sote-savasuinarinsaame.pdf.xml

Sämikuávlu kieldâin Iänuduvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášittum Sämitige iävtuttâsâst sämmilij / sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ ááigán 1.9.2007-31.12.2009.	SäŠmmlai dommvuuŠvd kååŠddin Enontekiöst, Aanrest, SuäŠđjlest da UŠccjooǥǥâst lij čõõđtum SääŠmteŠǧǧ čuäjtõõzz mieŠldd säŠmmlai / sääŠmǩiõllsai sosiaalkääzzkõõzzi õõdâsviikkâm õõutilååkkhanǩǩõš 1.9.2007- 31.12.2009.
Haahâ lii lamaš uási Tave-Suomâ sosiaalsyergi ovdedemohjelm.	Hanǩǩõš lij leäŠmmaž vueŠss TâŠvv-LääŠddjânnam õõdâsviikkâmproggraamm.
Kieldah pieijii joton haavâ rähtimáin ovtâspargosopâmuš.	KååŠdd jåŠttee hanǩǩõõzz raajeelŠl õhttsažtuâŠjjsuåppmõõžž.
Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö lii ruttâdâm haavâ kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovvoid sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem - tiäduttâsyergist.	Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria oŠvddam tieŠǧǧ hanǩǩõõzz ǩiõllʼlâž da kulttuurlaž uuŠccab naroodi sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi õõudeem – teäŠddvuŠvdde.
Aanaar kieldâ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii västidâm haavâ haaldâšmist.	Aanar kååŠdd sosiaal- da tiõrvâsvuõttluŠvddkå Šdd lij vasttääm hanǩǩõõzz vaaldšumuužžâst.
Sämitigge, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš já Sámisoster ry láá lamaš mieldi tooimâst.	SääŠmteŠǧǧ, TâŠvv-LääŠddjânnam sosiaaltuââŠj siltteemkõõskõs da Sámisoster ry lie leäŠmmaž mieŠldd toimmjumuužžâst.
Haahâ lii vuossâmuš sämikuávlu kieldâi já Sämitige oovtâst olášuttem haahâ, mast ovdeduvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah kieldâi palvâlempyevtittâsohtâduvâin väldimáin vuotân äššigâšâi uásálâšvuođâ.	Hanǩǩõš lij vuõssmõs sääŠmvuuŠvd kååŠddi da SääŠmteŠǧǧ õõutveäkka čõõđtem hanǩǩõš, koŠst viiǥǥâd õõudâs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid kååŠddi kääzzkõõzzid puuttʼteei peâmmõõutilååǥǥin vääŠldeeŠl lokku 䊚šlai vuäŠssâdvuõđ.
Haavâ ohtân ovdedemulmen lii lamaš sämmilij peivitipšo ovdedem.	Hanǩǩõõzz õhttân õõudâsviikkâm täävvtõzzân lij leäŠmmaž säŠmmlai peiŠvvhååid õõudâsviikkmuš.
Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargo vuolgij joton haavâst hämmejum sämitiimi äššitobdeejesânij tooimâst.	SäŠmmlai håiddâkksai peâmm õõudâsviikkâmtuâŠjj jåŠttji hanǩǩõõzzâst jåŠttuum saametiim 䊚štobddi vuäŠsslai tuåimest.
Ovdedempargoost lii västidâm Aanaar kieldâ peivitipšo hovdâ.	ʼõudâsviikkâmtuâŠjast lij vasttääm Aanar kååŠdd peiŠvvhååid jååđteeij.
Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimân vuáđudui ovdedempargojuávkku, mii čokkânij merikooskâi.	SäŠmmlai håiddâkksai peâmmplaan raajjmužže jåŠttee õõudâsviikkâmtuâŠjjärttel, kååŠtt noorõõđi äiŠǧǧmieŠri mieldd..
Saavâjođetteijen tooimâi Ucjuv kieldâ säämi aarâhšoddâdem stivrejeijee.	SaaǥǥtuõŠlljeejen toimji UŠccjooǥǥ kååŠdd säŠmmlai håiddâkksai peâmmtuââŠj ohjjeei.
Aarâhšoddâdempargojuávhu ovdâsteijeeh puohâin kielâjuávhuin já sämikuávlu kieldâin uásálistii ovdedempargojuávhu tooimân.	ʼõudâsviikkâmtuâŠjjärttel toimmjumužže vuäŠssõtte håiddâkksai peâmmpersonkååŠdd eeŠtǩeei pukin ǩiõllärttlin da sääŠmvuuŠvd kååŠddin.
Aarâhšoddâdem ovdedemtoimâ pieijui joton vistig karttiimáin sämikuávlu aarâhšoddâdemohtâduvâi tile já sahhiittâlmáin pargeid.	Håiddâkksai peâmm õõdâsviikkâmtoimmjumuš jåŠttee aalǧâst kaarttʼteeŠl sääŠmvuuŠvd håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi vueŠjj da mainstââttʼteeŠl personkååŠdd.
Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin uárnejii vanhimijehidijd, main savâstellii säämi aarâhšoddâdem siskáldâslâš oovdedmist já sämmilâšvuođâ vuotânväldimist aarâhšoddâdemvuáváámist.	Enontekiö, Aanar da UŠccjooǥǥ kååŠddin järjste puärrsipooŠddid, koin saǥstõlleš säŠmmlai håiddâkksai peâmmtuââŠj siiǩlaž õõdâsviikkmest da säŠmmlažvuõđ lokku väŠlddmest håiddâkksai peâmmplaanâst.
Sämikuávlu aarâhšoddâdempargeeh uásálistii haavâ ääigi uárnájun viiđâ ovdedem- já škovlimpiäiván.	SääŠmvuuŠvd håiddâkksai peâmmpersonkåŠdd vuäŠssõõđi hanǩǩõõzz äiŠǧǧen järjstum vitte õõdâsviikkâm- da škoouljempeiŠvva.
Sämikuávlun lii šoddâm haavâ ääigi säämi aarâhšoddâdem pargei ovtâspargoviärmádâh, mii lii nanodâm pargei mättim já sämikulttuur vuotânväldim pargoost sehe ovdedâm kieldâi já sämitige koskâsâš ovtâspargo.	SääŠmvuŠvdde lij šõddâm hanǩǩõõzz äiŠǧǧen säŠmmlai håiddâkksai peâmmpersonkååŠdd õhttsažtuâŠjjsäiŠmm, kååŠtt lij raavääm personkååŠdd silttumuužž da sääŠmkulttuur vuâmmšumuužž tuâŠjast da õõudääm kååŠddi da SääŠmteŠǧǧ kõskksa õhttsažtuââŠj.
Ovdedemhaavâst lii rahtum vuossâmuš sämikuávlu ohtsâš säämi aarâhšoddâdemvuávám ovtâspargoost, pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv äššitobdeiguin.	ʼõdâsviikkâmhanǩǩõõzzâst lij rajjum vuõssmõs sääŠmvuuŠvd õhttsaž säŠmmlaž peiŠvvhåiddâkksai peâmmplaann õhttsažtuâŠjast personkååŠdd, puärrsi da jeeŠres 䊚štobddjivuiŠm.
Iävtuttuvvoo, et arâhšoddâdemvuávám váldoo kiävtun sämikuávlu kieldâin já eres kuávluin Suomâst.	Håiddâkksai peâmmplaan čuäjtet väŠldded âânnma säŠmmlai dommvuuŠvd kååŠddin da LääŠddjânnmest.
Säämi aarâhšoddâdemvuávám tievâsmit väldikodálâš stivrim.	SäŠmmlaž håiddâkksai peâmmplaan teuŠdd väŠlddkååŠddlaž ohjjumuužž.
olášuttem sehe ovdediđ palvâlusâi oovtkiärdánis olášuttem.	SäŠmmlai håiddâkksai peâmmplaan mieŠrren lij ohjjeed säŠmmlai håiddâkksai peâmm tuââŠj šlaajj da siisǩlaž čõõđđtumuužž da õõudeed kääzzkõõzzi õõutverddsa čoođtumuužž.
Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimproosees lii lamaš uási viijđes sämikuávlu ohtsâš ovdedempargo.	SäŠmmlaž håiddâkksai peâmmplaan raajjâmprosess lij leäŠmmaž vueŠss veeidâs sääŠmvuuŠvd õhttsest õõudâsviikkâmtuâŠjast.
Vuávám lii tárbu ain-uv ovdediđ aldeláá keevâtlâšvuođâ ovtâspargoost sämikuávlu pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv ovtâspargopelijguin.	Plaan lij õin tarbb õõudâsviikkâd ââlddbužže tueŠjjeemnääŠl õhttsažtuâŠjast sääŠmvuuŠvd personkååŠdd, puärrsi da jeeŠres õhttsažtuâŠjjlaivuiŠm.
Ovdedempargo toimâmmalli já pargoh láá lamaš pargeid mávsulâš proosees.	ʼõudâsviikkâmtuââŠj toimmjemnääŠl da tuââŠjj lie leäŠmmaž tuâŠjjlaid ouddlõs prosess.
Uásálisteeh láá lamaš uáli pyereest čonâsâm ohtsii tooimân.	VuäŠssõõđi lie leäŠmmaž puârast čõõnõõttâm õhttsaž toimmjumužže.
Palvâlusâi orniistâllâm ohtâvuođâst ohtsâš ulmen lii juátkiđ kieldâraajijd rastaldittee ovtâspargo.	ʼhttsaž täävvtõzzân lij juäŠtǩǩed õhttsažtuââj rååstt kååŠdd raaŠji kååŠdd kääzzkõõzzid järjsteeŠst.
Sämmiliih láá euroop union áinoo algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, eellimvyehi já identiteet.	SäŠmmla lie Euroopp Union vuuŠvdest odinakai alggmeeŠr, koin lij jiiŠjjes historia, ǩiõll, kulttuur, jieŠllemnääŠll da identiteett.
Sämmiliih láá asâttâm Skandinavia já Suomâ taveuási sehe Kuáláduvnjaargâ sisoosijd jo ovdil táálái riijkâi já riijkârajij hámášume.	SäŠmmla lie jälsstam Skandinavia da LääŠddjânnam tâŠvv- vueŠssin da Kuâlõõǥǥnjaarǥâst juŠn õuddal annʼjõõžži valdiai da valdiaraaji šõddmuužž.
Taat kuávlu kočoduvvoo säämi enâmin.	Tän vuuŠvdkååččad sääŠmjânnmen.
Sämmiliih láá neelji riijkâst rekinistemvuovij mield 60 000–100 000 olmožid.	SäŠmmla lie neeljj valdia vuuŠvdest lasǩǩeemnääŠl mieŠldd 60 000–100 000 jiõggâd.
Suomâst sämmiliih äässih Sämitige ive 2007 lovottuvâi mield 9350 olmožid, main 38,3% äässih sämikuávlust (3577).	LääŠddjânnmest säŠmmla jällste SääŠmteŠǧǧ eeŠjj 2007 tiâttnorldõõǥi mieŠldd 9350 jiõŠggâd, koin nuŠt 38,3% jällste säŠmmlai dommvuŠvdest (3577).
Sämikuávlu uáivild Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluid sehe Säämi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst.	DommvuuŠvdin tarǩǩeet Enontekiö, Aanar da UŠccjooǥǥ kååŠddi vuuŠvdid di Lappi pälggasvuuŠvd SuäŠđjel kååŠddest.
Loopah sämmiliih äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst (5129) já olgoenâmijn (644).	Loopp saaŠmin jällste dommvuuŠvd åålǥbeäŠlnn jeeŠresårnn LääŠddjânnmest (5129) da ålggjânnmin (644).
Suomâst sárnuh kulmâ sierânâs sämikielâ; aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ.	LääŠddjânnmest mainstet kooum jeeŠres sääŠmǩiõl; aanrõžǩiõl, nuõrttsääŠmǩiõl da tâŠvvsääŠmǩiõl.
Áárvu mield masa peeli sämmilijn sárnuh sämikielâ.	Arvvõozzi mieŠldd väŠjjaǥ bieŠll saaŠmin maainâst sääŠmas.
Tavesämikielâ kevttih 70–80 % sehe aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15 % sämikielâlâš sämmilijn.	TâŠvvsääŠm ânne 70- 80 % aanrõžǩiõl da nuõrttsääŠmǩiõl kuhttuid vueŠll 15 % sääŠmǩiõllsain saaŠmin.
Ive 2007 lovottuvâi mield jo paijeej 70 % vuálá 10-ihásijn sämmilâšpárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln.	EeŠjj 2007 statistiikk mieŠldd juŠn pâŠjjel 70 % vueŠll 10- âkksain sääŠmpäärnain jällste säŠmmlai dommvuuŠvd åålǥbeäŠlnn.
