guopparinfeksjavnna-vuollevajmon.html.xml

Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Goebperh tsåvhnosne Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon Goebperh tsåvhnosne Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon. Goebperh iemeles gååvnesieh tsåvhnosne jeenjebinie. Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta. Le sieldes dábálasj niejdajn. Dïhte lea dan sïejhme nïejtine. Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá. Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien. Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot. Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh. Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot. Goebpere ij leah vaahreles mohte maahta vaejvie årrodh juktie goepedh jïh svijredh. Manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn ? Mannasinie vaejvieh goebperinie åådtje ? Ij diehttu manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn. Ij leah tjïelkes mannasinie dåeriesmoerem goebperinie åådtje. Valla akta oarre máhttá årrot gå muhtem dálkkasav bårrå, buojkulvissan antibiotikav, mij oajttá ávkálasj bakteriajt ma vuollevájmon iemeláhkáj gávnnuji vaj guoppar sjaddagoahtá. Bene akte sjïeke maahta årrodh gosse naan daalhkesem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan antibiotika, maam dah nuhteges bakterijerh murhkie mah tsåvhnosne guktie goebperh maehtieh aelkedh sjïdtedidh. Guopparinfeksjåvnå oarre máhttá aj årrot gå immuvnnavárjjo l vuoledum ietjá oares, buojkulvissan gå l skihppámin jali ednagit la diertjestam. Goebperh aaj maehtieh båetedh destie immunevaarjelimmie nåakebe naan sjïekenistie, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie skïemtjede jallh fuehpesne. Hormåvnnåavtalágásjvuohta rubmahin máhttá aj bájnatjit. Dah hormovnh kråahpesne maehtieh aaj tsevtseme sjïdtedh. Danen la dábálasj guopparinfeksjåvnåv oadtju jur liejbe åvddåla jali jus la iesselissan. Dannasinie sïejhme goebperh åådtje raakte gujnelemmien åvteli jallh gosse nåajsan. Guopparinfeksjåvnnå ij la sjiervvedávdda. Goebpere ij leah tjoeleskïemtjelasse. Máhttá sirdeduvvat narkedijn valla ij la dábálasj. Dïhte maahta boetjemisnie laanestidh mohte dïhte ij leah sïejhme. Guoppar gis ij máhte sirdeduvvat njálmmeseksa baktu jali gå manná sämmi hivsigin gå ulmusj gänna l guopparinfeksjåvnnå. Mohte goebperh ij laanesth njaelmieseksine jallh jis seamma ohtjegåetesne orreme giejnie mij goebperh utni. Gåktu älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå ? Guktie aajhtsa goebperh åtna ? Niejddan ienemusát älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå danen gå guoddnánjálme birra ja guoddnábaksimijn sagŋet. Nïejtine aajhtsa daamhtajommes goebperh åtna jis goepedh jïh svijredh tsïnnenjaelmien bïjre jïh tsïnnebangseminie. Guoddnábaksema máhtti aj ruopsudit ja båhtånit. Tsïnnebangsemh maehtieh aaj rööpses jïh bankes sjïdtedh. Låssjkusa máhtti viskudit, gåjkkåt ja smållen sjaddat, valla muhttijn li njárbe ja muhtem bále ij la åvvå låsjkos gå l guopparinfeksjåvnnå. Galkegh maehtieh