abartta.html.xml

Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit.	Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá.	Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda.	Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam.	Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
Gå sihtá abårtåv dahkat de soajttá oare ednaga.	Dah sjïekh mannasinie abortem darjodh maahta jïjnjh årrodh.
Máhttá årrot danen gå ietjas ij gärggogin dåbdå.	Dïhte maahta årrodh ij nahkesjh.
Adná ietjas ilá nuorran jali ij hieba ietjas viessomin jur dalloj.	Tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
Márjju gejna l iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv adnet.	Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
Riektá l abårtåv dahkat ja ij dárbaha iehtjádij tjielggit, juska vil oarre.	Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
Tjáledum la abårttålágan.	Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
Riektá l aj rievddat akta goassa abårtå åvddåla.	Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
Abårtåv dahkat ij dagá dav gássjelabbon iesselissan sjaddat boahtteájge.	Abortem darjodh ij darjoeh gïerve nåajsan sjïdtedh dan mænngan.
Ij ga gávnnu áldarmierre abårtåv dagátjit.	Ij gååvnesh naan jaepieraaste abortem darjodh.
Abårtå åvddåla	Aborten åvteli
Gänna ájádallá abårtåv dahkat soajtti edna gatjálvisá ja de márjju l buorre soabmásijn ságastit.	Dïhte gie funterde abortem darjodh kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna jïh dellie hijven giejnie soptsestalledh.
Abårtå gáktuj agev fáladuvvá doarjja ja viehkke, goappátjagá åvddål ja maŋŋela.	Gosse abortem sæjhta darjodh dellie viehkiem jïh dåarjoem dïsse faala, dovne åvteli jïh dan mænngan.
Gut soabmásav iesselissan la dahkam máhttá aj gávnadit soabmásijn jus sihtá.	Jis lea dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme maahta aaj naakenem gaavnesjidh jïh dejnie soptsestalledh jis sæjhta.
Niejdda gut mierret	Nïejte gie nænnoste
Agev la buorre ságastit gejna l iesselissan sjaddam, gåktu sihtá dahkat.	Dïhte åålegh hijven dejnie sopstestalledh gïejnie nåajsan sjïdteme guktie sïjhtijægan darjodh.
Jus la máhttelis de l aj buorre aktan mierredit.	Jis gåarede hijven jis maehtiejægan ektesne sjæjsjalidh.
Valla jus ij ájgás boade, de agev la iesselis niejdda, gut mierret jus galggá abårtåv dahkat jali ij.	Mohte jis eakan sïemedh dellie åålegh nåajsan nïejte gie sjæjsjele jis edtja abortem darjodh vuj ij dam sïjhth.
Gut l soabmásav iesselissan dahkam, ij la riektá aktu mierredit jus galggá abårtåv dahkat jali mánáv riegádahttet.	Dïhte gie nïejtem nåajsan dorjeme ij reaktam utnieh oktegh sjæjsjalidh jis edtja abortem darjodh jallh maanam utniehtidh.
Guojmmen gesi abårtåv dahká	Partnere orre dïsse gie abortem dorje
Juska vil märrádus abårtå birra l aktisasj jali ij, de guojmmen soajttá vájves vásadus.	Saaht jis sïemes jis galka abortem darjodh jallh ij leah, maahta gïerve årrodh partnerasse daelie.
Goappátjagá abårttåduostudagájn ja nuorajduostudagájn máhttá soabmásijn gávnadit gejna ságas, juogu de goappátja aktan jali aktu.	Dovne abortedåastovisnie jïh noeredåastoevisnie maahta giem akt råakedh jïh dejnie soptsestalledh, oktegh jallh gåabpatjahkh.
Abårtå maŋŋela máhttá goappátjagá gähppánimev ja håjev dåbddåt.	Aborten mænngan maahta domtedh dovne hujnies jïh girmes.
