Julevusámegiella (lulesamiska)
Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
Julevusámegiella (lulesamiska)
Åarjelsaemiengiele (sydsamiska)
Ássje UMOn:
Suerkieh UMO:sne:
Nievret viedjet
Nåake damtedh
Vierredahko ja vuoledime
Vædtsoehvoete jïh narrahtimmie
Mån
Manne
Gieresvuohta ja venagisvuohta
Gieriesvoete jïh vïenesvoete
Rumáj
Kråahpe
Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit.
Aborte lea gosse iemiem luejhtedh.
Jus ájádallá abårtåv dahkat de soajtti edna gatjálvisá.
Jis funterde abortem darjodh dellie kaanne jïjnjh gyhtjelassh åtna.
Valla máhttá agev soabmásijn gávnadit vásstádusájt åttjudit ietjas gatjálvisájda.
Mohte maahta åålegh naakenem råakedh gie maahta gyhtjelasside vaestiedidh.
Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam.
Dïhte aaj dïsse gie nïejtem nåajsan dorjeme.
Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta. Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit.
Akute-p-pillere lea tabledte mij nïejth maehtieh vaeltedh guktie eah baavijahtjh.
Valla alkohola máhttá aj moatteláhkáj vádálasj. Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá.
Daate ij leah sïejhme båavhroehvaarjedimmie, dïhte sæjhta jiehtedh ij dam nåhtedh vaarjedimmine jallh negkiemisnie.
Muhtema goavgedi ja nievret viessu gå juhki.
Akute-p-pillere edtja ajve baenhtsesne jïh ij goh sïejhme båavhroehvaarjedimmie.
Bunestime, tjullàsa ja hångel
Alkohole jovkemsh goh voelege, vijne jïh sprïjhte.
Bunástallat, tjulástallat ja hånglit la juoga masi ålos lijkkuji.
Jïjnjh juvkieh juktie tuhtjieh njaelkies jallh sijhtieh tjïervesne sjïdtedh.
Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat.
Mohte alkohole maahta aaj vaahreles ovmessie vuekine årrodh.
Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij.
Maahta skaarah jallh skïemtjelassh vedtedh, aaj dorje guktie dåeriesmoerine jallh vaahreles tsiehkine båata.
Gåktu dal ájn dahká gå hångli ?
Naaken asvem åådtje jïh nåekies sjædta gosse jåvka.
Goavgge
Asve
Goavgge l garra dåbddo hujás ja balos mav ålles rumáj dåbddå, ja majt ienemusá muhtem bále dåbddi.
Asve lea gosse damta tjarki aerkies jïh skabroeh, maahta abpe kråahpesne damtedh jïh mah jeenjemesh naan aejkien åadtjoeh.
Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
Gosse asvede dellie båånhtsere, mohte edtja voejhkelidh darjodh guktie sïjhtedh jïh ij tsiehkieh pryövh lïepedh mestie veanhta asvedidh.
Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
Goebperh tsåvhnosne
Guoppar gávnnu luondulattjat ienemusájn vuollevájmon.
Goebperh iemeles gååvnesieh tsåvhnosne jeenjebinie.
Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet.
Muvhtene jeananieh jïh dellie dåeriesmoere sjædta.
Le sieldes dábálasj niejdajn.
Dïhte lea dan sïejhme nïejtine.
Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá.
Golme njieljie nïejtijste naan aejkien jieliedisnie åadtjoeh dåeriesmoere goebperistie aaj jieniebidie bååstide båetedh gellien aejkien.
Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot.
Aaj baernieh maehtieh goebperh åadtjodh.
Guopparinfeksjåvnnå ij la vádálasj valla máhttá vájvedit danen gå álu sagŋet ja gihpot.
Goebpere ij leah vaahreles mohte maahta vaejvie årrodh juktie goepedh jïh svijredh.
Håjesvuohta
Gujnelemmie
Muhttijn dåbddåt håjev, ballat jali dåbddåt dårvodisvuodav la luondulasj oasse viessomin.
Gujnelemmie lea dïhte verteme boernesgåeteste mij nïejth åadtjoeh puberteten raejeste.
Buojkulvissan máhttá årrot biejve gå ij majdek nagá, ij mige dåbddu suohttasin jali gå ednagit usjudallá.
