seksa-vuostasj-bale.html.xml

Seksa vuostasj bále Sekse voestes aejkien Seksa vuostasj bále Sekse voestes aejkien Ienemusá li álu onanerim åvddål gå iehtjádijn seksav adni. Jeenjemes pruvhkieh onanereeme åvteli dah seksem jeatjabinie utnieh. Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis. Dïhte voestes seksuellen dååjresem jeenjemesh jïjtsinie utnieh. Le dábálasj li edna ájádusá ja vuorddemusá gåktu dåbddu gå vuostasj bále seksav adnet ietjá ulmutjijn. Sïejhme jïjnjh åssjelh jïh vuartoeh åtna guktie sjædta dïhte voestes aejkien gosse seksem jeatjabinie utnedh. Ájádusá vuostasj bále birra Åssjelh voestes aejkien bïjre Gå ij la seksav adnám ietjá ulmutjijn de máhtti edna ájádusá gåktu dåbddu, gåktu sihtá galggá sjaddat ja goassa sjaddá. Gosse ij leah seksem jeatjabinie åtneme maahta jïjnjh åssjelh utnedh guktie dïhte sjædta, damtedh, guktie sæjhta edtja sjïdtedh jïh gåessie edtja deahpadidh. Márjju l gullam rádnajt dan birra ságastime, filmajt gähttjam, tidnigijt låhkåm jali gullam iehtjádav massta ájádusájt oadtju gåktu ájtu galggá dåbddut. Maahta govleme gosse voelph dan bïjre soptsestalleme, filmide vuartasjamme, plaeride lohkeme jallh maam akt jeatjah govleme mestie åssjelh båetieh guktie dïhte edtja årrodh. Álu da ájádusá li guoddnánarggema birra. Daamhtaj dah åssjelh tsïnneboetjemen bïjre. Guoradallama vuosedi ålos älla guoddnánarggemav adnám gå gymnásas hiejtti. Dah goerehtimmieh mah dorjesovveme vuesiehtieh dïhte lea jïjnjh gïeh idtjin tsïnneboetjem utnieh gosse jåerhkeskuvlem galhkoeh. Ållo oare dasi máhtti, buojkulvissan ij sidá, ij la máhttám, gávnnum, lijkku seksav adnet ulmutjij sämmi sjierves jali ij sihtá ietjá seksav adnet gå jur guoddnánárggemav. Dïhte ovmessie tsiehkiej åvteste, vuesiehtimmien gaavhtan ij sïjhth, ij nuepiem utnieh, lyjhkoe seksem utnedh persovnine seamma tjoeline jallh ïedtjem åtna jeatjah seksem utnedh enn tsïnneboetjemem. Iesj mierret Jïjtje nænnoste Muhttijn máhttá diertjestimev dåbddåt jali nággidum seksav adnet vájku iesj ij sidá jali ij la gärggok. Muvhtene maahta damtedh fuehpesne jallh nuvreme seksem utnedh jïlhts kaanne ij dam sïjhth. Máhttá aj dåbddåt nággidum vuorddet seksajn vájku iesj luluj sihtat dav adnet. Maahta aaj damtedh nuvreme seksine vuertedh jïlhts dam sïjhtedh. Dåbddåt nággidum adnet jali vuorddet seksajn máhttá mierreduvvat juogosdättos sijájs gej rádnastallá jali vuorddemusájs buojkulvissan fuolkes. Damta tjabrehtidh jallh vuertedh seksine maahta årrodh gosse voelph dam tsevtsieh jallh vuartoeh vuesiehtimmien gaavhtan fuelhkeste. Ájnas la mujttet galggá dahkat majt allasis buoragit dåbddu. Mohte vihkeles mujhtedh dam darjodh maam hijvenlaakan jïjtsasse damtedh. Iesj mierret: Jïjtje nænnoste: ietjas rubmaha badjel jïjtje kråahpen bïjre jus ja goassa sihtá seksav adnet jis jïh gåessie sæjhta seksem utnedh gåktu sihtá seksav adnet mij vuekine sæjhta seksem utnedh gejna sihtá seksav adnet. giejnie sæjhta seksem utnedh Ij la máhttelis mierredit sierra álldarav goassa l gärggok seksav anátjit ietjá ulmutjijn, dav hähttu iesj dåbddåt. Ij gåeredh nænnoestidh sjïere aaltere gosse riejries seksem jeatjabinie åtna, dam tjuara jïjtje nænnoestidh. Gávnnu gis láhka mij javllá ulmutjin vuorrrasap 15 jages ij la loahpe seksav adnet jali nargget soabmásijn gut ij la 15 jage