vuossamanne.90574.aspx.html.xml

Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta	Åarjelsaemiengïele BarkoeKultuvre & eejehtimmieReaktahStaarneÖöhpehtimmie
Julevsámegiella	Barkoe
Kultuvrra & asstoájgge	Kultuvre & eejehtimmie
Riektá	Reaktah
Varresvuohta	Ööhpehtimmie
Julevsámegiella	Åarjelsaemiengïele
Kultuvrra & asstoájgge	Kultuvre & eejehtimmie
Gå ájgo guhkes mannuj vuolgget, de buorre plánim ja gárvedibme rávkaduvvá.	Gosse fealadidh tjoeverh eensilaakan soejkesjidh.
PÁSSA JA VISUM Åvddål gå vuolgá, gehtja vaj pássa ij la gahttjam, jali ruvva gahttjá.	FEELEMELUHPIEH Vuartesjh feelemi åvteli mejtie annje maahtah jijtjedh feelemeluhpiem åtnose vaeltedh.
Muhtem rijka rávkki pássa binnemusát 6 máno galggá fámon årrot åvddål rijkaj besa.	Muvhth laanth krïebpesjieh feelemeluhpieh tjoeverieh govhte askesne åtnosne årrodh, eannan edtjh åadtjodh rastah laantem baahtsedh.
Visumav muhtem rijkajda dárbaha, danen gehtja jus rijkan (rijkajn) gåsi galga le / li visumvälggogisvuohta.	Muvhth laantide visumem daarpesjh.
Ålggorijkadepartementa webbabielijn gehtja de dav gávna.	Vuartesjh mejtie visumem daarpesjh dujtie laantide edtjh feeledh.
Visumav viertti ájge bále åvddåla åhtsåt, danen gå máhttá ádjánit åvvdål giehtadallá.	Dan bijre ålkoerijhke-departemeenten gaskeviermiebieline gaavnh.
Mujte visum le gasskabåddåsasj ja bissu vissa ájgev.	Visumem byöre guhkiem feelemi åvteli ohtsedh, dan åvteste åejvieladtjh guhkiem daarpesjieh ohtsemem gïetedidh.
VAKSIJNA Makkir vaksijnajt dárbaha mierreduvvá gåsi ja goassa le manátjit.	Mujhtieh visumem ajve boelhketjisnie maahtah åtnosne vaeltedh.
Bájkálasj varresvuohtastásjåvnnå máhttá viehkedit makkir vaksijnajt viertti válldet.	DAALHKESH Man guhkiem jih gåabph feelh, vuesehte magkerh daalhkesh fealadæmman daarpesjh.
Moadda vaksijnajt galggi váldeduvvat ájge bále åvddåla, gárveda ájge bále.	Starnejarngh dejnie viehkiehtieh.
Gå vaksinerida de oattjo vaksijnnakårtåv majt viertti maŋen adnet.	Gellie daalhkesh tjoeverh guhkiem feelemi åvteli åadtjodh.
Muhtem rijka rávkki dujna le duodastus ietjat vaksijnaj hárráj.	Gosse daalhkesidie åadtjoeh, daalhkese-væhtam aaj åadtjoeh maam meatan fealdæmman vaaltah.
DÁVDDA Jus manon muhtem álkes åvddålnjuolgadusájt tjuovo de varrásin biso.	Muvhth laantide tjoeverh byjjes paehperh dej daalhkesi åvteste vuesiehtidh.
Vádav binneda dávdajt bv. tjadádagáv oadtjot.	SKÏEBTJELASSH Jis daejtie raeride dåarjoeh, dellie ih daarpesjh skiebtjies sjïdtedh jih ih daarpesjh skovrestidh.
Návti tjadádagás bessat:	Vuesiehtæmman; nimhtie maahtah lïepedh skovrestidh:
Buorre giehtahygiena	Gietide bïssedh
Biebmo - máhtá bårråt gájkka ma li tjadámalestum jali basedum.	Beabpmoe - Eensi voessjeme- jih bæssme beabpmoeh maahtah byøbpmedidh.
Varás lájbijda li aj sämmi.	Maahtah aaj adtjegh båhkesjamme gaahkoeh byøbpmedidh.