Gujnelemmie lea kråahpen vuekie vuesehte tjoelenjoetseme sjïdteme.
Hähkka-p-tablähtta, tablähtta mav niejda máhtti bårråt vaj e iesselissan sjatta.
š Gujnelemmie
Iesjdåbddo
Hujnesne
Iesjdåbddo l ájádusá ietjas birra.
Såemies aejkien hujnies, stråarkan, aerkies damta jallh damta ij naan håhkoe lea iemeles bieliem jieliemisnie.
Ij la dan birra jus la tjiehppe vaj tjuorbbe juojddá dagátjit, ájnat dåbddåt árvulattjat val gávnnut.
Maahta vuesiehtimmien gaavhtan biejjieh åtna gosse ij maam akt åajsoeh, ij mïssŠakt luste jallh gosse jïjnjh tjoeperde.
Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat.
Daamhtaj dah domtesh haajpanieh.
Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
š Hujnesne
Gávnnuji ednaga majt máhttá dahkat nannitjit ietjas iesjdåbdov.
Gosse almetjh naakenem lïhke irhkieh, dellie lea irhkeme.
Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit.
Gosse gellien aejkien deahpadieh jïh naaken destie nåake damta, dellie lea irhkeme.
š Gätjástusá nannusap iesjdåbdduj
š Irhkeme
Ietjas åtsådit
Jïjtjedomtese
Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda.
Jïjtjedomtese dej åssjeli bïjre maam jïjtjemse ussjede jïh gie lea.
Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt.
Ij leah dan bïjre jis væjkele jallh nåake ovmessie darjomh dorje, dïhte lea dan bïjre damtedh dov lea vierhtie barre dan tjïrrh datne leah datne.
Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev.
Maahta haarjanidh guktie damta manne dåhkesjem.
š Ietjas åtsådit
š Jïjtjedomtese
Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes.
Gosse irhkesåvva aelhkies aerkies jïh nåake damta.
Liejbbe la rubmaha vuohke vuosedit pubertehtan la.
Mohte ij naan edtjh tjïekedidh juktie jeatjah irhkieh.
Nuppástibme
Kondome voessetje dan jassijes lateksistie (gummije) maam boetjese jallh seksegaavnan beaja jis galka seksem utnedh.
Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen.
P-pillere lea preventijvevierhtie tabledtehammosne nïejtide.
Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme.
Daamhtaj dïhte man nomme kombinereme p-pillere p-pillerem gohtje.
Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu.
Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
Gå nuppástuvvá de l gähppat ráfedisvuodav dåbddågoahtet ja nievret viessot.
Såemies aejkien gåessie 10 jïh 13 jaepiej gaskem pruvhkieh jeenjemesh puberteetese båetedh.
Muhttijn bájnasj viessomav nåv ednagit vaj oadtju nievrep iesjdåbdov ja gähttjal gárvvet vidjurijt gånnå máhttá iejvvit gejt nuppásti.
Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
Vuesiehtimmien gaavhtan gïele jïh dïrregh jeatjahtehtieh, maahta njavsodh jïh pråvhka aelkedh seksen bïjre ussjedidh.
P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda.
Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan.
Dah leah jïjnjh maam maahta darjodh guktie jïjtse jïjtjedomtesem nænnoestidh.
Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat.
Daesnie naan raerieh mejtie maahta pryövedh.
Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji.
š Raerieh buerebe jïjtjedomtesasse
Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij.
Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá.
Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
Seksa vuostasj bále
Sekse voestes aejkien
Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni.
Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh.
Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis.
Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh.
Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn.
Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh.
š Seksa vuostasj bále
š Sekse voestes aejkien
Seksuálak tjerda birra makkir sjiervve ulmutjijn gejda gierru jali seksuálalattjat lijkku.
Seksuellen syjhtede lea dan bïjre mij tjoelem persovne åtna maam eahtsa jallh kleenghkeste.
Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot.
Maahta biseksuelle, heteroseksuelle jallh homoseksuelle årrodh.
Suovastibme
Teestedh
Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa.
Daamhtaj åådtje gadtje- jallh vïrrepryövemem vedtedh.
Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi.
Tjonnestidh, tjuvliestidh jïh gijhkierdidh jïjnjh lyjhkoeh dam darjodh.
Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
Jis ij leah dam dorjeme kaanne dan bïjre nïekede jïh haelede dam darjodh.