Sämmilij puátteevuođâ vision lii, et sämmilijn algâaalmugin lii ellee sämikielâ já noonâ siärvuslâšvuotâ, moh toollâv, nanodává já ovdedává sämikulttuur já kulttuurân kullee iäláttâsâi siäilum já ovdedem sehe sämmilij eellimvyevi, ärbivuáválâš tiettim já ärbivuáválij tááiđui sirdâšume uđđâ suhâpuolváid.	SäŠmmlai puõŠtti ääiŠj visio lij, što säŠmmlain alggmeeŠr sââŠjest lij jieŠlli sääŠmkiõll da raavâs õhttsažkåŠddvuõtt, kook tuõŠllje pâŠjjen, ravvee da õõudee sääŠmkulttuur kulttuure kuulli jieŠllemvueŠjji seillmuužž da õõudâsviikkmuužž di säŠmmlai jieŠllemnääŠl, ärbbvuâđlaž tiâttmõõžž da ärbbvuâđlaži čeäŠppvuõđi väältumuužž ođđ puõlvvõõǥǥid.
Sämmilijn lii tiervâs jieštobdo já noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.	SäŠmmlain lij tiõrvâs jiõččtobddmuš da raavâs õhttekuullâmtobddmuš.
Aanaarsämmiliih	Aanrõõžž
Aanaarsämmiliih äässih oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ siste.	Aanrõõž jällste õõut valdia da õõut kååŠdd seŠstt.
Aanaarsämmilij ärbivuáválâš aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs.	Aanrõõžži äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž jeäŠllstemvuŠvdd lij AanarjääuŠr pirrõz.
Ärbivuáválâš aanaarsämmilâš eellimhäämi vuáđudui táválávt luánduekonomâlâš tálutuálun, mast áigápuátu šoodâi kyelipiivdost, puásuituálust, šiiveettuálust, eennâmtuálust já meccipiivdost.	ÄŠrbbvuõđ mieŠlddsaž aanrõõžži takai jieŠllemnääŠll lääi luâttʼtallu vuađđuum tääll, koŠst pirǧǧumuš šõõddi kueŠllstumuužžâst, puäǯǯhåiddmuužžâst, skootthåiddmuužžâst da mäŠddtuâjast di meäŠccjumuužžâst.
Aanaarsämmiliih láá vuáhádum pyereest tááláá ohtsâškoodán.	Aanrõõžž lie šiõttlõõttâm puârast annʼjõž-õhttsažkå Šdda.
Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä lah lappum, pic tain puáhtá vyettiđ meerhâid tááláá ääigi-uv.	SäŠmmlaž jieŠllemnääŠll da äärvv jeäŠla läppjam, peŠce tõin vuäitt tobdsted miârkid še annʼ jõõžžâst.
Ärbivuáválijn iäláttâsâin, tegu kyelipiivdost já puásuituálust finnejeh maaŋgah vala áigápuáđus.	Ärbbvuâđlažž jieŠllemvueŠjjest, mâŠte kueŠlstumuužžâst da puäʒʒhåiddmuužžâst vuäŠǯǯa määŋgas õin puåđ.
Aanaarsämikielâ lii lamaš ovttuu ucceeblohosajattuvâst: ton sárnoimeeri lâš lamaš alemustáá suullân tuhháát sárnod.	Aanrõžǩiõll lij pâi leäŠmmaž uuŠccab sââŠjest: tõn mainsteeimieŠrr lij leäŠmmaž pââimošân dohatkåŠdd mainsteeijed.
Ive 1997 Anarâškielâ servi vuáđudij kielâpiervâl, ko nuorâmus kielâsárnoo lâi talle nubálovihásâš.	EeŠjjest 1997 aanrõžsääŠmǩiõl õhttõs jåŠttʼtii ǩiõllpieŠss (kielâpiervâl), kuäŠs nuõrmõs ǩiõlmainsteei lääi nuõrrpooŠddâst.
Kielâpiervâl áánsust kielâ lappum lii orostâm já álgám iäláskiđ.	ǨiõllpieŠss diõtt ǩiõl läppjumuš lij årstam da ǩiõll lij jeäŠllješkuättam.
Aanaarsämikielâ sárnoi meeri lii Sämitige lovottuv mield suullân 300.	Aanrõžǩiõl mainsteeji mieŠrr lij SääŠmteŠǧǧ statstiikk mieŠldd n. 300.
Nuorttâsämmiliih	NuõrttsäŠmmla
Nuorttâsämmiliih láá Kuáláduvnjaargâ algâaalmug, kiäh láá nube maailmsuáđi keežild monâttâm ärbivuáválijd suhâkuávluidis Piäcámist.	NuõrttsäŠmmla lie Kuâlõõǥǥnjaarǥ alggmeeŠr, kook lie maŋŋa nuuŠbb mââilmmvääiŠn mõõnntam äŠrbbvuõđ mieŠlddsa sokkvuuŠvdeezz PeäŠccmest.
Nuorttâsämmiliih láá oskolduvâs peeleest ortodooksah.	NuõrttsäŠmmla jeäŠlle ortodoksiååskast.
Nuorttâkuávlu jiešvuođah láá uáinimist el.	Nuõrttjõs jieŠllemnääŠl kuâsttje jm.
nuorttâsämmilij kárvudâtmist, juhle- já utkeärbivyevist sehe purrâmâšärbivyevist.	pihttzin, prääzneǩ- da porrmõšärbbvuõđâst.
Teháliih siärvuslâšvuođâ lasetteijee tahheeh nuorttâsämmilijn láá el. tejâkulttuur, ärbivuáváliih sierah, nuorttâlâškatriltanssâ, kässeekeđgihervim, veddipargoh já ráánu kođđeem.	NuõrttsäŠmmlain vääžnai õhttsažkåŠddvuõđ lââzzteei raajji lie jm čeekulttuur, äŠrbbvuõđ mieŠlddsa siõr, sääŠmkadreâl, peŠssertuâŠjj, vuäŠddtuââŠj da rään kååđđmuš.
Iänááš áigápuáđus nuorttâsämmiliih finnejii pivdotuálust.	NuõrttsäŠmmla vuäŠǯǯu puåđ vuõss- sââŠjest šeellmuužžâst.
Puásuituálu heiviittui kyeli- já meccipiivdon.	Puäʒʒhåiddmuužž suåvtõlle kueŠllstumužže da meäŠccjumužže.
Tááláá ääigi ärbivuáválijn iäláttâsâin merhâšittee áigápuátu aainâs-uv Čevetjäävri kuávlust lii puásuituálu.	Annʼ jõõžžâst ärbbvuõđ mieĺddsain jieŠllemvueŠjjin puäŠʒʒtääll lij miârkkšõõvvi puåđkäivv vuõss- sââŠjest ČeŠvetjääuŠr vuuŠvdest.
Nuorttâsämmiliih láá oovtâst ihečuođij ääigi meridâm jieijâs aašijn sijdâčuákkimist (sijddsååbbar).	NuõrttsäŠmmla lie čueđi eeŠjji tuŠmmääm aaŠššin õõutâst sijddsååbbrin.
Toovláš äššitipšomvyehi tuáimá tááláá ääigi-uv; nuorttâlâšâi aašijd tipšov nuorttâlâšâi ovdâolmooš já nuorttâlâšrääđi.	VuäŠmm 䊚šhåiddamnääŠll toimmai še annʼjõžääiŠjest; nuõrttsäŠmmlai aaŠššid håidda nuõrttsäŠmmlai õuddooumaž da sääŠmsuåvtõs.
Nuorttâlâšâi já nuorttâlâškuávlu eellimtile, áigápuátumáhđulâšvuođâi já kulttuur tolâmân já oovdedmân lii vyeimist nuorttâlâšlaahâ, mast asâttuvvoo lovnâ- já toorjâvuovijn eres lasseen pyelipivdo já puásuituálu sehe nuorttâlâškuávlu palvâlusâi oovdedmân.	NuõrttsäŠmmlai da sääŠmvuuŠvd jieŠllemvueŠjji, pirǧǧeemvueittemvuõdi da kulttuur pâŠjjen tuõŠlljumužže di õõudâsviikkmužže lij viõǥǥâst sääŠmlääŠǩǩ, koŠst šiõtteed läiŠnn - da tuäŠrjjeemnaali diõtt jm. mieŠldd kueŠllstumuužž da puäŠʒʒhåiddmuužž di sääŠmvuuŠvd kääzzkõõzzi õõudâsviikkmužže.
Árvušteleh, et nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi Suomâst suullân 700 olmožid.	NuõrttsäŠmmlaid arvvlâdde leeŠd annʼjõõžžâst LääŠddjânnmest nuŠt 700 jiõggâd.
Nuorttâsämmiliih äässih Aanaar kieldâ nuorttâoosijn, Aanaarjäävri maadâ-, maadânuorttâ- já tavenuorttâčievâst, nk. nuorttâlâškuávlust.	NuõrttsäŠmmla jällste Aanar kååŠdd nuõrttbeäŠlnn, AanarjääuŠr sauŠjj - ooŠbđneǩǩ - da äppalčiõǥǥin, ns. sääŠmvuuŠvdest.
Suullân kuálmádâs sist äässih sämikuávlu ulguubeln.	SiŠjjin nuŠt kuäŠlmõs jäälast sääŠmvuuŠvd åålǥbeäŠlnn.
Nuorttâsämikielâ sárnooh láá paijeel 350.	NuõrttsääŠmǩiõl mainsteeji mieŠrr lij pâŠjjel 350.
Nuorttâsämikielâ iäláskitmân láá olášittám uánihisáigásijd kielâiäláskittemtooimâid ive 1993 rääjist.	NuõrttsääŠmǩiõl jeäŠlljâttmužže lie čõõđtum vuänǩõs jeäŠlljâttemtuååim eeŠjjest 1993 ääŠljeeŠl.
Nuorttâsämikielâ lii Suomâst sarnum sämikielâin uhkevuálásumos.	NuõrttsääŠmǩiõll lij LääŠddjânnmest mainstum sääŠmǩiõlin pukin jäänmõzzân vaarrvuâŠllsaž.
Ive 2008 lii algâttum Avelist kielâpiervâltoimâ kielâ iäláskitmân.	EeŠjjest 2008 lij ǩiõl jeäŠlljâttmužže alttuum Švvlest ǩiõllpieŠsstoimmjumuš.
2.	2.
SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM ÁÁRVUH JÁ ULMEH	SÄŠMMLA HÅIDDÂKKSAI PEÂMMʼ MUUŽŽ ÄÄRVV DA TÄÄVTʼʼZZ
Aarâhšoddâdmist vuolgâsaijeen lii párnáá hiäđu já vuoigâdvuođâi turvim.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vueŠljet päärnai õuddõõzzi da vuõiggâdvuõđi staanmuužžâst.
Aarâhšoddâdmist lii stuorrâ merhâšume meiddei párnáá pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedeijen.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij jõnn miârktõs še päärna puârastpirǧǧumuužž da tiõrvâsvuõđ õuddeejen.
Taam vuáváámist aarâhšoddâdem iberduvvoo aarâhšoddâdem väldikodálâš linjiimij mield siskáldâslâš termân.	TäŠst plaanâst håiddâkksai peâmmʼmuš fiŠttjet håiddâkksai peââŠmm väŠlddkåŠddsai liinjâi mieŠldd siisǩlaž termmen.
Aarâhšoddâdem miärušteleh párnáá jieškote-uv eellimpirrâsist tábáhtuvven šoddâdâslâš vuáruváikuttâssân, mon vuosâsajasâš ulmen lii ovdediđ párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem.	Håiddâkksai peâmmʼmuš miertõõlâd päärna jeeŠres jieŠllemkruuggâst šõddi peâmmvuâđđlaž vuârrvaaiktõzzân, koonn vuõssmõs täävvtõzzân lij õõudeed päärna obbväŠlddsa puârast pirǧǧumuužž.
Säämi aarâhšoddâdmist lii merhâšittee rooli nuuvt párnái sämikielâ já säämi identiteet naanoodmist, ko meiddei sämmilij siäilumist jieijâs aalmugjuávkkun.	SäŠmmlast håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij miârkkšõõvvi rool nuŠt päärnai sääŠmǩiõl da säŠmmla identiteett ravvumuužžâst mâte še säŠmmlai seillmuš jiiŠjjes meerärttlen.
Sämikielâ máttááttem- já iäláskittemovdâsvástádâs kalga jyehiđ pääihi, aarâhšoddâdempalvâlusâi já vuáđumáttááttâs kooskâ.	SääŠmǩiõl mättʼteem- da jeäŠlljâttemvästteemvuõđ ferttai jueŠǩǩed dååma, håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi da vuađmättʼtõõzz kõõskâlt.
