Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta.
Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit.
Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj.
Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá.
Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki.
Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
Suoddjitjit nuorajt gávnnu jáhke goassa oadtju alkoholav oasstet: Gávtsejagágin oadtju bårråmsajen oasestit ja guovtelåkjagágin systembolagan.
Dejtie noeride vaarjele lea aaltereraaste gåessie alkoholem åådtje åestedh: 18 jaepieh krogesne åådtje åestedh jïh 20 jaepieh systembolagesne åådtje åestedh.
Ihka vil iesj oadtju oasstet de l buorgodum oasestit gesi ij la loahpe oasstet.
Jïlhts jïjtje åådtje alkoholem nihteme jeatjide åestedh gie ij åadtjoeh åestede.
Manen juhká ?
Mannasinie jåvka ?
Ålos alkoholav juhki danen gå sijá mielas la njálgge ja vuogas.
Jïjnjh alkoholem juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jïh murrie årrodh.
Muhtema juhki danen gå l vuollegis iesjdåbddo.
Naaken jåvka juktie damta ov-jearsoes.
Jus juhká buorep iesjdåbdov oattjotjit jali goavgedimev giehpedittjat jali jus ilá ednagav juhká, de juhkam máhttá boastoadnemij doalvvot.
Jis jåvka guktie buerebe jïjtjedomtesem åadtjodh jallh asvem unnede jallh ååpsen jïjnjh jåvka, maahta jovkemistie dåeriesmoerh sjidtieh.
Máhttá aj nievret viessot, goappátjagá jugádijn ja maŋŋela.
Maahta aaj nåekies damtedh, dovne gosse jovkeminie jïh dan mænngan.
Nuorran máhttá ållessjattugin dåbddut de máhttá dåbddut mierren ållessjattugin sjaddat gå alkoholav jugádijn.
Gosse noere maahta damtedh goh sïllem vaeltedh geerve jieliedasse gosse alkoholem pryövedh.
Márjju hejman vaddi, jali iesj gähttjal jali aktan rádnaj.
Kaanne gåetesne dah böörieh, jallh jïjtje pryövoe jallh voelpigujmie.
Le dábálasj vaj ajtu ij diede jus sihtá juhkat vuostasj bále, ájnat juhká gå ietjáda juhki jali “ luluj ” juhkat.
Daamhtaj ij daejrieh jis sæjhta jovkedh voestes aejkien, barre dam dorje guktie jeatjah juvkieh jallh damta " manne byörem ".
Valla jus duosstá vuosteldit juohkusav ja vuorddet de l ávkke.
Mohte jis dåehkien vööste duasta tjåadtjodh jïh vuertedh dellie jïjnjem vitnie.
Dadi guhkebut vuorddá dadi buorep, danen gå vadá unneduvvi vigijt oattjotjit jali alkoholaj tjanáduvvat.
Guhkebe vuertedh buerebe lea, dan gaavhtan dah vaahrah vaeniedieh edtja skaarah åadtjodh jallh alkoholem jearohks sjïdtedh.
Mij sjaddá gå juhká ?
Maam deahpede gosse jåvka ?
Jus vuoladuvvá de signála vuojŋŋamin hiemssiduvvi, vaj ájádallam, dåbdo, mujtto, starjjo ja dájddo nievrebut doajmmá.
Jis tjïervesne dellie signaalh aajlan sisnie sturrie guktie åssjelh, domtesh, mojhtesh, svihtjemh jïh gåvloe nåekies sjidtieh.
Máhttudahka diehkijt aktidit hiemssiduvvá aj.
Nåakebe maahta åedtjiej svïhtjemh ektiedidh.
Gå dájddo nävrru de ij dádjada mij sjaddá sämmiláhkáj gå la tjielgas.
Jis gåvloe nåakebe sjædta dellie ij guarkoeh maam deahpede seamma vuekine jis voerkes orre.
