtjiepryövnassh aaj gohtje biopsije.
Vuostak ietjá åtsådime dagáduvvi
Voestes jeatjah goerehtimmieh dorje
Guovten bálen válldá tsuodtsaåtsådimijt.
Dïhte lea uvtemes göökte tsiehkine åedtjiepryövnassh pruvhkieh vaeltedh.
Vuostasj åtsådimev válldá jus PSA-árvvo l aledum.
Aktem daejstie lea gosse PSA-vierhtiem jeanene.
PSA l ábnas mij dagáduvvá prostatan ja vuotjoduvvá varraváren.
PSA lea ïebne maam prostatesne produseereme jïh vïrrese båetieh.
Iemelágásj varraåtsådimijn máhttá PSA-árvvo gehtjaduvvat.
Sïejhme vïrrepryövenassine maahta PSA-vierhtiem vaaksjodh.
PSA-árvvo máhttá aledum jus la prostatastuoredibme.
PSA-vierhtie maahta bijjiemdidh jis prostatastuaranimmiem åtna.
Ietjá oare aledum PSA-árvvuj máhttá jus la infeksjåvnnå jali inflammasjåvnnå prostatan, valla aj jus la prostatabårredávdda.
Jeatjah sjïekh jollene PSA-vierhtide maahta jis infeksjovnem jallh inflammasjovnem prostatesne, mohte aaj jis prostatacancerem åtna.
Aledum PSA ij dárbaha årrot prostatabårredávdda.
Jollene PSA ij leah vihties prostatacancere.
Jus gávnnu jiesska prostatan, mij máhttá märkkan årrot prostatabårredávddaj.
Mubpie tsiehkie jis garrese prostatesne gååvnese, mij maahta væhtam prostatacancerasse årrodh.
Jieskav la dåktår gávnnam gå l tjuvdijn gulldalam prostatarávsáv bahtatjoalen.
Dam garrebe tjugliem lea dåaktere aajhtseme gosse prostatareavsam soermine doehtehtamme tjåelien tjïrrh.
Prostata l moadda sentimehtera bahtatjoallenjálmes ja tjoale åvddåbiele guoran.
Prostata lea naan centimeeterh bæjjese jïh dan lïhke tjåelien åvtevïedtje.
Dábálattjat prostataráksá dåbddu ållu sjallat.
Daamhtaj prostatareavsam eevre jalke damta.
Tsuodtsabiehke åtsåduvvi mikroskåhpajn
Åedtjiebæhtah mikroskopesne goerehtidh
Tsuodtsabiehke ma ålgus váldeduvvi prostatarávsás rájaduvvi mikroskåhpa åtsådibmáj mij vásstet jus bårredávdda gávnnu prostatan jali ij.
Dah åedtjiebæhtah mah prostatareavseste vaalta seedtie mikroskopijen goerehtæmman maam vaestede jis cancerem prostatesne gååvnesieh jallh ij.
Bårredávddatsuodtsa árvustaláduvvá de Gleason skála milta.
Cancereåedtjiem dan mænngan vuarjesje skalan mietie man nomme Gleason.
Nåvti dagáduvvá
Naemhtie dorje
Nåvti dagáduvvá
Naemhtie dorje
Antibiotika l ájnas gárvedibme
Antibiotika vihkeles ryöjredimmie
Tsuodtsaåtsådimen álu oadtju antibiotikatabletav.
Gosse åedtjiepryövenassem vaalta daamhtaj antibiotikatabledtem åådtje.
Muhttijn oadtju aj maŋen antibiotikatabletav häjmmaj båråtjit moadda tijma åtsådime maŋŋela.
Muvhtene åådtje aaj antibiotikatabledtem meatan gåatan maam edtja måedtie tæjmoeh goerehtimmien mænngan vaeltedh.
Sieldes ájnas la tablehtajt bårråt infeksjåvnås besatjit.
Dan vihkeles dejtie tabledtide vaeltedh juktie infeksjovnem heerredidh.
Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, buojkulvissan pensilijnnaj, de l ájnas aktavuodav válldet klinijkajn jali duostudagájn gånnå åtsådibme dagáduvvá.
