bunestime-tjullasa-ja-hangel.html.xml
Bunestime, tjullása ja hångel
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Bunestime, tjullása ja hångel
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh
Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji.
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat.
Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.
Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij.
Seammasïenten maahta aerkies årrodh voestes tjuvlien jallh gijhkierdimmien åvteli.
Gåktu dal ájn dahká gå hångli ?
Guktie darhkan dorje gosse gijhkierdidh ?
Jus ájádallá gåktu tjules jali hångli, de l buorre mujttet e njuolgadusá gávnnu gåktu galggá dahkat Jus gähttjal ja dahká nåv vaj buoragit allasis dåbddu, de dåbddusj gal buoragit gesi tjules ja gejna hångli.
Jis ussjede guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, maahta hijven jïermestalledh ij naan njoelkedassh dïsse gååvnesh guktie dam darjodh. Jis pryövoe jïh vuekine dam darjodh maam hijvenlaakan damta jïjtsasse dellie aaj hijven damta dïsse gïem tjuvleste jïh gijhkerde aaj.
Bunástallat la gå ietjas bakismijt dieddel ietjá ulmutja baksimijda jali ietjá sadjáj ietjá ulmutja rubmahin, álu sämmibále aj tsållajienatjav dahká.
Tjonnestidh lea gosse bangsemh jeatjaj bangsemidie dïedtese jallh jeatjah sijjide naakenen kråahpesne, daamhtaj aaj ohtje tjoejem seammasïenten dorje.
Gå soabmásav bunes de l njálmme dahppot.
Gosse tjonnestidh dellie njaelmiem gaptjeme.
Gå soabmásav tjules de álu gaoppátjagá baksima ja njuoktjama duohtti nubbe nuppev.
Gosse tjuvleste dellie pruvhkieh dovne bangsemh jïh njoektjemh sinsitniem doehtedidh.
Le degu njávkká ja njávkaduvvá njuoktjamijn ja baksimij.
Dïhte lea guktie gaajesje jïh gaajesjåvva njoektjeminie jïh bangsemigujmie.
Gåvviduvvá aj degu smáhkkut ietjá ulmutjav.
Maahta aaj bïhkedidh guktie naakenem maejstedh.
Dábálasj vuohke tjulástallagoahtet la bunástallagoahtet.
Sïejhme vuekie gosse tjuvliegåata lea aelkiejægan tjonnestidh.
Jus sihtá tjulástallat de máhttá baksimijt vehik sierrit ja njuoktjamav unnán tsåggåt vaj duohttá nuppe baksimijt.
Sæjhta dellie tjuvliestidh maahta njaelmiem ånnetji rïhpestidh jïh njoektjeme-gietjiem ohtj ’ ånnetji mubpien bangsemidie njoeledh.
De vuojnná jus gut aj baksimijt sierri vaj njuoktjama máhtti duohtadit.
Dellie åådtje vuejnedh jis dïhte aaj sæjhta tjuvliestidh jïh sinsitnien njoektjemidie doehtedieh.
E gávnnu njuolgadusá gåktu galggá dahkat gå tjules nubbe nuppev, buojkulvissan man märráj galggá njuoktjamav tsåggåt jali man ednagav galggá baksimijt sierrit, valla dav iesj mierret.
Ij naan njoelkedassh gååvnesieh guktie edtja darjodh gosse tjuvliestidh, vuesiehtimmien gaavhtan man guhkies edtja njoektjemen mubpien njaalman rijtedh jallh man jïjnje edtja njaelmiem rïhpestidh, dam jïjtje nænnoste.
Ienemusát álu ietjatis tjielggá gå vijmak soabmásav tjules.
Daamhtaj pråvhka dam iemeles laakan sjïdtedh gosse naakenem tjuvleste.
Gätjástus la várrogit álgget vaj ij njálmmáj garrasit tsåhkkå ja labuda njuoktjamav guojmenis njálmen dalága.
Mohte raereste mojhteleslaakan aelkedh guktie ij njoektjemem tjarki rijth jïh alvas dam svihtjie mubpien njaelmesne.
Goappátjijda álu buorak sjaddá jus gähttjal.
Hijven gujht gåabpatjahkide pråvhka sjïdtedh jis haarjanidh.
Vájvve l soabmásav tjulestit njuolgga åvddålis danen gå njunje álkket jåstesti, danen álu dárbaj oajvev rággit ålåtjit.
