Suovastibme
Rïevhkestimmie
Suovastibme
Rïevhkestimmie
Gå dubágajt suovas de njammá moadda tuvsán sälggás ábnnasa.
Gosse rïevhkeste dellie tåvsenh daalhkesi eebnh kråahpen sïjse njamma.
Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi.
Rïevhkestimmeste maahta ovmessie skaarah jïh skïemtjelassh åadtjodh jïh medtie fïerhten mubpien persovne gie rïevhkeste aarebi jaama enn jis ij rïevhkesth.
Duodden dasi li dubága divrrasa, ja máhttá dahkat vaj tjásmagisájt, nievrep väjov ja binnep seksuálahálov oadtju.
Dågka lea aaj dovres, jïh destie njavsodh, båajhtode kondisjovnem jïh vaenie sekselastoem åådtje.
Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
Læjhkan daamhtaj aalka rïevhkestidh juktie sæjhta tjaebpies jïh veekes årrodh.
Suoddjitjit nuorra ulmutjijt vádájs dubágajt adnet, de gávnnu láhka gånnå l tjáledum ij la loahpe dubágajt oasstet jus ij la 18 jage ållim.
Juktie edtja noerh vaarjelidh vaahrijste dågkam nåhtadidh, laake gååvnese mij jeahta ij åadtjoeh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries.
Máhttá suovastit dubágajt sigarehtajn, sigarrajn, sigarillajn, bijpajn ja tjáhtjebijbájn.
Maahta dågkam rïevhkestidh sigaredtinie, cigarrine, cigarilline, pæjhpojne jïh tjaetsiepæjhpojne.
Sigarehta li dábálabmusa.
Sigaredth sïejhmemes.
Sigarehta e val sisaneda dubágajt, suovan tsahkkidum sigarehtas gávnnuji bájken 4000 kemidjalasj ábnnasa.
Sigaredten sisvege ij ajve dågka, soevenisnie tsïhkijahteme sigaredteste gååvnesieh medtie 4 000 kjemijen eebnh.
Dajs moatte máhtti bårredávdav dahkat.
Jïjnjh dejstie maehtieh cancerem vedtedh.
Vádálamos ábnnasa li:
Dah feerlegommes eebnh leah:
Nikotijnna, ábnas mij la val loabedum dubágajn ja buktagijn ma galggi viehkedit sijájt gudi sihti suovastimes jali snuktimis hiejttet.
Nikotijne, eebne mij ajve dåhkasjahteme dågkesne jïh produktine mah edtjieh viehkine årrodh dejtie gïeh sijhtieh rïevhkine jallh snohkine galhkedh.
Nikotijnna la nåv vádálasj vaj jus oattjoj nikotijnav nieljet sigarehtas njuolgga várráj de luluj jábmet.
Nikotijne lea dan feerlege, jis nikotijne njieljie sigaredtijste ryöktesth vïrrese åådtje, dellie edtja jaemedh.
Kolmonoxid, sälggás gássa mij iehtjádij siegen gávnnu bijllabátsidisgásajn.
Kolmonoxide, vaarege gasse mij gaskem jeatjebem gååvnese gassesne bïjleste.
Darvve, mij sisanet moattelágásj ábnnasijt, dajs muhtema máhtti bårredávdav dahkat.
Dervie, man sisvege jïjnjh eebnh, naan dejstie maahta cancerem vedtedh.
Ietján gå sigarehtajn de darvve aneduvvá iehtjádij siegen asfaltan ja bájnojn.
Dam aaj asfaltese jïh klaeride nåhtadidh.
Ietjá vádálasj ábnnasijda buojkulvis la slidja, kadmium, ammoniak, bensen ja radioaktijvalasj polonium.
Vuesiehtimmieh jeatjah feerlege eebnh plæjjoe, kadmiume, ammoniake, bensene jïh radijoaktijvele poloniume.
Manen suovastahtjá ?
Mannasinie aalka rïevhkestidh ?
Vuostasj bále gå suovas la dábálamos rádnaj siegen.
Daamhtemes voelpigujmie voestes aejkien pryövoe rïevhkestidh.
Sihtá gähttjalit gåktu smáhkku ja gåktu dåbddu.
Sæjhta pryövedh guktie maejstedh jïh guktie domtedh.
