tiedote_as_01_03_2016.pdf.xml

Tiervâ taaiđâtábáhtusân puátteeh,	Tiõrvvʼvuõtt čeäʹppvuõđpeivva puõʹtti,
tiäđáttâsâst láá ennuv tábáhtusân kulleeh tiäđuh, já tondiet tuáivun, ete luhâvetteđ ton huolâlávt.	teâđtõs âânn seʹst jiânnai šõddmõʹšše õhtteei aaʹššid, tõn diõtt tuäivam što lookkveʹted tõn tääʹrǩeld.
Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii vala mottoom okko.	Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva lij võl mueʹdd neäʹttel.
Almottâttâm taaiđâtábáhtusân álgá1.3. já lii áávus 1.–15.3.	Iʹlmmtõõttmõš čeäʹppvuõđpeivva älgg 1.3. da lij äävai 1.-15.3.
Almottâttâm tahhoo taan ive tuše interneetist Webropol-ohjelmáin. Avžuuttep tii almottâttâđ ääigild, tondiet ko ohjelm	Iʹlmmtõõttmõš tuejjeet tän eeʹjj tåʹlǩ interneeʹttest Webropol-prograamm mieʹldd.
toppâs 15.3. tijme 23:59 ijge almottâttâm lah ton maŋa innig máhđulâš. Almottâttâmeh láá kyehti já kuábbáá-uv várás	Auʹǯǯjep tiʹjjid iʹlmmtõõttâd ääiʹjeld, ǥu programm mâânn ǩidd 15.3. čiâss 23:59 ij-ka iʹlmmtõõttmõš tän mâŋŋa leäkku teänab vueiʹtlvaž.
lii Webropol-ohjelmist jieijâs luámáttâh, moid láá liiŋkah tiäđáttâs loopâst.	Iʹlmmtõõttmõõžž liâ kueʹhtt da kuhttu diõtt lij jiijjâs lomaakk Webropol-prograammâst, koid kaunnveʹted liiŋkid teâđtõõzz looppâst.
Huámášiđ, ete ferttiivetteđ toohâđ kyehti (2) sierâ almottâttâm:	Väʹldded lokku, što teeʹst âlgg tuejjeed kueʹhtt (2) jeeʹres iʹlmmtõõzz:
1.	1.
a. almottâsâst láá ijjâdem, mađhâšem já sierânâspurrâmâšvalje	Škooul vuässõõttmõš čeäppvuõđpeivva a. Iʹlmmtõs âânn seʹst aazztõõzz, määʹtǩid da
táárbuh	spesiaalpoorrâmvueʹjji taarbid
b. pargopaajijd almottâttâm	b. âânn seʹst tuâjjpääʹjid iʹlmmtõõttmõõžž
2.	2.
Čaitâlmij almottem	Čuäʹjtõõzzi iʹlmmtummuš
a. Jyehi čaaitâlm kalga almottiđ jieijâs almottâttâmlumáttuvváin	a. Juõʹǩǩkaž čuäʹjtõs puätt iʹlmmted jiijjâs
b. čaaitâlm tiäđuh, uásiväldeeh, pištem, sierânâstáárbuh	b. âânn seʹst čuäʹjtõõzz teâđid, vuässõõtti, pešttmuš, spesiaaltaarb
Taan ive pargopaajij fáddán lii tánssám, mon peht rahttâttâp jo puáttee ive väldikodálii tánssámteeman.	Tän eeʹjj tuâjjpääʹji teeʹmmen lij taʹnss, mõõn mieʹldd virittäydytään juʹn puõʹtti eeʹjj väʹlddkååddliʹžže taʹnsstemma.
Lasseen fáárust lii kulmâ	Lââʹssen mieʹldd liâ kolmm luʹvddsiõrr
lyevdispellâpargopääji.	tuâjjpääʹj.
Pargopääjih láá ohtsis käävci, main juáhâš uážžu valjiđ kyehti, moid váldá uási.	Tuâjjpääʹj liâ õhttseʹžže kääuʹc, koin juõǩǩkaž vuäitt vaʹlljed kueʹhtt, koid vuässââtt.
Vuoluupiálááš tavlustuvvâst láá tärhibeh	Vueʹlnn åårri taullõõǥǥâst käunnʼje tääʹrǩab teâđ tuâjjpääʹjin tõi
tiäđuh pargopaajijn já toi siskálduvvâin.	siiskõõzzâst.
Pargopääjih uárnejuvvojeh koskoho 30.3 sierâ soojijn.	Tuâjjpääʹj jäʹrjstet seärad 30.3. jeeʹres paaiʹǩin.