Gïerve tjuvliestidh ryöktesth åvtelistie juktie dah njuenieh aelhkie bunhkieh, dan gaavhtan pråvhka åejjiem raagkedidh guktie buerebe sjædta.
Vuojŋasj má giehpemusát njunjijn gå soabmásav tjules.
Aelhkemes njuenine voejngehte gosse tjuvleste.
Vuohke l iesj gähttjalit mij lijkkogis dåbddu.
Åådtje pryövedh guktie tuhtjie bööremes.
Máttá buoragit tjulástallat badneduollidimijn jali piersingijn.
Hijven gåerede tjuvliestidh baenieregulereminie jallh piercinginie.
Máhttá aj nubbe nuppev tjulestit rubmahij.
Maahta aaj sinsitniem kråahpesne tjuvleste.
Gåggu rubmahin tjules jali sihtá tjulestuvvat iesj mierret aktan gejna tjules jali gässta tjulestuvvá.
Gusnie kråahpesne tjuvleste jallh sæjhta tjuvliestidh jïjtje nænnoste mubpine ektesne giem tjuvleste jallh gie tjuvleste.
Fármastime ja njávkkama
Faerhmieh jïh gaajesjimmieh
Máhttá dåbddut lijkkogis iehtjáda rubmahav gulldalit, buojkulvissan fármasta ja njávka baktu.
Maahta njaelkies-ligke damtedh mubpien kråahpem domhkestidh, vuesiehtimmien faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
Máhttá njávkadit ja fármudallat goappátjagá biktasij ja biktasahtá.
Maahta gaajesjidh jïh faerhmiestidh dovne vaarjohts jïh vaarjoejgujmie.
Gåktu dal ájn hångli ?
Guktie gijhkerdeminie ?
Hånglit gåhtjudallá gå tjules, bunes, fármas ja návkká soabmásav.
Gijhkierdidh pråvhka dam gohtje gosse tjuvliestidh, tjonnestidh, faerhmiestidh jïh gaajesjidh.
Tjulástallat ja sämmibále fármudallat máhttá aj årrot hångel.
Gosse tjuvleste jïh faerhmeste seammasïenten maahta gohtje gijhkierdimmie.
Jur degu njávkkama ja bunestime rubmahin aj máhttá årrot hångel.
Seamma goh jis kråahpem gaajesje jïh tjonneste aaj maahta gijhkierdimmiem årrodh.
Gå hångli máhttá aj dieddet ja njávggat nubbe nuppe vuosstij.
Gosse gijhkerdeminie maahta aaj sinsitnine pruvvedadtedh.
Máhttá hånglit moatteláhkáj, buojkulvissan suojmma ja sjávot jali tjavgga ja fámulattjat.
Maahta ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan joeleds jïh sealoes jallh tjarke jïh tjimkeslaakan.
Álu målsut hångelbåttån.
Daamhtaj dïhte jeatjahtahta gosse dam darjoeminie.
Máhttá aj målsudit báles bálláj ja ulmutjis ulmutjij.
Maahta aaj jeatjahtahta aejkeste aajkan jïh persovneste persovnese.
Máhttá hånglit ållu gárvodum jali ållu rihttsot.
Maahta gijhkierdidh gosse jïjnjh vaarjoeh, jallh vaarjohts jallh båadtsode.
Máhttá aj hånglit umassláhkáj, buojkulvissan tjuottjo, tjåhkkot jali vällot.
Maahta aaj ovmessie vuekine gijhkierdidh, vuesiehtimmien gaavhtan gosse tjåadtjoejægan, tjahkasjægan jallh gællasjægan.
Hånglit ednagit ja binná biktasij jali biktasahtá muhttijn garrahångelin gåhtjudallá.
Jïjnje gijhkierdeminie vaarjohts muvhtene gohtje kruepiegijhkierdimmie.
Smálla
Struledh
Muhtema gåhttju hångelav smállan.
Muvhth gåhtjoeh gijhkierdimmiem struledh.
Valla smálla máhttá aj ietjá.
Mohte struleme maahta aaj jeatjah darjomh årrodh.
Muhtema adni buojkulvissan ulmusj smállá gå sjuohttul jali seksav adná iehtjádijn jali iehtjádij.
Muvhth vienhtieh vuesiehtimmien gaavhtan dah strulieh gosse tramhkoehtieh jallh seksem utnieh mubpine jallh mubpiejgujmie.