veelkes, gejhkie jïh kryjneligke sjïdtedh, men muvhtene dah njeerpes jïh naan aejkien ij naan galkegem utnieh gosse goebperh åtna. Guopparinfeksjåvnnå dahká aj vaj máhttá gihpodit jali báktjit gå gåttjåt jali seksav adná. Goebperh aaj darjoeh guktie svärja jallh baektjede gosse gadtja jallh jis seksem åtna. Muhttijn guoddnábaksema ja sjnjibtjo ruobbu. Muvhtene eksemem åådtje tsïnnebangseminie jïh njaareminie. Bárnijn álu buohtjaoajvve, buohtja, guollavuossa jali sjnjibtjo ruopsudi, gåjkki ja råsjmagin sjaddi gå l guopparinfeksjåvnnå. Baernide boetjem, goelem jallh njaaremh pruvhkieh rööpses, gejhkie jïh barmah sjidtedh gosse goebperh åtna. Máhttá aj oadtjot vielggis dákkev buohtjaoajvváj jali buohtjaoajve birra, åvddånáhke vuolláj, jali buohtjaj. Maahta aaj veelkes skïeltem åadtjodh boetjesne. Dágge l álu vájvep ierit bassat gå smegma mij luondulattjat gávnnu åvddånáhke vuolen. Dïhte lea gïervebe bæssa goh smegma maam iemeles gååvnese åvtenjaltjen nuelesne. Gåktu bässá guopparinfeksjåvnås ? Guktie goebperh båehtjerde ? Jus li binná vájve guopparinfeksjåvnås guodnán jali buohtjan de vargga agev gáhtu ietjastis muhtem biejve duogen váni dálkudime dagi. Jis smaave vaejvieh goebperistie tsïnnesne jallh boetjesne pråvhka mahte dam åålegh jïjtje gaarvanieh måedtie biejjiej mænngan jïh ij daarpesjh dam båehtjierdidh. Valla muhttijn ij gádo, jali sagŋet ja gihpot nåv ednagit vaj ruvva sihtá juojddá dahkat. Bene muvhtene ij orrijh, jallh guapa jïh svæjra dan jïjnjh guktie sæjhta dam varki båehtjierdidh. Jus la vuostasj bále gå gássjelisvuodav oadtju de galggá aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- sjiervveduostudagájn åtsådittjat vaj ajtu l sujna guopparinfeksjåvnnå. Jis voestes aejkien dåeriesmoerem åtna edtja noeredåastovem, njaltja- jïh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh jïh desnie goerehtidh jis gujht goebperh åtna. Jus duostudahkaj manná de oadtju åtsådimev dahkat. Jis dåastoevisnie mænna åådtje goerehtimmiem darjodh. Álu ruvva manná danen gå gut åtsåt gähppadit vuojnná jus la guopparinfeksjåvnnå. Dïhte gujht varki jåhta juktie dïhte gie goerehte aelhkieslaakan maahta vuejnedh jis dïhte lea goebpere. Jus la guopparinfeksjåvnåv åvdebut oadtjum ja dåbddå gássjelisvuodajt de máhttá oasstet muhtem dálkkasav guopparinfeksjåvnnåj dálkastjállagahtá dálkkasijs mij gávnnu dálkasboargálin Gávnnuji vuojddasin maj guodnáv ja guoddnábaksemijt jali buotjav ja guollavuossav vuojddá. Jis goebperh aarebi åtneme jïh dåeriesmoeride damta maahta naan dejstie receptehts daalhkesh goebperi vööste åestedh mejtie apotehkesne gååvnesieh. Dejtie badtjine gååvnesieh mejnie maahta tsïnnem, tsïnnebangsemh jallh boetjem jïh gåalojde bådtjadidh. Niejdajda gávnnuji aj tablehta, nåv gåhtjodum vagitorium, majt guodnáj tjuvdij tsåggå, ja vuojdas majt tsirggu sisi unna plásstatsirgunijn. Nïejtide aaj pillerh gååvnesieh, guktie gohtje vagitorijume, maam tsïnnen sïjse soermigujmie rijtie, jïh badtja maam dan sïjse strietjkie plastestrïetjkijinie. Åni ájgev duogen gå l dálkkasijt válldám