Márjju adná dav buossjen.
Kaanne tuhtjie alvas murreds.
Vallak ij aktak ane buoragit smáhkku vuostasj bále.
Mahte ij naan tuhtjh njaelkies maejstedh voestes aejkien.
Muhtema suovasti vuojnnutjit jali dåbddutjit vuorrasabbon, jali iesjrádugattja.
Naan rïevhkeste juktie dah sijhtieh vååjnedh båarasåbpoe, jallh jïjtjeråårehke.
Máhttá aj dåbddut degu álkkep la ietjá ulmutjij säbrástallat, gudi aj suovasti.
Maahta aaj tuhtjedh aelhkebe jeatjajgujmie årrodh, dejgujmie gïeh aaj rïevhkestieh.
Ienemusá diehti dat la vádálasj.
Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege.
Ienemusá diehti vádálasj la suovastit.
Jeanatjommes daejrieh dïhte feerlege rïevhkestidh.
Álkke la ájádallat dávdajt ij åttjudalá, jali hiejttet galggá åvddål gå vádálasj sjaddá.
Bene aelhkie ussjedidh im manne skïemtjes sjïdth, jallh edtja dejnie orrijidh åvteli feerlege sjædta.
Jus suovastahtjam de gávnnuji muhtem båhtusa majt máhttá ielvvet åbbå ruvva, buojkulvissan nievrep väjov oadtju.
Jis aalka rïevhkestidh dellie naan aath man dan varki aajhtsa, vuesiehtimmien gaavhtan nåakebe kondisjovnem åtna.
Rumáj ij máhte ållesláhkáj ilmev adnet gå vuojŋŋá jus suovas, ja nikotijnna mij gávnnu dubágajn dahká tsåhke ruvábut svargat.
Dïhte dan gaavhtan kråahpe nåakebe vuekine syrem aajmoste aajngehte gosse rïevhkeste, jïh nikotijne mij dågkine gååvnese dorje vaajmoe varkebe jïevkehte.
Dadi árabut viessomin suovastahtjá, dadi stuoráp máhttelisvuoda li dubágajs tjanáduvvat ja oattjotjit vahágijt ja dávdajt suovastimes.
Dan aerebi jieliemisnie maam aalka rïevhkestidh, dellie stuerebe vaahrah sjidtieh dam jearohks sjïdtedh jïh skaarah jïh skïemtjelassh rïevhkestimmeste åadtjodh.
Åvddål gå gähppá li ållåsit åvdeduvvam de li sierraláhkáj rasje suovvaj.
Åvteli dah gablah skearkagieh tjuara dejtie tjeahpastalledh.
Vájku ij galga máhttet dubágajt åttjudit jus ij la 18 jage dävddám, de moatte gudi li nuorabu suovastahtji.
Jïlhts ij gan maehtieh dågkam åestedh jis nuerebe 18 jaepien båeries, jïjnjh gïeh nuerebe aelkieh rïevhkestidh.
Passijvalasj suovastibme
Passijve rïevhkestimmie
Jus la lahkusin ulmutjij gudi suovasti, buojkulvissan la sämmi lanján, de vuojŋa sisi gásajt ma gávnnuji suovan.
Jis lïhke orre persovnh gïeh rïevhkestieh, vuesiehtimmien gaavhtan seamma tjïehtjelisnie, dellie voejngehte dah gassh mah leah soevesne.
Gåhtjudallá passijvalasj suovastibmen.
Dïhte passijve rïevhkestimmiem gohtje.
Danen gå passijvalasj suovastibme aj la vádálasj de suovastibme l buorgodum bårråmsajijn, káfeajn, barggosajijn ja almulasj sajijn.
Dannasinie passijve rïevhkestimmie aaj lea feerlege ij leah luhpie rïevhkestidh beapmoehsijjine, barkoesijjine jïh byjjes sijjine gåetien sisnie.
Álkket la dubágajs tjanáduvvat.
Dïhte lea aelhkies dågkam jearohks sjïdtedh.
Val måttij sigarehtaj maŋŋela de vuojŋŋama máhtti nikotijnas tjanáduvvat Dubágajs tjanádum merkaj rumáj la hárjjánam nikotijnav oadtjot, vájvve sjaddá jus ij suovasta, nåv gåhtjoduvvam abstinänssavájvven.