Säämi párnáást lii vuoigâdvuotâ uážžuđ torjuu aarâhšoddâdempalvâlusâin vâi sust šodâččij jieijâs kulttuur jeessân já sun opâččij sämmilij tiäđuid, tááiđuid, vuovijd já áárvuid.	SäŠmmlast päärnast lij vuõiggâdvuõtt tuäŠrjjõõttâd håiddâkksai peâmmkääzkõõzzid šõddâd jiiŠjjes kulttuur vuäŠssližžen da ânškueŠtted säŠmmlaid teâđaid, čeäŠppvuõđid, naalid da aarvid.
Sämmilâš aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá sämmilâš árvoid, moh láá eromâšávt kielâ, suuhâ, siärvádâh, noonâ identiteet, luándu, ärbivuáváliih iäláttâsah, suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ, maaŋgâkulttuurlâšvuotâ, ráávhu já soovâdvuotâ.	SäŠmmla håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž vuađđan lie säŠmmla äärvv, kook lie jeeŠrben ǩiõll, ruått, õhttsažkåŠdd, raavâs identiteett, luâtt, äŠrbbvuõđ mieŠlddsa jieŠllemvueŠjj, sooǥǥbieŠli kõskksaž tääŠzzärvv da ooumažvuõtt, määŋgkulttuurvuõtt, rääuh da suåvâdvuõtt.
Säämi aarâhšoddâdem ulmen lii olmooš, kote lii jiečânâs, ovdâsvástádâslâš, sosiaallâš, luándus já tááiđus peeleest maaŋgâpiälásâš já kiäst lii jieijâs táátuvyeimi já árvuštâllâmnahcâ já kote piergee uđđâáigásâš ohtsâškoddeest.	SäŠmmla håiddâkksai peâmmʼmuužž mieŠrren lij ooumaž, ǩii lij jiõŠččvuađlaž, vasttõõzkueŠddi, sosialaž, luândd da siltteem beäŠlest määŋgbeäŠllsaž da ǩeäŠst lij jiiŠjjes tätt da ärvvstõõllâmoodd da ǩii pirǧǧad ođđäiggsaž õhttsažkååŠddest.
Kielâ lii ulmuu jurdâččem já vuáruvaikuttâs vuáđu.	Ǩiõll lij oummu jorddmõõžž da vuârrvaaiktõõzz vuađđ.
Kielâ vievâst šadda olmooš tiäđulâžžân alnestis, hämmee jieijâs ibárdâs já savâstâl pirrâsáin.	Ǩiõl veäkka ooumaž teâđast jiiŠjjes, šõddâd jiiŠjstez fiŠttjõõzz da še kommuunkâstt pirrõõõzin.
Tain vuovvijn kielâ huksee mii ohtsii maailm já kulttuur.	Tän-nääŠleld ǩiõll toimmai õhttsaž mââilmen da kulttuuren raajjʼjen.
Sämmiliih láá aassâmkuávlustis lamaš luándulávt vuáruvaikuttâsâst jieškote-uv kielâiguin já kulttuurijguin já taan keežild sij láá távjá maaŋgâkielâliih já aneh áárvust šiev kielâtááiđu.	SäŠmmla lie mättjam jiiŠjjes jeäŠllstemvuudin leeŠd jeeŠres ǩiõli da kulttuurivuiŠm õõutsââŠjest da tän diõtt lie täuŠjja määŋgǩiõllsa da ovdde äärvv puerr ǩiõllčeäŠppvuõtte.
Sämikielâ uáivild puoh Suomâst sarnum samikielâid, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ.	SääŠmǩiõlin tarǩǩeet pukid LääŠddjânnmest maisntum sääŠmǩiõlid, tâŠvv-, aanrõž- da nuõrttsääŠmǩiõlid.
Suomâ sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm (UNESCO Red Book) mield uhkevuálásâš kieláid.	LääŠddjânnam sääŠmǩiõl kolle meeraikõskksaž klasstõõllmuužž (UNESCO Red Book) mieŠldd vaarvuâŠllsaid kiõlid.
Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ kuleh tuođâlávt uhkevuálásâš kieláid.	LääŠddjânnmest mainstum aanrõž - da nuõrttsääŠmǩiõlid klasstõõlât tuõđsânji vaarvuâŠllsaid ǩiõlid.
Sämikielâ lii valdum ive 2002 EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân.	SääŠmǩiõll lij valddum eeŠjjest 2002 EU komissio tuõđsânji vaarvuâŠllsai ǩiõli proggramme.
Sämikielâi váldu-uhke lii tom pirâstittee eenâblohokielâ já kulttuur.	SääŠm ǩiõli väŠlddvaarr lij tõn pirreei väŠlddǩiõll- da kulttuur.
Sämikielâi siäilum váátá, et ohtsâškodde lááčá kielâi siäilumân já ovdánmân kelijdeijee iävtuid.	SääŠmǩiõli seillmõš õõlǥad, što õhttsažkåŠdd rääŠjj ǩiõli seiŠllmužže da õuddnumužže riŠjttjeei õuddldõõzzid.
Taat váátá puohâi sämikielâi pehti positiivlâš sierânâstooimâid.	Tät õõlǥad puki sääŠmǩiõli pääiŠǩ positiivilaid jeeŠrab tuåimid.
Kielâi siäilum váátá meiddei ton siärváduv jesânij tiäđulâšvuođâ koccám, mii uáinoo perruu kielâ valjiimist.	Ǩiõli seillmõš õõlǥad še tõn õhttsažkååŠdd vuäŠsslai vuâmmšâddmuužž, mii kuâsttai piârri ǩiõl vaŠlljumuužžâst.
Algâaalmug kielâi kevttimmáhđulâšvuođâi nanodem puohâin eellim suorgijn lii tehálâš kielâ siäilumân já ovdánmân.	AlggmeeŠr ǩiõli âânnemvueittemvuõđi raŠvvumuš pukin jieŠllemvuuŠvdin lij vääžnai ǩiõl seiŠllmužže da õuddnumužže.
Sämikielâlâš peivitipšo tâi kielâpiervâl puáhtá leđe párnáá áinoo sämikielâlâš piirâs.	SääŠmkiõllsaž peiŠvvhåidd leŠbe ǩiõllpieŠss vuäitte leeŠd päärna odinakai sääŠmkiõllsa pirrõõzz.
Sämikielâlâš peivitiipšon puáttee párnái sämikielâ haldâšem puáhtá leđe uáli-uv maaŋgâ tääsist.	SääŠmǩiõllsaž peiŠvvhåiddmužže puõŠtti päärnai sääŠmǩiõl vaaldšummuš vuäitt leeŠd seämma jeeŠres tääzzin.
Tavesämikielâlâš peivitipšoost kielâtááiđus peeleest sierâlágán kielâtääsi párnááh sajaduveh siämmáá juávkun.	TâŠvvsääŠmǩiõllsest peiŠvvhååidâst ǩiõlsiltteem beäŠlest jeeŠrestääzzest åårai päärna šeätte seämma ärttla.
Eromâš hástusin lii-uv tot, maht aarâhšoddâdmist váldojeh vuotân párnáá kielâlâš táárbuh maaŋgâmuđusâš páárnášjuávhust, mast láá sierâlágán uáppeeh já kiäi kielâtááiđu tääsi já torjuu táárbuh muttuusteleh ennuv.	Eärben vâŠǯǯelvuõttân lij tõt, mäŠhtt håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vääŠlded lokku päärna ǩiõlvuađlaž taarbid määŋgnallšem päärnai ärttlest, koŠst lie jeeŠrestääzz mättjeei da kooi ǩiõlsiltteem da tuäŠrjjtaarbb vaajtâlle jiânnai.
Jis kielâ oppâm tuárjumân ij kiddejuu tuárvi huámášume, puáhtá tile jođettiđ sämikielâlâš párnáá kielâ molsomân suomâkielân.	Jos päärna ǩiõlmättjem rijttjeei tuäŠrjjumuužž jeäŠt vuâmmaš tõt vuäitt viikkâd sääŠmǩiõllsa päärna ǩiõl vaajjtumuužže lääŠddǩiõllân.
Puohâin aarâhšoddâdempalvâlusâin kalga visámittiđ párnáá oovtviärdásâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân.	Pukin håiddâkksai peâmmkääzkõõzzin ferttai ainsmâŠtted päärna õõutverddsaž vuõiggâdvuõtt jiiŠjjes ǩiõlle da kulttuure.
3.1.	3.1.
Sämikielâ vuossâmužžân tâi nubben kielân	SääŠmǩiõll vuõssmõzzân leŠbe nuŠbben ǩiõllân
Ucceeblohosajattuv párnáid lii tehálâš jieijâs eenikielâ oppâm lasseen ton siäilum.	UuŠccbi sââŠjest åårrjid lij vääžnai jiiŠjjes jieŠnnǩiõl mättjem lââzzen tõn seillmõš.
Eenikielâ lii ulmui čoonâs jieijâs kulttuurân, identiteettân já suuhân.	JieŠnnǩiõl lij ooumže čõnstõk jiiŠjjes kulttuure, identiteette da ruåđid.
Tast lii merhâšume meiddei tiäđu, jurdâččem já kreatiivlâšvuođâ kielân.	Tõst lij miârktõs še teâđ, jorddmõõžž da raajjâmvuâđlaž ǩiõllân.
Kielâ lii tehálâš puohâin aarâhšoddâdemtooimân. Tot lii vuáruvaikuttâs riäidu já čoovdâ puoh oppâmân.	Ǩiõll lij vääžnai pukin håiddâkksai peâmmtoimmjumuužžin, tõt lij vuârrvaaiktõõzz neäŠvv da lokkčooud puknallšem mättjumužže.
Suomâst láá sämmilâšperruuh, main párnáá vuosâkielân lii sämikielâ, mii lii siämmást meiddei kuohtui vaanhimij eenikielâ já perruu päikkikielâ.	LääŠddjânnmest lie sääŠmpiârri, koin päärnai vuõssǩiõllân lij sääŠmǩiõll, kååŠtt lij seämmast še kuhttui puärrsi jieŠnnǩiõl da piârri dommǩiõll.
Páárnáš uáppá suomâkielâ maŋeláá táválávt škoovlân monâdijn.	Päärnaž mättai lääŠddǩiõl mâŋŋlubust takainalla škooule mõõneest.
Aarâhšoddâdmist puáhtá páárnáš ovdediđ já nanodiđ sämikielâ maaŋgâpiälásâš kielâkevttimtilálâšvuođâi pehti.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnaž vuäitt õõudeed da raŠvveed sääŠmǩiõlâs määŋgbeäŠllsai ǩiõlâânnemnaali mieŠldd.
Iänááš sämmilâšpárnááh šaddeh kyevti kielâ já kulttuur perruin.	Jäänaž sääŠmpäärnain šâdd kueiŠt ǩiõl da kulttuur piârrjin.
Sij uáppih kyehti- tâi joba kulmâuv kielâ šoddâmis maŋa.	Sij mättje kueŠhtt - leŠbe juŠn koumm ǩiõl šõddâm rääŠjest.
Sämikielâlâš aarâhšoddâdmist kuávdášlâš rooli lii párnáá simultaansâš maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlâš identiteet tuárjumist nuuvt, et páárnáš olá škoovlân monâdijn šiev kielâtááiđu vâi puáhtá uásálistiđ sämikielâlâš máttááttâsân.	SääŠmǩiõllsest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij kõõskâs rool päärna simultaanlaž, määŋgǩiõlsâžvuõđ da ǩiõlvuađlaž identiteett tuäŠrjjumuužžâst nuŠt, što päärnaž âstt škooule pueeŠr ǩiõlsilttumuužž što vuäitt vuäŠssõõttâd sääŠmǩiõllsaž mättʼtõzze.
3.2.	3.2.
Sämikielâ kielâpiervâlkielân Kielâpiervâl lii vuálá škovlâahasijd kielâucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum peivitipšosaje, mast lii viggâmuš sirdeđ uhkevuálásâš kielâ párnáid sárnumáin sijjâm tom ubâ ääigi aalgâ rääjist, veikkâ sij iä iberdiččiigin kielâ kielâpiervâlân puáđidijn.	ǨiõllpieŠss lij vueŠll škooulâkksaid ǩiõl beäŠlest uuŠccab naroodd leŠbe alggmeeŠr päärnaid tarǩǩuum peiŠvvhåiddpäiŠǩǩ, koŠst vaarvuâŠllsaž ǩiõl kåitta serdded päärnaid maisteeŠl tõn sijjid čõõđ ääiŠj aalǥâst ääŠljjeeŠl, håt- i sij jie fiŠttječče ǩiõl ǩiõllpieŠssä puäđeest.
