pubertahtta.html.xml

Muhtem ájgen 10 ja 13 jage gaskan ienemusá pubertähttaj ålliji.	Såemies aejkien gåessie 10 jïh 13 jaepiej gaskem pruvhkieh jeenjemesh puberteetese båetedh.
Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij.	Pubperteetesne kråahpe evtede maaneste geervese.
Buojkulvissan giella ja sjiervve rievddá, oadtju tjásmagisájt ja seksas miellogis sjaddagoahtá.	Vuesiehtimmien gaavhtan gïele jïh dïrregh jeatjahtehtieh, maahta njavsodh jïh pråvhka aelkedh seksen bïjre ussjedidh.
Pubertähtta hormåvnåjs jåhtuj boahtá.	Puberteete aalka hormonigujmie.
Hormåvnå li ábnnasa ma dagáduvvi rubmaha rávsájn.	Hormonh leah ïebnh mah ovmessie reavsine kråahpesne sjidtieh.
Hormåvnå bájnatji rubmahav vaj moatteláhkáj doajmmá.	Hormonh tsevtsieh guktie kråahpe jåhta jïjnjh ovmessie vuekine.
Buojkulvissan stivrriji nahkárav, varradättov, mielav ja man edna tjáhtje l rubmahin.	Vuesiehtimmien gaavhtan dah nahkerem, vïrrediedtesem, bïevsterh stuvrieh man jïjnjh tjaetsiem kråahpesne åtna.
Le aj hormåvnå ma mierredi gåktu ja goassa rumáj åvdeduvvá.	Hormovnh aaj dah mah nænnoestieh gåessie jïh guktie kråahpe jeatjahtahta.
Goassa pubertähttaj ålli ja gåktu dåbddu målsut ednagit ulmutjis ulmutjij.	Gåessie puberteetesne jïh guktie dam dååjrehte jeatjahtahta persovneste persovnese.
Muhtema máhtti hálijdit liejbev jali sjkávtjájt oadtjot ja iehtjáda gis vájvalussji.	Naan vuertieh goske gujnelemmiem åadtjodh jallh skaavtjoem sjïdtedidh mearan jeatjah tuhtjieh slæjhtoe sjïdtedh.
Jus árrat jali maŋŋet pubertähttaj ållå ij la mige majt iesj máhttá stivrrit.	Jis aareh jallh seente puberteetese båata ij maehtieh jïjtje stuvredh.
Niejdajda pubertähtta álggá gå li 10 ja 12 jage gaskan ja bárnijda 11 ja 13 jage gaskan.	Nïejtide puberteete pråvhka aelkedh gåessie 10 jïh 12 jaepiej gaskem jïh baernide 11 jïh 13 jaepiej gaskem.
Le dábálasj dáhpáduvvá goappátjagá árabut ja maŋebut aj.	Mohte dïhte daamhtaj aalka dovne aarebi jïh seentebe.
Man vuoras la gå pubertähttaj ålli la biologalasj árbbe.	Man båeries gåessie puberteetese båata lea aerpeles.
Ålles pubertähtta gållå vihtta jali guhtta jage ja ulmusj ietjas milta åvddån ja danen umass ruvva.	Abpe puberteete vïjhteste govhtese jaepieh jåhta jïh dennie tïjjesne gaajhkide joekehts sjidtieh.
Pubertähtta álu álggá ruvva sjaddamijn.	Puberteete daamhtaj aalka varki sjïdtede.
Muhttijn máhttá ietjas vehik boalbben dåbddåt danen gå gájkka lahto e avtabále sjatta.	Muvhtene maahta tjålhpoeh damtedh juktie gaajhkh bielieh kråahpesne eah seammasïenten sjïdtedieh.
Buojkulvissan álu gieda ja juolge sjaddi ednagit álgon.	Vuesiehtimmien gaavhtan gïeth jïh juelkieh varki aalkovisnie sjïdtedieh.
Gå pubertehtav guodá de ålles guhkkudahka.	Gåessie puberteeteste båata dellie gåhkoem sjïdtedamme.