Tieđettep tábáhtusân já pargopaajijd kyeskein	Teâđtep šõddmõʹšše da tuâjjpääʹjid õhtteejin tääʹrǩes aaʹššin iʹlmmtõõttâmääiʹj looppmõõžž
detaljijn almottâttâmääigi nuuhâm maŋa.	mâŋŋa.
Pagopääjih láá vääniht, tondiet avžuuttep almottâttâđ pargopaajijd nuuvt jotelávt ko máhđulâš !	Tuâjjpääʹj liâ raajjlaž mieʹrr, di auʹǯǯjep iʹlmmtõõttâd tuâjjpääʹjid vueiʹtlva jåʹttlânji !
Almottep lopâlii jyehim almottâttâmääigi	Iʹlmmtep looppla juâǥǥ iʹlmmtõõttâmääiʹj mâŋŋa.
 Jimi Kettunen lii breakdance Evroop miäštár, Tave-enâmij miäštár já maaŋgâkiärdásâš Suomâ miäštár.	Ø Jimi Kettunen lij breakdance Euroop määstar, Tâʹvvjânnalma määstar da määŋgǩeârddsaž Lääʹdd määstar.
Sun lii toimâm teatter- já tánssámtaaiđâst ivveest 2003 já tánssám maaŋgâin teatter- já tánssámráhtusijn Suomâst já olgoenâmijn.	Son lij tuåimmjam teaʹtter- da taʹnssčeäppõõzz pirrsin eeʹjjest 2003 da čuäʹjtõõllâm määŋgin teaʹtter- da taʹnsstuejjõõzzin Lääʹddjânnmest da ålggjânnmest.
Sun lii meiddei áárvust onnum breakdance-tuámmár já - máttáátteijee.	Son lij še äärvstum breakdance-suʹvddi da – uʹčteeʹl.
Jimi Kettus breakdance-pargopääjist piäsá uápásmuđ maađijtánssámkulttuurân já breakdance vuáđulihâstuvvâid.	Jimi Kettunen breakdance-tuâjjpääʹjjest peäss tobdstõõttâd uuʹlectaʹnsskulttuuʹre da breakdance vuâđđlikkõzzid.
Break vuáđusij lasseen puáhtá uápásmuđ meiddei tánssám akrobaattilub piälán já toohâđ lihâstâhkuálusijd.	Breaki vuâđi lââʹssen tobdstõõđât še akrobaattlab likkõzzid da tuejjeet taʹnsslʼlaid rääidid.
 Auri Ahola lii tánssámtaaidâr, kote lii tánssám Suomâ Aalmuglâšbaleetist ivveest 2004 já lii lamaš paijeel 60 tánssámráhtusist Suomâst já olgoenâmijn.	Ø Auri Ahola lij taʹnssčeäppneǩ, kååʹtt lij siõrrâm Lääʹdd Meersažbalettâst eeʹjjest 2004 čuäʹjtõõleen pâʹjjel 60 tuejjõõzzâst Lääʹddjânnmest da ålggjânnmin.
Sun lii tánssám klassiklii baaleet merkkâráhtusijn sehe almugijkoskâsij njunoskoreografij ráhtusijn.	Son lij siõrrâm klassla baleet miârkktuejjõõzzin di meeraikõskksai samai tobddumkoreografi tuejjõõzzin.
Lasseen sun lii porgâm syemmilij njunosjuávhuiguin, nuuvtgo Tero Saarinen Companyin já Compania Kaari & Roni Martináin.	Lââʹssen son lij reâuggam läddlai samai tobddumjoouki ouddm. Tero Saarinen Company da Compania Kaari & Roni Martinin.
Auri Ahola Tánssámteatter pargopääjist piäsá keččâliđ moodeern tánssám, baaleet, teatter-olgospyehtim sehe toi ovtâstem.	Auri Ahola Taʹnssteaʹttertuâjjpääʹjjest peäss ǩiččled moderni taaʹns, balett, teaʹtterõõlmtõõzz di še täi õhttummuž.
 Biret já Katja Haarla lává Ucjuuvâ Talvâdâsâst meddâl 16-ihásiih tánssájeijeeh jyemehááh, kiäh aassâv Helsigist já jotteev oopâ Suomâ Aalmuglâšooppera baaleetlájádâsâst.	Ø Biret ja Katja Haarla liâ Uʹccjooǥǥ Dalvadaksest årrsa 16-ekksa taʹnssjeei juuʹmiǩvueʹbbež, kook jälste Heʹlssnest da mättʼtâʹtte Lääʹdd Meersažooppera balettstroittlest.
