Goavgge
Asve
Goavgge
Asve
Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi.
Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
Goavgge l signála närvvavuogádagán majt iesj ij máhte stivrrit.
Asve lea reaksjovnh nervesysteemesne mah ij maehtieh jïjtje stuvredh.
Buorre l diehtet goavgge ij la vádálasj ja agev vássá muhtem ájge duogen.
Hijven daejredh asve ij leah vaarege jïh lajva boelhken mænngan.
Máhttá dåbddut ålles rubmahin
Maahta abpe kråahpesne damtedh
Goavgen årrot la sieldes balov ja ráfedimev dåbddåt.
Asvedidh lea ålvas aerkies jïh skabroeh domtedh.
Le garra dåbddo mav ålles rumáj dåbddå.
Dïhte tjarke domtese maam maahta abpe kråahpesne damtasovvedh.
Máhttá tsåhke ruvábut ja tjavgabut svargadit avtabále gå ráfeduvvá, vuojŋadahka sjaddá ruváp ja oattje aktij gieseduvvi.
Seamma aejkien gosse aerkies dellie vaajmoe tsaapma varki jïh tjarke, aalka bovsedh jïh åedtjieh garres sjidtieh.
Bivástuvvagoahtá, åjvijs sjaddá, skielbestahtjá jali nievret viedjegoahtá jali dättov ratte badjel dåbddåt, degu gássjel vuojŋŋat.
Maahta aalka bïevestidh, såmskodh, svilkiestidh jallh tjööjjijste, jallh mïelki dåeresth dïedtemem damtedh guktie löövles voejngehte.
Vuostak dåbddo tjavggá ja tjavggá, valla oanegattjan ij desti tjavga.
Voestes domtesem tjarkebe jïh tjarkebe sjædta, mohte boelhketjen mænngan ij leah dan tjarki.
De álu luossjvedahtjá ja goavgge unnu.
Dellie aalka sleapkedh, jïh asve unnede.
Goavgge máhttá baludissan dåbddut.
Asveste maahta bïlledh.
Valla oanegattjan agev suodnu, ja ij la vádálasj.
Bene buerebe boelhketjen mænngan damta, jïh ij leah feerlege.
Goavgge máhttá umassláhkáj dåbddut umasslágásj bále.
Asve maahta ovmessie vuekine damtedh ovmessie aejkine.
Ja ij agev dádjada goavgen la.
Jïh ij åålegh daejrieh maam damta lea asve.
Muhttijn adná bágov goavgev gå adná juoga l vájvve.
Muvhtene baakoem asvem nåhtede gosse maam akt tuhtjie gïerve.
Javllá goavgen la buojkulvissan skåvlå gähttjalibmáj jali gå l enas barggon.
Jeahta asvede vuesiehtimmien gaavhtan jis pryövoem skuvlesne åtna jallh barkoes barkosne.
Valla goavgge l ienep gå sahtebiejve ráfedibme, mij márjju l diertjestime birra.
Mohte asve lea jienebe goh beajjetjen aerkie, mij daamhtaj kaanne raessesne.
Ij agev diede manen goavget
Ij åålegh daejrieh mannasinie asvede
Ienemusá goavgedi muhtem bále, valla l umassláhkáj man garrasit ja man dájvvalakkoj.
Jeanatjommesh muvhtene asvedieh, bene jeerehtse man tjarki jïh man daamhtaj.
Muhtema goavgedi val ájnegis bále.
Såemies asvedieh barre muvhtene.
Muhtemijn la garra goavgge mij álu ruopptot boahtá, jali goavgge mij bissu guhka ájgev.
Jeatjah maehtieh dan tjarki asvedidh mij daamhtaj bååstide båetedh, jallh guhkiem asvedieh.
Máhttá aj oadtjot oanegis ångestattacker ma ruvvá vássi.
Maahta aaj åenehks boelhki laktedh mij varki orriji.
Muhttijn diehtá manen goavget.
Muvhtene daajra mannasinie asvede.
Máhttá goavgedit gå vijor la vájvve, degu gev dåbddå jábmá.
Maahta båetedh gosse maam akt gïerve deahpade, jallh gosse naan gïem damta sealede.
Máhttá goavgedit jus la illastuvvam.
Maahta asvedidh daaresjimmien mænngan.
Jali jus soames la årrum bahá värmmádagán, jali gähttjalam biehttet jali suv ávkástallam.
Jallh jis naan datnem gaskeviermesne irhkie, jallh voejhkele nulliehtidh jallh vïegkehtidh.
Muhtema goavgedi gähttjalime jali barggoságajdahttema åvddåla.
Maahta pryöven åvteli jallh barkoegoerehtimmien åvteli asvedidh.
Jali gå galggá juoga sierralágátjav dahkat majt adná baludissan.
Jallh gosse maam akt darjodh mestie bïlledh jallh ij lyjhkh.
Máhttá årrot sieldes vájvve, valla diehtá gåjt manen goavgen la.
