liejbbe.html.xml

Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes.	Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste.
Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la.	Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme.
Niejddan álu månneluovvanibme l fert máno pubertehta rájes gitta klimakteriaj.	Nïejtine daamhtaj munnieluajhtemem fïerhten asken dehtie puberteten raejeste jïh klimakterijen raajan.
Avtabále gå månneluovvanibme de tsuodtsa skoadon assu duostotjit månev jus sahkkiduvvá.	Seammasïenten munnieluajhteme dellie njevlieskïelte boernesgåetesne jassijes sjædta guktie maahta munniem dåastodh jis nåajsan sjïdtedh.
Sahkkiduvátjit månne hähttu sájojt guodnán oadjot.	Jis edtja nåajsan sjïdtedh dellie tjuara spermijerh tsavnose åadtjodh.
Máhttá de iesselissan sjaddat, valla jus månne ij sahkkiduvá de skoahtosjnjárttjá boahtá ålgus varddemin.	Dellie maahta nåajsan sjïdtedh, mohte jis ij nåajsan sjïdth boernesgåetienskïelte olkese verteminie båata.
Dat la liejbbe.	Dïhte lea gujnelemmie.
Goassa läjbbogoahtá ?	Gåessie gujnelemmiem åådtje ?
Makkir álldarin läjbbogoahtá l umasslágásj.	Mennie aalterisnie gujnelemmiem åådtje lea ovmessie.
Danen gå gájka pubertähttaj båhti sierra ájge Jus pubertehtaj boahtá árrat jali maŋŋet de ij la mavga majt máhttá stivrrit.	Dïhte dannasinie gaajhkh pubertetese ovmessie aalterisnie båetieh. Jis aareh jallh seente pubertetese båetedh ij maehtieh dam stuvredh.
Ienemusá álu läjbbogåhti 12 -14 jagágin.	Jeanatjommesh gujnelemmiem åadtjodh såemies aejkien 12-14 aalterisnie.
Valla máhttá läjbbogoahtet juo 9 jagágin jali esski 16 jagágin váni juoga l boasstot.	Mohte maahta gujht dam åadtjodh gosse uktsie jaepien båeries jallh gosse 16 jaepien båeries jïh ij maam akt fïejle.
Jus ij la vuostasj läjbbomav oadtjum gå l 16-17 jagák de galggá dåktårin manádit.	Jis ij leah voestes gujnelemmiem åådtjeme gosse 16-17 jaepien båeries edtja dåakteren gåajkoe vaedtsedh.
Vuostasj läjbbom máhttá boahtet hähkkat.	Voestes gujnelemmie maahta hïehpede båetedh.
Máhttá vájvven dåbddut.	Dïhte maahta gïerve domtedh.
Márjju ij la aktak klássan läjbbogoahtám.	Kaanne ij naan jeatjah klaassesne lea gujnelemmiem åådtjeme.
Márjju ájádallá makkir suojev adnet ja ihkap la vájválasj sáhkadit muhtem ållessjattugijn dan birra.	Kaanne funterde mah gujnelemmievaarjelimmiem edtja nåhtadidh jïh kaanne skaamesje jis edtja geerve almetjinie dejnie soptsestalledh.
Soajttá vuostasj läjbbomav la hálijdam.	Jallh lea voestes gujnelemmiem vuarteme.
Ienemus rádna márjju li läjbbogoahtám ja gähppánimev dåbddå gå vijmak la akta “ juohkusin ”.	Jeenjemes voelph joe dam åådtjeme jïh geehpebe domtedh juktie aktem " tjiertesne " sjædta.
Man ednagav varddá ?	Man jïjnjh varta ?
Man ednagav varddá rievddá ulmutjis ulmutjij, jur gåk rievddá galla biejve läjbbu.	Man jïjnjh varta persovneste persovnese juaka, seammalaakan maahta juekedh gellie biejjieh varta.
Läjbbomin varddá 20-80 millilijttara varra, de vargga ienemusát desilijttarav.	Daamhtaj 20-80 millilijhterh vïrrem varta gosse gujnelemmie, fagkan akte desilijhtere gosse jeenjemes.
Gå varra segaduvvá rumájlåssjkusijn ja sjnjártjájn skoados álu dåbddu ienebun.	Mohte dannasinie vïrre kråahpengalkesh jïh njevlieskïeltem boernesgåeteste bleenti damta jienebe vertedh.
Moatte adni sij varddi ednagav vájku ij la nåv enas.	Jeanatjommes tuhtjieh dah dan jïjnjh vertedh mohte kaanne ij leah dan jïjnjh.
Jus dárbaj målssot liejbbesuojev dájvvalakkoj jut vájveduvvá jali jus hähttu adnet guovtegerdak liejbbesuojev vaj ij varde tjadá de l dujna nåv gåhtjodum valjes liejbbe.	Mohte jis tjuara gujnelemmievaarjelimmiem målsodh dan daamhtaj gïerve sjædta jallh jis tjuara gellie gujnelemmievaarjelimmieh nåhtadidh juktie ij edtjh dej tjïrrh vertedh dellie lea veljijes gujnelemmie.