Barre naan sigaredti mænngan maahta aajla nikotijnem jearohks sjïdtedh. Dågkam jearohks årrodh lea kråahpe nikotijnem jearohks jïh kråahpe dam sæjhta, gierve sjædta jis ij rïevhkesth, maam gohtje abstinensedåeriesmoere.
Le dåmadimvuohke aj masi dähppu, dáhpen sjaddá suovastit.
Maahta aaj darjomem jearohks sjædta, dïhte vaane sjædta rïevhkestidh.
Vájvve l hiejttet suovastimes, ihka vil sihtá dassta bessat.
Gïerve orrijidh rïevhkestidh, jïlhts dam sæjhta.
Valla l máhttelis, ja dadi árabut suovastimes häjttá dadi buorep la.
Mohte gujht gåarede, jïh dan aarebi orrije rïevhkestidh buerebe sjædta.
Ienemus vahága ja dávda majt suovastibme vaddá, máhtti gáhtot jus suovastimes häjttá.
Jeenjemes skaarah jïh skïemtjelassh mah rïevhkestimmeste åådtje, maahta vaeniedidh jis orrije.
Buorre oare ij suovastit.
Hijven sjïekieh ij rïevhkesth:
Biedniga iehtjádijda, danen gå l divras suovastit.
Beetnegh jeatjah aatide åtna, juktie dovres sjædta rïevhkestidh.
Jus ij suovasta de l buorep vädjo.
Buerebe kondisjovne sjædta jis ij rïevhkesth.
Varrásap la váni sigarehtaj dagi, dálla ja boahtteájgen.
Frïeskebe sjædta sigaredti namhtah, dovne daelie jïh båetije aejkien.
Oattjosj má guhkep viessomav jus ij suovasta.
Veanhta guhkebe jielemem åådtje jis ij rïevhkesth.
Ij dárbaha äjgádijt ja iehtjádijt suhttadit ja håjen dahkat.
Slyöhpoe eejtegh jïh jeatjah måarehks jïh njåajjan darjodh.
Ij dárbaha tjadnasin årrot ja dåbddåt abstinänssavájvijt degu suovastimhálov, stressiduvvat jali ráfeduvvat.
Slyöhpoe jearohks sjïdtedh jïh abstinensedåeriesmoerem damta, v.g. sæjhta rïevhkestidh, raessesne jallh stråarkan domtedh.
Ij dárbaha nievres vuojŋadagáv jali visská bánijt oadtjot.
Ij daarpesjh voejngehtem vestieslaakan hopsedh jallh viskes baenieh åadtjodh.
Jus ij la 18 jage ållim de máhttá suohttasap dagojt dahkat ietjas ájgijn gå gähttjalit dubágajt åttjudit.
Jis lea nuerebe 18 jaepien båeries maahta lustebe aath darjodh enn dågkam ohtsedidh.
Ij dárbaha joarmmot åvddåájgen.
Slyöhpoe strunhtjien åvtelhbodti sjïdtedh.
Dubáksáddjim bäjsstá birrasav moatteláhkáj ja sáddjára sälkkás muorrodimnävojs vahágahteduvvi.
Dågkasjïdteme byjresem eerjie gellie vuekine jïh dah sjædtoehtæjjah skaarah åadtjoeh daalhkes vierhtijste.
Juorrulit jus galggá suovastit vaj ij, de máhttá gähttjalit listajt ma li ienep ja binnep ávkálattja tjállet.
Jis juerede jis edtja rïevhkestidh jallh ij, maahta pryövedh læstoeh tjaeledh aevhkine jïh vaejvine.
Máhtti smávva dåjma ja stuorra dåjma, ma guosski ietjas viessomij, ietjá ulmutjijda, birrasij ja iehtjádijda.
Stoerre jïh smaave aatigujmie, jïjtje jieliemisnie, jeatjah persovnh, byjrese jïh jeatjah.
Le ietjas lista, ja iesj mierret makkirav galggá tjuovvot, gåktu sihtá suovastimijn dahkat.
Daate dov læstoeh, jïh nænnoste man mietie edtja dåeriedidh, guktie sæjhta rïevhkestimmine darjodh.