hahkka-p-tablahtta.html.xml

Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta. Akute-p-pillere lea tabledte mij nïejth maehtieh vaeltedh guktie eah baavijahtjh. Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn. Daate ij leah sïejhme båavhroehvaarjedimmie, dïhte sæjhta jiehtedh ij dam nåhtedh vaarjedimmine jallh negkiemisnie. Hähkka-p-tablähtta galggá val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Akute-p-pillere edtja ajve baenhtsesne jïh ij goh sïejhme båavhroehvaarjedimmie. Hähkka-p-tablähtta l vuohke hieredit iesselisvuodav jus la juo suojedis narggemav adnám, buojkulvissan gå l vájálduhttám suojev, ij la dav lágedam jali jus la illastuvvam. Akute-p-pillere lea vuekie båavhroeh heerredh jis joe ovvaarjedimmie negkeme, vuesiehtimmien gaavhtan jis åajaldehti vaarjedimmiem utni, idtji dam pryjjh jallh jis seksuellen daaresjimmiem dååjri. Beras aj bårråt hähkka-p-tablehtav jus la vadá jut suodje majt adni ittjij dåjma, buojkulvissan jus kondoma luottanij jali jus la hähkka-p-tablehtav vuoksám. Byöroe aaj akute-p-pillerem vaeltedh jis vaahra gååvnese vaarjedimmiem maam utni idtji juhtieh, vuesiehtimmien gaavhtan jis kondomem loedteni jallh jis p-pillerem bæjjese tjulli. Tablehtan majt bårrå, li hormona gestagenum (gulkroppshormon). Tabledtesne gestagen (gulkroppshormone). Dahká månneluovvanibme ij sjatta jali månneluovvanibme sjáhtjaluvvá. Dïhte dorje guktie ij munnieh slapkoeh, jallh seentebe sjædta. Gestagenum gávnnu aj iemelágasj p-tablehtajn, valla dálkasmierre hähkka p- tablehtan la sieldes alep. Gestagene aaj sïejhme p-pillerinie, mohte jeenebe gååvnesieh akute-p-pillerisnie. Dahká tjuovvobájnatjime márjju sjaddi vájvebu ihka vil ij la dábálasj. Destie maahta dah lissiedåårresh damtedh jïlhts ij leah sïejhme. Hähkka p-tablehta galggi val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj. Akute-p-pillere edtja ajve baenhtsesne jïh ij goh sïejhme båavhroehvaarjedimmie. Hähkka p-tablehta de ij boarkki iesselisvuodav ja danen ij la sämmi gå abårttå jali nåv gåhtjoduvvam abårttåtablähtta. Akute-p-pillere ij båavhroeh heerredh jïh dan gaavhtan ij leah seamma goh aborte jallh guktie gohtje abortepillere. Gåktu adná hähkka-p-tablehtav ? Guktie akute-p-pillerem nåhtede ? Muhttijn hähkka- p-tablähtta gåhtjoduvvá biejve-maŋŋela- tablähttan. Muvhten aejkien akute-p-pillere gohtje biejjien-mænngan-pillerem. Le vehik boasstot danen gå ij hähttu tablehtav bårråt biejve maŋŋel narggema. Dïhte ånnetji båajhtode guktie ij daarpesjh tabledtem vaeltedh biejjien mænngan negkeme. Hähkka-p-tablähtta máhttá 72 tijman båråduvvat, de gålmmå jánndura, narggema maŋŋela dåjmatjit. Akute-p-pillerem maahta 72 tæjmoeh, golme dygnh, negkemen mænngan jis galka juhtedh. Dadi árabut tablehtav bårrå dadi binnep máhttelisvuohta l iesselissan sjatta. Jis tabledtem varki vaalta dellie vaahra nåajsan sjïdtedh vaenede. Muhtem jali moadda biejve maŋŋela gå l hähkka-p-tablehtav bårråm de máhttá varddemav oadtjot, valla ienemusá e dav oattjo. Biejjien jallh biejjiej mænngan akute-p-pillerem