Kielâpiervâlist kevttih kielâlávgumvuáháduv.	ǨiõllpieŠssest ââned ǩiõl-lauggtemnääŠl.
Lii čielgâm, et kielâpiervâltoimâ lii šiev vyehi uhkevuálásâš kielâi iäláskittemviggâmušâin.	ǨiõllpieŠsstoimmjumuš lij vuõinnum pueŠrren nääŠllen vaarvuâŠllsai ǩiõli jeäŠlljâttmuužžâst.
Kielâpiervâlpargeeh sárnuh tuše sämikielâ, iäge sij jurgâl sárnumijdis suomâkielân ubâ aalgâstkin, ko párnááh iä vala ibbeerd sii.	ǨiõllpieŠssest mainsted pâi sääŠmǩiõl, ij-ga personkåŠdd jåårǥǥlââdd mainnseezz lääŠddǩiõlle ni aalǥâst, ko päärna jie võl tõn fiŠtte.
Pargeeh tuárjuh kielâ oppâm aicâlmistmáin sárnumis lihâstuvâiguin, saanij tiäduttâsâiguin, kuvijguin, tiŋgâiguin, lauvluiguin já lihâstâsâiguin.	Ǩiõl mättjumuužž tuäŠrjjeed tulǩǩeeŠl mainstumuužž seäveeŠl, jiõnneeŠl, kaartivuiŠmm, neäŠvvaivuiŠm, lauŠlljivuiŠm da likkeelŠl.
Meid pargeeh sárnuh koskânis tuše kielâpiervâlkielâ.	Še persoonkåŠdd maainâst kõskkneezz pâi ǩiõllpieŠss ǩiõl.
Ko passiivlâš kielâtááiđu ovdán, ruokâsmuvá páárnáš kuuloold aktiivlâš kielâ kevttimân.	Passiivlaž ǩiõlsiltteem õuddnem mieŠldd päärnaž tuõstškuätt siõmmnai siõmmnai aktiivlaž mainstumužže.
Pargeeh tipteh párnáá oppâđ kielâ aaibâs ráávhust.	Päärna uuŠvded mättjed kiõl jiiŠjjes hoodd mieŠldd.
Párnái koskâsâš kielân lii távjá suomâkielâ.	Päärnaikõskksaž ǩiõllân lij täuŠjja lääŠddǩiõll.
Hástusin liiuv finniđ párnáid sárnuđ meid koskânis sämikielân.	VâŠǯǯelvuõttân lij vuäŠǯǯad päärna kommunkâstted še kõskkneezz sääŠmǩiõlle.
3.3.	3.3.
Sämikielâ oppâm ohtsiih ulmeh	SääŠmǩiõl mättjem õhttsaž täävtõõzz
Piäiválâš tooimâi ohtâvuođâst kielâ tuáimá riäidun, ij jiešárvun.	JuõŠǩǩpeiŠvvsai tuåimi õhttvuõđâst ǩiõll toimmai neäŠvvan, ij jiõčč ärvven.
Aarâhšoddâdmist párnáá kielâ ovdánem ovdeduvvoo jieškote-uvlágán tooimâi pehti.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärna ǩiõl õuddnumuužž õõudeed jeeresnallšem tuåimi mieŠldd.
Aarâhšoddâdmist páárnáš	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnaž
• naanood jieijâs sämmilâš identiteet já kulttuur	 raŠvvad sääŠmidentiteettes da kulttuures
• oovded maaŋgâpiälásij kielâkevttimmáhđulâšvuođâi vievâst jieijâs kielâ piäiválâš tooimâin; páárnáš savâstâl, koijâdâl já muštâl jieijâs jurduin, tobdoin, tuoivuin	 õõudâsviikkâd määŋgbeäŠllsa ǩiõlâânnemvueittemvuõđi veäkka ǩiõlâs juõŠǩǩpeiŠvvsain tuåimin; päärnaž saǥstââll, kõõjjâd da maainâst jiiŠjjes jurddjin, tobddmuužzin, äŠjstõõzzin
• uážžu vijđáht tiäđu já hárjánâm jieijâs kielâst, kulttuurärbivyevist já historjást sehe tobdá ton	 vuäŠǯǯ veeidas teâđ da kiõŠččlâsttmuužž jiiŠjjes ǩiõlâst, kulttuurärbbvuõđâst da
mávsulâžžân	historiast da ǩiõččlâŠstt tõn ärvvsõs 䊚šen
• ruokâsmuvá kevttiđ já ovdediđ aktiivlávt kielâ	 tuõstškuätt âânnet da õõudeed aktiivlašnalla ǩiõl
• oovded jieijâs kielâlâš tiäđulâšvuođâ	 õõudâsviikkâd ǩiõlvuađlaž tiâttmuužžâs
Párnáá kielâoppâm tááhust lii tehálâš, et peerâ, suuhâ já siärvádâh láá mietimielâliih kielâ oppâmân já tuárjuh tom aktiivlávt.	Päärna ǩiõlmättjem diõtt lij vääžnai, što piâr, ruått da õhttsažkåŠdd šeâttâtte ǩiõl mättjumužže miõđâlt da tuäŠrjjee tõn aktiivlažnalla.
Párnáá sämikielâ nanodem riäiduh:	Päärna sääŠmǩiõl ravveem neäŠvv:
• mainâseh, muštâlusah, párnáimainâseh, kukkâseh, iärvádâsah, tiivtah	 mainnâz, arvvtõõzz, tiivtt
• roolisierâdmeh, nukketeatter, čaittâlem	 roolsiõr, kuuhlâžteatter, čuäjjtõõlmõš
• muusik, juáiguseh, leuŠddeh, livđeh, lavluuh	 musiikk, jooik, leeuŠd, livđet, laulli
• vaanhimijguin, huolhijguin já siärváduvváin ärbivuáválâš ihejurâmân kullee maaŋgâpiälásiih kielâkevttimtilálâšvuođah: pargoh, tuoijum, luándust jotteem, lávustâllâm, määđhih, kuáhtáá	 puärrsi, ruåđi da õhttsažkåŠddvuiŠm ärbbvuâđlaž eeŠjj-jårrõzze koŠlle õŠhtte määŋgbeäŠllsa ǩiõlâânnemvueŠjj: tuââŠj, ǩiõŠtt - tuâŠjai raajjmuš, luâđastliikkumuš, kåvvstõõllmuš, mieŠccest jååttmuužž, kaaunõõttmuužž, kõŠlljumuužž da šõddmuužž
• čaallum sämikielâ oinum ohtâduv fyysilâš pirrâsist (almottâsah, plakateh, kovetaavluh, koolbah jna..)	 ǩeŠrjjtum sääŠmǩiõl kuâsttjumuš õõutilooǥǥ fyyslaž pirrõõzzâst (ilmtõõzz, peåggtõõzz, kaart, ǩõõlbb dnõ.)
• kolliistâlmeh kirjeráájust já museost	 ǩeŠrjjpõõrtin da muzein kõŠlljumuužž
• vuáruvaikuttâs jieškote-uv ahasij sämipárnáiguin	 vuârvaaiktõs jeeresâkksai sääŠmpäärnaivuiŠm
• ovtâspargo eres aarâhšoddâdemohtâduvâiguin, kielrâstenijguin já - ejijguin, säämi mediain, servikuddijn já servijguin	 õhttsažtuâŠjj jäŠrrsi håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi, ǩiõllristtjeäŠnn da - eeŠjj, säŠmmla media, sieŠbrrkååŠddi da õhttõõzzi vuiŠm
• vaanhimáid uáivildum savâstâllâm- já škovlimtilálâšvuođah	 saǥstõõllmuš - da škoouljemsõddmuužž puärrsid
3.4 Argâpeeivi ovdâmeerhah kielâ oppâm oovdedmân	3.4 ArggpeeiŠv õuddmiârkk ǩiõl mättjem õõudâsviikkmužže
Mietimielâlâš já torvolâš tile sehe rävisulmuu já párnáá koskâsâš luáttámuš já täsiárvu ruokâsmiteh párnáá aktiivlâš kielâkevttimân.	Miõđlaš, staanlaž påread di vuõrâsoummu da päärna kõskksaž naŠddjõs da tääŠzzärvv smellkâstte päärna aktiivlaž ǩiõl âânnmužže.
Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuođâ ovdánmân kalgeh leđe sust ennuv maaŋgâpiälásiih kielâkevttimmáhđulâšvuođah puohâi tooimâi ohtâvuođâst.	Päärna ǩiõlvuađlaž teâđstumuužž õuddnumužže päärnast ferttai leeŠd jiânnai määŋgbeäŠllsaž ǩiõlâânnem vueittemvuõtt puki tuåimi õhttvuõđâst.
Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuotâ ovdán kieláin sierâddijn, kuhâdijn, lávludijn já uápásmuumáin kielâ sierâlágán haamijd.	Päärna ǩiõlvuađlaž teâđstumuš õuddan ǩiõlin siõreest, tiivtid looǥǥeest, lääuleest da jeeŠresnallšem ǩiõl ååblǩid tobddstõõđeest.
Kielâlâš tiäđulâšvuotâ lááčá vuáđu luuhâm- já čäällimtááiđun.	Ǩiõlvuađlaž teâđstumuš rääjj vuâđ lookkâm - da ǩeŠrjjtem silttumužže.
Rävisolmooš puáhtá távjá huámmášhánnáá sárnuđ páárnážân movdijdithánnáá suu mahten kyevtkoskâsân savâstâlmân.	Vuõrâsooumaž vuäitt täuŠjja vuâmmšekani mainsted päärnže kueŠddtekani suu vuâsttvuârrlaž mainstumuužž.
Lii tehálâš savâstâlmist adeliđ ääigi párnáá jieijâs jurduid já muštâlussáid.	Saǥstõõllmuužžâst lij vääžnai uŠvdded äiŠǧǧ päärna jiiŠjjes juŠrddjid da mainnsid.
Rävisolmooš kalga tiäđulávt kiddiđ huámášume jieijâs kielâkevttimân, vâi tot ličij nuuvt maaŋgâpiälásâš ko máhđulâš.	Vuõrâsoummu ferttai teađsteeŠl vuâmmšed jiiŠjjes ǩiõl âânnmužž, što tõt leŠčče nuŠt määŋgbeäŠllsaž ko vuäitt.
Párnáiguin puáhtá piäiválávt hárjuttâllâđ kielâ oovtâst el.	PäärnaivuiŠm vuäitt juõŠǩǩpeeiŠv harjtõõttâd ǩiõl õõutsââŠjest jm.
lavlui, laavlâsierâdemij já kukkâsij vievâst.	laullji, laaulsiõri da tiivti veäkka.
Párnái kielâkevttimtilálâšvuođâi maaŋgâpiälásâžžân tohâmân puáhtá párnáid jyehiđ ucebáid juávhoid ovdâmerkkân ave mield..	Päärnai ǩiõlâânnemnaali määŋgbeäŠllsen čõõđtumužže päärnaid vueitet jueŠǩǩed uuŠcces ärttlid õuddmiârkkan ââŠjj mieŠldd.
Távjá toh párnááh, kiäin sämikielâ ij lah vala meendu nanos, sárnuh koskânis mielâstis suomâkielâ.	TäuŠjja tõk päärna, koin sääŠmǩiõl ilŠla võl čuuŠt raavâs, mainnste kõskkneezz miõlstes lääddas.
Juávhui hammim ohtâvuođâst taah párnááh juáhhojeh sierânâs juávhoid sämikielâ kevttim naanoodmân.	Ärttlid raajeest täid päärnaid piijât jeeŠres ärttlid sääŠmǩiõl âânnem raŠvveem diõtt.
Ucebijn juávhuin lii eenâb äigi kieđâvuššâđ párnáá jieijâs vuáttámušâid, tobdoid tâi tuše peri savâstâllâđ.	UuŠcces ärttlin jäänab äiŠǧǧ ǩiõttʼtõõllâd päärna jiiŠjjes ǩiõŠččlâsttmuužžid, tobddmuužžid leŠbe pâi mainsted.
Kielâ máttááttellee párnáiguin tobdoi uáinusân pyehtimist kevttih pargeeh iššeen kuuvijd, lihâstuvâid, jienâid, sevimijd já muštâleh siämmást magareh tuáváduvah toid kuleh.	Ǩiõl mättʼtõõtti päärnaivuiŠm tobddmuužži õudde puhttmest ââned veäŠǩǩen kaartid, likkumuužž, jiõnid, seäŠvvmõõžž da mainsted seämmast måkam fittõõzz tõid kolle.
