hajesvuohta.html.xml

Håjesvuohta	Hujnesne
Håjesvuohta	Hujnesne
Muhttijn dåbddåt håjev, ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin.	Såemies aejkien hujnies, stråarkan, aerkies damta jallh damta ij naan håhkoe lea iemeles bieliem jieliemisnie.
Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan biejjieh åtna gosse ij maam akt åajsoeh, ij mïssŠakt luste jallh gosse jïjnjh tjoeperde.
Ienemusát dåbdo vássi ájge milta.	Daamhtaj dah domtesh haajpanieh.
Gávnnuji dago mav iesj máhttá dahkat buorebut väjátjit, ja viehkke gávnnu jus dav dárbaj.	Gååvnese aath mejtie jïjtje maahta darjodh guktie buerebe damtedh, jïh viehkiem gååvnese jis dam daarpesje.
Håjesvuohta boahtá ja vássá viessomin.	Hujnie båata jïh vualka jieliemisnie.
Ij dárbaha ballat nievres ájádusájt ja dåbdojt vuosedimes.	Ij daarpesjh bïlledh dejtie negatijveles åssjelidie jïh domtesidie åvtese buektedh.
Jus gähttjal dakkir dåbdojt garvvet de máhttá oadtjot ienep ráfedisvuodav ja tjavgap goavgev.	Jis dagkaridie domtesidie pryövoe lïepedh gosse dah båetieh maahta jïjnjh aerkiem jïh asvem åadtjodh.
Muhtem vidjura hähttuji dåbddut ja muhttijn hähttu ájgge gållåt.	Naan dejstie aatijste tjuerieh luhpiem åadtjodh damtedh jïh muvhtene tjuara dejtie tïjjem vedtedh.
Muhttijn diehtá manen	Såemies aejkien daajra mannasinie
Muhttijn la sierralágásj ássje mij dahká vaj håjesvuodav dåbddå.	Såemies aejkien gååvnesieh naan sjïere sjïekh mannasinie hujnesne.
Máhttá buojkulvissan årrot gasskavuohta l nåhkåm gejna aktan årrum, äjgáda galggi sirádit jali ietjá tjuolma fuolkijn ja rádnaj.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh mïelehkinie orrijidh, eejhtegh juekieh jallh jeatjah dåeriesmoerh fuelhkine jallh voelpigujmie.
Máhttá aj hådjot jus viessom rievddá juoŋgaláhkáj, buojkulvissan jus jåhtå, skåvlåv målssu, jali gå gymnásaj álggá jali barggagoahtá.	Maahta aaj hujnesne jis jieliemisnie maam akt jeatjahtehtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis juhtedh, skuvlem målsodh jallh jåarhkeskuvlem aelkedh jallh aalka barkedh.
Álu iesj nagát dán lágásj vájvij jali rádnaj ja fuolkijn viehkken, vájku máhttá sieldes vájvven dåbddut gå dáhpáduvvá.	Daamhtaj dagkerh dåeriesmoerh maahta jïjtje tjoelmedidh jallh voelph jallh fuelhkieh datnem viehkiehtieh, jïlhts dan gïerve damta gosse deahpedeminie.
Dábálasj la dåbddåt håjesvuodav vájku juoga sierra l dáhpaduvvam.	Daamhtaj aaj hujnesne jïlhts idtji maam akt sjïere deahpedh.
Jus buojkulvissan la stressidum jali vájvve oadet danen gå l tjuottjes skåvlån jali bargon de máhttá hådjot.	Jis vuesiehtimmien gaavhtan fuehpesne jallh ij maehtieh åeredh juktie gïerve skuvlesne jallh barkosne dellie maahta hujnies sjïdtedh.
Ájádusá seksualitehta birra, gåktu galggá årrot ja gåktu rumáj åvdeduvvá máhtti vájvedit.	Åssjelh seksualiteeten bïjre, guktie edtja dåemiedidh jïh guktie kråahpem evtede maahta gïerve årrodh.
Niejda máhtti håjen årrot biejvijt liejbe åvddåla.	Nïejth maehtieh biejjiej gujnelemmien åvteli hujnies sjïdtedh.
Ij agev vuojnnu ålgolt gåktu vädjá	Ij åålegh vååjnoes guktie damta
Álu e rádna, äjgáda, åhpadiddje jali iehtjada dádjada gåktu ajtu viessu.	Daamhtaj eah voelph, eejhtegh, lohkehtæjjah jallh jeatjah guarkoeh guktie damta.