Pubertehtan årrot	Puberteetesne årrodh
Álu gullá pubertähtta l vájves ájgge.	Daamhtaj åådtje govledh puberteete gïerve boelhkem.
Nåvti máhttá årrot muhtemijda, valla ij gájkajda.	Naemhtie maahta muvhtene årrodh, mohte ij gaajhkesidie.
Ållusij la suohtas ja geldulasj ájgge viessomin, gå moadda ådåsa dáhpáduvvi goappátjagá ietjajnis ja iehtjádij birrasin.	Jïjnjide luste jïh gïeltegs tïjjem jieliemisnie, gosse jïjnjh orre aath deahpadieh dovne jïjtjemdh jïh jeatjajgujmie.
Ålos lijkkuji sjaddat ja oadtjot ållessjattuk rubmahav ja hámev, valla e gájka.	Jïjnjh lyjhkoeh sjïdtedidh jïh jienebe geerve kråahpem jïh guelmiem åadtjoeh, mohte ij gaajhkesh.
Dåbddu márjju hiemssen gå rumáj ietjájduvvá, muhttijn máhttá dåbddåt vaj ij riekta dádjada.	Maahta båasaridh gosse kråahpe jeatjahtahta, muvhtene maahta damtedh ij leah ryöktesth meatan.
Muhttijn máhttá dåbddut ájádusá ja rávkalvisá li, buojkulvissan gåktu galggá vuojnnut niejddan jali bárnnen.	Muvhtine maahta damtesovvedh goh åssjelh jïh krïevemh gååvnesieh, vuesiehtimmien gaavhtan guktie edtja årrodh jïh vååjnedh nïejtine jallh baernine.
Ållessjattugijn máhtti vuojno gåktu nuora “ li ”, mij buojkoduvvá nievres bágoj, degu nuora li vájve ja dåruna.	Geerveh maehtieh åssjelh utnedh guktie noere “ leah ”, mejtie maehtieh negatijveles baakoejgujmie bïhkedidh, numhtie noerh leah vaejvies jïh rajjadieh.
Galggá mujttet avtanik ij la riektá dåmajdit nievresláhkáj ja riektá årrot gåktu iesj sihtá.	Edtja mujhtedh ij naan reaktam utnieh jeatjide nåakelaakan gïetedidh jïh reaktam åtna årrodh dam maam sæjhta årrodh.
Jus vájvven dåbddu de márjju l buorre ietjá ulmutjijn ságastit.	Jis vaejvies damta maahta hijven giejnie soptsestalledh.
Buojkulvissan máhttá årrot skåvllåskihpasujtár, skåvllåkuratåvrrå, jali muhtem ulmusj nuorajduostudagán.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan skuvlesåjhterinie, skuvlekuratovrine jallh naan noeredåastoevisnie.
Mij dáhpáduvvá pubertehtan ?	Maam puberteetesne deahpede ?
Niejdajda l vuostasj dåbddomärkka pubertehtan gå njittje sjaddagåhti.	Nïejtide voestes væhta puberteetese båateme njammah aelkieh sjïdtedidh.
Dav máhtti gullat gå oadtju smávva garra bavhlijt njidtjevártoj duogen.	Maahta maam akt damtedh mij lea ohtje jïh garres njidtjie-vaahteren duekesne.
Le ráksá njittjijn mij åvdeduvvá.	Dïhte lea dah reavsah njammesne mejtie sjïdtedieh.
Gå njittje sjaddi de máhtti sagŋedit ja bávtjestit.	Gosse njammah sjïdtedieh maehtieh siknjiedidh jïh baektjiedidh.
Le aj dábálasj bávtjes gå juosik jåstes jali njittjijt ilá tjavgga soajttá duohttá.	Aaj daamhtah baektjede gosse dejtie mïsse håasedh jallh garres dejtie doehtedidh.
Dájvvámusát njidtje sjaddagoahtá åvddål nuppe njittje.	Daamhtaj akte njamma aalka sjïdtedidh åvteli dïhte mubpie.
