p-tablahtta.html.xml

P-tablähtta li preventijvvanävo tablähttahámen niejdajda.	P-pillere lea preventijvevierhtie tabledtehammosne nïejtide.
P-tablehtajn merkaj álu dav mij ajtu li nammadum aktidum p-tablähttan.	Daamhtaj dïhte man nomme kombinereme p-pillere p-pillerem gohtje.
Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat.	Dej sisvege göökte ovmessie hormonh, östrogene jïh gestagene (gulkroppshormone), mah gaskem jeatjebem darjoeh ij naan munnieluajhtemem åadtjoeh jïh dan gaavhtan ij maehtieh nåajsan sjïdtedh.
Gávnnuji moattelágásj aktidum p-tablehta, muhtema sisanedi ienep östrogenav, iehtjáda ienep gestaganav.	Gååvnesieh gellie ovmessie kombinereme p-pillerh, naan lea jeenjebe östrogene, jeatjah jeenjebe gestagene.
Bájnatji rubmahav umassláhkáj.	Dah ovmessie vuekieh kråahpem tsevtsieh.
Danen la dárbulasj gähttjalit umasse tjerdajt gávnatjit mij buoremusát allasis hiehpá.	Dan gaavhtan maahta ovmessie p-pillerh pryövedh guktie dam såarhtem gaavnedh mij bööremes sjeahta.
P-tablehta ma val sisanedi hormonav gestagen vuollegis dálkasmieren gåhtjuduvvi minitablähttan.	Dah p-pillerh mah ajve hormone gestagenem vuelehks dovsesne utnieh minipillerh gohtje.
Gávnnu aj p-tablähtta alep gestagenadálkasmierijn manna l sämmi suodje gåk aktidum p-tablehta.	Gååvnese aaj pillerem mij jollebe gestagenedovse åtna mij seamma vaarjelimmie åtna goh kombinereme p-pillere.
Makkkir tjärdda kártan mierreduvvá makkir p-tablehtav bårrå.	Mij såarhts kaarhtam åtna dan gaavhtan mij såarhts p-pillerem nåhtade.
Le buorre adnet kártav manna li hormåvnådis tablehta jus adná dav vájvven mujttet goassa álgget ådå kártajn.	Kaarhtam åtna gusnie aaj tabledth gååvnesieh hormoni namhtah maahta hijven årrodh jis tuhtjie gïerve mujhtedh gåessie edtja orre kaarhtam aelkedh.
Dan vahko gå bårrå hormåvnådis tablehtajt jali ij avtak tablehtav bårå de liejbbesiegev oadtju.	Dan våhkosne gosse hormonefrïjjes tabledth vaalta jallh ij naan tabledth vaeltieh dellie såemies gujnelemmiem åådtje.
Gåhtjudallá muhttijn p-tablähtta-liejbben jali gáhtomvarddem.	Dïhte såemies aejkien p-pillere-gujnelemmiem gohtje.
Ihka vil ij bårå avtak p-tablehtav l ájn suoddjidum iesselisvuohtaj dán vahko.	Jïlhts ij naan p-pillerh dennie våhkosne vaeltieh ennje vaarjele guktie ij nåajsan sjïdth.
Gåktu p-tablehtav adná ?	Guktie p-pillerh nåhtadidh ?
Jus bårrå p-tablehtav de kártan li 21 jali 28 tablehta.	Jis p-pillerh nåhtede dellie kaarhtam åtna 21 jallh 28 tabledtigujmie.
Galggá tablehtav bårråt sämmi ájgen juohkka biejve.	Edtja akte tabledtem medtie seamma tïjje fïerhten biejjie vaeltedh.
Jus kártan li 21 tablehta de bårkav válldá vahkov maŋŋel gå bårråm sjalla tablehtajt kártan.	Jis kaarhtam åtna 21 tabledth dellie våhkoem dejtie orrije mænngan gaajhkide tabledtide kaarhtesne vaalteme.
Jus kártan li 28 tablehta de bårrå tablehtajt hormåvnådis tablehtajt maŋemus biejvijt kártan.	Jis kaarhtam 28 tabledth åtna dellie tabledth hormoni namhtah minngemes biejjieh kaarhtesne vaalta.
Makkir p- tablehta bårrå stivrriduvvá galla hormåvnådis táblehtajt galggá bårråt.	Man gellie tabledth hormoni namhtah jeerehtse magkerh p-pillerh vaalta.
Hormåvnådis tablehta gåhtjudalli muhttijn såhkkårtablähttan.	Dah tabledth mah hormoni namhtah muvhtene dïjneghpillerh gohtje.
Jus la vajálduhttám jali vuoksám p-tablehtav	Jis åajaldahti jallh p-pillerem voeksedi
Ájnas la bårråt tablehtav bájken sämmi ájgen juohkka biejve.	Dïhte vihkeles tabledtem seamma tïjje fïerhten biejjien vaeltedh.
