kulturmujto.html.xml

Kulturmujto / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget	Kulturmuittut / Biras, areála ja kultursuodjaleapmi / Sámediggi - Sametinget
Åtså biednikdårjav	Oza doarjaga
Sámedigge le jages 2001 læhkám háldadimfábmudahkan sáme kulturmujtoj gáktuj ålles Vuonan.	Sámediggi lea 2001 rájes leamašan oppa Norgga sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldi.
Sáme kulturmujto li udnásj sáme årrombájkijn, Hedmárkos oarjján gitta Finnmárkkuj nuorttan.	Sámi kulturmuittut gávdnojit dálá sámi ássanguovlluin, Hedemárkku rájes davás gitta Finnmárkku rádjai.
Åvdep ájgij lij sáme årrombájkke guhkebuj oarjás ja alás.	Ovddeš áiggi sámi ássama ja geavahanguovllu rádji lea leamašan guhkit lulás ja oarjjás go odne.
Sáme kulturmujto aj dåppe gávnnuji.	Mii gávdnat sámi kulturmuittuid maiddai dáin guovlluin.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Ovddasvástideaddji politihkkár
Ma li sáme kulturmujto ?	thomas.ahren@samediggi.no
Kulturmujttolágan tjielggiduvvi kulturmujto náv “ gájkka bátsidisá ulmutjij dåjmajs mijá fysihkalasj birrusin, dáj vuolen saje gåsi li histåvrålasj dáhpádusá, åsko jali dábe tjanádum ”.	Mat leat sámi kulturmuittut ? Kulturmuitoláhka čilge kulturmuittuid ná ” buotlágan bázahusat ja dahje ahte sáhttá vuohtit olmmošlaš doaimma min fysalaš birrasis, dákko bakte báikkit maidda historjjálaš dáhpáhusat, osku dahje árbevierut čatnasit ”.
Kulturbirás le bájkke gåsi kulturmujtto gullu oassen stuoráp ja ålles aktijvuodas.	Kulturbirrasiin oaivvilduvvo guovlu gos leat kulturmuittut mat leat oassin stuorit oktavuođas.
Máhttá liehket ællosáme gábmá- jali låvagoahtesadje ja gárddesadje, bivddobátsidisá bivddoråkkij, vuohtjemtjiegána ja bierggovuorká, merrasáme sijdda aktan gådijn, návsstijn ja fiervváskiejájn, jali jávrre aktan ráhposuollutjijn ja værrodimsajijn.	Dat sáhttá leat boazosámi goahti- dahje lávvosadji ja gárdesaddji, bivdorusttegat oktan bivdorokkiiguin, čilat ja luovit, mearrasámi dállodoalut gos lea orrunviessu, návstu ja mearrabuvri, dahje jávri mas leat hávdesullot ja oaffarbáikkit.
Kulturbirrusin aj máhttá liehket bájkke gåsi histåvrålasj dáhpádus, åssko jali dáhpe gullu, ja danen ij le agev duobddák mij le ulmutjis fysihkalattjat vájkkuduvvam.	Kulturbiras sáhttá leat guovlu gos leat leamašan historjjálaš dáhpáhusat, oskui dahje árbevieruide gullevaš dáhpáhusat, iige danin dárbbaš leat olbmuid mii eanadaga lea váikkuhan.
Kulturmujttolága baktu galggi kulturmujto ja kulturbirrusa bisoduvvat gálldon diedojda, vásádusájda ja iesjdåbdduj, ja adnoresurssan boahtteájggáj.	Kulturmuitolága bakte galget kulturmuittuid ja kulturbirrasiid gáhttet vai šaddet leat máhtolašvuođa, vásáhusaid ja identitehta gáldun, ja čuovvovaš áiggu geavahanresursan.
Sáme kulturmujto li fysihkalasj duodastusá sáme årromijda ja ájnas iesjdåbddo- ja rievtesvuohtavuojnnuj.	Sámi kulturmuittut fysalaččat duođaštit ahte sámit leat leamašan ja ássan dan guovllus seammás go leat dehálačča identitehta- ja vuoigatvuođaperspektiivvas.
Mij lip guládallamorgádnan areálla ássjijn sæmmi dásen gå fylkasuohkana	Mii leat areálaáššiin gulaskuddanásahus seamma go fylkkasuohkanat ge
Mij bagádallap ráfájduhtedum ja suodjalimárvvugis sáme tsiekkadusáj æjgádijt	Mii bagadallat ráfáidahtton ja gáhttenárvosaš visttiid eaiggádiid
Mij registrerip, gaskostip ja árjjop sáme kulturmujtojt ja kulturbirrusijt	Mii registreret, gaskkustit ja fuolahat sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa
Mij duodastip sáme kulturhiståvråv ja árbbedábálasj diedojt	Mii duođaštat sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid
Mij dahkap háldadimplánajt	Mii hábmet hálddašanplánaid
Areálpolitihka ulmme:	Areálapolitihka mihttomearit:
Guoddelis areálaj ja resurssaj ávkástallam sáme guovlojn, sáme histåvrå ja árvoj vuodos.	Sámi guovlluid areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallan, mas sámi historjá ja sámi árvvut leat vuođđun.