Dåbdo ja ájádusá máhtti målsudit ájge milta ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela.	Domtesh jïh åssjaldahkh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
Ihka vil ájgge l vássám, de máhttá aktavuodav válldet buojkulvissan nuorajduostudagájn ságastittjat dåbdoj birra.	Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
Goassa máhttá abårtåv dahkat ?	Gåessie maahta abortem darjodh ?
Gitta 18 iesselisvuohtavahko rádjáj la riektá abårtåv dahkat váni ij aktasik giehttot manen.	18. nåajsanvåhkoen raajan reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh jiehtedh mannasinie sæjhta dam darjodh.
18 iesselisvuohtavahko maŋŋela rávkaduvvá loahpe Sosiálastivras abårtåv dagátjit.	18. nåajsanvåhkoen mænngan tjuara luhpiem Socialeståvroste åadtjodh åvteli maahta abortem darjodh.
Dakkir loabev oadtju val jus li sierralágásj oare abårttåj.	Luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
Buojkulvisá dasi máhtti årrot gå l sieldes nuorra, li gassjelisvuoda alkoholajn jali drogaj, l illastuvvam jali ågen la muhtem tjavgga vahák jali ij la iemeláhkáj åvdeduvvam.	Vuesiehtimmien gaavhtan dan noere lea, dåeriesmoerem åtna alkohovline jallh drogigujmie, daaresjimmiem sjïdteme jallh jiemie ålvas skaaram åtna.
Gånnå abårtåv dahká ?	Gusnie abortem darjodh ?
Abårttå agev dagáduvvá skihpadåben jali ietjá tjiehppeklinijkajn, ij máhte buojkulvissan abårtåv dahkat nuorajduostudagán.	Abortem åålegh skïemtjegåetesne jallh jeatjah spesialisteklinihkesne dorje, ij maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan abortem darjodh noeredåastoevisnie.
Valla jus diehtá l iesselissan ja ájádallá abårtåv dahkat de máhttá aktavuodav válldet nuorajduostudagájn rádev oattjotjit.	Mohte jis daajra nåajsan jïh ussjede abortem darjodh maahta noeredåastovem bïeljelidh jïh raeriem åadtjodh.
Máhttá aj mannat varresvuohtaguovdátjij jali gynekologaj.	Maahta aaj hoksejarngese jallh gynekologese vaedtsedh.
Máhtti aj viehkedit aktavuodav válldet abårttåduostudagájn skihpadåben.	Dah aaj maehtieh viehkine årrodh abortedåastovem skïemtjegåetesne bïeljelidh.
Máhttá aj iesj riŋŋgit njuolgga abårttåduostudahkaj ja ájgev diŋŋgot.	Maahta aaj jïjtje ryöktesth abortedåastoevasse ringkedh jïh tïjjem dongkedh.
Jus diehtá sihtá abårtåv dahkat de l buorre ájgev diŋŋgot nåv ruvva máhttelis danen gå muhttijn máhtti vuorddemájge muhtem duostudagájn.	Jis daajra sæjhta abortem darjodh dellie hijven tïjjem dongkedh dan varki man gåarede juktie naan aejkien tjuara vuertedh såemies dåastoevinie.
Gåktu abårttå dagáduvvá ?	Guktie abortem dorje ?
Abårttå máhttá umassláhkáj dagáduvvat.	Aborte maahta ovmessie vuekine darjodh.
Makkir vuogij milta dagáduvvá mierreduvvá man guhka ájgge l vássám iesselisvuodan.	Man vuekiem veeljie nænnoste man guhkiem nåajsan orreme.
Åtsådittjat makkir iesselisvuohtavahkon la vuododuvvá maŋemus läjbboma vuostasj biejves.	Minngemes gujnielemmien voestes biejjie aalka ryöknedh jïh destie daajra man nåajsanvåhkoe sjædta.
Ij de riekkni almma sahkanimes.	Ij ryöknh destie gosse maanadovvedh.