Márjju dahká dakkirijt majt ij lulu ietján dahkat: ságas ienebut ja ienep ulmutjij, gärssul, sjuohttul jali aktavuodav åhtså, ja ådåsijt gähttjal.
Kaanne maam akt darjodh maam ij sïjhth ellien darjodh: jeenebe håalodh jïh jeenjebh almetjigujmie, daanhtsodh, flirtestidh jallh kleenghkestidh jïh orre darjomh pryövedh.
Nievrep dájddo dahká dav gassjelabbon dádjadit jus juoga l vádálasj.
Nåakebe gåvloe aaj dorje geerve guarkoe jis maam akt lea vaahreles.
Jus la vuollagin de máhttá dahkagoahtet dakkirijt ma máhtti alvos tjuovvusijt vaddet.
Jis tjïervesne maahta maam akt darjodh mestie nåekies sjædta.
Muhtem vidjura máhtti sjaddat gå l juhkam:
Mah maehtieh deahpadidh gosse jovkeme:
Åmijt massá jali späddjuji, gå ij dajt gehtja jali suoláduvá.
Aath teehpie jallh dah bïejstenieh, juktie ij dejtie voebnesjh jallh naaken dejtie sualede.
Dårruj sjaddá jali doarrogoahtá.
Maahta aelkedh rïjtelidh jallh dåårijidh.
Le dábálasj rijddo gå la vuollagin álggá smállamijn juoŋga birra massta ij lulu tjielggusin rijddalit.
Daamhtaj aalka rïjtelidh gosse tjïervesne dan bïjre maam ij eavedh gosse voerkes.
Seksav adná vájku ij sidá.
Seksem åtna jïlhts ij dam sïjhth.
Jus la vuollagin máhttá låssåt javllat ij sidá, ja máhttá doalvvot vaj iesj, gejn jali gej seksav adná jali iehtjáda nievret viessu maŋŋela, jali seksuálalasj illastibmáj.
Jis tjïervesne maahta geerve ijje jiehtedh, jïh dellie maahta jïjtje jallh dejnie mejnie seksem åtna jallh jeatjah nåakelaakan damtedh dan mænngan, jallh destie seksuellen daaresjimmiem sjïdtedh.
Seksav adna váni ietjas suoddjidak, ja dalloj la máhttelis sjiervvedávdajt oadtjot, jali iesselissan sjaddat jali soabmásav iesselissan dahkat.
Jis seksem åtna jïh ij vaarjelh, dellie maahta tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jallh baavijahtjedh.
Gähttjal ietjá drogajt.
Jeatjah drogh pryövoe.
Ienemusá li alkoholav juhkam gå narkotihkav vuostasj bále adni, márjju gå ij jáhke dav nåv vádálattjan.
Jeenjemes leah alkoholem jovkeme gosse dah narkotijkam voestes aejkien nåhtadin, kaanne dellie ij vïenhth dan vaahreles.
Vahágij boadádallá.
Ovlæhkose båata.
Máhttá buojkulvissan mopedajn jali bijlajn årrot, jårrå ja fällá jali tjáhtjáj gahttjá.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan moppem jallh bïjlem dåerede, maahta gahtjedh jïh laarhkenidh jallh tjaatsan gahtjedh.
Suolát jali spädjá gávnijt ma älla ietjas, jali bässá gåsi ij la loahpe.
Maahta aath vaeltedh mahleah jïjtse, jallh sæjjan tjaanga gusnie ij åadtjoeh årrodh.
Nievret viessu ja goavget juhkama maŋŋel.
Nåekies damtedh jïh asvem åadtjodh jovkemen mænngan.
Oarre dasi máhttá gå l dagojt dahkam majt sáŋart jali majs hehpan, jali tjuovvusin rubmahis.
Destie maam akt dorjeme maam saangerde jallh skaamesje, jallh reaksjovnem kråahpeste båata.
Vájvve sjaddá skåvlås jali bargos åvdåsvásstádusáv válldet.
Geervebe sjædta skuvlesne jallh barkosne.