Álu njittje sjaddi umass ruvva.	Daamhtaj njammah jåerhkieh ovmessielaakan sjïdtedidh.
Gájkka bárnijs vargga bielle oadtju njidtjerávsájt ma máhtti vuojnnut ja dåbddut unna bavhllen nuppe jali goappásj njidtjevártoj vuolen.	Mahte bieliem baernijste åadtjoeh mïelkenreavsah mah dovne maahta vååjnedh jïh damtedh akten jallh gåabpegh mïelken-vaahteri nuelesne.
Njidtjerávsá máhtti aj bávtjestit, ja ij la vádálasj.	Mïelkereavsah maehtieh aaj damtedh ånnetji baektjiedidh, mohte dïhte ij leah feerlege.
Oanegis ájge duogen njidtjeráksá vat unnu.	Ånnetji mænngan dellie unnede viht.
Máhttá gihtjat gitta guokta jali gålmmå jage.	Kaanne göökte jallh golme jaepieh vaalta.
Guolga rubmahin.	Sïehpe jïh goelkh kråahpesne
Pubertehtan siehpajt oadtju.	Puberteetesne sïehph åådtje.
Siehpa sjaddagåhti sjierven ja gitta sjnjibtjojda.	Dïhte aalka juelkiej gaskem sjïdtedidh.
Goappátjagá bárne ja niejda máhtti oadtjot guolgajt rabddan náhpáj.	Dovne baernieh jïh nïejth maehtieh goelkh naepien vööste åadtjodh.
Oadtju aj guolgajt giedavuolláj ja álu guolga aj sjaddi ietjá sajijn rubmahin, buojkulvissan giedaj ja juolgij nanna.	Aaj gaejnjielisnie sjïdtedieh jïh daamhtaj aaj jeatjah sijjine kråahpesne, vuesiehtimmien gaavhtan gïetide jïh juelkide.
Bárne máhtti aj guolgajt ráddáj ja tjavelgij oadtjot.	Baernide maehtieh aaj rudtjesne jïh prægkosne sjïdtedidh.
Bárne oadtju sjkávtjájt.	Baernide skaavtjoeh sjïdtedieh.
Álu álggá njunjevuolen ja oabllu nierajda ja gájbbáj.	Pråvhka bijjiebangsemisnie aelkedh jïh dan mænngan searoemidie jïh gaajpan.
Muhtemijn vuobda sjaddi ja suohku guhkev ållessjattugin.	Naan dejstie jåerhkieh jeananidh jïh söökes sjidtieh.
Pubertehtan vuobda oajven njoarvvu ruvábut gå åvdebut.	Puberteetesne voepth buajtehks sjidtieh varkebe goh aarebi.
Le danen gå buojdderávsá ienep buojdev dahki.	Dïhte dan gaavhtan buejtiereavsijste jienebe buejtiem sjidtieh.
Danen márjju dárbaj oajvev dájvvábut gå åvdebut bassat.	Dannasinie kaanne tjuara voepth daamtasåbpoe bïssedidh enn aarebi.
Vuollevájmmo	Tsåvhnoe
Vuollevájmmo ietjájduvvá pubertehtan, goappátjagá stuorrudahka ja bájnno.	Tsåvhnoe puberteetesne jeatjahtahta, dovne stuaradahkem jïh klaeriem.
Buojdderávsá vuojnnugåhti tjielgugappot ja dahká vaj ájttsá dieblijt ja råsjmijt ma li luodulattja ja älla vádálattja.	Buejtiereavsah tjïelkebe vååjnoeh mestie maahta aajhtsedh tsiehkieh jïh jeatjah njaltjesne mah leah iemeles jïh ij leah vaahreles.
Bivvasa ja låssjkusa ma sjaddagåhti dahká vaj vuollevájmmo aj ietjáláhkáj habsijt gå åvdebut.	Bïevestahkh jïh jeatjah darjoeh tsåvhnoe jeatjahlaakan hopsoe goh aarebi.