Boahtá dassta vaj gávnnu enas avtat ábnnasis skoadon låsjkijdahttá giellomvaráv.	Dïhte naemhtie sjædta jis lea eebne boernesgåetesne maam gyllemh luejhtedh.
Dahká vaj varddema e binno ja ienebuv varddá.	Destie sjædta verteme gïervebe vaenede jïh jienebe vertedh.
Jus ednagav varddá de máhttá dåbddåt vájbbasav ja fámodisvuodav.	Jis jïjnjh varta dellie sæjloes damta jïh aapere.
Le gå varraárvvo l vuollegasj.	Destie båata vïrrevierhtie vuelie sjædta.
Jus la valjes liejbbe de máhttá skåvllåvarresvuohtasujttujn, nuorajduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet.	Jis veljijes gujnelemmiem åtna maahta skuvlehealsoehoksem, noeredåastovem jallh hoksejarngem bïeljelidh.
Viehkev oadtju tablehtaj ma binnedi varddemav, buojkulvissan p-tablehta.	Dellie maahta tabledth viehkine årrodh guktie vaenede vertedh, vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerh.
Gå l läjbbogoahtám de l dábálasj dat la målsudahkes.	Ovahkedh gujnelemmie
Dat javllá, jut ij boade sämmi ájge juohkka máno.	Dïhte sæjhta jiehtedh dïhte ij båetieh seamma aejkien fïerhten asken.
Ienemusájda álu duolliduvvá maŋenagi vaj juohkka liejbbegasska, biejvve gå läjbbogoahtá gitta boahtte liejbe álgguj, li 21-35 biejve gaskan.	Jeanatjommesidie pruvhkieh ahkedh sjædta naemhtie fïerhten gujnelemmiecykelen, biejjien mænngan gujnelemmie aalka goske båetije gujnelemmie lea 21-35 biejjiej gaskem.
Buorre l gähttjat liejbev gå tjállá biejvijt rijmmuj jali ietjá tjálálvisgirjjáj.	Hijven daajra gosse gujnelemmie båata jïh dah daatoeh biejjielåhkose jallh jeatjah gærjese tjaeledh.
De álkket vuojnná jus liejbbe boahtá dájvvalakkoj ja de diehtet boahtte máno liejbev.	Dellie aelhkies vuajna jis dïhte ahkedh båata jïh daajra medtie gosse båetije asken båata.
De älvvá aj jus liejbbe la maŋŋunam muhtem máno.	Dellie aaj aajhtsa jis gujnelemmie seentebe båata naan asken.
Muhtemijn la agev målsudahkes liejbbe, ij la vádálasj valla jus vájvalussjá, de liejbbe boahtá dájvvalakkoj buojkulvissan p-tablehtaj viehkken.	Naan lea åålegh ovahkedh gujnelemmie, ij leah feerlege mohte jis tuhtjie vaejvie sjædta maahta ahkedh gujnelemmiem åådtje vuesiehtimmien gaavhtan p-pillerinie viehkine.
Maŋŋunam jali gáhtom liejbbe	Gujnelemmie seentebe båata jallh gååte
Luondulasj oarre gå liejbbe gáhtu l, iesselissan la sjaddam.	Iemie sjïeke gosse gujnelemmie gååte lea nåajsan sjïdteme.
Iesselissan sjaddat gå sájojt la oadtjum guoddnáj, ja vargga agev narggema baktu.	Guktie nåajsan sjïdteme dellie tjuara spermijerh tsavnose åadtjoeji, jïh dïhte mahte åålegh negkiemisnie.
Jus adná njávkadimseksav ja varás sájo li tjuvdijn ja dalága dajt biedjá guoddnáj de l aj vádá iesselissan sjaddat.	Jis gaajesjimmieseksem åtna jïh fïerskes spermam soermine åtna jïh dïhte ryöktesh tsavnose rijtie aaj vaahra nåajsan sjïdtedh.
Jus jáhkká liejbbe l gáhtum danen gå iesselissan la sjaddam de l buorre iesselisåtsådimev dahkat.	Veanhta seentebe gujnelemmie destie båata nåajsan sjïdteme lea hijven teestem darjodh.
Iesselisåtsådime oasstá dálkasboargálin ja moatten biebbmoboargálin ja dievnastusboargálin.	Dam teestem maahta apotehkesne jïh beapmoehbovrine jïh dïenesjebovrine åestedh.
Máhttá aj åtsådimev mávsodak nuorajduostudagán jali iednijsujttoguovdátjin dahkat.	Maahta aaj teestem åesehts darjodh noeredåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne.