Ärgis páárnáš taarbâš eenâb ääigi já torjuu sárnumist.	ÄäŠrjez päärnaž taarbaš ääiŠj da tueŠrjj mainstumuužžâst.
Tane lii tehálâš, et puoh savâstâllâmtilálâšvuođah suin kiävttojeh aktiivlávt ävkkin.	Tõn diõtt lij vääžnai, što puk saǥstõõllâmnääŠl suin âânet äuŠǩǩen aktiivlažnalla.
Täsiviärdásii já torvolii kontakt läčimân puáhtá pargee asâttiđ jieijâs fyysilávt párnái táásán lättei.	Tääzzverdsaž da staanlaž kontaatk raajjmužže tuâŠjjlaž vuäitt šiõttõõttâd päärnai fyyslaž täzze šâŠldda.
Párnááh väldih älkkeebeht kontakt já rävisolmooš puáhtá pyerebeht kuldâliđ já savâstâllâđ siiguin.	Päärna väŠldde kontaaktt heâlpben da vuõrâsooumaž vuäitt ciŋlmõõvvâd kulddled da saǥstõõllâd siŠjjivuiŠm.
Rävisolmooš stivree aktiivlávt párnái sierâdemtilálâšvuođâid já siämmást tuárju sii sämikielâ kevttim.	Vuõrâsooumaž ohjjad aktiivlažnalla päärnai siõrršõddmuužžid tuäŠrjjeel seämmast päärnai sääŠmǩiõlâânnmuužž.
Pargeeh sárnuh uccâ párnáid ennuv jieškote-uvlágán tipšotilálâšvuođâin (el.	Siõm päärnaid mainsted jiânnai jeeŠres håiddšõddmuužžin (jm.
lippâr lonottem, posâdâttâm já kárvudâttâm ohtâvuođâst) já siämmást nomâtteh jieškote-uv ruummâšoosijd já káárvuid.	njuõʒʒikvaajtem, põõzzõõttmuužž da teâvõõttmuužž õhttvuõđâst) nõõmteeŠl seämmast jeeŠres roopp- pieŠǩǩid da pihttzid.
Keevâtlâš ovdâmeerhah kielâlâš tiäđulâšvuođâ oovdedmân: Kielâ jienâdâhrááhtus: Kukkâsij já laavlâsierâdmij iššijn páárnáš uápásmuvá sämikielâ jienâduvváid já njuolgâdussáid, maht jieškote-uv jienâduvâid puáhtá ovtâstittiđ.	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk ǩiõlvuađlaž teâđstumuužž õõdâsviikkmužže: Ǩiõl jiõnneemraajâlm: Tiivti da laaulsiõri veäkka päärnaž tobddstââtt sääŠmǩiõl jiõnnõõzzid da sääntuâŠjaid, mäŠhtt jeeŠresnallšem jiõnnõõzzid vuäitt õhttõõllâd.
Kukkâsijguin, main láá jieškote-uvlágáneh sänipaarah (sänipaarah, moh iäráneh nubijnis oovtâ jienâduv vuáđuld) puáhtá adeliđ páárnážân oonâid tast maht jienâduvâid kalga kevttiđ saanij sierriistâlmân.	Jeeresnallšem sääŠnnpaarid (säännpaar, kook rätkje kueimstes õõut jiõnnõõzz vuâđalt) siskldeei tiivti veäkka vueitet uŠvdded päärnže peäggtâŠstted tõst mäŠhtt jiõnnõõzzid ââned saani räätktõõllmužže.
Tágáreh kukkâseh láá el.	Näkam tiivtt lie jm.
tavesämikielâst:	tâŠvvsääŠmǩiõlâst.
Saanij šoddâm: Párnáá tiäđulâšvuođâ saanij haamijn já saanij šoddâmist puáhtá ovdediđ sierâlágán hárjuttâsâiguin;	Saani raajõõttmuž: Päärna teâdstumuužž saani åbblǩin da saani raajõõttmuužžâst vueitet õõudeed jeerenallšem harjtõõzzivuiŠm;
• kuálussänihárjuttâsah, ovdâmerkkân tavesämikielâst; guollemuorra – muorraguolli	 õhttõs- sääŠnnharjjtõõzz, õuddmiârkkan tâŠvvsääŠmǩiõlâst; guollemuorra - muorraguolli
• luándujienâid sulâstittee sänihárjuttâsah.	 luâđ jiõnid muušttʼ teei sääŠnnharjjtõõzz.
Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Dappasii gappasii duike Eallu-laavlâ	ʼuddmiârkkan tâŠvvsääŠmǩiõlâst; Dappasii gappasii duike Eallu- laaul
4.	4.
Säämi kulttuur já identiteet	SÄÄŠMKULTTUUR DA IDENTITEETT
4.1.	4.1.
Säämi páárnášvuotâ já šoddâdem	SäŠmmlaž pärnnpoŠdd da peâmm
Ärbivuáválávt sämiperrui vaanhimáid já párnáid šoodâi kieres koskâvuotâ ohtsijd piäiválâš pargoid porgâdijn.	Ärbbvuõđ mieŠldd sääŠmpiârrjin puärrsin da päärnain šõdde âlddsõõzz õhttsaž juõŠǩǩpeiŠvvsain tuâŠjain.
Vanhimeh stivrejii párnáid siämmást, ko sist lijjii jieijâs pargoh.	Päärna ohjjee seämmast, ko vuõrâsoummin lääi jiiŠjstez tuâŠjj.
Sierâdmáin páárnáš oopâi sosiaallâš tááiđuid, porgâđ pargo, kevttiđ luándu riggoduvâid já piergiittâllâđ korrâ luándust.	Siõreest päärnaž mättji sosiaalaž čeäŠppvuõtte, tueŠjjeed tuââŠjj da âânnet luâđ reeǧǧesvuõđid da pirǧǧeed kõõrâs luâđâst.
Säämi šoddâdmist tiäduttui sosiaallâš aiccâmnahcâ, eres ulmui vuotânväldim sehe pargo já sierâdem pehti oppâm.	SäŠmmlaž peâmmʼmuužžâst ainsmâtte sosiaalaž vuâmmšemooddaid, kueiŠmi lokku väŠlddmužže di tuââŠj da siõr mieŠldd mättjumužže.
Säämi šoddâdem kuvvij eromâšávt epinjuálgu šoddâdem.	SääŠmpeâmmʼmuužž karttʼtii jeeŠrben vuõiǥteŠmes peâmmʼmuš.
Párnááh oppii huámmášhánnáá väldiđ ovdâsvástádâs porgâmijnis já oromijnis oovtâst perruin já pirrâsáin.	Päärna mättje vuâmmšekani väŠldded västteemvuõđ tuâŠjaineezz da åårrmest õõutsââŠjest piârrjest da pirrõõzzâst.
Säämi šoddâdemärbivyevist láá vala spejâlistmeh onnáá peeivi šoddâdmist.	AnnʼjõžpeeiŠv peâmmʼmuužžâst peelkâd võl sääŠm peâmmärbbvuõtt.
Páárnáš šoddâduvvoo anneeđ áárvust puoh ulmuid.	Päärnaž mättʼteed uŠvdded pukid oummid äärvv.
Ulmui lasseen kalga kunnijâttiđ meiddei luándu.	Cisttjumuš šâdd oummi lââzzen luõttu.
Párnááh iä njuolgist rävvejuu pic sijjân muštâluvvojeh tábáhtusah já mainâseh, maid eres ulmuid lii tábáhtum.	Päärna jeät vuõiǧǧest vuäŠppest peŠce suŠnne mainsted šõddmuužžid da mainnsid jäŠrrsid lij šõddâm.
Ulmuu šoddâm já ovdánem ulmen lii maaŋgâpiälásâš persovnlâšvuotâ já vijđes mättim.	Oummu šõddmuužž da õuddnumuužž täävvtõzzân lij määŋgbeäŠllsaž persoonlažvuõtt da veeidas silttumuš.
Tai jiešvuođâi oovdedmân viggoo šoddâdemtooimâiguin ovdediđ párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnaavcâ, vâi sun piergiiččij uđđâ já fakkist puáttee tilálâšvuođâin.	Tääi ooddai õõudâsviikkmužže peâmmtuåimivuiŠm kååitad õõudeed päärna vuâmmšõõttâm - da jiõččärvvstõõllmušoodd, što son pirǧǧeŠčče ođđ kroota puõŠtti šõddmuužžin.
Noonâ jieštobdo, čielgâ uáinu alnestis já noonâ identiteet išedeh párnáá toimâđ jieijâs iävtui já tááiđui mield sehe olssis luándulâš vuovvijn.	Raavâs jiõččtobddmuš, čiõlǥâs jiõččkartt da raavâs identiteett veäǩǩad päärna toimmjed jiiŠjjez õudlõõzzi da čeäŠppvuõđi mieŠldd di jiõŠcces luâđlaž nääŠleld.
Šiev täiđimmnahcâ meeccist, savâstâlmijn já juurdâšmist láá velttidmettumeh šiev eellimhaldâšem tááhust.	PueŠrr teäŠttemoodd mieŠccest likkeest, saǥstõõllmuužžin da jurddjin lie viâltʼtemes pueeŠr jieŠllem vaalđšem diõtt.
Säämi šoddâdmist šiev aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ lasseen láá áárvust noonâ jieštobdo já identiteet, vijđes mättim, vuáhádume, sosiaallâšvuotâ já kuáhtulâšvuotâ.	SäŠmmlaž peâmmʼmuužžâst uuŠvdet äärvv pueeŠ vuâmmšõõttâm - da ärvvstõõllmušoodd lââzzen raavâs jiõččtobddmužže identiteette, veeidas silttumuužž, šiõttâmvuõđ, sosiaalvuõđ da mäŠrddnalla vuõd.
Olesváldálâš ulmen lii ovdediđ párnáá jiečânâs piergim elimist ohtuunis já iärásijguin.	OŠbbväŠlddsaž täävvtõzzân lij õõudeed päärna jiõččvuađlaž jieŠllmest pirǧǧumuužž õhttu da õõutsââŠjest jäŠrrsi vuiŠm.
Jiečânâs cevzim váátá keevâtlâš tááiđui haldâšem lasseen psyykkilâš kiärgusvuođâ já osko toos, et vaja, máttá já kávná čuávdusijd vädisvuođáid já luáttá toos, et puoh aašijd puáhtá oppâđ.	JiõŠččvuâđtlaž pirǧǧmuš õõlǥad tueŠjjeemnääŠl čeäŠppvuõđi vaalđšemvuõđ lââzzen psyykklaž vaalmâsvuõđ da ååskk tõzz, što vuäitt, silttâd da käunn räŠtǩǩumuužžid proŠbleeŠmid da naŠddjââtt tõzz, što puk vuäitt mättjed.
Ärbivuáválávt säämi siärvusist lii suuvâst já siärvusist párnáá šoddâdemvuoigâdvuotâ já – ovdâsvástádâs.	SäŠmmlaž õhttsažkååŠddest lij ärbbvuõđ mieŠldd ruåđin da õhttsažkååŠddest päärna peâmmvuõiggâdvuõtt da - vasttumuš.
4.2.	4.2.
Sämmilij kulttuuráárvui sirdem	SäŠmmlai kulttuuraarvi vääŠltumuš
Sämmiliih ovtâsteh kulttuurlâš áárvuid tegu kielâ, identiteet, luándu já suuvâ.	SäŠmmlaid õhttee kulttuurlaž äärvv mâŠte ǩiõll, Identiteett, luâtt da ruått.
Säämi kulttuurân kuleh meiddei ärbivuáváliih iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nuurrâm já tyejeh.	Säämkulttuure kolle še äŠrbbvuõđ mieŠlddsa jieŠllemvueŠjj mâŠte puäʒʒhåiddmuš, kueŠllstumuš, meäŠccjumuš, uussmõš da ǩiõttʼtuââŠj.
Kulttuur lii meiddei säämi eellimvyehi.	Kulttuura lij še säŠmmlaž.
Sämmilij eellimvyehi, kulttuur já ärbivuáváliih iäláttâsah láá aaigij mield nubástum.	SäŠmmlai jieŠllemnääŠll, kulttuur da äŠrbbvuõđ mieŠlddsa jieŠllemvueŠjj lie mutšõõvvâm ääiŠj mieŠldd.
Ärbivuáválij tiäđui já tááiđui oppâm ij innig sirdâšuu perrust luándulávt párnáid.	Ärbbvuâđlai teâđai da čeäŠppvuõđi mättjumuš ij sirddu teäŠnab piârrjest luađâlt päärnaid.
