jus-nuppastuvva.html.xml

Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot.	Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti.	Muvhtene dam jielemem dan jïjnjh tsavtsa guktie jïjtjetjirkeme vaenede jïh voejhkele tsiehkieh slyöhpedh gusnie irhkijh råaka.
Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.	Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
Muhtema gudi nuppásti jáhkkegåhti ietjanisá li vihke.	Såamesh gïeh irhkesuvvieh aelhkieh vïenhtedh jïjtje fïejlem utnedh.
Márjju ájádalli ietjasa rievddadit besatjit nuppástimes.	Dah kaanne funterde jïjtjemdh jeatjahtehtedh guktie irhkemem slyöhpedh.
Ij galga dárbahit rievddadit degu miellogisájt jali gåktu l gárvvunam, danen gå iehtjáda li bahá.	Mohte ij edtjh daarpesjidh aatide jeatjahtehtedh goh ïedtjh jallh maam gåårvede juktie jeatjah neerrehtieh.
Agev la riektá bessat nuppástimes.	Eejnegen reaktam åtna ij edtjh irhkesovvedh.
Goassa l nuppástibme ?	Gåessie lea irhkeme ?
Nuppástibme l jus moaddi hárdeduvvá, nihteduvvá, álbeduvvá, tsabmeduvvá jali vuoleduvvá.	Dïhte lea irhkeme gosse gellien aejkien naakenem viesjliedidh, irhkedh, aahpeldidh, neerrehtidh jallh tjarmedidh.
Illastibme máhttá årrot tsamádime, gehtjastime, tjajmos, nårddådime, rejvadusá ja bahás bágo.	Irhkeme maahta sïmmedh, vïjlelidh, naskoehtidh, tsaepmedh jïh vesties baakoeh.
Le nuppástibme jus ij goassak oattjo oassáklasstet jali jus ulmusj vierre ságajt nuppij birra ságas.	Dïhte lea irhkeme gosse ij åadtjoeh ij gossege meatan årrodh jallh jis mubpien bïjre soptsestidh mij ij leah saatnan.
Máhttá aj årrot gå ulmusj rádjá bahás ‘ sms:ajt ’ jali e-påvståjt, tjállá bahás javllamusájt ‘ facebook:an ’, blokkan jali ietjá sajen värmmádagán.	Dïhte aaj maahta årrodh jis naan vesties sms:h jallh mejl:h seedtie, vesties baakoeh facebookesne, bloggesne jallh jeatjah sijjine gaskeviermesne tjaala.
Jali jus ulmusj almot vuolediddje gåvåjt värmmádahkaj.	Jallh jis naan guvvieh gaskevearman beaja mah leah mïedtelimmie.
Jus ulmusj javllá bahás bágojt, danen gå gárvvun jali vuojnnu sierraláhkáj jali danen gå ulmutjin la sahtusvuohta, de l nuppástibme.	Jis gie vesties aath jeahta mubpide guktie gåårvede jallh vååjnoe jallh jis funksjovneheaptoem åtna, dïhte lea irhkeme.
Jus muhtemis dajs báktjot, ja nievret viessogoahtá, de soajttá dárbaj viehkev hiejtedittjat dav.	Jis naan dam dorje jïh mubpie aalka destie nåake domtedh, maahta viehkiem daarpesjidh guktie dïhte edtja orrijidh.
Giehttot nuppástime birra	Soptsesth irhkemen bïjre
Máhttá ballat giehttomis gå nuppástuvvá.	Maahta dearkoeh damtedh gïese soptsestidh irhkesåvva.
Márjju jáhkká vájvep sjaddá jus giehttu.	Kaanne veanhta vïerrebe sjædta jis dan bïjre soptsestidh.
Márjju hehpan gå ij oattjo oassálasstet.	Kaanne skaamesje ålkolen årrodh.
Ij la gut nuppástuvvá gut la mäddám.	Mohte ij leah dïhte giem irhkesåvva maam fiejliem dorjeme !
Jus nuppástuvvá de l buoremus dav giehttot ja viehkev oadtjot nuppástimev hieredit.	Jis irhkesåvva dellie bööremes dan bïjre soptsestalla jïh viehkiem åådtje guktie irhkemem orrijehtedh.
Máhttá buojkulvissan dav giehttot åhpadiddjáj, skåvllåkuratåvrråj jali skåvllåskihpasujtárij.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan dam lohkehtæjjese, skuvlekuratovrese jallh skuvlesåjhterasse jiehtedh.