Alkohola bissu rubmahin maŋŋel gå la vuollagin årrum, ja máhttá ienep gå biejvev válldet åvddål gå vuojŋŋama doajmmi ållu buoragit buojkulvissan mujtátjit ja åhpatjit.
Alkohole kråahpesne dan mænngan tjïervesne orreme, jïh maahta jienebe biejjiem vaasedh åvteli aajla viht hijvenlaakan jåhta guktie vuesiehtimmien gaavhtan mujhtedh jallh maam akt lïeredh.
Muhtema jáhkki ij la nåv vádálasj juhkat jus ij álu jugá, buojkulvissan val vahkkogietjijt, ihka vil dalloj ednagav juhká.
Naakenh vienhtieh ij dan vaahreles jovkh jis ij daamhtaj dam dorje, vuesiehtimmien gaavhtan barre hïeljine, jïlhts dellie jïjnjh jåvka.
Ij la riekta
Mohte ij leah saatnan.
Biejve maŋŋela
Biejjien mænngan
Máhttá vilá vehik vuollagin biejve maŋŋela gå l juhkam.
Maahta tjïervesne årrodh biejjien mænngan lea jovkeme.
Man ednagav la juhkam dav mierret.
Dïhte destie man jïjnjh lea jovkeme.
Buojkulvis bissu alkohola garravuollagis rubmahin bájken gålmå gitta nielje tijmmaj.
Vuesiehtimmien gaavhtan alkohole garrevoelegistie kråahpesne medtie golme jallh njieljie tæjmoeh gååvnese.
Ij gávnnu makkirik vuohke jut ruvábut manná.
Ij maehtieh maam akt darjodh guktie varkebe jåhta.
Biejve maŋŋela gå ij la riekta tjielgas de dájddo l aj nievrep gå iemeláhkáj ja máhtá vájvve dahkat mav galggá.
Biejjien mænngan aaj jïjtje gåvloe nåakebe goh daamhtaj jïh maahta geerve årrodh aamhtesidie gïetedidh guktie edtja.
Buojkulvissan máhttá vádálasj mopedav jali bijlav vuodjet, ja jus la alkohola rubmahin de ij la lágalasj.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta vaahreles årrodh moppem jallh bïjlem vuejedh, jïh jis alkohole kråahpesne dellie luhpehth.
Alkoholasielggidibme
Alkoholedaalhkestimmie
Alkohola bájnasj gájkajt umassláhkáj ja ulmutja gierddi umasse ednagav, valla gávnnu agev mierre gå rumáj vuosstálasstá.
Gaajhkh ovmessie vuekine alkoholem demtieh jïh ovmessie man jïjnjh töölieh, mohte raaste gujht gååvnese gosse kråahpe bæjhkohte.
Álu vuoksá jali oaddá.
Daamhtaj åaraji jallh voeksede.
Jus jámálguvvá de máhttá oalle vádálasj, ja hähttu skihpadåhpåj doalvoduvvat.
Jis dïhte smæjveds dellie vaahreles jïh tjuara skïemtjegåatan vualka.
Jus hudjá ulmutjav gut la juhkam, de gálggá aktavuodav válldet ållessjattugijn, skihpasujttorádevaddemijn, polijsajn jali skihpadåhpåj vuolgget.
Jis naakenem gie jovki bysvoe, edtja geerve almetjem, skïemtjehokseraeriestimmiem, polijsem gaskesadtedh jallh skïemtjegåatan dejnie vuelkedh.
Jus soames la jámálguvvam de galggá riŋŋgit 112.
Jis dïhte smæjveds tjuara 112:se rïngkedh.
Ij galga ulmutjav vuovsedahttet jalik sliebbit galmma tjátjev suv nali, danen gå l máhttelis ietjá vahága jali fällama sjaddi.
Ij edtjh voejhkelidh almetjem edtja voeksedidh jallh galme tjaetsiem dïsse döömedh, juktie vaahreles sjædta maahta skaarah jallh ovlæhkoeh sjïdtedh.