Jis allergijen såemies såerhte antibiotikam, vuesiehtimmien gaavhtan penicilline, dellie vihkeles klinihkem jallh dåastoevassem gaskesadtedh gusnie goerehtimmiem edtja darjodh.
Dálkudibme máhttá rievddaduvvat
Medisinereme maahta tjoeredh jeatjahtehtedh
Jus bårrå varranjárbbim dálkkasav Warana tjerdas de galggá duostudahkaj diededit dán birra vahkov åtsådime åvddåla.
Jis vïrreseagkanamme medisijnem vaalta såarhteste Waran edtja dåastoevasse dam jiehtedh unnemes våhkoem goerehtimmien åvteli.
Vará PK-árvvo hähttu háhppidit rievddaduvvat, dat javllá varra galggá máhttet giellot iemeláhkáj.
PK-vierhtie vïrresne tjuara hïnnedh korrigeredh, dïhte sæjhta jiehtedh vïrre edtja maehtedh gyölledh goh sïejhme.
Dåktår gut la Waránav tjállám galggá dálkasmierev unnedit åtsådime åvddåla.
Dïhte lea dïhte dåaktere maam Waran ordinereeme maam edtja bïhkedidh edtja dovsem unniedidh goerehtimmien åvteli.
Duostudahka hähttu aj diedojt oadtjot ájge bále jus la vihke tsåhkekláffajn, tsåhkevihke riegádimes jali dahkokláffa Sämmi l aj jus la årrum bakteriainfeksjåvnnå tsåhkekláffajn.
Dåastove tjuara aaj guhkiem åvteli daejredh jis fiejlh vaajmoeklaffine åtna, reakasovveme vaajmoefïejlem åtna jallh klaffeprotesem.
Jus la diabetes jali kortisontablehtaj dálkuduvvá de l aj ájnas duostudahkaj diededit.
Seamma jis bakterijeinfeksjovnem vaajmoeklaffine åtneme.
Antibiotikadálkudibme hähttu hiebaduvvát juohkka ulmutja sierralágásj vigijda.
Antibiotikabåehtjierdimmmiem tjuara fïerhten persovnen sjïere vaejvide sjïehtedidh.
Åtsådibme manná ruvva
Goerehtimmie varki jåhta
Åtsådibme válldá bájken kvártav ja máhttá dagáduvvat jábmedime dagi.
Goerehtimmie medtie vïjhteluhkie minudth vaalta jïh maahta daamhtaj dam bedövningem namhtah darjodh.
Le viehka álkkes åtsådibme mij ruvva manná ja vargga gájka dav gierddi.
Dïhte aelhkie jïh varki goerehtimmie maam mahte gaajhkesh maehtieh tjïrrehtidh.
Jur åtsådime åvddåla manná hivsigin ja duobbmi tjoalev ja gådtjårágáv.
Ryöktesh goerehtimmien åvteli ohtjegåatan mænna tjåelieh döömedh jïh gadtjedh.
Muhtem skihpadåbijn máhttá åtsådime åvddåla oadtjum mikrolavemaŋŋav majt hejman la válldám.
Såemies skïemtjegåetine maahta goerehtimmien åvteli mikrolavemangem åådtjeme maam edtja gåetesne vaalteme.
Gå åtsåduvvá de vällaj gåro bielen vällahimsajen.
Gosse goerehteminie dellie garrah bielesne britsesne vealesje.
Vuollerumáj la rihttsot ja sigárdahka gåbttjå vuollevájmov.
Vueliekråahpe vaarjohts jïh njaamelijnie dïrregh gaptja.
Dåktår álggá prostatav tjuvdijn bahtatjoalen gulldalit.
Dåaktere aalka prostatam damtedh soermine maadthtjåelesne.
Prostata l álu sjallat, tjavdes ja vehik vanádahtte.
Prostatam sïejhme jalke, tjïrkes jïh ånnetji elastistihks.
Jus prostata dåbddu garrasabbon ja tjavŋagabbon gå iemeláhkáj de máhttá dåbddomärkka bårredávddaj.