Gitta avtse vahkkuj	Åktseden våhkoen raajan
Gitta avtse vahkkuj máhttá abårtåv dahkat dálkkasij viehkken.	Åktseden våhkoen raajan maahta abortem darjodh daalhkesh viehkine.
Gåhtjudallá medisijnalasj abårttån.	Dïhte medisijnen abortem gohtje.
Muhtem sajijn tjärdda aneduvvá lågenanguovte vahkuj.	Såemies sijjine dam vuekien nåhtadieh luhkiemubpie våhkoen raajan.
Oadtju tablehtav abårttåduostudagán, dát ij la sämmi gå hähkka-p-tablähtta.	Dellie tabledtem abortedåastovisnie åådtje, dïhte ij leah seamma goh akute-p-pillere.
Gå l tablehtav bårråm de oadtju häjmmaj mannat.	Dan mænngan tabledtem vaalteme åådtje gåetide vuelkedh.
Avta jali guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj oattjotjit ådå dálkkasav, juogu de tablähttan majt njiella jali biejaduvvá guoddnáj.	Akte jallh göökte biejjiej mænngan dåastoevasse bååstide båata jïh orre daalhkesem åådtje, tabledth mejtie njilliedidh jallh tsavnoen sïjse rijtedh.
Ganugasstá de duostudagán maŋŋela ja moadda tijma duogen varddegoahtá ja iesselisvuohta boarkki.	Dåastoevisnie orre jïh naan tæjmoej mænngan aalka vertedh jïh jijmiem luejhtedh.
Máhttá bávtjájdallat valla dasi oadtju bávtjasgiehpedimev ja maŋebut sämmi biejve häjmmaj manná.	Kaanne baektjede men dellie åådtje daalhkesh guktie ij dam damth jïh seamma biejjien åådtje gåetide vuelkedh.
Máhttelis la aj abårtåv hejman tjadádit, nåv gåhtjodum häjmmaabårttån.	Maahta aaj abortem gåetesne orrijidh, guktie hïejmeabortem gohtje.
De nuppe vuoro tablehtajt ja hejman.	Dellie åådtje dah mubpieh tabledth jïh dejtie gåetesne vaeltedh.
Loabeduvátjit häjmmaabårtåv dahkat de hähttu binnemusát 18 jage vuoras ja ietjas lunna l ietjá ållessjattuk.	Åådtje hïejmeabortem darjodh jis båarasåbpoe goh 18 jaepien båeries jïh naan jeatjah geerve almetje aaj gåetesne.
Moadda vahko abårtå maŋŋela ådåsis gynekologa jali gáhppeliddje lunna manát dagátjit ådå iesselisvuohtaåtsådimev ja giehtutjit gåktu viessu.	Naan våhkoeh aborten mænngan bååstide gynekologese jallh tsegkietnese båata jïh orre nåajsanteestem darjodh jïh soptseste guktie gåerede.
Iesski dalloj medisijnalasj abårttå aneduvvá ållu tjadádum.	Dellie medisijnen abortem tjïrrehtamme.
Muhttijn aj åtsådibme dagáduvvá gehtjadittjat vaj e buojkulvissan plasentas bátsidusá gávnnu skoadon.	Såemies aejkien aaj gïehtjede vååksje ij maam akt aajmene vuesiehtimmien gaavhtan boernesgåetien sisnie.
Jus da gávnnuji de máhttá nåv gåhtjodum ráhpom dagáduvvat ja de njamáduvvi oase ma li báhtsam várrogit ierit.	Jis maam akt aajmene dellie maam gohtje skreepemem darjodh jïh dellie mojhteleslaakan dah bielieh mah aajmene destie njamma.
Jus dárbaj dav dahkat de jábmeduvvá.	Jis daarpesje dam nahkerisnie darjodh.
Gitta 12 vahkkuj	12 våhkoen raajan
Gitta 12 vahko vahkkujj, máhttá dahkat nåv gåhtjodum tjuollam abårttån, dalloj ráhpom de dagáduvvá.	12 våhkoen raajan maahta guktie gohtje kirurgijen abortem darjodh, dellie skreepemem dorje.