Niejdajda goappátjagá ålgop ja sisŋep guoddnábaksema nannu ja gámudi.	Nïejtide dovne bæjngolen jïh sisnjelen tsïnnebangsemh stuerebe jïh mïrhkebe sjidtieh.
Álu sisŋep guoddnábaksema sjaddi vaj vuojnnuji ålgop guoddnábaksimij ålggolin.	Daamhtaj dah sisnjelen tsïnnebangsemh sjidtieh guktie dejtie vuajna ålkolen dejtie bæjngolen tsïnnebangsemidie.
Bunno aj sjaddá.	Aaj klitorisem sjïdtede.
Guoddná, skoahto ja månnerávsá ma li rubmahin stuorru.	Tsïnne, boernengåetie jïh munniestuehkie mah kråahpen sisnie dah sjïdtedieh.
Månneluovvanibme álggá	Munnieluejhteme aalka.
Bárnijda guola sjaddagåhti.	Baernide dellie dah goelh mah aelkieh sjïdtedidh.
Guollavuossa ja buohtja aj sjaddá ja stuorru ja guollavuossa gámut.	Aaj båasa jïh boetje sjïdtedieh jïh stuerebe sjidtieh jïh båasa aaj mïrhkebe sjædta.
Man ednagav buohtja sjaddá l umasse ulmutjis ulmutjij.	Man jïjnje boetjem sjïdtede lea ovmessie persovneste persovnese.
Sisŋep sjiervverávsá ma gåhtjudalli prostahtan ja sädesblåsorna sjaddi.	Aaj dah sisnjelen tjoelereavsah mejtie gohtje prostata jïh spoejeh.
Bajeldislijkke ? vijdeduvvá ja stuorru ja bajeldislijke vuolen smegma, vielggis låsjkos, sjaddagoahtá.	Åvtenjaltje stuarene jïh stuerebe sjædta jïh dan nuelesne aalka smegmam, veelkeslaakan badtja, sjïdtedidh.
Gå guola sjaddi de máhtti vehik bávtjestit.	Gosse goelh sjïdtedieh maehtieh ånnetji baektjede.
Álu l dåbddomärkka sájojt dahkagåhti.	Dïhte pråvhka væhtam årrodh dah aelkieh spermijerh darjodh.
Dáhpáduvvá álu 14-15-jagágin, valla máhttá aj álgget åvdebut jali maŋebut.	Dïhte pråvhka deahpadidh gosse 14-15 jaepien båeries, mohte maahta gujht aelkedh dovne aarebi jïh dan mænngan.
Jus sájo båhti gå orgasmav oadtju, de ulmusj la pubertehtan.	Jis sperma båata gosse dam luajhta, dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh sjædta.
De máhttá ulmutjav iesselissan dahkat jus la guoddnánárggem.	Dellie maahta naan nåajsan darjodh jis tsïnneboetjemem åtna.
Pubertehtan dábálattjat orgasmav oadtju iján oadedijn.	Puberteetesne daamhtaj luejhtemem åadtjodh jïjjege gosse åara.
Muhtemijda dáhpáduvvá val ájnegis bále iehtjáda gis oadtju orgasmajt iján moadda jage.	Muvhtide daate deahpede barre naan aejkien mearan jeatjah luejhtemem fïerhten jïjjen åådtje gellien jaepiej raejesne.
Vuohtjusa	Galkegh
Åvddål läjbbogoahtá de vuohtjusijt oadtju.	Åvteli gujnelemmie båata aalka galkegh åadtjodh.
Älvvá gå vehik visskávielggat sisbåvsåjn sjaddá.	Dam aajhtsa gosse ånnetji vïskesveelkes galkemem lijhkiemåvhkesne.
Vuohtjusa dahki vaj tsuottsa guodnán li njuosskasa, ja guodnáv rájnnasin anedi ja suoddjiji infeksjåvnåjda.	Galkegh darjoeh guktie njevlieskïelth tsïnnesne måasodh, dah aaj darjoeh guktie tsïnnesne reejnes jïh infeksjovni vööste vaarjelieh.