Jis prostata garrebe jïh tjuglebe goh daamhtaj dejtie maehtieh cancerem vuesiehtidh.
Ultrajiedna vaddá gåvåv prostatas
Ultratjoeje guvviem prostateste vadta
Prostata maŋŋela åtsåduvvá ultrajienajn viehkken.
Dan mænngan prosatam ultratjoejen viehkine goerehtidh.
Ultrajiednainstrumännta tsåkkåduvvá várrogit unnan bahtatjoalláj, ja dåktår prostatav åtsåt moadda minuvta.
Dïhte maam gohtje ultratjoejestave mojhteleslaakan åenehks boelhketjem maadthtjåalan rijtie, jïh dåaktere måedtie minudth prostatam goerehte.
Ultrajiednainstrumännta l bájken 20 sentimehtera guhkke, valla l val ålgomus oasse mij sisitsåkkåduvvá moadda sentimehtera.
Ultratjoejestave lea medtie 20 centimeterh guhkies, mohte dïhte barre gietjie maam måedtie centimeeterh rijtie.
Instrumenta diamehter la bájken 2,5 sentimehtera.
Staven diametetere lea medtie 2,5 centimeterh.
Instrumentan la ultrajiednarájan.
Staven sisnie ultratjoejeseedtese.
Rádjá jiednabárojt ma maŋŋela rubmaha orgánajs reflekteriduvvi.
Dïhte tjoejebaaroeh olkese seedtie maam dan mænngan organijste kråahpen sisnie reflekteeredh.
Ultrajiednabáro sirdeduvvi datåvrråj mij dajt gåvvån dahká mav dåktår máhttá gåvvåsjerman vuojnnet.
Ultratjoejebaaroeh datovrasse juhtieh maam dejtie jeatjahtahta gåvvan maam dåaktere maahta guvviesjermesne vuejnedh.
Gåvvå l tjáhppisvielggat ja gåvåt prostatav doarestjuohpastagán.
Guvvie tjeehpesveelkes jïh vuesehte prostatam tjïrretjoehpeme.
Tsuodtsa ålgus váldeduvvá biopsiddjanálujn
Åedtjieh olkese vaalta biopsijenaalojne
Dan maŋŋela váldeduvvi tsuodtsaåtsådime tsuottsas.
Dan mænngan åedtjiepryövenassh reavseste vaalta.
Ultrajiednainstrumentan gávnnu båhttså man sisi biopsiddjanállo sisi tsåkkåduvvá.
Ultratjoejestavesne kanaale gååvnese gusnie biopsijenaaloem rijtie.
Nállo l moadda millimehtera diamehterin.
Naaloe naan millimeterh diameterisnie.
Tjuoggiduvvá tjoalletsuottsa tjadá prostatáj.
Dam tjåelien njevlieskïelten tjïrrh prostatan sïjse baskedh.
Ultrajiednagåvåjn viehkken dåktår gåvvåsjerman nálujn siktit vaj ållu riekta tjuoggi.
Ultratjoejeguvvien viehkine guvviesjermesne maahta dåaktere naaloem rïektes siktedh.
Nálon la lihtásj mij háhppelit tjuoggiduvvá prostataj ja dievdeduvvá prostatatsuottsajn.
Naalosne læhtetjem gååvnese maam varki prostatan sïjse baska jïh prostataåedtjeste deavhta.
Dájvvámusát dåktår tjuoggi moaddi åtsådimev váldátjit umasslágaśj sajijs prostatan.
Daamhtajommes dåaktere gellien aejkien baska guktie pryövenassh ovmessie sijjeste prostatesne vaeltedh.
Dábálasj la gávtsijn ja lågenangudájn åtsådimijn.
Sïejhme gaskem gaektsie jïh luhkiegöökte pryövenassh vaeltedh.
Máhttá dåbddut vehik vájválasj
Maahta ånnetji nåake damtedh
Ultrajiednainstrumännta ij báktji valla máhttá vájvven dåbddut.
Ij dïhte ultratjoejestave bååktjese vedtieh mohte ånnetji nåake maahta gujht damtedh.