ållim. Gååvnese gujht laake mij jeahta persovne båarasåbpoe 15 jaepieh ij åadtjoeh seksem utnedh giejnie nuerebe 15 jaepieh. Valla lágan la aj tjáledum ij galga duobbmiduvvat jus la tjielgas ij la illastime birra. Mohte laakesne aaj tjåådtje ij edtjh dööpmeme sjïdtedh jis eevre tjïelkes ij lij daaresjimmie. Mierret man stuorra ärádus ulmutjij gaskan gudi li seksav adnám degu dal áldarärádus, ärádus ulmutjij åvdedime gaskan ja jus ietjáli sihtam seksav adnet. Dïhte vihkeles man stoerre dïhte aalterejoekehtse lea, jis dah joekehts evtiedimmesne persovni gaskem gïeh seksem utnin lea onne jïh jis gåabpegh dam sïjhtin. Láhka l fámon sämmiláhkáj gájkajda juska vil sjiervve. Laake seamma vuekine gaajhkide seamma man tjoele. Dát láhka l dagádum suoddjitjit mánájt vuoras ulmutja dagojs vastes dagojs majt e sidá vuorrasap ulmutjis. Daate laake edtja maanah vaarjelidh guktie eah båarasåbpoe persovneste daaresjh. Lága milta avtanik ij la riektá seksuálalattjat dåmadit ulmutjij gut ij sidá. Laaken mietie ij naan reaktam utnieh maam akt seksuellen darjodh jeatjeben vööste maam dïhte ij sïjhth. Gätjástusá åvddål gå seksav adná ietjá ulmutjijn Raerie åvteli seksem jeatjabinie åtna Dábálasj la vuostasj bále gå seksav adná sjaddá ietjáláhkáj majt la ájádallam. Dïhte sïejhme gosse voestes aejkien seksem utni jeatjhlaakan sjïdti guktie lea ussjedamme. Muhttijn máhttá aj dåbddut dáhppudallamin danen gå ij lim gåktu vuordij. Muvhtene aaj dïhte dovne damtesovvi dïhte bæjhkari guktie idtji sjïdth guktie veanhtadi. Seksa l juoga majt dárbaj hárjjidallat sjattatjit riekta buorre, jur degu gájkka viessomin. Seksine tjuara haarjanidh guktie edtja eevre hijven sjïdtedh, seammalaakan goh jeatjah jieliedisnie. Älla dal nåv ålos gudi máhtti ietjas buoremuslávllagav gitárrajn spieledit váni diedek gåktu akkordav válldá, jali ij la åbbå instrumentav adnalam. Eah gellie mah maehtieh dam sov bööremes musihkem gitarresne spealadidh namhtah daejredh gutkie ackordem vaeltedh jallh gosse eah leah aerebe dejnie intrumentine gïetedamme. Vuostasj bále åvddåla gávnnuji muhtem ássje majt galggá ájádallat ja muhtem ássjijt máhttá aj hárjjidallat. Åvteli voestes aejkien gååvnesieh naan aath mejtie maahta ussjedidh jïh naan aath mejtie maahta haarjanidh. Gähttjala umassláhkáj onanerit åvddåla, de l álkkep diehtet masi lijkku. Pryövh ånnetji ovmessie vuekine onaneeredh åvteli, dellie aelhkebe daejredh maam lyjhkoe. Gávnatjit lijkkogis sajijt nubbe nuppe rubmahijn: ságastihtte nubbe nuppijn, åhttse, gulldalihtte ja giehtto. Sijjieh sinsitnien kråahpine gaavnedh: soptsestellieh, ohtsedh, damth jïh jiehtieh maam tuhtjh Máhttá njávkadallat, tjulástallat ja iehtjádav dahkat masi lijkku nubbe nuppev seksuálalattjat buollidit. Maahta deehkehtidh, tjuvliestidh jïh jïjnjh jeatjah darjomh guktie ostem åadtjodh. Ane suojev, buojkulvissan kondomav jali njoallomgåbttjåsav, ja hárjjidalá åvddåla gåktu dav adná. Vaarjelimmiem utnieh, vuesiehtimmien gaavhtan kondomem jallh njoeledoengesem, jïh haarjenh guktie dejtie nåhtadidh. Seksav adnet suoddjidum sajen márjju dahká da álkkebun luossjvedit. Seksem utnedh jearsoes sijjesne aelhkebe sjädta sleapkedh. Muhttijn gullá bágov oskuld gen birra gut ij la seksav adnám. Muvhtene maahta sveerjen baakoem oskuld / ovskåaltoe govledh, dan bïjre gie