Baaleet lasseen nieidah tánssájeh jazz-tánssám, moodeern tánssám já mättih meiddei maaŋgâid eres tánssámšlaajâid, nuuvtgo hip hop, karakteri já flamenco.	Baleet lââʹssen vueʹbbež staarjâʹtte jazz-taaʹns, modern taaʹns da silttee še määŋgid jeeʹres taʹnss-šlaajjid, ouddm. hip hopp, karakteria da flamenco.
Nieidâi Pargopaajijn piäsá uápásmuđ baaleet algâuápuid, sehe jazz já moodeern tánssám maailmân.	Vueʹbbži tuâjjpääʹjjin peäss tobdstõõttâd baleet alttõõzzid, di jaʹzze da modern taʹnss maaiʹlme.
 Olá-Mihkku Länsman lii čepis nuorâ tánssájeijee, kiän pargopääjist piäsá uápásmuđ parâtánssáámân.	Ø Olá-Mihkku Länsman lij nuõrr taʹnssjeeilåʹppõs, koon tuâjjpääʹjjest peäss tobdstõõttâd paarrtaaʹns čeäʹppvuõđid.
Pargopääjist hárjuttâllâp parâtánssám tuálvum já čuávvum algâuápuid.	Tuâjjpääʹjjest harjtõõllât paarrtaʹnssviikkmõõžž da seuʹrrjummuž alttõõzzid.
 Maiju Saijets tuálá orjâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.	Ø Maiju Saijets âânn tâʹvvsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr – tuâjjpääʹj.
Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá.	Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz.
Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân.	Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk haʹŋǩǩõʹšše.
 Raija Lehtola tuálá nuorttâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.	Ø Raija Lehtola âânn nuõrttsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr – tuâjjpääʹj.
Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá.	Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz.
Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkkiproojeektân.	Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk-haʹŋǩǩõʹšše.
 Heli Aikio tuálá anarâškielâlii sämmilâš suhâspellâ - pargopääji.	Ø Heli Aikio âânn aanarsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr– tuâjjpääʹj.
Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij	Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât
valjaas suhâsänivuárhá.	säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz.
Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân.	Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk-haʹŋǩǩõʹšše.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2016 teknisiih tiäđuh Sajosist	Sääʹmnuõri čeäppvuõđpeeiʹv 2016 teknla teâđ Sajoozz beäʹlnn
Saijoos auditorio jienâtävistemvuáhádâh puáhtá tävistiđ muusik, jienâmaailmijd já veikkâba jienâpiähtusijd čaaitâlmij äigin.	Sajoozz auditorio jiõntõõjjõs-systtem vuäitt tõõjjâd musiikk, jiõnnkueʹstlmid da håʹt mâka teäʹddmid čuäjtlmi poodd.
Kevttimnáál láá meiddei 4 headset-mikrofon já mottoom sraŋgâttes mikrofon (ovdâm.	Âânnmõõžžâst liâ še 4 kpl headset-mikrofoon da muäʹdd straaŋgteeʹm mikrofon (ouddm.
muštâleijee kiävtun).	särnnai âânnmõʹšše).
Tuáivup kuittâg, ete čaittâleijeeh kevttih jienâ korrâsávt.	Tuäivvap kuuitâǥ čuäʹjteeji ââʹnnem jiõnes virkkânji !
Lii meiddei tehálâš tiettiđ muuneeld, jis čaaitâlmist láá ovdâm.	Lij še tääʹrǩes tieʹtted õuddǩiõʹtte, jõs čuäʹjtõõzzâst liâ ouddm.
čuájáneh tâi eres sierânâstáárbuh.	soiʹttjemneävv leʹbe jeeʹres spesiaaltaarbid.
Čaittâlemlävdi lii suullân 8 meetterid kubduv, 4 meetter čieŋŋâl já alodâh váhá vuálá meetter.	Čuäʹjtemkriʹlcc lij n. 8 mettar kobddi, 4 mettar čiŋŋâl da õllâdvuõtt siõmmna vuâlla mettar.
Läävdi ovdârobdâ lii suullân siämmáá saajeest ko loová kovveest 1.	Kriiʹlc õuddläidd puätt leeʹd seämma pääiʹǩest ǥu kaart 1 čuʹǩǩ.