Garve njuosska sálladav ja muorjánijt jus iesj ij dajt snivvva dåjde ja sihko.	Ih daarpesjh kruanaaath jih muerjieh bybpmedidh, jis edtjh byøbpmedidh– bissh jih njaamh eensilaakan dellie jijtje muerjide jih kruanaaatide.
Tjáhtje - ale tjátjev tjáhtjebåhttsås jugá, dåssjå duoldadum jali ruvsan.	Jovkh ajve doelteme-tjaetsiem jih tjaetsiem maam boehtelisnie åastah.
Tjáhtjeruvsa låhkke galggá doajedak årrot.	Vuartesjh mejtie boehtelen skåahpa eensilaakan dibrehtamme.
Gå banijt skuoro de tjátjev doajedak ruvsas jali desifiseridum tjátjev ane.	Gosse baenide skubph, gurhkh dellie tjaetsiem boehtelistie jallh doelteme- tjaetseste.
Galmas ij gájkka rugev oajte, várri aj jiegŋabiehkijs.	Aellieh mïsse jïengebæhtah gænnah byøbpmedh.
Jiegŋa - Gárve jieŋas majt i dåbdå, sierraláhkáj ma älla doajedak páhppárij sinna.	Tjasth – Aellieh tjasth byøbpmedh mesnie ovnohkens tjaalegh jih maam nåakelaakan gaptjeldihkie.
Jus biebmojt ja juhkusijt gahttunvuobddijs oastá de dähppomvadá lassán.	Gosse feeledh, dagkeres daalhkesh maahtah meatan vaeltedh
Duv mannoapotehkan dá máhtti / vierttiji gávnnut:	Njimkehtahke jih raajne kompreesse
Pinsähtta, skárjá ja termomehter	Pinsette, skaarja jih termomeetere
Hávverájnnimdálkas	Bom-ålloe jih q-tipsh
Luoddudak-ja febergiehpedim táblehta (Paracetamol)	Daalhkese maam vaejliem jih baektjiedimmiem vuelede (Paracetamol)
Hydrokortisonvuojdas råbmebårrumij ja ruoppijda	Hydrokortison-voeje tjovrehki jih saejriej vuestie
Biejvvevuojdas	Biejjie-voeje
Tjuojggavuojdas	Daalhkese tjovrehki vuestie
Tjadádakganugahttemdálkkasa degu Imodium ja Loperamid (ij mánájda 12 jage nuorabu)	Daalhkesh skovresen vuestie, Imodium jih Loperamid (ij maanide maehtieh vedtedh jis eah bijjelen 12 jaepien båeries)
Ieme dálkkasa	Daalhkesh
Sáhkada ietjat dåktårijn jus li ietja ájnas ássje.	Jis maam jeatjah - dåaktere raereste
DUODASTUS JA EKONOMIDDJA Duodastusáv viertti adnet.	Feeleme-tjirkemem tjoeverh åadtjodh maam abpe fealadimmesne åtnah.
Ásada duodastusáv mij le fámon jårbbå räjsov.	Joekehts åasah dej åvteste leah.
Hátte li umasslágátja, diedojt åttjuda umasse duodastussiebrijs.	Vuartesjh gaajhkene lehkesne aelpemes feeleme-tjirkemen mietie.
Vuogas le almma budsjehta dahkat.	Ryöknoeh man jïjnjem beetnegh daarpesjh gosse fealadidh.
Budsjehta viertti sisanedit gålojt:	Ryöknoeh naemhtie:
Háledimbiljähttaj	Haeliehtimmieleahpa
Mannoduodastussaj	Fealadimmie- tjirkeme
Vaksijnajda	Daalhkesh
Medisijnna nävojda	Daalhkesevierhtieh
Visumijda	Feelemeluhpie
Sålbbebiednigijda	Leejjeh-beetnegh
Hähkka gålojda Visa-jali mastercard le dárbulasj.	Beetnegh mah dallah daarpesjh Visa- jallh masterkåarhtem eeremes daerpies.
Ålggorijkan máhtá biednigijt ienemus báŋŋkaautomátajn viedtjat.	Beetnegh jeenemes baankijstie ålkoerijhkesne veedtjh.