Jus gållå ienep gå 12 tijma, manná ienep gå 36 tijma guovte tablehta gaskan, de gávnnu vádá jut ij la des suoddjidum.	Jis jeenjebe goh 12 tæjmoeh vaasa, jeenjebe goh 36 tæjmoeh göökte tabledth gaskem, dellie vaahram sjædta ij leah vaarjelamme.
Man guhka ájgge ienemusát oadtju mannat guovte tablehta gaskan målssus makkir tjärdda p-tablehtan ja gånnå kartan la.	Man guhkies tïjje maahta göökte tabledth gaskem jeerehtse man såarhts p-pillerem vaalta jïh gusnie lea kaarhtesne.
Mij la fámon jur dajda p-tablehtajda majt bårrå máhttá låhkåt dálkasdiededimtjállagin.	Maahta bipacksïetelem lohkedh.
Dálkasdiededimtjála l páhper mij gávnnu gurjon gå oasstá p-tablehtajt.	Bipacksïetele lea dïhte paehpere mij lea aeskesne gosse p-pilleem åasta.
Máhttá aj aktavuodav válldet duostudagájn gånnå p-tablehta li tjáledum.	Maahta aaj dåastovem bïeljelidh gusnie p-pillerem åadtjodh.
Jus gávnnu vádá ij la des suoddjidum iesselisvuohtaj de galggá návti dahkat:	Jis vaahra gååvnese ij leah vaarjelamme guktie ij nåajsan sjïdth edtja naemhtie darjodh:
Bårråt dav jali dajt p-tablehtajt majt la vajálduhttám nåv ruvva máhttelis.	Vaeltieh dam jallh dejtie p-pillerem maam ij leah vaalteme dan varki maam maahta.
Jus la nargátjit de kondomav jali pessárav adnet boahtte gietjan biejven.	Kondomem jallh pessarem nåhtede jis negkedh dah båetieh tjïjhtje biejjieh.
Dan maŋŋela l vat suoddjidum.	Dan mænngan lea viht vaarjelamme.
Bårråt hähkka-p-tablehtav jus la narggemav adnám maŋemus vidán jánndurin åvddål gå vajálduhtij tablehtav bårråmis dajna gå sájo máhtti viessot skoadon ja månnebåhttsåjn moadda biejve.	Vaeltieh akute-p-pillerem jis negkeme dah minngemes vïjhte dygnh åvteli idtji tabledtem vaeltieh juktie spermijh maehtieh boernesgåetesne jïh munnieåerine jieledh gellie biejjieh.
Jus vuoksá nieljen tijman maŋŋel gå l p-tablehtav bårråm jali jus la tjåjvijs de ij la visses rumáj háhppit hormåvnåjt låsjkijdahttet.	Jis voeksede åvteli njieljie tæjmoeh vaesieh mænngan p-pillerem veelti jallh jis skrovrehtasse, ij leah vihties kråahpe hinni dah hormonh vejtiestidh.
Dalloj galggá ådå tablehtav bårråt de l ájn suoddjidum.	Dellie edtja orre tabledtem vaeltedh guktie ennje vaarjelamme.
Ådå tablehtav galggá bårråt ietjá kártas vaj ij fájllu kártan majt jur aná.	Dïhte orre tabledte, dam edtja jeatja kaarhteste vaeltedh guktie ij aktem fååtesh kaarhtesne maam daelie nåhtede.
Dav kártav máhttá lijkken adnet jus dárbaj duodde tablehtav vil bårråt.	Dïhte kaarhte maahta reservine utnedh jis naan lissietabledtem viht daarpesje.
Jus la tjåjvijs årrum jali ietjá oares ij la visses jus la tablehtajt bårråm de luluj kondomajn jali pessárajn ietjas suoddjit aj boahtte gietjan biejven.	Jis voeksedi jallh skovrehtassem utni jallh jeatjah sjïekenistie damta ovvihties jis tabledtide vejtiestidh edtja kondomine jallh pessarine vaarjelidh dah båetije tjïjhtje biejjieh.
Máhttá agev gatjádit gáhppeliddjes buojkulvissan nuoraduostudagán jali gáhppeliddjeduostudagán jus ij la visses.	Maahta åålegh tsegkietniem gihtjedh vuesiehtimmien gaavhtan noeredåastoevisnie jallh tsegkietniedåastoevisnie jis ovvihties damtedh.
Muhttijn la gávnas liejbev sjáhtjalit, buojkulvissan jus galggá juosik mannat.	Muvhtene maahta sjïehteles gujnelemmiem juhtedh, vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja feeledh.