Strässa, birásmålssom jali livvodibme	Raessie, byjresemolseme jallh seagkanimmie
Liejbbe máhttá aj moattelágásj årijs gáhtot.	Gujnelemmie maahta aaj gaatodh jeatjah sjïekenistie.
Jus läjbbom ber moadda vahko maŋŋunam jali gáhtu avtav jali guokta máno de máhtti umasse oare dasi, buojkulvissan birásmålssom jali l gasskabåddåsattjat stressidum.	Jis gujnelemmie ajve måedtie våhkoeh seentebe jallh gååte akte jallh göökte askh maahta jïjnjh sjïekenistie, vuesiehtimmien gaavhtan byjresemolseme jallh jis ånnetji raessesne.
Jus liejbbe gáhto guhkep ájgev de l buorre åtsådit oarev.	Jis gujnelemmie guhkiem gååte dellie hijven goerehtidh mestie naemhtie.
Dan oarre máhttá årrot buojkulvissan ilá sieldes stressidum, nievret viessu, hárjjidallá ednagit, li bårråmgássjelisvuoda jali muhtem dávdda.	Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan jis raessesne, nåake, tjarke saavredh, seagkanidh, beapmojne stuvredh jallh skïemtjedh.
Le rubmaha vuohke diededit juoga l boasstot.	Dellie lea kråahpen vuekie jeahta maam akt båajhtoeh.
Jus dåbddå viehkev jali dårjav dárbaj ietjas tjuolmajt tjoavddet de máhttá buojkulvissan skåvllåvarresvuohtasujtujn jali nuorajduostudagájn aktavuodav válldet.	Jis damta viehkiem jallh dåarjoem daarpesje dåeriesmoeride noeledh maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlehealsoehoksem jallh noeredåastovem bïeljelidh.
Jus liejbbe gáhtu ienep gå biellejagev de agev galggá dåktårijn aktavuodav válldet buojkulvissan nuorajduostudagán jali varresvuohtaguovdátjin.	Jis gujnelemmie haajpene guhkiem goh bieliejaepiem edtja åålegh dåakterem bïeljelidh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne.
Viehkev de oadtju åtsådit manen ij boade, máhttá muhttijn varraåtsådimijt guodet ma mihttiji hormonaoasev varán.	Dellie viehkiem åådtje daejredh mannasinie ij båetieh, åådtje gaskem jeatjebem vïrrepryövenassh vedtedh mah hormoneveahkah vïrresne mööledh.
Jus la dárbulasj de máhttá tablehtajt oadtjot ma liejbev álgadi.	Jis daerpies dellie maahta tabledth åadtjodh mah darjoeh gujnelemmie viht aalka.
Vájve liejbe åvddåla – ‘ PMS ’	Vaejvieh gujnelemmien åvteli - PMS
Bájken vahko liejbe åvddåla ja gitta álggemij de låsjkosednakvuohta rubmahin lassán.	Medtie våhkoem åvteli gujnelemmie aalka jïh dan raajan gosse båata dellie kaanne tjaatsijes kråahpesne sjïdtedh.
Dahká jut njittje bávtjesti ja máhttá dåbddåt båhtånimev rubmahin.	Dïhte dorje guktie njammah sprankes jïh kråahpem bankes damta.
Gåhtjudallá åvddåliejbbedåbddo, ‘ PMS.	Daate gohtje premenstruelle sprankeme, PMS.
’ Hormona li dan oarre ja dahki jut suhttá, gähppadit båstådalá jali hådju.	Hormonh dam darjoeh jïh aaj kaanne måarehks sjædta, måasere jallh hujnesne.
Máhttá aj oajvveluottudagáv oadtjot, njálgugijt hálijdit jali tjásmagisájt oadtjot.	Aaj åejjieh maehtieh saejriehtidh, sæjhta sïetesaath jallh njavsodh.
Ienemusájda gudi dåbddi ‘ PMS:av ’ álu la värámus gålmmå gitta nielje biejvij liejbe åvddål ja gáhtot gå läjbbogoahtá, valla máhttá aj bissot muhtem biejvev läjbodijn.	Jeanatjommesidie gïeh PMS:em dååjrehtallieh vïerremes pråvhka årrodh golme jallh njieljie biejjieh gujnelemmien åvteli jïh haajpane gosse gujnelemmie aalka, mohte maahta aaj dam naan biejjieh gujnielemmesne damtedh.
’ PMS. ’ - vájve máhtti aj buorránit jus labut jali luossjvedimhárjjidusájt dahká.	PMS-dåeriesmoerh kaanne buerebe sjædta jis saavredh jallh lïegkestimmieheerjehtallemh darjodh.
Buorre l aj ednagit oadet ja gähttjalit sierraláhkaj sietton årrot ja ij stressit dájt biejvijt gå dåbddå vájvijt.	Aaj hijven eensilaakan åeredh jïh pryövoe lïegkedidh jïh ij raessesne dej biejjien gosse dejtie dåeriesmoeride damta.