Salin ij puáđi lavastâsah, mutâ uáivilin lii spejâldiđ läävdi tuáhá já siijđoid kuuvijd.	Krilcca jiâ šõõdd vuõiggnalla rekvisiitt pâi juʹrddmõžžân lij pelkkâd kriiʹlc tuâkka da čårrbeäʹlid kaart.
Koveh pyehtih leđe sárguseh, čuovâkoveh, tekstâ tâi video.	Kaart vueiʹtte leeʹd pirstõõzz, snimldõõǥǥ, teeʹkst leʹbe video.
Ase, moos kovej spelâduveh, ij lah aaibâs njuolgâd, mutâ čievvâg.	Oolâž, koozz kaart pelkkât, ij leäkku tiuddsin vuõigg, pâi årddai.
Tánávt koveh iä oinuu aaibâs realistisávt, ađai toh iä taarbâš leđe nuuvt täärhih.	Nääiʹt loppšõddmõš ij leäkku tiuddsin realisttlaž di teʹl kaart jiâ taarbâš leeʹd nuʹtt tääʹrǩes.
Keejâ kove 2, mast kove lii spejâldum tuávvášseeini vyeliuásán.	Ǩiõčč kartt 2, koʹst kartt lij pelkkum tuâǥǥseeiʹn vuâlbeälla.
Kuuvijd puáhtá táárbu mield molsođ ovdâm.	Kaartid vueiʹtet taarbšeen vaajted ouddm.
tábáhtusâi kooskâst, mutâ jis koveh láá uáli ennuv (já taid kalga molsođ tärkkilávt tiätu soojijn), kalga škoovlâst puáttiđ olmooš, kote stivree kuuvij molsom.	šõddmõõžži kõõskâst, leâʹša jõs kaart liâ tuõđi jiânnai (da tõk aʹlǧǧe äiʹǧǧeed taaʹrǩid paaiʹǩid), âlgg škooulâst käunnʼjed ooumaž kååʹtt kaartid puätt vuejjad.
Siämmáánáál kalga roossâđ meiddei jienâmaailm peht.	Seämma kuâskk še jiõnnmaaiʹlme.
Táválávt Saijoos teknijkkáreh pyehtih anneeđ huolâ kuuvij já jienâi täävistmist.	Noʹrmaalvueʹjjin Sajoozz tekniik vueiʹtte ââʹnned huõl kaarti da jiõni vuejjmest.
Läävdi oolâ puáhtá pyehtiđ jieijâs lavastâsâid, mutâ tuáivup, ete toi rähtim / soijim / raččoom tábáhtuvá jotelávt.	Kriiʹlcest vuäitt puʹhtted jiijjâs rekvisiittaid, leâʹša tuäivvap što tõi raajjmõš / sâjjdõõttâm / puʹrǩǩeem šâʹdde jåʹttlânji.
Táttup toimâttiđ ovdâkietân kietâčalluid, main lii almottum tuáivuh jienâin, čuovâin, lavastâsâin já puoh eres-uv aašijn.	Raukkâp tuåimmted õuddǩiõʹtte ǩiõttǩeeʹrjtõõzzid, koin liâ iʹlmmtum tuäiv jiõnin, čuõvin, rekvisiittain da pukin jeeʹres še aaʹššin.
 Teatris 2016 lii uáivildum teatter hárjutteijeid Suomâst ässee nuorâid.	ü Teatris 2016 lij juʹrddum teaʹtteer staarjõõttjid Lääʹddjânnmest jälsteejid nuõrid.
 Teatrisân uážžuh väldiđ uási puoh 10–25 - ihásiih.	ü Teatriʹsse vueiʹtte vuässõõttâd puk 10–25 – ekksa.
Juávhu nuorâin 1/3 uážžuh leđe ahejuávhu	Joukkneeʹǩǩin 1/3 vuäitt čoʹrsted ââʹǩǩjooukâst.
Aheiivij meeri ahejuávhu ulguubeln ij lah raijum.	Čoʹrstem šorradvuõđ eeʹjjin jeät rääʹjtet.
 Teatris lii čaittâlemtaaiđâ tábáhtus, mast čaaitâlmist puáhtá leđe sárnum-, tánssám- já / tâi	ü Teatris lij čuäʹjteei čeäppõõzz šõddmõš, koʹst čuäʹjtõs / čuäjtalm vuäitt årrjed särnnamteaʹttrest, taaʹns
muusikteatter sehe ovdâmerkkân teatterklovneria.	da / leʹbe musiikk seʹst õõʹnni teaʹttrest di še ouddm. teaʹtterklovneriast.