veelti maahta vartajidh, mohte jeanatjommesh eah dam åadtjoeh. Gávnnu aj sierralágásj hähkka – p-tablähtta mav maŋemusát vidát suojedis narggema maŋŋela máhttá bårråt. Gååvnese aaj sjïere akute-p-pillere maam maahta vïjhte dygnine ovvaarjedamme negkemen mænngan vaeltedh. Máhttá val gáhppeliddjes jali dåktåris dálkastjállagin tjáleduvvat. Dam åådtje ajve receptesne tsegkietneste jallh dåaktaristie. Jus dakkir dálkastjállagav dárbaj, de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudajn, varresvuohtaguovdátjijn, gáhppeliddjeduostudagájn jali nissunijklinijkajn. Jis dagkeres receptem daarpesje maahta noeredåastovem, sekse- jïh ektiejielemedåastovem, hoksejarngem, tsegkietniedåastovem jallh nyjseneklinihkem bïeljelidh. Álu máksá dan åvdås. Daamhtaj tjuara dan åvteste maeksedh. Muhtem duostudagájn dav mávsedak oadtju. Naan dåastoevinie maahta dam namhtah åadtjodh. Gånnå åttjut hähkka-p-tablehtav ? Gusnie akute-p-pillerem åådtje ? Oadtju hähkka-p-tablehtav ienemus nuorajduostudagájn, seksa- ja aktanårromduostudagájn ja varrresvuohtaguovdátjijn. Maahta akute-p-pillerem åadtjodh jeenjemes noeredåastoevinie, sekse- jïh ektiejielemedåastoevinie jïh hoksejarngine. Oadtju aj hähkka-p-tablehtav muhtem gáhppeliddjeduostudagájn ja nissunijklinijkajn. Maahta aaj aktue-p-pillerem åadtjodh naan tsegkietniedåastoevinie jïh nyjseneklinihkine. Gávnnuji aj oasstet dálkasboargálin váni dálkastjállaga dagi. Maahta aaj dejtie apotekesne åestedh recepten bielelen. Jus manná buojkulvissan nuorajduostudahkaj, oattjotjit hähkka-p-tablehtav de oadtju ådå ájgev iesselisvuohtaåtsådimev dahkat ja, jus sihtá, klamydiaåtsådimev. Jis vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse vualka akute-p-pilllerem åadtjodh maahta aaj orre tïjjem åadtjodh teestedh jis nåajsan sjïdteme jïh, jis sæjhta, klamydiateestem vaeltedh. Bagádusájt aj oadtju gåktu galggá ietjas suoddjit iesselisvuohtaj ja vuollevájmmodávdajda åvddålij guovlluj jus dav sihtá. Maahta aaj raerieh åadtjodh guktie maahta båavhroej vööste vaarjedidh jïh tjoeleskïemtjelassh heerredh jis dam sæjhta. Majt hähkka-p-tablähtta máksá ? Man dovres akute-p-pillere ? Jus oasstá hähkka-p-tablehtav vani dálkastjállaga dagi dálkasboargálin de hähttu dan åvdås mákset. Jis akute-p-pillerem apotekesne åasta receptem bielelen, dellie tjuara dej åvteste maeksedh. Nuorajduostudagán oadtju tablehtav mávsodak. Noeredåastoevisnie åådtje tabledtem namhtah. Man åskeldahtte l hähkka-p-tablähtta ? Man vihties akute-p-pillere ? Váda iesselissan sjaddat la unne gå l tablehtav bårråm. Vaahra nåajsan sjïdtedh mænngan tabledtem vaalteme lea onne. Váda hähkka-p-tablähtta ij dåjmma, dat javllá iesselissan sjaddá, laseduvvá dadi guhkep ájgge narggema maŋŋel tablehtav bårrå. Vaahra ij akute-p-pillerem juhtieh, dïhte sæjhta jiehtedh nåajsan sjædta, jienede gosse tïjje vaasa negkemen mænngan jïh goske pillerem vaalta. Jus vuoksá gålmån tijman gå l bårråm tablehtav jali jus slåhtju, de ij la visses jut rumáj háhppit hormonav åmastit. Jis voeksede golme tæjmoeh raejesne