Tjuollambåttå l jábmedum.	Operasjovnem dorje gosse nahkerisnie.
Dåktår tsahká instrumentav skåhtuj.	Dåaktere dïrregem boernesgåetien sïjse rijtie.
Instrumännta l aktijbiejadum njammamrusstaj.	Dïrrege lea njammadimmiem ektiedamme.
Várrogit åhke ja plasännta njamáduvvá skoados.	Mojhteleslaakan jiemiem jïh olkese boernesgåeteste njammadidh.
Oalle abårttå gihtja 20 minuvta bájken.	Dïhte medtie 20 minudth vaalta.
Maŋŋela ganut duostudagán moadda tijma vuojŋgadittjat.	Dan mænngan dåastoevisnie orre måedtie tæjmoeh jïh lïegkedidh.
Moadda vahko maŋebut muhttijn ådåsismanádibme dagáduvvá.	Naan våhkoeh dan mænngan muvhten aejkien åådtje bååstide båetedh.
12 vahko maŋŋela ja gitta 18 vahkuj	12 våhkoen mænngan jïh 18 våhkoen raajan
Maŋŋela 12 vahko de abårttå hähttu guovten lávken dagáduvvat.	12 våhkoen mænngan tjuara abortem göökte daltesinie darjodh.
Duostudagán vatteduvvá vuostak dálkkasa ma la sämmi tablähtta tjerdas ma aneduvvi árra abårtån.	Voestes åådtje daalhkesh dåastoevisnie mah leah seamma såarhth tabledth mah aareh abortem nåhtadidh.
Guovte biejve maŋŋela boahtá ruoptus duostudahkaj ja vatteduvvá ådå dálkkasa ma álgadi skoado aktijgiessemijt vaj åhke suojmma ålgus boahtá.	Göökte biejjiej mænngan bååstide dåastoevasse båata jïh orre daalhkesh åådtje mah tjaskane boernesgåetiem guktie jiemiem luejhtedh.
Sjimustahttá unnepriegádahttemijn ja máhttá bávtjájdallat sämmiláhkáj gå mánáv riegádahttá.	Daate mahte seamma goh onne baersieldimmie jïh baektjede seammalaakan goh gosse baersieldidh.
Ájgge mij rávkaduvvá målsut, moattet tijmas gitta moatte jánndurij valla ienemusájda jánndura sinna.	Man guhkiem jeerehtse, naan tæjmoeh raejeste såemies dygnh raajan, mohte jeenjemes dygnem ryöhkoe.
Dav ájgen la skihpadåben sisitjáledum.	Dam tïjjem skïemtjegåetesne orre.
Gå abårttå l dagádum de dåktår skoadov åtsåt.	Gosse abortem galhkeme dåaktere boernesgåetiem goerehte.
Jus plasentas bátsidusá li de máhttá skoados ráhpom dárbulasj årrot.	Jis maam akt aajmene dellie daarpesje boernesgåetiem skreepedh.
Moadda vahko abårtå maŋŋela máhttá muhttijn ådåsismanádit skihpadåben.	Naan våhkoeh aborten mænngan åådtje såemies aejkien bååstide båetedh.
18 vahko maŋŋela	18 våhkoen mænngan
18 vahko maŋŋela galggá sierra oarre abårtåv dahkat.	18 våhkoen mænngan luhpiem ajve åådtje jis sjïere sjïekem gååvnese abortem darjodh.
Abårttå dagáduvvá sämmiláhkáj gå 12 vahko maŋŋela.	Abortem seammalaakan dorje goh våhkoeh 12 jïh 18 gaskem.
Majt abårttå máksá ?	Man dovres aborte ?
Majt máksá abårtåv dahkat målsut jur gånnå rijkan årru.	Maam aborte maaksa jeerehtse gusnie laantesne årroeminie.