Dïhte maahta dan gïerve årrodh, mohte dellie gujht daajra mannasinie asvede.
Giehpedis gillat.
Maahta ånnetji aelhkebe dellie.
Goavget aj gå alkoholav juhká jali drogajt adná.
Maahta aaj asvedidh jis alkohovlem jovkedh jallh drogh nåhtadidh.
Máhttá aj goavgedit váni diedek manen, jali majs ij jahke galggá goavgedit.
Maahta aaj asvedidh jïh ij daejrieh mannasinie, jallh aatijste mejstie ussjede ij asvedh.
Muhttijn goavgev vájvebun dahká ja ienebut balldá.
Muvhtene maahta destie tjarkebe asvedidh jïh jienebe bïlledh.
Ij gávnnu tjielggá mierre dáj goavggehámij gaskan.
Ij gååvnesh naan tjïelke raaste dej asvehammoej gaskem.
Vájku diehtá manen goavget máhttá goavgev ilá garrasin adnet, buojkulvissan jus oadtju tsåhkenjuolav, åjvijs sjatta ja bivvasijt gähttjalimij jali tentámaj åvddåla.
Dïhte aaj maahta årrodh naemhtie, daajra mestie asvedidh, mohte læjhkan tuhtjie dïhte dan tjarki, vuesiehimmien gaavhtan jis vaajmoetsaepmemem åådtje, såmskodh jïh bïevestidh pryövi jallh tenti åvteli.
Bájnasj oademav ja dåbdojt
Åeremem jïh domtesidie tsavtsa
Goavgge máhttá dahkat dav vájvven luossjvedit ja buoragit oadet.
Maahta gïerve sleapkedh jïh eensi åeredh gosse asvede.
Máhttá smaredit ijájn ja nåvti oadem hiemssiduvvá jali ilá binná oademav oadtjot.
Maahta gaskoeh jïjjem fahkedh jïh destie åeremem stuvrie, jallhfeerh vaenie åeredh..
Goavgge máhttá aj dahkat vaj sjaddá juolodibme, gierddamahtes ja suhtisj, jali giehpebut håjeduvvá ja tjierrogoahtá.
Gosse asvede aaj sjædta ovvissjeles, seknie jallh tramstarostijh, jallh aelhkebe hujnies sjædta jïh tjyörijidh.
Goavgge máhttá nåv garra dåbdojt ja tjuovvusijt rubmahin vaddet vaj jáhkká l jábmemin jali vuodalime.
Gosse asvede maahta dan tjarki domtesh jïh reaksjovnh kråahpesne åadtjodh guktie maahta vïenhtedh edtja jaemedh jallh vuaralidh.
Máhttá nåv vájvve vajku majt dahká vaj ij vat goavgeda.
Dïhte maahta dan gïerve årrodh guktie gaajhkem dorje guktie ij edtjh ikth vielie deahpadidh.
De máhttá goavgedit balos goavgedittjat.
Dellie maahta asvem damtedh juktie bïlledh galka viht asvedidh.
Gåhtjudallá vuorddemgoavggen.
Dam gohtje vuartoeasve.
Máhttá aj ballat goavgedimes iehtjádij siegen, ja adnet dav vájvven giehttot.
Maahta aerkies årrodh juktie asvedahtjedh gosse jeatjajgujmie, jïh tuhtjie gïerve lea dan bïjre soptsestidh.
Doalvvot máhttá vaj garvvegoahtá ulmutjijt gejt ajtu sihtá iejvvit ja ij dagá dav mejt ajtu sihtá.
Destie kaanne sjædta aalka ij almetjh råakh gïejgujmie sæjhta gaavnesjidh jallh ij aatem darjoeh maam sæjhta darjodh.
Ballo goavgedimes dahká vaj ráddjiduvvá ietjas viessomin.
Jis bælla asvedahtjedh destie jielemem gaertjiedidh.
Garvvet dakkirijs majt jáhkká galggá goavgev vaddet ij la buorre, danen gå goavgge máhttá värránit.
Ij aatem darjoeh juktie veanhta destie asvedahtjedh ij leah hijven, juktie destie asvem tjarkebe sjædta.
Ienni galggá árrat viehkev åhtsåt.
Dan sijjeste edtja aarebi viehkiem ohtsedidh.
Gávnnu buorre viehkke.
Gååvnese hijven viehkie.
Majt máhttá iesj dahkat ?
Maam maahta jïjtje darjodh ?
Máhttá goavgev gádodit.
Maahta orrije asvedidh.
Álu máhttá ietjas vuogijt gávnnat suv goavgev dåjmadit.
Daamhtaj maahta vuekide gaavnedh asvem gïetedidh.
Dála li muhtem gätjástusá.
Daesnie naan raerieh.
Máhttá viehkedit giehttot ietjas goavge birra ulmutjij gejna dåbddå jasskavuodav.
Pråvhka viehkiem årrodh asven bïjre soptsestidh naan giejnie jearsoes.
Bágojt hábmedit ietjas vájves dåbdojda máhttá giehpedit ájádallat ja dajt dádjadit.