Ij la visses vuojnnu ålgolt vájku iesj adná luluj vuojnnut.	Ij leah vihties vååjnoes guktie damta jïlhts jïjtje tuhtjie jeatjah edtjieh dam vuejnedh.
Jus la håjen de máhttá aj ruvva moarádit ja ruvva árppanit.	Jis hujnesne dellie maahta aaj jienebe måarehks jïh seknies sjïdtedh.
De ulmutja birrusin ielvvi la moarráp, valla márjju e dádjada manen, gå oarre dasi la håjesvuohta.	Dellie maehtieh almetjh dam aajhtsedh, mohte kaanne eah guarkah mannasinie hujnesne.
Danen lisj má buorre gähttjalit giehttot gåktu dåbddå vaj viehkev oadtjot Ságasta ietjá ulmutjijn máhttá álu ietjas buorebut dádjadit.	Dannasinie hijven jis pryövoe soptsestidh guktie damta guktie maahta viehkiem jïh dåarjoem åadtjodh. Soptsestallemen tjïrrh maahta jïjtjemh buerebe guarkedh.
Majt máhttá iesj dahkat ?	Maam maahta jïjtje darjodh ?
Iesj máhttá bájnatjit gåktu vädjá.	Maahta jïjtje tsevtsedh mennie bïevsterisnie daelie.
Buorebut vädjá ja nagát ienebuv jus labut, márjju hárjjidallá dájvvalakkoj, gå jus ij dav dagá.	Buerebe bïevsterisnie jis svähtja, kaanne daamhtaj saavra, jïlhts ij dam darjoeh.
Väjátjit buoragit, la ájnas bårrå ávkálasj biebmojt ja dájvvalakkoj, ja muttágit oadá.	Aaj vihkeles buerie jïh daamhtetje byöpmedidh jïh åeredh.
De giehpebut nagát dagoj majt muhttijn vájvalussjá.	Dellie aath mah gïerve damta buerebe buakta.
Máhttá galla vájbbat goappátjagá ilá binnáv oadet ja ilá ednagit.	Maahta aaj nahkeren sjædta dovne jis ååpsen jïjnjh jallh vaenie åeredh.
Gávnnuji moadda dago ma li buore mujttet jus la juo håjen:	Gellie aath mah hijven ussjede jis joe lea hujnies:
Vädjá buoragit gå dagojt majda lijkku dahká ja rádnaj gávnadit.	Buerebe sjædta jis aatem darjodh maam lyjhkoe darjodh vuesiehtimmien gaavhtan voelpigujmie årrodh.
Máhttá aj dárbbo aktu allasis årrot jus la håjen.	Mohte maahta daarpesjidh oktegh årrodh jis hujnies.
Máhttá giehpedit gå labut.	Dïhte maahta viehkiem årrodh gosse svihtjedh.
Buojkulvissan váttsatjit jali hárjjidallat álu giehpet jus li moadda ájádusá ja dahká vaj buorebut oadá.	Vuesiehtimmien gaavhtan vaadtsehtjidh jallh saavredh pråvhka viehkine årrodh jis jïjnjh åssjelh åtna jïh destie buerebe åeredh.
Buorre ålggon årrot gå l tjuovggat, danen gå tjuovgga máhttá dahkat vaj arvvá.	Ålkone årrodh gosse tjuavkeds lea hijven, juktie tjoevkeste kaanne buerebe damtedh.
Máhttá giehpedit ietjá ulmutjijn ságastit, nåv gåk rádnajn jali soabmásijn fuolken.	Maahta viehkiem årrodh giejnie soptsestalledh, voelpine jallh naan fuelhkesne.
Máhttá aj manádit buojkulvissan skåvllåsujtára jali kuratåvrå lunna.	Maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterasse jallh kuratovrese vaedtsedh.
Máhttá tjállet gåktu dåbddu.	Tjaelieh maam damta.
Gå bágojt vaddá ietjas dåbdojda ja ájádusájda de álu ietjas buorebut dádjat ja giehpebut vuojnná jus gávnnuji tjuolma majt dárbaj tjoavddet.	Gosse baakoeh domtesidie jïh åssjelidie beaja kaanne buerebe jïjtjemdh guarkoe jïh aelhkebe dåeriesmoerh vuejnedh mah daarpesje nuala.
Alkohola ja droga älla buoraga	Alkohovle jïh drogh ij leah hijven
Jus la håjen de máhttá muhttijn dåbddut degu giehpet gå alkoholav juhká jali drogajt adná.	Jis hujnies maahta såemies aejkien damtedh guktie viehkine jis alkohovlem jovkedh jallh drogh vaeltedh.