de máhttá gihpodit ja sagŋedit ienebuv, valla álu ruvva gáhtu. Boelhketjem mænngan vierhtieh lea vaalteme maahta ennje jienebe goepeme jïh svijreme, mohte varki gujht orrije. Jus ålles dálkudimev ållit de vargga gájka buorráni dálkastjáladak dálkkasij. Jis ellies båehtjierdimmiem tjïrrehte mahte gaajhkesh hijven sjidtieh dejnie reseptehts daalhkesinie. Jus ij buorrána jali guopparinfeksjåvnnå ruoptus boahtá dájvvábut gå guokti jahkebälláj de luluj vat aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- jali sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn viehkev oattjotjit. Jis ij buarenh jallh jis goebperh bååstide båetieh jienebe guektien aejkien bieliejaepiem byöroe noeredåastovem, njaltja- jallh tjoeledåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh viht guktie viehkiem åadtjodh. Ájnas la jut ij adnet guoppargádodim dálkkasijt ilá dájvvalakkoj jali dárbo dagi danen gå máhttá dahkat vájvep ja vájvep guopparinfeksjåvnåv gádodit jali vat ruoptus boahtá åni ájge duogen. Dïhte lea vihkeles ij daalhkesh goebperi vööste utnieh daamhtaj jïh jis ij daerpies juktie dïhte maahta darjodh gïervebe jïh gïervebe sjïdtedh goebperi båehtjierdidh jallh dïhte bååstide båetedh boelhketjen mænngan. Máhttá aj tsuottsav gåjkkådit ja dav rasjeduhttet mij máhttá båhtusav vaddet ietjá gássjelisvuodajda. Dïhte maahta aaj njevlieskïeltem gejhkiedidh jïh mestie jeatjah dåeriesmoerh båetieh. Majt dahká vaj guopparinfeksjåvnåv ij galga oadtjot ? Maam maahta darjodh guktie ij goebperh åadtjoeh ? Danen gå ij la tjielgas manen guopparinfeksjåvnåv oadtju de l gássjel dan vuossti suoddjit. Juktie ij leah tjïelkes mannasinie goebperh åådtje dellie gïerve dan vööste vaarjelidh. Muhttijn javladuvvá vádá guopparinfeksjåvnnå lassán jus álu bassá vuollevájmov ja sájbujn. Muvhtene jeahta stuerebe vaahra goebperh åadtjodh jis tsåvhnoem daamhtaj jïh såapojne bïssede. Ij mige gávnnu mij vuoset la nåvti. Ij gååvnesh maam akt mij jeahta naemhtie gujht lea. Valla jus la guopparinfeksjåvnnå jali álu guopparinfeksjåvnåjt oadtju ja álu ednagit basát de máhttá buorep sjaddat jus binnebut basát. Mohte jis goebperh åtna jallh daamhtaj goebpereinfeksjovnem åådtje jïh tsåvhnoen jaabnan bïssede dellie kaanne buarene jis ij dan jaabnan bïssedh. Guopparinfeksjåvnnå jali ij de l nuoges vuollevájmov bassat akti bäjvváj vuorgas tjátjijn. Jïlhts goebperh åtna jallh ij dellie nuekies tsåvhnoem bïssede akten aejkien fïerhten biejjien lïemkeds tjaetsine. Ij galga dábálasj sájbov adnet vuollevájmmuj danen gå gåjkkåt. Ij edtjh såapoem tsåvhnosne nåhtadidh juktie dïhte gajhkene. Jus sihtá de ienni máhttá hájadis oaljov adnet. Jis sæjhta maahta dan sijjeste ovparfymereme åljam nåhtadidh. Gatjálvisá ja vásstádusá guopparinfeksjåvnå birra vuollevájmon Gyhtjelassh jïh vaestiedassh goebperi bïjre tsåvhnosne Oadtju gus guopparinfeksjåvnåv striŋŋas, bivvalis ja baskes biktasijs ? Åådtje goebperh stringeste, bïjveles jïh gaertjies vaarjojste ? E gávnnu diedalasj duodastusá vaj bivvalis, baskes biktasa jali striŋŋa lulun dahkat vaj giehpebut guopparinfeksjåvnåv oadtju. Ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh bïjveles, gaertjies vaarjojste jallh stringeste edtjieh darjodh aelhkebe goebperh åadtjodh. Valla jus la guopparinfeksjåvnnå de máhttá gihpodit ja sagŋedit binnebut jus li sisbåvså jali ånibåvså bomullos ja luovas biktasa. Mohte jis joe goebperh åtna maahta unnebe vaejvieh sjïdtedh jis lïjhkemåvhkah bomulleste åtna jïh vïjresåbpoe vaarjoeh åtna. Máhttá giehpedit sisbiktasahtá oadet ja jus la niejdda ij adnet sisbåksåsuojev. Maahta aaj viehkine årrodh lïjhkemåvhkehts åeredh jïh jis nïejte ij lïjhkemåvhkahvaarjelimmiem utnieh. Gáhtu gus guopparinfeksjåvnnå jus vuojddá vuollevájmov yoghurtajn ? Goebperh gaarvanieh jis tsåvhnoem yoghurtine badtja ? Le boasto sága yoghurt luluj giehpedit guopparinfeksjåvnnåj ja dasi älla diedalasj duodastusá. Ahte yoghurte goebperi vööste viehkehte lea myte mïsse ij gååvnesh naan daajroeskaepeles vihtiestimmieh. Yoghurt gis máhttá dåbddut tjoasskodiddjen ja dat oares buorak saŋátjijda. Mohte yoghurt maahta darjodh guktie jueskebe damtedh jïh dan gaavhtan hijven goepemen vööste. Máhttá gus guopparinfeksjåvnnå soahpot ? Maahta goebpere laaneste ? Guopparinfeksjåvnnå ij soabo buojkulvissan hivsigij baktu. Goebperh eah vuesiehtimmien gaavhtan ohtjegåetesne laanesth. Guopparinfeksjåvnnå máhttá gis soahpot guoddnánarkkemin vájku ij la dábálasj. Mohte goebpere maahta laanestidh tsïnneboetjemisnie jïlhts lea dan ovsïejhme. Oadtju gus guopparinfeksjåvnåv gå edna såhkkårav bårrå ? Åådtje goebperem gosse jïjnjh dïjnegh byöpmede ? E gávnnu diedalasj duodastusá guopparinfeksjåvnnå la tjanádum dasi gå edna såhkkåråv bårrå. Ij naan daajroeskapeles vihtiestimmieh guktie goebperem åådtje jis jïjnjh dïjnegh byöpmedidh. Valla jus li vájve guopparinfeksjåvnåjn de l diedon vádádagi gähttjalit jus rievddadum bårråmdábe dahki vaj buorep sjaddá. Mohte jis dåeriesmoerem goebperinie åtna dellie ij leah vaahreles teestedh jis buaranidh jis jeatjah beapmoeh byöpmede. Máhttá gus seksav adnet jus la guopparinfeksjåvnnå ? Maahta seksem utnedh gosse goebperh åtna ? Ij la vádálasj seksav adnet gå l guopparinfeksjåvnnå valla danen gå tsuottsa li rasje de máhttá oadtjot smávva luottanimijt dajn ja máhttá bávtjestit buojkulvissan narkkemin. Ij leah vaahreles seksem utnedh jis goebperh åtna mohte dan gaavhtan njevlieskïelth tsevtseme maahta ohtje raejkieh dejtie jïh maahta baektjiedidh vuesiehtimmien gaavhtan gosse boetjedh. Jus la guoddnánarkkem de gávnnu vádá guopparinfeksjåvnnå såhpu. Jis tsïnneboetjemem åtna maahta aaj onne vaahram gååvnesidh goebpere laaneste. Vádá l vil stuoráp ulmusj sjiervvedávdas soaboduvvá jus la guoddnánarkkem sämmibále gå l guopparinfeksjåvnnå danen gå li smávva luottanime tsuottsajn mij dahká infeksjåvnåjt giehpebut oadtju jali såhpu. Dan lissine vaahra stuerebe åådtje jallh laaneste tjoeleskïemtjelassem jis tsïnneboetjemem åtna seammasïenten gosse goebperh åtna juktie smaave raejkieh njevlieskïeltine åtna maam dorje aelhkebe sjædta infeksjovnh åadtjodh jallh laanestidh.