Kulturmujttopolitihka ulmme:	Kulturmuitopolitihka mihttomearit:
Suodjalit, bisodit ja åvddånbuktet sáme kulturmuojt ja kulturbirrusijt	Gáhttet, seailluhit ja oainnusindahkat sámi kulturmuittuid ja – birrasa
Nannit sáme dábij ja histåvrå diedojt ja vuodov suodjalittjat ja árjotjit sáme kulturmujtojt.	Nannet máhtu sámi árbevieruid ja historjjá birra ja sámi kulturmuittuid gáhttema ja seailluheami vuođđu
Háldadit sáme kulturmujtojt ietjama histåvrå ja árvoj gáktuj	Hálddašit sámi kulturmuittuid sámi historjjá ja árvvuid vuođul
Dåjma:	Doaibmabijut:
Registrerit sáme kulturmujtojt åhtsåmbargo baktu	Registreremis sámi kulturmuittuid fealtabargu bakte
Duodastit sáme kulturhiståvråv ja árbbedáhpediedojt ságájdahttemij baktu	Duođaštit sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid sahkkehallama bakte
Aktisattjat barggat guovdásj, guovllo ja bájkálasj ojválattjaj ja aktøraj	Ovttasbargat guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja oasálaččaiguin
Gåktu barggap dáj ássjij	Movt mii dáinna bargat
Areállaháldadibme	Areálahálddašeapmi
Sáme kulturmujto ma li 100 jage li automáhtalattjat ráfájduhtedum.	Sámi kulturmuittut mat leat badjel 100 jagi leat automáhtalaččat ráfáiduhtton.
Dát aj gullu tsiekkadusájda.	Nu lea maiddái visttiiguin.
Automáhtalattjat ráfájduhtedum kulturmujto li automáhtalattjat suodjaluvvam mij sihtá javllat suodjaluvvam divna dåjmajs mij bæjsstá jali vahágahttá, jådedime, ietjájduhttema, gåbttjåma jali hiebalgahtes biledime, dáj gaskan aj dåjmajs ma ietjájduhtti gåktu kulturmujto vuojnnu.	Automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittut lea automáhtalaččat ráfáiduhtton buotlágan doaimmaid vuostá mat vahágahttet dahje billistit, sirdet, rievdadit, jávkadit dahje daid eahpegudnijahttit, nugomat visuálalaččat.
Sámedigge hæhttu åhtsåmusáv oadtjot gå dákkár dåjma soajtti.	Sámediggái galgá sáddejuvvot ohcamuš go dákkár meassamat sáhttet deaividit.
Dábálattjat divna lágásj tsiekkadusdåjma ja dahkamuhá luondon jali automáhtalasj ráfájduhtedum vieson.	Geavatlaččat dát mearkkaša buotlágan huksendoaimmat ja meassamat eatnamis dahje automáhtalaš ráfáiduhttot visttiin.
Jus soajttá plánidum doajmma kulturmujtov bahtá vájkkudit, de háldadus vargga agev buktá vuosteldimev.	Jus plánejuvvon doaibma rihkku dahje čuohcá kulturmuittuide, de hálddahus dábálaččat ovddida váidalusa.
Doajmmaæjgát máhttá de sierraloabev åhståt suodjalimmærrádusájt.	Hukseheaddji sáhttá ohcat sierralobi suodjalanmearrádusas.
Sámedigge vaddá de ássjáj Rijkaantikvárraj rádev. Rijkaantikvárra mij le sieraaloabe fábmudahka, máhttá huoman loabev vaddet doajmmaj muhtem sierra ævtoj milta.	Áššis Sámediggi ovddida rávvaga Riikkaantikvárii, guhte lea dispaeiseváldi, jus doaibma dattege sáhttá čađahuvvot dihto eavttuid vuođul.
Dákkár ævto máhtti liehket dutkambállema, jali ráfájduhtedum viesov oabddit antikváralasj vuojnoj milta.	Dihto eavttut sáhttet leat ahte roggan, dahje ráfáiduhtton viesu divodeapmi galgá čađahuvvot antikváralaš prinsihpaid mielde.
Dát sihta javllat binnemus máhttelis ábnas målsoduvvá, ja da ma målsoduvvi, målsoduvvi sæmmilágásj abnnasij.	Dat mearkkaša unnimus lági mielde ja dušše dat oassi mii lea vaháguvvon galgá sáhttit eret molsut, ja dan sadjái maid eret molsu, galgá seammalágan ávnnas adnot.
Sámedikken li ietjanis sierra hoajjdoprosjevta ruhtadoarjjagijn Rijkaantikváras.	Sámediggi doaimmaha iežas fuolahanprošeavttaid Riikaantikvára doarjagiiguin.