Säämi kulttuur siäilum váátá tááláá ääigi-uv ärbivuáválij tiäđui já tááiđui, sehe jiegâlâš uáiviomâduv sirdâšem puátteid suhâpuolváid.	SäŠmmla kulttuur seillmõš õõlǥad še annʼjõõžžâst ärbbvuâđlaž teâđai da čeäŠppvuõđi, di vuõiŋŋlaž jeällmõõžž serddmõõžž puõŠttjid puõlvvõõǥǥid.
Säämi ärbivuáválâš tiettim lii ubâlâšvuotâ, mii lii čonâsân ulmui já luándun.	SäŠmmlaž äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž tiâttmõš lij obbvuõtt, kååŠtt lij čõnnum ooumže da luõttu.
Säämi tiäđuh, tááiđuh já áárvuh sirdâšuveh iänááš tooimâi já tobdoi pehti sehe njálmálâš ärbivyehin suhâpuolvâst nuubán.	SäŠmmla teâđ, čeäŠppvuõđ da äärvv serddje vuõŠsssââŠjest tuåimi da tobddmuužži mieŠldd di njälmmlaž ärbben puõlvvõõǥǥâst nuŠbbe.
Säämi tiettim tuálá siste tiäđu elimist piergiimist.	SäŠmmlaž tiâttmõš siisǩâld teâđ jieŠllmest pirǧǧumuužzâst.
OA algâaalmugjulgáštâsâst páhuduvvoo, et algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ iäláskittiđ jieijâs kulttuuräärbi já vuovijdis já máttááttiđ taid puáttee suhâpuolváid.	YK:n alggmeeŠrpeäggtõõzzâst cielǩed što alggmeeŠrain lij vuõiggâdvuõtt jeäŠlljâtted kulttuuräärbes da- naalid da mättʼteed tõiŠd puõŠttjid puõlvvõõǥǥid.
Ärbivuovij iäláskittem lii tehálâš sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sämisiärvusij kievrâsmittem, kulttuur jiešiävtulâš vuáhádume (tááláá ohtsâškode hástusáid) já sämmilij pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedem tááhust.	Ärbbvuõđi jeäŠlljâttmuš lij vääžnai säŠmmlai jiõččmieŠrreem vuõiggádvuõđ, sääŠmõhttsažkååŠddi viõǥsmâttem, kulttuur jiõŠččmääinlaž šiõttmõõžž (annʼjõž-õhttsažkååŠdd vâŠǯǯlõõzzid) da säŠmmlai puârastpirǧǧumuužž da tiõrvâsvuõđ õõudeem diõtt.
Ohtsâškode pissoo ráhtusáid kalga lääččiđ iävtuid sämmilij kulttuurij ovdánmân; ovdâmerkkân kielâ- já kulttuurohjelmij, sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs škovlim- já ovdedemohjelmij pehti.	ʼhttsažkååŠdd põõžži raajlmid ferttai raajjâd õuddldõõzzid säŠmmlai kulttuur õuddnumužže; õuddmiârkkan ǩiõll- da kulttuurproggraammi, sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuõl škooultjem- da õõdâsviikkâm proggraammi mieŠldd.
Aarâhšoddâdmist páárnáš váldá säämi kulttuuráárvuid olssis.	Päärnaž ânškuätt håiddâkksai peâmmʼmuužžâst säŠmmlaid kulttuuraarvid.
Aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá čuávvoo kulttuurárvoid, moh láá čovgâ ohtâvuođâst nubbijsis:	Håiddâkksai peâmmtoimmjumuš lie puõŠtti kulttuuräärvv, kook lie ǩiiddõs õhttvuõđâst kueiŠmmses:
- Siärvuslâšvuotâ	- Luâttõhttvuõtt
- Luánduohtâvuotâ - Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu	- ÄŠrbbvuõđ mieŠlddsa jieŠllemvueŠjj da pirǧǧumuš
- Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ	- SooǥǥbieŠli kõskksaž tääŠzzärvv da ooumažvuõtt
- Ráávhu já soovâdvuotâ - Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ	- Rääuh da suåvâdvuõtt
Identiteet hámášuvá vuáruvaikuttâsâst eres ulmuiguin.	Identiteett šâdd vuârrvaaiktõõzzâst jäŠrrsi oummivuiŠm.
Párnáá identiteet asâtteijen tuáimih sunjin teháliih ulmuuh.	Päärna identiteett miertõõlljen toimmje päärnže vääžnai oummu.
Aldasiärvádâh já eenâblohokulttuur vaikutteh perruu vuáhán hammiđ párnáá identiteet.	ÂlddõhttsažkåŠdd da väŠlddkulttuur vaaikte piârri naaŠlid mueŠǩǩeed päärna identiteett.
Perruu kiävttám kielâ vaikut meiddei identiteet ovdánmân.	Piârrjest vaaldšeei ǩiõl vaaikte še identiteett õuddnumužže.
Identiteet hámášume vuáđuduvá čielgâ uáinun alnestis.	Identiteett sõddâm vuađđan lij čiõlǥâs jiõččkartt.
Ko ulmust lii čielgâ uáinu alnestis, sun tiätá mon juávkun sun kulá já čoonnâs.	Ko oummust lij čiõlǥâs jiõččkartt, son tiatt koonn ärttla son kooll da čõõnââtt.
Noonâ hyelkki- já peerâkoskâvuođah nanodeh siärvuslâšvuođâ já siärvusân čonâsume.	Raavâs ruått- da piârkõskkvuõđ ravvee õhttsažkåŠddvuõđ da õhttsažkåŠdda čõõnõõttmuužž.
Olmooš viekkiistâl jieijâs identiteet nuuvt jieijâs siärvusist ko ton ulguubelnuv.	Ooumaž vieŠssad identiteettes nuŠt jiiŠjjes õhttsažkååŠddest ko tõn åålǥbeäŠlnn še.
Pyereest tuáimee identiteet váátá tom, et olmooš puáhtá tubdâđ sust lemin siämmáid madduid já algâpuáttim ko láá iärásijn siämmáá algâpuáttim omâsteijee ulmuin.	Puârast toimmjeei identiteett õõlǥad, što ooumaž vuäitt tobddad, što suŠst lie seämma vuäddaz da alggpuattmõš ko järrzin seämma alggpueŠttmest åårai oummin.
Säminuorâid kyeskee tutkâmušâst páhuduvvoo, et säämi identiteet puáhtá tiettuđ maaŋgâ tääsist: 5.	SääŠmnuõrid kuõskki tutǩǩumuužžâst cieŠlǩed što säŠmmlaž identiteett vuäitt kuâsttjed jeeŠres tääzzin: 5.
Olmooš tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân.	Persoon ǩiõččlâŠstt säŠmmlažvuõđ luâđližžen.
Sust lii täsitiäddusâš säämi identiteet já sun máttá jieijâs kielâ já tobdá kulttuur.	SuŠst lij tääzzteäŠddláž säŠmmlaž identiteett da son silttâd ǩiõlâs da siisǩâd kulttuures.
4.	4.
Olmooš máttá sämikielâ, mut ij tuubdâ kulttuuris eres uásisuorgijd.	Persoon silttâd sääŠm ǩiõl, le-ša ij toobbd jeeŠres kulttuures vueŠssvuuŠvdid.
3.	3.
Olmooš haaldâš oovtâ kulttuuris uásisyergi pyereest.	Persoon vaaldaš õõut kulttuures vueŠssvuuŠvd puârast.
2.	2.
Olmooš tobdá säämi identiteettis tiiŋgâi pehti.	Persoon kiõččlâŠstt säŠmmla identiteettes neäŠvvai mieŠldd.
1.	1.
Olmooš tiäđuušt säämi tuávážis, mut ij haalijd pyehtiđ tom uáinusân.	Persoon teâđast jiiŠjjes säŠmmla tuââǥǥbu, le-ša ij haaled puhtted tõn õudde.
Aarâhšoddâdem tuárju paaihij šoddâdem já välmee uđđâ suhâpuolvâid toimâđ uđđâáigásâš sämisiärvusist.	Håiddâkksai peâmmtuâŠjj tuäŠrjjad dommpeâmmʼmuužž da vaalmašt ođđ puõlvvõõǥǥid toimmjed ođđäiggsaž sääŠmõhttsažkååŠddest.
Kuávdášlâš pargon lii sirdeđ tiäđu sämmilijn aalmugin, kulttuurärbivyevi já eellimvyevi positiivlâš vuovvijn nuuvt, et páárnáš tarvan jieijâs kulttuurân já tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân.	Kõskksaž tuâŠjjan lij väälted teâđ saaŠmin meeŠrrân, kulttuurärbbvuõđin da jieŠllemnääŠlin positiivlažnääŠleld nuŠt, što päärnaž ǩiddân jiiŠjjes kulttuure da ǩiõččlâŠstt säŠmmlažvuõđ luâđližžen.
Keevâtlâš ovdâmeerhah kulttuuridentiteet naanoodmân aarâhšoddâdmist:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk kulttuur- identiteett ravvumužže håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• párnáá áiccu- já árvuštâllâmnaavcâ ovdedem läčimáin jieškote-uvlágánijd tilálâšvuođâid, main páárnáš uážžu iskâdiđ já ovdediđ jieijâs tááiđuid, mättim, tobdoid	 päärna vuâmmšem- da ärvvstõõllmušooddai õõudâsviikkmuš raajeel jeeŠresnallšem šõddmuužžid, koŠst päärnaž vuäŠǯǯ ǩiõččlâstted da õõudâsviikkâd čeäŠppvuõđid, silttumuužž, tobddmuužžid
• noonâ hyelkkikoskâvuođah	 raavâs ruåttkõskkvuõđ
• sämmilij tiäđui já tááiđui máttááttem ärbivyevimättei jođettâsâst	 säŠmmlai teâđai da čeäŠppvuõđi mättʼtumuš ärbbvuõđ čieŠppi vuäpstõõžžâst
• tiätu sämmilij ohtsii historjást ohtân aalmugin neelji väldikode kuávlust	 tiâtt äŠmmlai õhttsaž historiast õhttân meeŠrrân neeljj väŠlddkååŠdd vuuŠvdest
• uápásmuđ äijihij já ááhui eellim jieškote-uv muddoid	 tobbdstõõđât maaddârääiŠji jieŠllem jeeŠres pââŠjid
• noonâ koskâvuotâ kielâjuávhu jesânáid	 raavâs kõskkvuõtt ǩiõllärttel vuäŠsslaid
4.2.2 Siärvuslâšvuotâ	4.2.2 ʼhttsažkåŠddvuõtt
Sämmilijn lii noonâ siärvuslâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin, suuvâ jesânijn já sii aassâmsoojijn.	SäŠmmlain lij raavâs õhttsažkåŠddvuõtt da teâđstumuš jiiŠjjes vuäddain da sooǥǥ vuäŠsslain da siŠjji jeäŠllsââŠjin.
Oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo perrui šadda ohtsii áigápuáđust, oovtâst asâmist tâi perruu historjást.	ʼhttekuullâmtobddmuš piârrja šâdd õhttsaž pirǧǧumuužž, õõutsââŠjest jällstumuužžâst leŠbe piârri historiast.
Säämi kulttuurist peerâ lii vijđes sosiaallâš siärvus, mast hyelkkikoskâvuođah já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo láá eromâš teháliih.	SääŠmkulttuurest piâr lij veeidas sosialaž õhttsažkåŠdd, koŠst ruåttkõskkvuõđ da õhttekuullâmtobddmuš lie eärben vääžnai.
Tavesämmilijn já nuorttâsämmilijn peerâ lii ärbivuáválávt hámášum maaŋgâ suhâpuolvâst.	TâŠvvsäŠmmlain da nuõrttsäŠmmlain piâr lij ärbbvuõđ mieŠldd šõddâm tääujab puõlvvõõǥǥâst.
Aanaarsämmilijn peerâ lii iänááš vááimuspeerâ.	Aanrõõžžin piârri lij tääuŠjmõsân õõđpiâr.
Toimâlâš šoddâdem naanood suhâpuolvâi koskâsâs siärvuslâšvuođâ.	Toimmjemvuâđlaž peâmm raŠvvâd puõlvvõõǥǥii kõskksaž õhttsažkåŠddvuõđ.
Sämmiláid tehálâš hyelkkivuođâ-, ristvaanhim- já käimivuáhádâh nanodeh párnáá oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.	SäŠmmlaid vääžnai ruått-, risttjeäŠnn da - eeŠjj da käiŠmmjärjstõk ravvee päärna õhttekuullâm tobddmuužž.
Jieškote-uv sämmilâšjuávhui kooskâ láá iäruh ristvanhimij meereest já pargoin.	JeeŠres sääŠmärttli kõõskâlt lie rääŠtktõõzz risttjeäŠnni da - eeŠjji mieŠrin da tuâŠjain.