Buorre lisj má álgget nuppástime birra giehttot ållessjattugij gesi dårvustalá, buojkulvissan muhtem fuolken, ja de viehkev sijás válldet giehtotjit ietjá ulmutjij skåvlån.	Maahta hijven årrodh aalka irhkemen bïjre soptsestidh naan geerve almetjasse maam jearsoes ektine, vuesiehtimmien gaavhtan naan fuelhkesne, jïh dan mænngan maahta dïhte viehkine årrodh gosse dam skuvlese jiehtedh.
Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe ietjas dåbddå nuppástuvvam, de hähttuji dalága åtsådit mij la dáhpáduvvam.	Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovveme, tjuerieh dah dallah goerehtidh maam deahpadamme.
Hähttuji aj gájkka dahkat vaj ij galga vat dáhpáduvvat.	Dah tjuerieh aaj gaajhkem darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.
Ållessjattugijn skåvlån li välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak oahppe nuppástuvá jali nihteduvvá.	Dej geervi dïedte skuvlesne ij oktegh irhkesovvedh jallh tjarmesovvedh.
Lágan la tjáledum, skåvlån la välggogisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij aktak nuppástuvá.	Dïhte laakese tjaaleme dïhte lea skuvlen dïedte öörnedh guktie ij oktegh skuvlesne irhkesovvedh.
Jus nuppástuvá, de buorre ájádallat:	Hijven ussjede jis irhkesåvva
Ij la goassak nåvti vaj ietjas vihke, jus nuppástuvá.	Ij gossege numhtie dov skåltoe jis irhkesovvh.
Gávnnuji lága majn li tjáledum, ij oattjo nuppástuvvat buojkulvissan skåvlån jali barggosajen.	Laakh gååvnesieh mah jiehtieh ij åadtjoeh irhkesovvedh, vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesne jallh barkoesijjesne.
Vierredahko l aj jus nuppev ulmutjav nihttá, buojkulvissan nihttá vahágahttemijn jali nihttá gåvåjt värmmádagán hádjet.	Dïhte aaj laaken vööste jïh naan mubpiem aajhta, vuesiehtimmien gaavhtan tjarmedidh jallh guvvieh gaskevearman heesedh.
Skåvlå ja barggovadde li välggogisá gähttjalit dahkat vaj gájka jasskavuoda dåbddi.	Skuvli jïh barkoevedtiji skåltoe voejhkelieh darjodh guktie gaajhkh jearsoes demtieh.
Beras aktavuodav válldet ållessjattugijn gesi dårvustallá, buojkulvissan äjgát jali ietjá ulmusj gev dåbddå.	Byöroe gaskesadtedh gïem akt geerve man jearsoes orre, vuesiehtimmien gaavhtan eejhtegh jallh jeatjah maam damta.
Máhttá aj aktavuodav válldet skåvllåkuratåvråjn jali nuorraduostudagájn ságastittjat ja rádev ja dårjav oadtjot.	Maahta aaj skuvlekuratovrem jallh noeredåastovem bïeljelidh gusnie maahta soptsestalledh jïh raerieh jïh dåarjoeh åadtjodh.
Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe l nuppástuvvam, de li välggogisá åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij joarke.	Jis skuvle åådtje daejredh learohke damta irhkesovvedh dej skåltoe öörnedh guktie ij jåerhkieh.
Jus skåvlån nuppástuvvá ja ij viehkev oattjo, de máhttá dav bajedit Mánná – ja oahppeoahttsáj.	Jis skuvlesne irhkesåvva jïh ij viehkiem skuvlesne åadtjoeh edtja dam Barn- och elevombudet / Maana- jïh learohketjirkijasse bæjhkoehtidh.
Aktavuodav válde polijsajn jus soames loabedagi hádjá gåvåjt dujsta.	Polijsem bïeljelh jis naan guvvide datneste gaskevearman luhpehts heesedh.
Vierredahko l almasjdiehtoláhkaj.	Dïhte lea persovnebïevneselaaken vööste.
Duolmmot jali nuppástit soabmásav värmmádagán la sämmi lágadis gå skåvllåsjaljon, gahttunin jali asstoájggedåben.	Naakenem mïedtelidh jallh irhkedh gaskeviermesne lea seamma luhpehts goh skuvlesjaljesne, geajnosne jallh eejehthgaertienisnie.