Ulmusj gejna l dáv dahkam máhttá aj gåhtjudallat smállan.
Persovne giejnie dam dorjeme aaj gohtje strule.
Mij dahká tjullásijt ja hångelav lijkkogissan ?
Maam darjoeh tjuvlieh jïh gijhkierdimmie njaelkies-ligke ?
Årrot lahka ja njávkaduvvat soabmásis dahká lijkev, njuoktjamav ja baksima rádji signálajt vuojŋŋamij jut tjagárt ja dåbddu lijkkogis.
Lïhke årrodh jïh jis naan datnem gaajesje dam dorje guktie njaltja, njoektjeme jïh bangsemh seahkarieh jïh signaalh aajlese seedtieh, daate damta gïeltegs jïh njaelkies-ligke.
Máhttá aj dahkat seksuálalattjat buolliduvvá.
Maahta aaj dorje geajhkeres sjædta.
Rubmahin li nerva ma dåjmadi dåbdov ja rádji signálajt vuojŋŋamij.
Dïhte lea dah nervh kråahpesne mejtie domtesh gïetedieh jïh signaalh aajlese seedtieh.
Jus galggá vuohkasit ja herlugit dåbddut de hähttu iesj ja gejna hångli, dasi lijkkut.
Guktie edtja damtedh gïeltegs jïh njaelkies-ligke gosse gijhkerdeminie dïhte vihkeles dovne jïjtje dïhte mubpie giejnie gijhkerdeminie dam sæjhta.
Ulmutja umassláhkáj lijkkuji tjulástallat ja hångli.
Ovmessie persovnh ovmessie lyjhkoeh tjuvliestidh jïh gijhkierdidh.
Ij gávnnu duolla jali ja boasto vuohke dåbddåt, ájnat viertti gulldalit allasis jus adná la lijkkogis tjulástallat ja hånglit, jali jus ienni sihtá lahkavuodav dåbddåt.
Ij gååvnesh naan reaktoe jallh fïejle vuekiem damtedh, jïlhts tjuara jïjtsasse govledh jis tuhtjie njaelkies-ligke tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jallh sæjhta gujht lïhkevoetem damtedh jeatjah vuekine.
Agev la riektá vuosstálasstet jus ij sidá tjulástallat jali hånglit, jali jus juoga ij dåbddu buoragit dan båttå.
Åålegh reaktam åtna jiehtedh jis ij sïjhth tjuvliestidh jallh gijhkierdidh, jallh jis maam akt ij hijven damth gosse dam dorje.
Ij goassak galga tjulástallat ja hånglit gå ietjá ulmusj dav sihtá.
Ij edtjh gåessie tjuvliestidh jallh gijhkierdidh barre jis naan jeatjah dam sæjhta.
Gájka smáhkijdi ja hábsijdi umassláhkáj.
Gaajhkesh ovmessielaakan smååhkedieh jïh hepsieh.
Gåktu habsijt ja smáhkku rievddá aj, buojkulvissan mierreduvvá majt la bårråm, gåktu la basádam, gåktu biktasa habsijdi ja nåv vil.
Guktie smååhkede jïh hepsie aaj jeatjahtahta, vuesiehtimmien gaavhtan dan gaavhtan maam lea byöpmedamme, guktie bïssedamme, guktie vaarjoeh hepsieh jïh novh vijresåbpoe.
Jus la snuobas ja l infeksjåvnnå de máhttá buojkulvissan ietjáláhkaáj habsijdit njálmme gå iemeláhkáj.
Jis sovhtine jïh infeksjovnem åtna dellie maahta vuesiehtimmien gaavhtan njaelmeste rovnegs hepsedh enn pråvhka.
Máhttá gus hånglimis iesselissan sjaddat jali sjiervvedávdajt oadtjot ?
Maahta nåajsan sjïdtedh jallh tjoeleskïemtjelassh åadtjodh jis gijhkierdamme
Ij máhte iesselissan sjaddat gå hångli.
Ij maehtieh nåajsan sjïdtedh gijhkierdimmeste.
Ij ga máhte avtak sjiervvedávdav oadtjot.
Ij maehtieh tjoeleskïemtjelassem destie åadtjodh.
Hångel l de goappátjagá lijkkogis ja sihkar vuohke ulmutja lahkavuodav dåbddå.
Gijhkierdimmie lea murries jïh vihties vuekie naakenem lïhke årrodh.