Ovdâmerkkân nuorttâsämmilâš ärbivyevist ko ristenni tâi risteeči jáámá kalga ristalge rähtiđ riistâ já kyeddiđ tom häävdi oolâ.	ʼuddmiârkkan nuõrttsäŠmmla ärbbvuõđâst risttjieŠnn leŠbe - eejŠjj jäämeest lij päärn tuâŠjjan raajjad ristt ääuŠd õõl da kueŠdded tõt sinne.
Taah vyevih puátih nuorttân ortodoksâlâš oskolduvâst.	Täk vaaiktõõzz puäŠtte nuõrttjest ortodoksiååskâst.
Nuorttâsämmilâš kulttuurist ortodoksâlâšvuotâ tuáimá tehálâš sosiaallistâšume häämmin.	NuõrttsääŠmkultuurest ortodoksiåskk toimmai vääžnai sosiaallâsttem nääŠllen.
Tááláá ääigi siärvuslâšvuotâ lii stuorrâ háástus, ko vuálá 10-ihásijn sämipárnáin paijeel 70 % äässih sämikuávlu ulguubeln.	Annʼjõõžžâst õhttsažkåŠddvuõđâst lij jõnn vâŠǯǯelvuõtt, ko vueŠll 10-âkksain sääŠmpäärnain pâŠjjel 70 % jällste säŠmmlai dommvuuŠvd åålǥbeäŠlnn.
Sämikuávlust eromâšávt aanaar- já nuorttâsämmiliih äässih piäđgui.	SääŠmvuuŠvdest jeeŠrben aanrõš- da nuõrttsäŠmmla jällste peađgai.
Aarâhšoddâdmist lii eromâš tehálâš rooli ton visásmitmist, et páárnáš puáhtá navdâšiđ jiejâs kulttuurist oovtâst siämmáá juávkun kulleiguin.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij eärben vääžnai rool tõn ainsmâŠttmuužžâst, što päärnaž vuäitt âânned kulttuures õõutâst jäŠrrsi ärttla kuuljivuiŠm.
Keevâtlâš ovdâmeerhah siärvuslâšvuođâ naanoodmân aarâhšoddâdmist:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk õhttsažkåŠddllisyyden ravvumužže håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• máttááttâllâđ hyelkkinomâttâsâid rähtimáin jieijâs suhâkáártá	 mätttʼtõõđat ruåttnõõmtõõzzid raajeelŠl jiiŠjjes ruåttkaartt
• uápásmuđ párnái ristvaanhimáid já kaimijd	 tobbdstõõđât päärnai risttjieŠnnid da - eeŠjjid da kääimaid
• uápásmuđ säämi nommâärbivuáhán já noomâ addelmân	 tobbdstõõđât sääm nõmmärbbvuõtte da nõõmm oŠvddmõžže
• mušteđ säämi merkkâpeeivijd	 muuštet säŠmmlaid miârkkpeeiŠvid
• mušteđ huolhij šoddâmpeeivijd	 muuštet ruåđi šõddâmpeeiŠvid
• rähtiđ ohtâduv oovtâ visteet “ siärvusviste ”, mast párnái perruu jesâneh pyehtih čokánistiđ tâi juuhâđ käähvi párnáá pyevtidijn tâi viežâdijn	 raajât õõutilooǥǥ õhttân lõõnnjâst ” õhttsažkåŠddlõõnjj ”, koŠst päärnai piârri da vuäŠssla vuäitte päärna puuteeŠst leŠbe viiǯǯeeŠst išttled da juŠlsted kââŠff
• čovgâ vuáruvaikuttâs jiejâs sämisiärvus jesânijguin; ihejurâmân kullee, pargoh, määđhih, kolliistâlmeh já ohtsiih meriáigásâš tábáhtusah	 kõŠlljet puärrsi kruuggin da puärrsipõõrŧâst  čââpp vuârvaaiktõs jiiŠjjes sääŠmõhttsažkååŠdd vuäŠsslaivuiŠm; eeŠjjårrõõzz mieŠlddsa tuââŠj, määŠtǩǩ, kõŠlljumuužž da õhttsaž miermieŠlddsa šõddmuužž
• čalâččâttâm (čuovâkoveh, sárguseh) aarâhšoddâdemohtâduvâi kooskâ	 ǩeŠrjjtõõllmuš (snimldõõǥǥ, pirstõõzz) håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi kõõskâlt
• kuáhtáámeh eres kuávluin ässee sämmilijguin	 kaaunõõttmuužž jeeŠresårnn jällsteeji säŠmmlaivuiŠm
• uárnejuvvojeh video- já nettikuáhtáámeh eres kuávluin ässee sämmilijguin	 riâššat video- da netti kaaunõõttmuužžidjeeŠresårnnjällsteeji säŠmmlai vuiŠm
• juhlođ säämi aalmugpeeivi já máttááttâllâđ säämi suuvâ lavluu	 prääŠzkjet säŠmmlai meeŠrlaipeeiŠv da mätttʼtõõđat sääŠm sooǥǥ laulli
• lääččiđ jieijâs lippukeessimvuáháduv lippupeivij várás já tubdâđ säämi liipu symboolik	 raajât jiiŠjjes liippkaggâmvueŠjj liipptempeeiŠvi vääŠras da toobdât sääŠmliippsymboliikka
4.2.3.	4.2.3.
Luánduohtâvuotâ	Luâttõhttvuõtt
Sämmiliih láá ovttuu iällám alda luándu já eellim lii čonâsâm luándu ihejurâmân já iveaigijd.	SäŠmmla lie pâi jeäŠllam luâđ âlddsõs jieŠllem da jeäŠllmõš lij leäŠmmaž čõnnum luâđjårrõzze da eeŠjj-jårrõzze.
Sij láá kiävttám luánduriggoduvâid pišteht, lamaš toi kevttimist kuáhtuliih já láá kunnijâttâm sehe tipšom luándu.	Luâđaunnsid lij õnnum ǩeâŠlljeeŠl, õnnum tõiŠd mäŠrddnalla di cisttjum da hoiddum luâtt.
Sämmilij ärbivuáválâš tiettim lohtâs merhâšitteht ulmuu já luándu koskâvuotân.	SäŠmmlai äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž tiâttmõš õhttan kõskksââŠjest oummu da luâđ kõskkvuõtte.
Luándu, olmooš já kulttuur láá čovgâsávt čonâsâm oohtân.	Luâtt, ooumaž da kulttuur lie ǩiddselt čõnnum kueiŠmeezz.
Luándu lii uási kulttuur já olmoošvuođâ.	Luâtt lij vueŠss kulttuur da ooumažvuõđ.
Kulttuur siäilumân lii tehálâš huolâttiđ meid luándu pyereestvajemist.	Kulttuur seillmužže lij vääžnai âânned huõl še luâđ puârastpirǧǧumuužžâst.
Luándu kolgâččij leđe kuávdášlâš uássin párnáá jyehipiäiválâš eellim.	Luâđ ââlǥče kuullâd kõskksaž vueŠssen päärna juõŠǩǩpeiŠvvsaž jieŠllem.
Keevâtlâš ovdâmeerhah luánduohtâvuođâ naanoodmân aarâhšoddâdmist:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk luâttõhttvuõđ ravvumužže håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• lasettiđ párnáá ekologâlâš luándutiettim säämi elilâm ulmuu jođettâsâst, mast mon-uv luándu-materiaal puáhtá väldiđ já mommit, lihâdiđ larmâdhánnáá, luodâid kyeđehánnáá, ij koolgâ	 lââzztet päärna ekologlaž luâđtiâttmõõžž säŠmmla puäresoummu vuäpstõõžžâst, mâid kost luâđaunnsid vuäitt väŠldded da mâm-med, liikkeet jântta, ǩiõŠjjid kueđkani, jeäŠt pueŠtǩǩ ååuŠsid leŠbe joortõõll ǩieđjid, jeäŠt rooskât
• ovdediđ párnáá luándu aicâdemnaavcâ já luándust jotteem tááiđuid	 viiǥǥâd õõudâs päärna luâđ vuâmmšõõttâm ooddaid da luâđast likkeem čeäŠppvuõtte
• máttááttâllâđ jieškote-uv meccinomâttâsâid já sierânâsjiešvuođâid	 mätttʼtõõđat jeeresnallšem jânnmi nõõmtõõzzid
• aicâdiđ piäiválávt šooŋâ já jieškote-uv luándualmonijd	 vuâmmšõõttât juõŠǩǩpeeiŠv šõõŋ da jeeŠres luâđõlmstõõǥǥid
• čuávvuđ iveaaigij rievdâmijd já toi vaikuttâsâid elleid já šaddoid	 seurrjet eeŠjjaaiŠji vaajtõõzzid da tõn vaaiktõõzzid nääuŠdid da raazzid
• máttááttâllâđ tubdâđ luudijd já meeci elleid sehe toi luodâid	 mätttʼtõõđat tobddât lååŠddaid da meäŠccjieŠlljied di tõõi ǩiõjjid
• máttááttâllâđ kevttiđ luándu materiaalâid jieškote-uv iveaaigij	 mätttʼtõõđat âânnet luâđ aunnsid jeeŠres eeŠjjaaiŠjin
• uápásmud säämi päikkinoomáid	 tobbdstõõđât sääŠmpäiŠǩǩnõõmid
• uápásmuđ sämmilij pase paihijd	 tobbdstõõđât säŠmmlai pââzzpaaiǩid
4.2.4.	4.2.4.
Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu	ÄŠrbbvuõđ mieŠlddsa jieŠllemvueŠjj da pirǧǧumuš
Puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá eennâmtuálu sehe tyejeh já luándupyevtittâsâi nuurrâm láá sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah, moi porgâm lii maŋgáid sämmiláid eellimvyehi.	Puäʒʒhåiddmuš, kueŠllstumuš, meäŠccjumuš da uuŠcces mäŠddtääll di ǩiõttʼtuââŠj da luâđväärai uussmõš lie säŠmmlai ärbbvuâđlaž jieŠllemvueŠjj, kooi tueŠjjumuš lij määŋgaid säŠmmlaid jieŠllemnääŠll.
Taid pargeh táválávt kuálusiäláttâssân tâi eres ámáttij paaldâst.	TõiŠd tueŠjjeet takainalla õhttuum jieŠllemvueŠǩǩen leŠbe jäŠrrsi ämmti kuâŋŋ.
Puásuituálust lii puásuituálukulttuurist ellee sämmiláid stuorrâ kulttuurij merhâšume, ko puásuituálun lohtâseh piärgupyevtittâs lasseen ubâ perruu já suuvâ eellimpiirâs tegu sosiaallâš koskâvuođah, aassâm, jotteem, luándupirrâs tubdâm, ärbivuáválâš tiettim, luándu ekologâlâš kevttim já säämi tyejeh.	Puäʒʒhåiddmuužžâst lij puäʒʒhåiddamkulttuurest jieŠlljid säŠmmlaid jõnn kulttuurlaž miârktõs, tõst puäʒʒhåiddmužže kooll vueŠǯǯpuuttʼtem lââzzen oŠbb piârri da sooǥǥ jieŠllemkruugg mâŠte sosiaalaž kõskkvuõđ, jeäŠllstumuš, jååŠttmuš, luâttpirrõz tobddmõš, äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž tiâttmõš, luâđ ekologlaž âânnmuš da sääŠm ǩiõttʼtuââŠj.
Kyelipivdo lii lamaš čuođijd iivijd sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs.	KueŠllstumuš lij leäŠmmaž čueđi eeŠjji säŠmmlai äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž jieŠllemvueŠǩǩ.
Aanaarsämmiliih láá kyelipivdeeh Aanaarjäävrist já ton pirrâsijn.	Aanrõõžž lie kueŠlšiiŠlli Aanar jääuŠrest da tõn pirrõõzzâst.
Merârido nuorttâlâšsiijdâi perruin lijjii omâstemvuoigâdvuođah luosâpiivdon meerâst já Paččveist.	MiâŠrr-reedd nuõrttsääŠmsiijdi piârrjin leŠjje vuästemvuoiggâvuõđ luõzz kueŠllstumužže miâr âlnn da Paatsjooǥǥâst.
Luosâpivdo lii ain-uv Tiänu leve säämi kulttuur kuávdášlâš tahhee.	Luõzz kueŠllstumuš lij õin võl TeäŠnnsäŠmmlai kulttuur kõõskâs raajji.