Máhttelis la dav p-tablehtaj dahkat.	Dam maahta p-pillerinie darjodh.
Álggá de ådå kártajn dalága gå åvdep la nåhkåm.	Dellie aalka orre kaarhtem ryöktesh dan mænngan akte nåhki.
Jus bårrå såhkårtablehtajt de guodá dajt ja dalága ådå kártaj álggá.	Jis dïjnegepillerem vaalta dellie ij dejtie vaeltieh jïh ryöktesth orre kaarhtine aalka.
Dat javllá, jut ij boarkki hormåvnnåtablehtajt åvddål liejbev sihtá, buojkulvissan gå boahtá häjmmaj manos.	Dïhte sæjhta jiehtedh ij hormontabledte-gaske sjïdth åvteli sæjhta gujnelemmiem åadtjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gåessie gåetide viht båetedh.
Ij la vádálasj liejbev sjáhtjalit nåvti ja máhttá dav dahkat moadda máno.	Ij leah vaahreles gujnelemmiem juhtedh dennie vuekesne jïh maahta dam gellie aski mietie darjodh.
Valla dadi guhkebut gähttjal liejbev sjáhtjalit dadi stuoráp vádá sjáhtjalibme dáhppudallá ja lijká oadtju varddemav.	Men dan guhkebe pryövoe gujnelemmiem juhtedh dellie stuerebe vaahra ij gåeredh jïh aalka læjhkan vïrremem åadtjodh.
Danen álu rádev, jut liejbev adná edisik fert goalmát máno, dat javllá niellji jahkáj.	Dan gaavhtan pråvhka raeriestidh, edtja gujnelemmiem utnedh fïerhten gåalmeden asken, dïhte sæjhta jiehtedh njieljie aejkieh jaepesne.
Vádá l unne varragiellumij	Onne vaahra vïrredamhpam åadtjodh
Preventijvvanävo ma sisanedi östrogenav máhtti dahkat stuoráp vádáv varragiellumij.	Preventijvevierhtieh gusnie östrogene maahta vedtedh stuerebe vaahram vïrredamhpam åadtjodh.
Valla dat vádá l sieldes unne.	Mohte dam vaahram lea dan onne.
Buojkulvissan la stuoráp vadá varragiellumav oadtjot jus la iesselissan gå p-tablehtajt bårrå.	Vuesiehtimmien gaavhtan stuerebe vaahra vïrredamhpam åadtjodh gosse nåajsan enn gosse p-pillerem vaeltedh.
Vádá varragiellumij jus ilá ednagav dättá, äjgát jali oarbben gejna årrum varragieloj 50 jage åvddål jali jus ietjanis la åvdebut årrum varragieloj.	Vaahram vïrredamhpam åadtjodh jienede gosse buajtehks, eejhtegh jallh åerpenh åtna gie vïrredamhpam åadtjoeji åvteli 50 jaepien båeries sjïdti jallh jis jïjtje vïrredamhpam aarebi utni.
Gåhtjoduvvá válljit östrogenadis suojev iesselisvuohtaj, buojkulvis p- sákkev jali minitablehtav.	Dellie pråvhka raeriedidh edtja veeljedh vierhtiem mij östrogenen namhtah guktie ij nåajsan sjïdth, vuesiehtimmien gaavhtan p-såebpie jallh minipillere.
Gånnå oadtju p-tablehtajt ?	Gusnie maahta p-pillerem åadtjodh ?
P-tablehta tjáleduvvi dálkastjállagin gáhppeliddjes jali dåktåris nuoraduostudagán, gáhppeliddjeduostudagán jali seksa- ja aktijårromduostudagán.	P-pillerem maahta receptesne åadtjodh tsegkietneste jallh dåakteristie noeredåastoevisnie, tsegkietniedåastoevisnie jallh sekse- jïh ektiejielijedåastoevisnie.
Máhttá aj aktavuodav válldet nissunklinijkajn jali varresvuohtaguovdátjijn.	Maahta aaj nyjseneklinikem jallh hoksejarngem bïeljelidh.
Tablehtajt viedtjá dálkasboargálin.	Dah tabledth apotehkeste veedtjie.
Majt p-tablehta máksi ?	Man dovres p-pillere ?
Majt p-tablehta máksi målssus gånnå rijkan årru ja man vuoras la.	Man dovres p-pillerem maahta juekedh gusnie laantesne årroeminie jïh man båeries.
Valla ienemus lánndadikken ja dajvajn li preventijvvanävo álbebu gesi vuollelin 20 jage.	Jeenjemes laantedigkine jïh regijovnine prevensjovnevierhtieh aelpebe gosse nuerebe 20 jaepeste.
Jus bårrå p-tablehtajt gåktu galggá de l vádá sieldes unne iesselissan sjaddat.	Jis p-pillerem vaalta guktie edtja dellie vaahra nåajsan sjïdtedh dan onne.