Márjju ávvus ja vajálduhttá ma vájvedi jur dalloj, valla ájge milta máhttá ienni ráfedisvuodav ja ietjá vájves dåbdojt nannit.	Kaanne aavode jïh åajaldahta maam daelie gïerve, mohte tïjjen mietie dam aerkies jïh jeatjah gïerve domtesh lyövlehkåbpoe sjidtieh.
Márjju l aj nåvti alkohola jali droga li oare håjesvuohtaj.	Maahta aaj alkohovleste jïh drogeste nåake damtedh.
Håjesvuohta álu vássá	Daamhtaj buerebe sjædta jis hujnesne orreme
Máhttá sieldes nievret viedjet gå l håjen.	Maahta dan nåake damtedh gosse hujnesne.
Danen máhtá gähppánibme diehtet håjesvuohta ienemusát ietjastis häjttá, vájku máhttá ájgev válldet.	Dan gaavhtan hijven daejredh daamhtaj buerebe sjædta jis hujnesne orreme, jïlhts dan guhkiem damta.
Muhttijn dárbaj viehkev	Såemies aejkien viehkiem daarpesje
Muhttijn lisj má buorre vieroj ulmutjijn ságastit.	Såemies aejkien hijven jis maahta jeatjajgujmie soptsestalledh.
Oattjotjit viehkev máhttá aktavuodav válldet buojkulvissan nuorraduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali oahppevarresvuodajn.	Viehkiem maahta åadtjodh jis vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevasse, hoksejarngese jallh learohkehealsose bievnedh.
Hárjjánam li nuorajt gudi li håjen iejvvit.	Desnie dah pruvhkieh noeride råakedh mejtie hujnesne.
Jus la dárbulasj, de máhttá gejna iejvvit, viehkedit aktavuodav válldet buojkulvissan psykologajn jali dåktårijn.	Jis daarpesje maahta dïhte maam råaka viehkehte gaskesadtedh vuesiehtimmien gaavhtan psykologine jallh dåaktarinie.
Gávnnuji aj telefåvnnåjoura gåsi máhttá riŋŋgit, ja webbabiele internehtan gånnå máhttá ságastit, e-påvståv rádjat jali låhkåt, viehkev ja dårjav oattjotjit.	Gååvnese aaj telefonejourh mejtie maahta rïngkedh, jïh sijjieh gaskeviermesne gusnie maahta chattedh, mejledh jallh lohkedh guktie raeriem jïh dåarjoem åådtje.
Danna máhttá tjiehkusin årrot jus sihtá.	Desnie ij daarpesjh nommem jiehtedh jis ij sïjhth.
Depresjåvnnå l juoga ietjá gå gasskabåddåsasj surgov ja håjesvuodav dåbddåt.	Depresjovne ij leah seamma goh hujnesne jïh skabroeh.
Máhttá depresjåvnåv åttjudallam jus dåbddå håjesvuodav moadda vahko ja sämmibále	Maahta depresjovnem åådtjeme jis hujnesne gellie våhkoeh jïh seamma aejkien:
láhppá miellogisvuodav masi lijkku	ïedtjem dassa dejtie maam pråvhka lyjhkedh
oadá ilá binnáv jali ednagav	dan vaenie jallh dan jïjnjh åara
ij máhte ájádallat buoragit	dåeriesmoerh konsentreradidh
biebbmohálov láhppá	dealese
bårrå ienebuv gå dábálattjat	jienebe byöpmede goh daamhtaj
oadtju nievres iesjdåbdov ja iesjlájttális sjaddá	nåake jïjtjetjirkemem åådtje jïh jïjtjemse laejhtedh
ulmutjijs garvvá	jeatjijste antanadta
hármmat ájgev ájádallá	jïjnjh ussjede
gássjelisvuodajt oadtju skåvlån jali bargon	dåeriesmoerh skuvlesne jallh barkosne åådtje
iesjgåddemájádusájt oadtju	sæjhta aemieluesijh
Jus la depresjåvnåv åttjudam de dárbaj virgálasj viehkev väjátjit buorebut.	Jis depresjovnem åtneme dellie profesjonellen viehkiem daarpesjidh guktie buerebe bïevsterh åådtje.
Oattjotjit dav de máhttá aktavuodav buojkulvissan varresvuohtaguovdátjijn válldet.	Viehkiem maahta noeredåastoevisnie, hoksejarngesne jallh learohkehealsosne åadtjodh.