Gå liejbev oadtjo de l månneluovvanibme álgadam.	Gujnelemmie åådtje dïhte lea munnieluejhteme aalka.
Ulmusj la ållessjattugin, de máhttá iesselissan sjaddat ja mánáv oadtjot.	Dïhte sæjhta jiehtedh tjoelenjoetseldh, maahta nåajsan sjïdtedh jïh maanam åadtjodh.
Vuostasj liejbbe álu boahtá guovte jage duogen gå njittje li sjaddagoahtám.	Voestes gujnelemmie pråvhka båetedh medtie göökte jaepieh mænngan njammah eelkin sjïdtedidh.
Dájvvámusát val binná varra boahtá sisbåvsåjda jali páhppárij gå ietjas såhtsu.	Daamtasåbpoe aalka dejnie barre ånnetji vïrrem lijhkiemåvhkese jallh paehpierasse båata gosse njaamede.
Álu li russjkislágásj vuohtjusa åvddål gå vuostasj liejbev oadtju.	Daamhtaj aaj sïejhme provnelaakan galkegh åtna åvteli voestes gujnelemmiem åådtje.
Rubmaha vuohke l giehttot liejbbe ruvva boahtá.	Dïhte lea kråahpen vuekie jiehtedh gujnelemmie båata.
Varrasegadum vuohtjusa li álu tjáhppada ja russjkislágátja, ja le danen gå varra háhppit vehik gåjkkåt åvddål gå ålgus boahtá.	Vïrrebleenteme galkegh pruvhkieh mïrhke jïh provnelaakan årrodh, destie vïrre ånnetji gejhkie åvteli olkese båata.
Liejbbe álgon la álu målsudahkes.	Aalkovisnie daamhtaj gujnelemmie ij jaabnan båetieh.
Máhttá buojkulvissan liejbev akti oadtjot ja de moadda máno gålli åvddål gå boahtte liejbbe boahtá.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan gujnelemmie akten aejkien åadtjodh jïh dellie gellie askh vaesieh åvteli viht båata.
Le dábálasj ja ållu vádádak.	Dïhte lea sïejhme jïh ij leah vaahreles.
Máhttá seksahálov dåbddåt, onanerit jali seksav adnet ietjáláhkáj ja orgasmav oadjtjot juo pubertehtan åvddål.	Maahta sekseostem utnedh, onanereeredh jallh seksem utnedh jeatjah vuekine jïh orgasmem åadtjodh joe åvteli tjoelenjoetseldh sjædta.
Gå pubertähttaj jåvsåt de álu hállo ja vájnno seksav adnet lassán.	Mohte gosse tjoelenjoetseldh sjædta dellie oste seksem utnedh jeanamidh.
Vájku l juo nuorabun onanerim de ienemusá esski pubertehtan duodajn oanerigåhti.	Jïlhts lea onanereereme joe gosse nuerebe dellie daamhtajommes puberteetesne jeenemessh aalka jienebe voerkes onanereeredh.
Ålos ájádalli dájvvábut dakkirijda ma gulluji seksaj ja álu ájádallagoahtá gåktu galggá dåbddut vuostasj bále gå seksav galggá iehtjádijn adnet.	Jïjnjh ussjedieh daamhtajommes dejtie mah leah seksen bïjre jïh daamhtaj aalka funterdidh guktie edtja damtedh dan voestes aejkien gosse edtja mubpine seksem utnedh.
Bárnijda máhtti ájádusá seksa birra dahkat vaj álkket ereksjåvnåv oadtju.	Baernide maehtieh dah sekseåssjelh darjodh aelhkebe garresem åadtjodh.
Muhttin dav oadtju vájku iesj ij dádjada manen.	Muvhtene deahpede jïlhts ij guarkoeh mannasinie.
Máhttá buojkulvissan årrot gå tjåhkkåj bussan mij gahppá jali gå duolmmu sjárrarahten.	Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh gosse bussesne tjahkesje mij firrie jallh gosse gearketjegeajnosne sygkelde.