Miján li aj doarjjaårniga dákkár prosjevtajda, gånnå ullmejuohkusin li ierit ietján musea ja kulturmujtoj æjgáda ja addne.	Mis leat maiddái doarjjaortnegat dákkár prošeavttaide, mas ee. dávvirvuorkkát ja kulturmuittuid eaiggádat ja geavaheaddjit leat olahusjoavku.
Kulturmujttoláhka vaddá Sámediggáj loabev dahkat dárbulasj dåjmajt “ hoajdotjit ja åvddånbuvtátjit ” automáhtalasj ráfájduhtedum kulturmujtojt.	Kulturmuitoláhka addá Sámediggái vejolašvuođa čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid ” dikšumis ja áiccalmahttimis ” automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuittuid.
Dákkár dåjma máhtti liehket luonndosjattoj hoajddo, fysihkalasj dåjma dagu galppim, kulturbálggá, ráfájduhtedum viesojt oabddit, ådåsis tsieggim ja jådedibme.	Dákkár doaibmabijut sáhttet fátmmastit šaddodatdivššu, fysihkalaš láhčen nugomat galben ja kulturbálgát, ja ođasteapmi, ođđasit huksemis ja sirdimis ráfáiduhtton visttiid.
Jus iehtjáda sihti hoajddo- ja åvddånbuktemdåjmajt tjadádit, hæhttu dát dáhpáduvvat kulturmujttoháldadusá avtajrádijn.	Jus earát áigot čađahit dikšun- ja gaskkustandoaimmaid, de dat ferte čađahuvvot ovttasráđiid kulturmuitohálddahusain.
Dájt maŋemus jagijt li Sámedikken læhkám moadda registrerimprosjevta Fylkesmánne vidnujs.	Maŋimus jagiid lea Sámediggi čađahan máŋggaid registrerenprošeavttaid Fylkkamánni ovddas.
Duogátjin le Fylkesmánne nasjonálpárkaj ja suodjalimguovloj háldadimplánaj barggo.	Duogáš lea Fylkkamánni bargu ráhkadeames hálddašanplánaid álbmotmehciide ja suodjaluvvon guovlluide.
Registrerimbargo li tjadáduvvam guovlojn ma åvdutjis li binnáv guoradaládum, dagu stuorra várreduobddágijn.	Fealtabargu lea čađahuvvon daid guovlluin mat ovdalis unnán leat iskojuvvon, nugomat viiddis duottarguovlluin.
Dát barggo le buktám ållo ådå registrerimijt ja lasse diedojt åvdep ájgij sáme ávkástallamav dákkár guovlojs.	Dát lea dagahan mealgadis ođđa registreremiid ja eanet dieđuid das movt sámiid leat dákkár guovlluid geavahan.
Láhkatjoahkke Sámedikke háldadimfábmudahka le loahpádum kulturmujttolágan ja pládna- ja tsiekkaduslágan:	Sámedikki hálddašaneiseváldi fápmudus lea vuođđuduvvon kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága bakte:
Kulturmujttoláhka Pládna- ja tsiekkadusláhka	Plána- ja huksenláhka
Guovdásj aktisasjbargge	Guovddáš ovttasbargoguoimmit
Rijkaantikvárra	Riikkaantikvára
Boatsojæládusháldadus	Boazodoallohálddahus
Suohkana	Suohkanat
Válde aktijvuodav mijájn	UiO Kulturhistorjjálaš musea
Sámedikke kulturmujttoháldadus le divna Sámedikke guovllokåntåvråjn ásaduvvam.	Sámedikki kulturmuitohálddahusas leat ovddasteaddjit buot Sámedikki kontorbáikkiin.
Juohkka kåntåvråjn gávnnu aj fágalasj vásstediddje tsiekkadussuodjalimen.	Juohke sámi guovlluin gávdnojit maiddái vistesuodjaleami fágaovddasvástideaddjit.
Háldadusán barggi arkeologa ja bargge gejn li sierra máhtudahka sáme kulturmujtojs ja sáme histåvrås ja gielajs.	Hálddahusas barget arkeologat ja bargit geain lea earenoamáš gelbbolašvuohta sámi kulturmuittuid ja sámi historjjá ja giela ektui.
Tråmså kåntåvrrå, Olmájvákken:	Finnmárkku kantuvra, Vuotnabađas:
Nordlánda kåntåvrrå, Ájluovtan:	Romssa kantuvra, Olmmáivákkis:
Oarjjelsáme guovloj kåntåvrrå, Snåase:	Nordlándda kantuvra, Ájluovttas:
Tsiekkadussuodjalusá fáhkavásstediddje:	Vistesuodjaleami fágaovddasvástideaddji:
Sáme kulturmujto li fysihkalasj duodastusá sáme årromijda ja ájnas iesjdåbddo- ja rievtesvuohtavuojnnuj.	Sámi kulturmuittut fysalaččat duođaštit ahte sámit leat leamašan ja ássan dan guovllus seammás go leat dehálačča identitehta- ja vuoigatvuođaperspektiivvas.