Gå dietteduvvá prostata vuossti de máhttá gådtjåniedav dåbddåt.
Gosse dam prostaten vööste dïedteste maahta damtedh guktie sæjhta gadtjedh.
Danen la buorre gådtjårágáv duobbmit åtsådime åvddåla.
Dïhte dan gaavhtan hijven jis gadtjeme goerehtimmien åvteli.
Gå tsuodtsabiehke ålgus váldeduvvi biopsiddjanálujn de máhttá vájvven dåbddut ja muhttijn báktjasin.
Gosse åedtjiebæhtah biopsijenaalojne vaalta dellie maahta nåake damtedh jïh muvhtene aaj bååktjese.
Vargga gájka gudi li tjadádum åtsådimev dåbddi sij li val vehik báktjasav dåbddåm jali e åbbå báktjasav.
Mahte gaajhkh gïeh leah pryövenassevaaltemisnie orreme jeehtin dah barre ånnetji bååktjesem damteme jallh ij bååktjesem damth.
Máhttelis la oadtjot jábmedimev sierra rumájoasen jus ilá báktji.
Nuepie gååvnese lokalbedövnigem åadtjodh jis baektjiedidh.
Váraj biedjat åtsådime maŋŋela
Ussjedh goerehtimmien mænngan
Gådtjåinfeksjåvnås besatjit la buorre ednagav juhkat vaj gådtjåráhká rájnnasin dåjdeduvvá.
Juktie gadtjegïrseinfeksjovnem heerrede dellie hijven jïjnjh jovkedh guktie bollenjem reejnie skuvledh.
Vidjura ma vil vájvedi ja vádá
Komplikasjovnh jïh vaahrah
Varra sájolåssjkusin, gåttjån ja bajkan la dábálasj dakkir åtsådime maŋŋela ja ij la märkka juoga l boasstot.
Vïrre tjoglenassine, gadtjesne jïh bejhkesne lea sïejhme dagkere goerehtimmien mænngan jïh ij leah væhta mij akt båajhtode.
Máhttá aj bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt jur maŋŋela.
Maahta aaj ånnetji bååktjesem damtedh jïh sæjhta gadtjedh ryöktesth dan mænngan.
Varra sájolåssjkusin máhttá årrot guhka ájgev, muhttijn moadda vahko.
Vïrre tjoglenassine maahta guhkiem årrodh, muvhtene gellie våhkoeh.
Varra gåttjån ja bajkan álu vássá moadda biejven.
Vïrre gadtjesne jïh bejhkesne pråvhka måedtie biejjiej raejesne orrije.
Vájku l antibiotikav oadtjum infeksjåvnåv hieredittjat de máhttá muhttijn huoman infeksjåvnåv oadtjot mij la bakteriajs sjaddam.
Jïlhts antibiotikam åådtjeme heerredimmien gaavhtan maahta såemies aejkien infeksjovnem åadtjodh bakterijistie.
Vádá l stuorámus vahkon åtsådime maŋŋela.
Vaahra stööremes våhkoem goerehtimmien mænngan.
Jus riek báhkkan buollá ja skihpasin dåbddu de dalága galggá dåktårijn aktavuodav válldet jali mannat hähkkaduostudahkaj.
Jis jolle vaejliem åådtje jïh skïemtjes damta edtja dåaktarasse gaskesadtedh jallh akutedåastoevasse vuelkedh.
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
Mannasinie goerehtimmiem daarpesje ?
(ca.
(ca.
2 sidor)
2 sidor)
Nåvti dagáduvvá (ca.
Naemhtie dorje (ca.
4 sidor)
4 sidor)
Tjálle: Fredrik Sundén, dåktår, spesialiseridum månemijda ja gådtjåj, Kirurga klinijkka, Helsingborga lasarähtta
Tjaelije: Fredrik Sundén, dåaktere, spesialiseereme tjiermieh jïh urinvägar, Kirurgiska klinihke, Helsingborgs skïemtjegåetie
Dåjmadiddje:
Redaktööre:
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Katti Björklund, 1177 Vårdguiden