Baakoeh beaja gïerve domtesidie maahta darjodh aelhkebe ussjedidh jïh dejtie guarkedh.
Moaddásijda viehkev vaddá aj tjállet vájves dåbdoj birra, jali bájnnet jali dahkat ietjáláhkáj.
Jeanatjommesh viehkine gosse gïerve domtesi bïjre tjaeledh, jallh måaladidh jallh jeatjah vuekine skaepiedidh.
Diertjestibme máhttá goavgev lasedit.
Jis raessesne dellie asvem sjïdtede.
Jus la diertjestum de máhttá ájádallat gåktu diertjestibme unnedit, dan láhkáj aj goavgev unnedit.
Jis raessesne maahta funterdidh guktie maahta dam ånnene, jïh dan vuekien mietie asvem unnede.
Máhttá dahkat luossjvedimhárjjidusájt.
Maahta haarjanidh sleapkedh.
Gávnnuji viedtjat värmmádagán jali oasstet cd:skierron dálkasboargálin.
Dah gååvnesieh gaskeviermesne jallh maahta cd:em åestedh apotehkesne.
Goavgge álu dahká vaj oaddá nievrebut.
Asveste daamhtaj nåake åerieminie.
Valla jus vuorbástuvvá buoragit oadet de máhttá unnot.
Bene jis njaelkieslaakan åara dam ånnene.
Danen la ájnas gähttjalit váttugit oadet.
Dan gaavhtan vihkeles voejhkele eensi åeredh.
Jus labut, mássjki jali váttse de goavgge máhttá unnot.
Asve maahta unnedidh jis vaedtsedh jallh saavredh.
Jus suovas, snukti, alkoholav juhká jali juhká edna káfav de máhttá gähttjalit unnedit dajt ja gähttjat jus viehket.
Jis rïevhkeste, snuhkijh, alkohovlem jåvka jallh jïjnjh prïhtjegh jåvka maahta voejhkelidh dam vaeniedidh jïh vuejnedh jis viehkine sjædta.
Edna nikotijnna ja koffeijnna máhttá goavgev lasedit ja dahkat vaj nievrebut oadá.
Jïjnjh nikotijne jïh koffeine maahta asvem sjïdtedidh jïh destie nåekebe åara.
Máhttá goavge birra låhkåt jali iehtjádijs gätjástusájt oadtjot, buojkulvissan internehtan.
Maahta jïjnjh asvem bïjre lohkedh jallh raeriem jeatjijste åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gaskeviermesne.
Gávnnuji siebre majda máhttá säbrrat ma máhtti doarjjot gätjástusáj ja rádij.
Siebrieh gååvnesieh gusnie raeriem jïh dåarjoem maahta åadtjodh jis lïhtsege.
Jus sihtá ulmutjijn ságastit, de máhttá skuolkkat telefåvnnåjourajs muhtemij.
Jis sæjhta giejnie soptsestalledh, maahta ringkedh aktem dejstie telefovnejourijste mah gååvnesieh.
Ij galga alkoholav juhkat jali ietjá drogajt válldet unnedittjat ietjas goavgev.
Ij edtjh alkohovlem jovkedh jallh jeatjah drogh vaeltedh juktie asvem unnede.
Máhttá dåbddut vaj viehket jur dalloj, valla goavgge boahtá ruoptus ja de máhttá väráp sjaddat.
Maahta damtedh viehkiem boelhketjem, mohte asve gujht bååstide båata jïh dellie kaanne vïerrebe.
Makkir viehkev máhttá oadtjot ?
Mij viehkide maahta åadtjodh ?
Máhttá aj viehkev oadtjot vuogijt gánnat goavges bessat.
Maahta aaj viehkiem åadtjodh vuekiem gaavnedh guktie ij asvedh.
Dábálamos dåmajdibme l ságastimterapiddja muhtem hábme, dálkas jali luossjvedibme.
Daamhtemes båehtjierdimmie lea naan vuekie soptsestallemeterapije, medisijnh jallh sleapkedh.
Mij doajmma avta ulmutjij márjju ij dåjma iehtjádij.
Dïhte maam aktem persovnese hijven kaanne ij leah hijven mubpide.
Ájnas la viehkev oadtjot mij la hiebadum milta majt iesj dárbaj.
Dan gaavhtan vihkeles viehkiem åådtje mij lea sjïehtedamme mestie maam jïjtje daarpesjidh.
Máhttá álgget gå aktavuodav válldá nuorajduostudagájn. Oahppevarresvuodajn jali varresvuohtaguovdátjijn.
Maahta aelkedh dejnie, noeredåastovem, learohkehealsoem jallh hoksejarngem gaskesadta.
Jus la dárbulasj de máhttá gejna gávnat viehket aktavuodav válldet buojkulvissan psykologajn jali dåktårijn.
Jis daarpesje dïhte gïem råaka maahta viehkehte jeatjide gaskesadtedh vuesiehtimmien psykologe jallh dåaktere.