Gåktu häjttá p-tablehtaj ?	Guktie p-pillerinie orrijidh ?
Jus sihtá p-tablehtaj hiejttet, de álu buoremus la ållåsit bårråt dav p-tablähttakártav majt bårrå ja dan maŋŋela ij ådåsijn álgget.	Jis sæjhta p-pillerinie orrijidh, dellie pråvhka bööremes årrodh dam p-pillerekaarhtam vaeltedh jïh ij orre kaarhtine aelkieh dan mænngan.
Ij la vádálasj hiejttet p-tablehtaj gassko kárta, valla gávnnu vádá målsudahkes varddemijt oadtjot.	Ij leah feerlege p-pillerinie orrijidh gaskoeh kaarhtesne, mohte vaahra gååvnese maahta ovjaabnan vertemh åadtjodh.
Jus ij sidá iesselissan sjaddat de l ájnas adnegoahtet ietjá suojev iesselisvuohtaj jus la guoddnánarggem.	Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh dellie vihkeles jeatjah vaarjedimmieh aalka nåhtadidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna.
Dat la målsudahkes man ruvva liejbev oadtju gå l p-tablehtaj häjttám.	Dïhte jeerehtse man varki gujnelemmie aalka dan mænngan lea p-pillerinie orrijamme.
Muhtema oadtju liejbev dalága ja iehtjádijda máhttá válldet moadda máno.	Naan åadtjoeh jaabnan gujnelemmiem varki jïh jeatjide kaanne gellie askh vaesieh.
Jus ij sidá iesselissan sjaddat de l ájnas mujttet ietjas suoddjit iesselisvuohtaj guoddnánarggemin ihka liejbbe ij la ruoptus boahtám.	Jis ij sïjhth nåajsan sjïdtedh lea vihkeles mujhtedh vaarjedidh guktie ij nåajsan sjïdth jis tsavnoenegkemem åtna jïlhts idtji gujnelemmie bååstide båetieh.
Månneluovvanibme sjaddá bájken 14 biejve åvddål liejbbe álggá ja dalloj la vádá stuorámus iesselissan sjaddat.	Munnieluajhteme medtie 14 biejjieh åvteli gujnelemmie jïh dellie stööremes vaahra nåajsan sjïdtedh.
Jus ij la ietjas liejbev oadtjum ruoptus guhtta máno maŋŋel gå p-tablehtaj la häjttám de galggá aktavuodav válldet nuoraduostudagájn, gáhppelidddjeduostudagájn, lijkke- ja sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn åtsådittjat mij la oarren.	Jis ij leah gujnelemmiem åådtjeme govhte askh mænngan p-pillerinie orrijidh edtja noeredåastoevasse, tsegkietniedåastoevasse, njaltje- jïh tjoeledåastoevasse jallh hoksejarngese bïeljelidh guktie åådtje daejredh mannasinie naemhtie.
Tjårguk suodje l iesselissaj.	Vihties vaarjelimmie guktie ij nåajsan sjïdth.
Liejbbe binnu ja dájvvalakkoj boahtá.	Gujnelemmie vaenede jïh jeenjebe jaabnan sjædta.
Binnep liejbbebáktjasijt oadtju.	Gujnelemmiebaaktjesem unnede.
Máhttá sjáhtjalit liejbev jus buojkulvissan ájggu mannuj.	Maahta gujnelemmiem juhtedh åvtese jis vuesiehtimmien gaavhtan edtja vuelkedh.
Hieredisá	Vaejvieh
P-tablehta e suoddji sjiervvedávdajda.	P-pillere ij tjoeleskïemtjelassi vööste vaarjelh.
Hormåvnå máhtti bájnatjit buojkulvissan oajvveluottudagáv oadtju, tjásmagisájt jali hådju.	Dah hormonh maehtieh tsevtsedh guktie vuesiehtimmien gaavhtan åejjieh aalka saejriedidh, njavsodh jallh hujnies damtedh.
Gå umasslágásj p-tablehta bájnatji rubmahav umassláhkáj de máhttá gähttjalit målssot ietjá tjärddaj jus edna tjuovvobájnatjimijt oadtju.	Dan gaavhtan ovmessie p-pillerh kråahpem tsevtsedh ovmessie vuekine maahta pryövedh molsedh jeatjah såarhtese jis jïjnjh vaejvieh åadtjoeh.
Jus vuoksá, slåhtju jali vajálduhttá tablehtav bårråt, de ij máhte visses årrot jut ij sjatta iesselissan.	Jis voeksede, skrovretassh åådtje jallh åajaldahta tabledtem vaeltedh ij maehtieh vihties årrodh ij nåajsan sjïdtedh.