Gahppama dahki vaj signála manni njuolgga buohtjaj, mannamis vuojŋamij baktu.	Dah firremh signaalh rïekte boetjese seedtieh, jïh ij aajlese.
Máhttá vájvven dåbddut, ja ruvva jáhkká iesj ájnna ulmutjin gut ereksjåvnåv oadtju ájggomahtes, vájku l sieldes dábálasj.	Destie maahta sjaejmoejidh jïh maahta aelhkie ussjedidh oktegh lea garresem åadtjodh jeajesne, jïlhts dïhte dan sïejhme.
Jur degu vuobda de lijkke aj ruvábut njoarvvu.	Seammalaakan goh voepth varkebe buajtehkåbpoe sjædta aaj njaltjine.
Le danen gå buojdderávsá dahki ienep buojdev gå åvdebut, muhttijn ienebuv gå majt ajtu l dárbulasj.	Dïhte destie buejtiereavsah jienebe buejtieh produseerieh goh aarebi, muvhtene jienebe goh daarpesje.
Älvvá dav gå lijkke vejut, sierraláhkáj njunje birra ja gállon, valla aj nierajn ja tjavelgin.	Dam aajhtsa gosse njaltja gæjka, joekoen njuenien bïjre jïh gaallosne, mohte aaj searoeminie jïh rudtjesne.
Gå lijkke buojddu de máhttá båhtusav vaddet tjásmagisájt oadtjot.	Gosse njaltja buajtehkåbpoe sjædta dellie aaj njavsodh jïh pormaskh åadtjodh.
Pubertehtan máhttá aj sátsojt lijkkáj oadtjot, nåv gåhtjodum lijkketsuovkkanibmen. Le danen gå lijkke vanáduvvá ruvábut gå háhppit hiebaduvvat.	Puberteetesne maahta aaj straanjes njaltjesne åadtjodh, maam gohtje njaltjastraanjes Dïhte naemhtie sjædta juktie njaltja seejkede varkebe enn dïhte sjïehtede.
Niejdajda la dábálamos lijkkeboarkkanimijt njittjijda oadtjot, tjoarbielijda ja tjippijda.	Nïejth daamhtaj dejtie njammine, sjeagkeminie jïh roejtine åadtjoeh.
Bárnijda la dábálamos tjavelgin ja ålgijn.	Baernine daamhtemes rudtjesne jïh åelkine.
Lijkkeboarkkanime gilgudi ájge milta.	Dah straanjh tïjjen mietie spåallan.
Bivástuvvagoahtá ienebut pubertehtan, danen la ájnas basádit juohkka biejve.	Aalka aaj jienebe bïevestidh puberteetesne, dannasinie vihkeles fïerhten biejjien bïssede.
Jus adná dav dárbaj, de máhttá aj adnet deodorantav giedavuolen.	Jis tuhtjie daarpesjidh, dellie maahta deodorantem gaejnelinie utnedh.
Giella	Gïele
Jur nåv gåk rumáj de giella aj åvdeduvvá pubertehtan.	Seammalaakan goh kråahpe dellie aaj gïele jeatjahtehtedh puberteesne.
Guokkoj sjaddá ja jiednasjnjártja guhkku mij dahká guormes gielav oadtju, gåhtjudallá jiednarievddadussan.	Gealoe sjïdtede jïh gïelebaanth gåhkadieh guktie gïele mïrhkebe sjædta.
Sjaddá goappátjagá niejdajn ja bárnijn.	Daate gujht deahpede dovne nïejtide jïh baernide.
Valla bárnij giella rievddá ienebut gå niejdaj ja máhttá dahkat bárnnen låssu jienav stivrrit.	Mohte baerniej gïele jienebe jeatjahtahta goh nïejti jïh dïhte maahta darjodh gïerve baernide gïelem stuvredh.
Muhttijn gullu vehik sedu jali målsut tjuodjalis ja guormes giela gaskan åvddål ållu guormes giella sjaddá.	Dïhte maahta naan aejkien kruepies sjïdtedh jallh tjoevkebe jïh mïrhkebe gïeline veekselde boelhken mietie åvteli mïrhkebe jïh gïengielåbpoe sjædta.