Moatten sajen ij dárbaha majdek mákset jus ij la 20 jage ållim.	Jïjnjh sijjine ij daarpesjh maeksedh jis nuerebe 20 jaepeste.
Jus dárbaj mákset de máksá bájken 300 kråvnå juska vil man vuoras.	Jis tjuara maeksedh dellie medtie 300 kråvnah.
Jus sihtá diehtet jur majt máksá gånnå iesj årru, de máhttá gatjádit soabmásis nuorajduostudagán jali gáhppeliddjeduostudagán.	Jis sæjhta daejredh man jïjnjh edtja maeksedh gusnie årroeminie dellie maahta gihtjedh dah gïeh berkieh noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie.
Máhttá aj aktavuodav válldet abårttåduostudagájn.	Aaj hijven gåarede abortedåastovem bïeljielidh.
Hähttuji gus äjgáda jali sujttoaddne diedojt oadtjot ?	Tjuerieh eejhtegh jallh åelieh dam daejredh ?
Barggijn duostudagájn la sjávovälggogisvuohta.	Barkijh dåastovinie sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
Valla jus galggá abårtåv dahkat de l buorre jus soames máhttá doarjjan årrot abårtå åvddål ja maŋŋela.	Mohte jis edtja abortem darjodh dellie hijven jis naaken gie maahta dåarjoem årrodh dovne aborten åvteli jïh mænngan.
Jus la nuorra de bargge álu oajvvadi äjgáda jali ietjá sujttoaddne oadtju diehtet abårtåv la dagátjit.	Jis noere barkijh pruvhkieh raeriestidh eejhtegh jallh jeatjah åelieh åadtjoeh daejredh edtja abortem darjodh.
Jus ij hejman máhte giehttot abårtåv la dagátjit de márjju máhttá giehttot iehtjádij gesi åssku.	Jis ij gåaredh gåetesne jiehtedh edtja abortem darjodh kaanne maahta jeatjah geervese jiehtedh maam leahtade.
Máhttá årrot ållessjattuk oarbben, beraj, kuratåvrrå ja skihpasujtár skåvlån jali ietjá ulmusj gut máhttá doarjodit.	Dïhte maahta årrodh geerve åerpene, maadtoeladtje, kuratovre jallh skïemtjesåjhtere skuvlesne jallh jeatjah årrodh gie maahta dåarjodh.
Jus äjgádij jali ietjá sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de mierreduvvá vidjurij milta ja vuododuvvá iehtjádij siegen majt iesj sihtá, vidjurijs ja man vuoras la.	Jis eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadta sjïekenisnie vuarjesje jïh gaskem jeatjebem dam dorje jis dam jïjtse sæjhta, mah sjïekh jïh man båeries.
Dadi lagábut 18 jage vuoras la dadi binnebut la äjgádin jali ietjá sujttoaddnen riektá diedojt oadtjot ietjas aktavuodaj birra sujtujn.	Jis lïhkebe 18 jaepien båeries dellie eejhtegh jallh jeatjah åelieh unnebe reaktam utnieh daejrieh dan gaskesh hoksine.
Ienemusát máhttá ságastallat gåktu dahkat barggij maj gávnat.	Jeenjemes maahta barkijigujmie mah råaka digkiedidh guktie edtja darjodh.
Jus äjgádij jali sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de agev iesj vuostak diededuvvá.	Jis dah eejhtegh jallh jeatjah åelieh gaskesadtedh dellie åådtje åålegh dam daejredh.
Jus la nåvti vaj ietjas äjgáda jali sujttoaddne e åbbå oattjo diehtet jut abårtåv sihtá dahkat, dajna gå juojddá allasis máhttá sjaddat, de sujttobargge e aktavuodav sijájn válde.	Jis lea naemhtie eah eejhtegh jallh jeatjah åelieh edtjh daejredh sæjhta abortem darjodh, juktie dellie maam akth maahta deahpadidh, eah hoksebarkijh dejtie gaskesadth.