 Teatris-tábáhtusah láá uáivildum nuorâi juávkuid.	ü Teatris šõddmõõžž liâ juʹrddum nuõri jooukid.
Juávhust kalga leđe ucemustáá kulmâ nuorâ.	Jooukâst aʹlǧǧe leeʹd uuʹccmõsân kolmm nuõr.
Teatter áámmátlii škovliittâsâst oopâ jotteeh (nubbe tääsi, TEAK já áámmátollâškovlâ) iä uážu väldiđ uási.	ämmatlâst škooultõõzzâst mättʼtõõtti (nuʹbb tääʹss, TEAK da ämmatõllškooul) jiâ vueiʹt vuässõõttâd.
 Ráhtusij ucemuspištem lii 15 minuuttid já enâmuspištem 60 minuuttid.	ü Tuejjõõzzi uuʹccmõskokkadvuõtt lij 15 minuutt da jäänmõskokkadvuõtt 60 minuutt.
 Teatris kuávlutábáhtusah uárnejuvvojeh sierâ kuávluin Suomâst.	ü Teatris vuʹvddšõddmõõžžid jäʹrjstet jeeʹres beäʹlnn Lääʹddjânnam.
Kuávlutábáhtusâin ij lah	Vuʹvddšõddmõõžžid ij leäkku
ovdârätkimeh, pic toid puáhtá väldiđ uási almottâttâmáin.	ouddkarssmõš, pâi tõid vuäitt vuässõõttâd iʹlmmteeʹl.
 Väldikodálii Teatteri-tábáhtusân väljejuvvojeh uásiväldeeh kuávlutábáhtusâin.	ü Väʹlddkååddliʹžže Teatris – šõddmõʹšše vaʹlljeet vuässõõtti vuʹvddšõddmõõžžin.
Väljejum juávhuh	Vaʹlljummu joouk eʹtǩǩee
ovdâsteh jieijâs kuávlu nuorâ teatter.	jiijjâs vuuʹdes nuõr teaʹtter.
Valjim taha kuávlutábáhtus áámmáátlâšlävdikodde.	Vaʹlljummuž tuejjad vuʹvddšõddmõõžž ämmattneeʹǩǩin norrum raatt.
 Väldikodálii tábáhtusân juávkku puáhtá väldiđ uási tuše ovttáin čaaitâlmáin.	ü Väʹlddkååddliʹžže šõddmõʹšše seämma joukk vuäitt vuässõõttâd pâi õõutin čuäʹjtõõzzin.
Liiŋkah almottâttâmluámáttuvvâid:	Liiŋk iʹlmmtõõttâmlomaakkid:
Almottâttâmluámáttuvvâst láá tärhis koččâmâsah já sajeh, moid kalga västidiđ.	Iʹlmmtõõttâmlomaakkâst liâ tääʹrǩ kõõččmõõžž da pääiʹǩ koid âlgg vaʹstteed.
Almottâttâmluámáttuvvâid lep viggâm rähtiđ nuuvt oovtkiärdánâššân ko máhđulâš, mutâ jis toiguin šaddeh vädisvuođah, táttup väldiđ ohtâvuođâ Unna-Maari Puulskan.	Iʹlmmtõõttâmlomaakk liâ ǩiččlõttum tuejjeed vueiʹtlva õõutǩeârddsiʹžžen, leâʹša jõs puäʹtte õuʹdde proʹbleeʹm tõin, raukkâp tiʹjjid väʹldded õhttvuõđ Unna-Maari Pulskaaje.
Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni.	ʼhttvuõđteâđ käunnʼje vueʹlnn.
Tieđettep ijjâdmân, maađhâšmân já ohjelmân lohtâseijein aašijn almottâttâmääigi maŋa.	Teâđtep aazztõʹsse, mätkka da prograʹmme õhtteei aaʹššin iʹlmmtõõttâmääiʹj mâŋŋa.
Sämitigge máksá ijjâdem, mon uárnee.	Sääʹmteʹǧǧ mähss sij jäʹrjstem aazztõõzz.
Jis tist láá koččâmâsah, pyehtivetteđ väldiđ ohtâvuođâ tábáhtus vuávájeijei Unna-Maari Puulskan.	Jõs teeʹst puäʹtte õuʹdde kõõččmõõžž, vueiʹttveʹted väʹldded õhttvuõđ šõddmõõžž plaannraajjʼja Unna-Maari Pulskaaje.
Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni.	ʼhttvuõđteâđ käunnʼje vueʹlnn.
Pyereest puáttim Anarân !	Tiõrv pueʹttmest Aanra !