Rumáj sjaddá ja ietjájduvvá	Kråahpe sjïdtede jïh jeatjahtahta
Pubertehta álgon álu gieda ja juolge sieldes ruvva sjaddi.	Puberteeten aalkovisnie daamhtaj gïeth jïh juelkieh varki sjïdtedieh.
Dan maŋŋela gieda ja juolge sjaddi.	Dan mænngan gåhkoem sjïdtede.
Máhttá sjaddat moadda sentimehtera val moatten mánon.	Maahta gellie centimeterh sjïdtedidh måedtie askine.
Álu gåhtjudallá sjaddolasedibme.	Dam gohtje sveerjen gïelesne tillväxtspurt, gosse dan varki sjïdtedidh.
Rumáj ij dåssju guhko valla rievddá aj hábme.	Kråahpe ij barre gåhkoem sjïdtedh, dan hammoem aaj jeatjahtahta.
Niejda álu oadtju gåbdep tjårbielijt ja bárne gåbdep badjerubmahav.	Nïejth pruvhkieh gemtebe ullemem åadtjoeh jïh baernieh gemtebe åelkieh.
Pubertähtta álggá l umass ájgen ja árbbe aj stivvri dav.	Gåessie puberteete aalka lea ovmessie jïh gaskem jeatjebem aerpeles.
Pubertähttaj árrat jåvsådit máhttá goappátjagá dåbddut suohttasin ja vájvven.	Aareh puberteetese båetedh dovne luste jïh gïerve.
Ilá árrat pubertähttaj jåvsådit, åvddål gå l dävddám gáktsa jage niejddan jali lågev jage bárnnen, la sierralágásj.	Dan aareh puberteetese båata, åvteli gaektsie jaepieh illeme nïejtine jallh uktsie jaepieh baernine ij leah sïejhme.
Jus oadtju pubertähttadåbddomerkajt nåv árrat de luluj ságastit ietjas äjgádij jali ietjá sujttoaddnijn ja aktavuodav válldet skåvllåskihpasujtárijn jali varresvuohtaguovdátjijn.	Jis puberteetevæhtah dan aareh åadtjoeji byöroe eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh skuvlesåjhterem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus ij la oadtjum avtak pubertähttadåbddomerkajt gå 14 jage ållim de gåhtjudallá maŋŋe pubertähttan.	Jis ij puberteetevæhtah åådtjeme gosse 14 jaepien båeries dellie gohtje seente puberteete.
Máhttá de ságastit ietjas äjgádij jali ietjá sujttoaddnijn ja aktan sijájn jali iesj aktavuodav válldet skåvllåskihpasujtárijn, nuorajduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn.	Dellie maahta eejhteginie jallh jeatjah åeline soptsestidh jïh dej ektesne jallh jïjtje skuvlesåjhterem, noeredåastovem jallh hoksejarngem gaskesadtedh.
Jus la dárbbo de pubertehtav máhttá álgadit dálkkasij viehkken.	Jis daarpesje dellie maahta puberteetem daalhkesigujmie viehkine aelkedh.
Iesj ij máhte dahkat vaj pubertähttáj ruvábut jåvsåt.	Ij maehtieh jïjtje maam akt darjodh guktie varkebe puberteetese båetedh.
Jus vájvalussjá gå ij åvdeduvvá sämmi ruvva gå rádna de márjju buoragit dåbddu ietjá ulmutjijn ságastit, skåvllåskihpasujtár l buojkulvissan buorre ulmusj gejna máhttá aktavuodav válldet.	Jis tuhtjie gïerve ij seammalaakan voelpigujmie evtedh maahta hijven damtedh naan soptsestalledh, skuvlesåjhterinie, vuesiehtimmien gaavhtan buerie persovne mejnie maahta bïeljelidh.
Viehkev máhttá aj oadtjot nuoraduostudagán jali varresvuohtaguovdátjin.	Viehkiem maahta aaj åadtjodh noeredåastoevisnie jallh hoksejarngesne.