Abårtåv dahkat ij galga tjuovvusav vaddet aktak vájves vidjurijda sjaddá.	Abortem darjodh ij edtjh destie sjïdtedh vaahrese båetedh.
Máhttá de ienni viehkev kuratåvrås jali ietjá doarjjaulmutjis oadtjot.	Maahta dellie viehkiem åadtjodh kuratovreste jallh jeatjah dåarjoejistie.
Abårtå maŋŋela	Aborten mænngan
Buorre l vuojŋadit biejvijt abårtå maŋŋela.	Biejjieh aborten mænngan hijven lïegkedidh.
Vuostasj biejvijn ja gitta vahkkuj máhttá báktjit, vargga degu läjbbombáktjasa.	Dah voestes biejjieh jïh kaanne våhkoem baektjede, medtie goh gujnelemmievaerhkie.
Vahko abårtå maŋŋela álu varddá vargga degu l läjbbom jali márjju ienebuv.	Våhkoeh aborten mænngan pråvhka vertedh medtie seamma goh gujnelemmie jallh kaanne ånnetji vielie.
Man guhkev varddá rievddá ulmutjis ulmutjij ja makkir abårttå.	Man guhkiem varta persovneste persovnese juaka jïh gaskem jeatjebem mestie man vuekie abortem dorjeme.
Nåv guhkev gå varddá ij galga seksav adnet, tampuvnav adnet jali lávggot danen gå máhttá infeksjåvnåv oadtjot.	Dan guhkiem varta ij edtjh seksem utnedh, tampongem nåhtadidh jallh laavkodh dannasinie maahta ovledh.
Läjbbom álu boahtá ruoptus nielje gitta gudá vahko maŋŋela.	Medtie njieljie govhte våhkoej mænngan pråvhka viht gujnelemmie bååstide båetedh.
Abårtå maŋŋela muhtema dåbddi gähppánimev gå iehtjáda håjev dåbddi.	Aborten mænngan naan girmes damta mohte jeatjah hujnesne.
Máhttá aj målsudit daj dåbdoj gaskan ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela.	Dah domtesh maehtieh tïjjen mietie molsestalledh jïh muvhten aejkien dah båetieh guhkiem aborten mænngan.
Juska vil guhka ájgge l vássám de máhttá aktavuodav válldet duostudagájn ságastittjat ietjas dåbdoj birra.	Jilhts guhkiem aborten mænngan maahta bïeljielidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse jïh giejnie soptsestalledh guktie domtedh.
Máhttá dav dahkat duostudagán gånnå abårttå dagáduváj jali buojkulvissan nuorajduostudagán.	Dam maahta darjodh dåastoevisnie gusnie abortem dorjeme jallh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie.
Muhttijn l dan duogen gå ij ietjas váseda gärggok, l ilá nuorra jali ij hiebá ietjas viessomin jur dalloj.	Såemies aejkien ij nahkesjh, tuhtjie dan noere jallh ij heavedh daelie.
Márjju gejna l aktan iesselissan sjaddam ij la gejna sidá mánáv oadtjot.	Kaanne dïhte gie ektesne nåajsan sjïdteme ij leah dïhte gie sæjhta maanadovvedh.
Juska vil oarre de l riektá abårtåv dahkat váni darbaha ietjas tjielggit ietjá ulmutjij.	Reaktam åtna abortem darjodh jïh ij daarpesjh dam jeatjide goerkelidh, seamma man sjïekenisnie.
Tjáledum la abårttålágan.	Dïhte lea abortelaakesne tjaaleme.
Riektá l aj ietjas rievddat akta goassa abårtå åvddåla.	Reaktam aaj åtna jarkesidh gåessŠakt aborten åvteli.
Ij gávnnu áldarmierre dagátjit abårtåv.	Ij gååvnesh naan jaepieraastem abortem darjodh.