dan mænngan tabledtem vaalteme jallh jis tjåejjieh skorkestieh ij leah vihties kråahpe jaksa hormonem baajnedh. Danen hähttu ådå tablehtav bårråt nåv ruvva gå máhttelis, ietján de l váda iesselissan sjaddá. Dannasinie tjuara orre tabledtem vaeltedh dan varki man gåarede, juktie vaahra sjædta nåajsan sjïdtedh. Dálkasdiededimtjállagin låhkå mij guosská jur dan hähkka-p-tablähttaj majt bårrå. Guktie daate akute-p-pillere jåhta maam vaalta maahta bipacksïetelisnie lohkedh. Dálkasdiededimtjála l páhperbiehkke mij gurjon gávnnu gå oadtju jali oasstá hähkka-p-tablehtav. Bipacksïetele lea dïhte sïetele mij lea aeskesne gosse åådtje jallh åasta akute-p-pillerem. Jus juorrul de agev máhttá gáhppeliddjes gatjádit buojkulvissan nuorajduostudagán jali lijkke-ja vuollevájmmoduostudagán. Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh njaltje- jïh tjoeledåastoevisnie jis gaajkerde. Oattjotjit vissesvuodav ij la iesselissan sjaddam de beras iesselisvuohtaåtsådimev dahkat bájken gålmå vahko maŋŋela gå tablehtav la bårråm. Jis vihties sæjhta årrodh idtji nåajsan sjïdth byöroe båavroehteestem darjodh medtie golme våhkoej mænngan tabledtem vaalteme. Man álu máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt ? Man daamtaj maahta akute-p-pillerem vaeltedh ? Ij gávnnu mierre galli läjbbomgasskaj máhttá hähkka-p-tablehtav bårråt. Ij naan raaste gååvnesh man gellie aejkieh gujnielemmie-cykelisnie maahta akute-p-pillerem vaeltedh. Jus la suojedis narggemav adnám ja ij sidá iesselissan sjaddat de l buorep hähkka-p-tablehtav bårråt moaddi sämmi läjbbomgaskan gå ij bårråt, ihka vil la váda gasskavarddema lassáni. Jis ovvaarjedamme negkemem utni jïh ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie buerebe akute-p-pillerem vaeltedh gellie aejkien seamma gujnielemmie-cykelisnie enn ij dam vaeltieh, jïlhts vaahra gaskevertemh jeanede. Jus dárbaj hähkka-p-tablehtav bårråt álu de lulu ájádallat gåktu ietjas suoddji narggemin ja jus dárbaj dav rievddadit. Jis tjuara akute-p-pillerem gellien aejkien vaeltedh byöroe ussjedidh guktie edtja vaarjedidh gosse negkedh jïh jis maahta dam jeatjahtehtedh. Oattjotjit viehkev dajna de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali lijkke-vuollevájmmoduostudagájn. Viehkine maahta noeredåastovem, hoksejarngem jallh njaltje- jïh tjoeledåastovem bïeljelidh. Jus ij la ietjas suoddjim jali suodje majt adni ittjij dåjma de l vuohke máhttelisvuodav unnedit iesselissan sjaddat. Jis ij leah vaarjedamme jallh jis dïhte vaarjedimmie idtji juhtieh lea daate vuekie mestie vaahra vaenede maanadovvedh. Hieredisá Slearesh Hähkka-p-tablähtta ij suoddji vuollevájmmodávdajda. Akute-p-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjedh. Hormona máhttá ulmutjav vájkudit vaj buojkulvissan oadtju oajvveluottudagáv, dättojt njittjijn jali málldusav dåbdå, valla dájvvamusát ij la gå jánndurav. Hormone maahta tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh saejriedieh, njammah sprenkieh jallh skïjmestalla, mohte daamhtaj ij ryöhkh guhkebe goh dygnem.