ij leah seksem åtneme. Máhttá årrot gå ij la seksav adnám buotjajn guodnán, valla máhttá aj årrot gå ij la åbbå seksav adnám. Dïhte sæjhta jiehtedh ij leah seksem åtneme gosse boetje tsïnnesne, mohte aaj maahta årrodh ij leah seksem gåessie gan åtneme. Muhtema e lijkku báhkuj oskuld Márjju gå gullu degu soabmásin la vihke, gå ij la oskuld. Naan ij lyjhkh dam baakoem nåhtadidh. Kaanne juktie govloes goh skåltoem åtna, gåessie ij leah ovskåaltoe. Degu galggá skábmádit gå l seksav adnám. Guktie edtja skaamesjidh jis seksem åtneme. Ienemusá gudi bágov oskuld adni e nåvti ájádalá. Jeenjemes gïeh baakoem ovskåaltoe nåhtadidh eah naemhtie ussjedh. Javllá val oskuld báhkon danen gå ij la seksav adnám. Barre jiehtieh ovskåaltoe baakojne mij jeahta ij leah seksem åtneme. Gå l seksav vuostasj bále adnám de álu gåhtjudallá l oskuld massám, jali l oskuld láhppám. Gosse seksem utni voestes aejkien pråvhka jiehtedh lea ovskåaltoem laahpeme. Márjju dåbddå mihástallamav jali ávov gå ij la des oskuld. Kaanne garmerde jallh aavone damtedh juktie ij leah ovskåaltoe. Juohkkahattjan la riektá iesj mierredit goassa galggá seksav adnet vuostasj bále. Fïerhten almetje reaktam åtna nænnoste gåessie edtja seksem utnedh voestes aejkien. Ietjá ulmusj ij galga dav berustit. Ij naan jeatjah maehtieh dam darjodh. Ij máhte ulmutjis vuojnnet jus la seksav adnám jali ij. Ij gåaredh vuejnedh jis persovne seksem åtneme jallh ij. Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá dav vuojnnet. Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh dam vuejnedh. Guoddnátsuodtsa ? Skïelte tsïnnenjaelmesne ? Gå javllá guoddnátsuodtsa de vuojn dat njálmme gånnå guodná ålgop målssos guodná sisŋep oassáj. Dïhte maam sveerjen gïelesne gohtje mödomshinna jallh skïelte tsïnnennjaelmesne lea dïhte njaelmie gusnie tsïnnen bæjngolen bielie sjædta sisnjelen bieliem tsïnneste. Njálmen máhttá målsudahkes hábme ja njálme rabdda máhttá årrot vehik máhttsot jali gihttjot. Njaelmie maahta ovmessie hammoe jïh njaelmie maahta mårhtjoes årrodh. Njálmme vijdeduvvá ja sjaddá ienep vanádahtte pubertehtan, valla dat ij goassak gádo. Njaelmie vijrene jïh sjædta jienebe vïtnes puberteetesne, mohte ij gåessie gan haavjoeh. Ij de gávnnu aktak tsuodtsa mij måskos guodnáv. Mohte ij leah naan skïelte maam tsïnnenjaelmiem gaptjedh. Danen gå ij gávnnu avtak tsuodtsa de ij ga gávnnu mige mij máhttá gajkkut gå l narggemin. Juktie ij gååvnesh naan skïelte dellie ij maam akt gååvnesh maam maahta murhkedh gosse boetjedh. Muhtem niejda gis varddi gå adni guoddnánarggemav vuostasj bále, valla dábálamos la ij varddet. Mohte naan nïejth maehtieh bertedh gosse tsïnneboetjemem utnieh voestes aejkien, mohte sïejhmemes ij bertieh. Jus de varddá márjju rabdda guoddnánjálmen la basske. Dejtie gïeh bertieh maahta naemhtie sjædta juktie tsïnnenjaelmie dan traegkies. Valla álu varddá ietjá oares, gå l balon jali ij la nuohkásit seksuálalattjat buollidum. Mohte sïejhmebe barta jeatjah sjïekenistie, juktie dearkoes jallh ij leah nuekies ostesne. Ij ulmutjis vuojne jus la oskuld jali ij. Ij gåaredh vuejnedh jis persovne ovskåaltoe jallh ij. Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá vuojnnet jus soames la seksav adnám. Eah gænnah dåaktere jallh tsegkietnie maehtieh vuejnedh jis naan seksem lea åtneme.