Vuorrádussan le juohkka bále gå biednigijt viettja de le bájken 30 kråvnå gållo.	Gosse baankijste beetnegh veedtjh, tjoeverh fierhten aejkien 30 kråvnoe beetnegi åvteste maeksedh jih dovne 0,5 % beetnegijste maeksedh mejtie olkese vaaltah.
Duodden le aj 0,5 % biedniklågos majt viettja (målsosuvvá báŋkas báŋŋkaj).	(Muvhth baankh joekhtslaakan dorje) Tjaelieh guktie måjhtah man gellien aejkien jih man jïjnjh beetnegh baankijste veedtjh.
Gájkka majt viettja ja máksusijt kårtåjn le vuogas tjálestit.	Nimhtie daajrah man jïjnjem beetnegh åabrelen leah.
HUOMAHA !	VUEP !
Skandiabáŋkan ij le gållo ålgorijkan biednigijt viedtjat.	Ij leah Skandiabanken dagkerh geebyrh ålkoelaantine.
VUOSSA SISADNO Gássjel le mierredit majt galga válldet maŋen, valla mujte galga vuossav guoddet.	Badth mujhtieh, datne dihte gie edtjh jijtje voessem guedtedh.
Vuossa sisadno viertti huoman årrot:	Voessen sisnie tjoevere årrodh:
Biktasa – vuogas le tsåggåt juojddá majt aktit mannuj, bäjvvásattjat ja hávsskudallamij máhtá.	Vaarjoeh – vaarjoeh mejtie dovne maahtah biejjien, aavoetjåahkosne jih fealadimmesne utnedh.
Máhttá ienemusáv álbet räjson oasstet.	Maahtah aaj aelpies vaarjoeh åadtjodh åestedh.
Buorre gábmagijt le A ja O	Hijven gaamegh lea eeremes daerpies.
Toalähttarustajt	Laavkome-daeverh
Sagárdagájt – vuogas le tsåggåt guokta sagárdagá.	Njaamelijnieh – maahtah gøøkte njaamelijnieh meatan vaeltedh.
Jus akta le duolvas de nubbe le lijggen.	Gosse akte dejstie soevene lea, maahtah mubpiem njaamelijniem utnedh.
Diehtogirjijt ij galga Vuonan oasstet.	Vuesiehtimmiegærjah – aellieh dejtie Nöörjesne åestieh.
Álbebut oastá rijkajn gåsi vuolgá.	Sagki aelpebe dejtie ålkoelaantesne åestedh.
Máhtá ietjat girjijt muhtem rijkajn binná mávsujn målssot.	Muvhth laantine maahta gærjide vihth bååstide låtnodh.
Sålbbelámpov- Muhtem rijkajn elektrisitehtav vissa ájgij jánndurin jáddiji.	Låammetjoevkese - Muvhth laantine tjoevkside jamhkelieh.
Sålbbenijbev	Låammenajpetje
Båktemklåhkav	Gåaromeveaskoe
Goarromrustajt	VIELIE BÏEVNESH
Vuogas le pássav, vaksijnnakårtåv, háledimbiljehtajt ja visumav moattedit.	Guelmedh feelemeluhpide, daalhkese-væhtam jih fealadimmieleahpide.
Bårto moatte sajijda vuossan.	Tsagkh dejtie joekehth sijjide voessesne.
Jus lihpit moaddása manon, de juohkit moattedimijt.	Jis jïjnjesh lidie gieh fealademinie, joekedidie guelmiedahkide.
Jus dajt biesstebihtit de le álkep ådåstuhttet.	Jis dellie dejtie gaerviehtidie, sagki aelhkebe dejtie bååstide åadtjodh.
Jus lihpit moattes aktan manon de le vuogas toalähttarustajt aktan adnet. Sajev dagátjit ja noadev giehpedittjat.	Jis jïjnjesh lidie gieh ektine fealedeminie, joekedidie dellie daeveridie fiereguhtene voessen sisnie.
Ietjá mannijs guládalá rijkaj birra gåsi ájgo mannat.	Goltelh aaj jeatjabijstie guktie mubpine laantine leah.
Siján li edna diedo gåsi máhttá mannat.	Dah jïjnjem laanti bijre daejrieh.
RSS	SVAALHTESH MAH HIJVEN DAEJREDH