Keevâtlâš ovdâmeerhah iäláttâsâi já áigápuáđu vuotânväldimist aarâhšoddâdmist: Puásuituálu:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk jieŠllemvueŠjjid da pirǧǧumuužž lokku väŠlddmest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• máttááttâllâđ suoppâin kevttim, vittáid, poccuu nomâttâsâid, sierâdiđ puásuisierâid	 mätttʼtõõđat čauŠstõõǥǥ âânnmuužž, puäʒʒmiârkid, puõccuõõmtõõzzid, siõrât puäʒʒ siõrid
• rähtiđ riissijn poccuid já siemin pygálusaaiđijd sis- já olgokiävtun	 raajât riižžin puõccuid da uŠcc pikalõsääiŠdaid olggân - da seśt âânnmužže
• eelliđ pygálusâin, vyesimiärkkumist	 jååđet puäʒʒpikalõõzzin, vueŠzzmiârkkumuužžâšt
• čuávvuđ poccuu njuovvâm já jieškote-uv osijguin ávhástâllâm	 seurrjet puõccu ähttmuužž da jeeŠres vueŠssi äuǩǩen âânnmuužž
• pajediđ jáhálijd, čoonnâđ suáhilostâkiästuid, rokkâđ huáši, nijtteđ	 kaaggât jeäŠkklid, čuõppât vuåššid, sueiŠnid
• máttááttâllâđ kädiseergi kädistem já uápásmuđ ááldu pačemân	 mätttʼtõõđat täǩǩpuõccu čõõnnmuužž jiiŠjjes da tobbdstõõđât puõccu pââččmužže
• máttááttâllâđ puuvko já niijbe kevttim	 mätttʼtõõđat neeib da sääŠmneeib âânnmuužž
• máttááttâllâđ kuolij noomâid já nomâttâsâid, jieškote-uvlágán pivdovuovijd já kyele kieđâvuššâm	 mätttʼtõõđat kueŠli nõõmtõõzzid, jeeŠresnallšem šeellemnaalid da kueŠlǩiõttʼ tõõllmuužž
• pivdeđ kiđđâtäälvi kyele jieŋâalnuággumáin, juoŋâsijguin, časkemvogijguin, katiskain, vogijguin, kuulkâtmáin	 šeelet ǩeaŠđđa kueŠl kâlddjest vuäŠggeeŠl, juŋŋsivuiŠm, kooukivuiŠm, katiskain, kåålǥteeŠl
• pivdeđ kyele keessiv viermijguin, uštemáin, puzzâvuoggáin, katiskain, kiärdoin, suávvilluovdijn	 šeelet ǩeäŠssa kueŠl sääiŠmivuiŠm, vuäŠggeeŠl, perhoin, katiskain, kuuŠǩǩes seeimain, puäŠrrvin
• pivdeđ kyele čohčuv viermijguin, koldemáin, kiärdoin, kolkkâlmáin já suávvilluovdijn	 šeelet kueŠl sääiŠmivuiŠm, nueŠtteeŠl, kuuŠǩǩes seeimain, kolkkteeŠl da puäŠrrvin
• pivdeđ kyele tälviv juoŋâsijguin, nuottijn, jieŋâalnuággumáin já časkemvogijguin	 šeelet kueŠl täŠlvva juŋŋsivuiŠm, nueŠtteeŠl, vuäŠggeeŠl da kooukivuiŠm
• máttááttâllâđ viermi čihtâm, kyelipivdopiergâsij já kárbá huolâttem Meccipivdo já nuurrâm:	 mätttʼtõõđat sääimaai teevvmuužž, kueŠllstem neäŠvvai da võnnâs huõŠllmõõžž
• máttááttâllâđ kárduđ	 mätttʼtõõđat tueŠjjeed reeŠppǩiõlid
• máttááttâllâđ tubdâđ ellei luodâid já pivdovuovijd pivdočeepi jođettâsâst	 mätttʼtõõđat tobddat jeeŠres meäŠccjieŠllji ǩiõŠjjid da šeellemnaalid siltteeja vuäpstõõžžâst
• nuurrâđ čohčuv muorjijd	 uussât mueŠrjid
Eennâmtuálu:	MäŠddtääll:
• uápásmuđ kuusâi já saavzâi tipšomân viärdádâlmáin šiiveet- já savzâtáálust	 tobbdstõõđât kuuzzi da saauʒi håiddmužže kõŠlljeeŠl skoott - da sauʒʒtäälain
• uápásmuđ šaddovuorkkimpargoid, kalveđ potásijd já eres šaddoid	 tobbdstõõđât šâddtuâŠjaid, kââlvet pååttáǩ da jeeŠres raazzid
Purrâmâškulttuur:	Porrmõš kulttuur:
• orniđ merikoskâsijd säämi purrâmâšpeeivijd já liäibumpeeivijd ärbivyevi mättee jođettâsâst	 riâššat mieŠrrääiŠji mieŠldd säŠmmlaid porrmõspeeiŠvid da leibbjempeeiŠvid ärbbvuõđ mätteeji vuäpstõõžžâst
• mälistiđ piäiválávt	 valmštet porrmõõzz juõŠǩǩ peeiŠv
• suovâstiđ kyele já poccuupiärgu, salttiđ piärgu, kyele	 suõvstet kueŠl da puõccuvueŠǯǯ, valmštet sälttvueŠǯǯ, sälttkueeŠl
• máttááttâllâđ muorjij vuárkkum já nuurrâđ purâttettee luándu šaddoid; puurrâmrääsi, sälttisyeini	 mätttʼtõõđat mueŠrji seillmõõžž da noorât poorrám luâttraazzid; rääŠzz rääŠss (väinönputki), sälttsueiŠnn
• uápásmuđ sämmilij ärbivuáválijd talhâsšaddoid já toi kevttimân	 tobbdstõõđât säŠmmlai ärbbvuâđlaž talkkâmraazziid da tõõi âânnmužže
• huksiđ sämmilij ärbivuáválijd viistijd já rakânâsâid (om. uccâmaalliš): láávu, peljikuáti, lavŋekuáti, sierâlágán ääitih	 raajât säŠmmlai ärbbvuâđlaž jeäŠllsââŠjid da raajlmid (õuddm. uuŠccesmaallid): kååvas, kuäđaid, jeeresnallšem ääitaid
• ceggiđ láávu já máttááttâllâđ toos kullee vuovijd; aarrânkeđgij já tuorgâi viežžâm, láávu sierânâs	 ceäggtet kååvas da mätttʼtõõđat tõzz õŠhttekuuŠlli vueŠjjid; tollǩieŠđji da tuõrgg viʒʒmuužž,
uásih, purâdem	kåvvas jeeŠres pieŠǩǩid, porrmõž
Säämi tyejiärbivyehi lii uáli riges já ellee uási sämikulttuur.	SäŠmmlaž ǩiõttʼtuâŠjjärbbvuõtt lij čuuŠt reeŠǧǧes da jieŠlli vueŠss sääŠmkulttuur.
Tyejeh láá anokäävnih já toi rähtim vuáđuduvá ärbivuáválâš tietimân.	ǨiõttʼtuââŠj lie âânnemneäŠvv da tõõi valmštem vuađđ lij ärbbvuâđlaž tiâttmuužžâst.
Säämi tuáiján kuleh el.	Säämǩiõtt-tuõŠjju koŠlle jm.
muorâ-, čuárvi- já nähkityejeh sehe kässeekeđgi- já tanesraŋgâhervim, čyeldim já paajâpihtâsij kuárrum já hervim párgálduvâiguin já padijguin.	muõrr-, čuäŠrvv- da čõuŠddtuââŠj di peŠsser - da tâŠnnǩeŠrrjjmuužž, liânttkååđđmuš da säŠrǧǧpihttzi valmštumuš da heäŠrvtumuš parǧǧuum liânti da liântivuiŠm.
Suomâ sämmilijn láá vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Vuáču sehe anarâš já nuorttâlâš mááccuh.	LääŠddjânnam säŠmmlain li viŠtt sääŠmpihttsi väŠlddmaall.: Teännjooǥǥ, EnontekiöKautokeino, Vuotso di aanrõõžž da nuõrttsääŠmpihttâž.
Maccuhij maalih já hervim čuávuh kielâraajijd.	Pihttsi maall da heäŠrvvtumuš seurrje sääŠm ǩiõll raaŠjid.
Máccuhij ovtâskâssajeh pyehtih muttuustâllâđ meiddei suuvâi já perrui mield..	Täärǩben ǩiõŠččeeŠl pihttzimaall vuäitte vaajjtõõllâd še sooǥǥi leŠbe piârrji sest.
Nuorttâlâšmááccuh spiekâst enâmustáá eres sämimáccuhijn já sulâstit kärjillâš aalmugmááccuh.	NuõrttsäŠmmlai piiutâz rätkkai jäänmõsân jeeres sääŠm pihttsin muušttʼ teeŠl karjjlõõzzi meeŠrpihttzid.
Sämmiláid mááccuh lii uási säämi identiteet.	SäŠmmlaid piiutâz lij vueŠss sääŠmidentiteett.
Säämi kulttuurist aalmugtaaidâ já ton estetiik lii iäruthánnáá uási jyehipiäiválâš eellim já tast lii merhâšittee siärvuslâš merhâšume.	SääŠmkulttuurest meer čeäŠpptuâŠjj da tõn siisǩeei estetiikk lij rääŠtǩkani vueŠss jieŠllmest da tõst lij jõnn õhttsažkåŠddlaž miârktõs.
Máccuhij, kaperij, vuoddui hervâttâsâi häämih já iivneh almotteh kulluumist monnii suuhân tâi stuárráb kuávlulâš siärvusân já toh nanodeh oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo.	Pihttzi, keäŠppri, vuõddji heärtem ååbleǩ da eeuŠnn õlmmee kuullmõõžž koonn-ne soǩǩe leŠbe šuurab vuŠvddõhttsažkåŠdda da ravvee õhttekuullâmtobddmuužž.
Kieđâiguin porgâmáin páárnáš uáppá anneeđ áárvust kieđâ tááiđuid argâeellim ávhálâš táiđun.	Kiõđiraajjâm veäkka päärnaž mättai uŠvdded äärvv ǩiõđčeäŠppvuõtte arggjieŠllem äuŠǩkčeäŠppvuõttân.
Keevâtlâš ovdâmeerhah tyejiärbivyevist aarâhšoddâdmist:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk ǩiõttʼtuâŠjj ärbbvuõđâst håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• kuárruđ nukkeid säämi pihtâsijd	 raajât kuuhlâid sääŠmpihttzid
• povdiđ tyejimätteid uápistiđ sämimááccuh já toos kullee pihtâsij kevttimist	 kååččad ǩiõttʼtuâŠjj da musiikk čeäŠppid vuäŠpsted sääŠmpihttzi âânnmuužžâst
• uápásmuđ jieškote-uv sämmilâšjuávhui máccuháid, pihtâsáid já kaperáid	 tobbdstõõđât jeeŠres sääŠmärttli sääŠmpihttzid da keäŠpprid
• porgâđ kässeekeđgipargoid	 raajât peŠsser tuâŠjaid
• kárttudiđ ulo, panneeđ snäldein, kođđeeđ ráánu	 kâârjed oollaid, pâânet snalddjin, kååđet rääŠn
• porgâđ ulloläigipargoid (tiepih, paadij ponnoom / pärgildem, njuškottâh, vaacah)	 raajât oll-lââŠjjtuâŠjaid (ǩeeŠst, liânti poonjjmõš / paŠrǧǧumuš, raabbâl-liântt, sääŠmvaaŠcc)
• naveldiđ poccuutyeljist šišne, porgâđ šišne- já čevđipargoid	 valmštet puõccutueŠljâst čeešn, raajât češnn- da čõuŠddtuâŠjaid
• tuoijuđ muorâst já poccuutäävtist jieškote-uvlágánijd tiiŋgâid	 raajât muõrâst da puõccutääuŠtest jeeŠresnallšem neäŠvvaid
• njuovvâđ, neskiđ já salttiđ kamâsijd, čuoppâđ já meidiđ kamuvsuoinijd	 ääutet, nieŠsǩet da salttjed kammzid, raajât kaaŠmmisueiŠnid
• kuškiđ kiđđuv puško čuomâid já tuoijuđ tain tuojijd já kyele taavtijn čiiŋâid	 kåšǩǩeet ǩeađđa nuŠǩǩež čõõudid da raajât čõõudest ǩiõtt-tuâŠjaid da kueŠll taautin heäŠrvid
4.2.5.	4.2.5.
Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ	SooǥǥbieŠli kõskksaž tääŠzzärvv da ooumažvuõtt
Sämisiärvusist lii historjallávt lamaš nisonijn täsiárvusâš sajattâh almaiguin, moos lii kuullâm aainâs-uv roolij, pargoi já eellimpirrâs symmetrisâšvuotâ moh tievâsmiteh nubijdis.	SääŠmõhttsažkååŠddest neezznin lij historialaž vuâđalt leäŠmmaž tääzzverddsaž sââŠjj åummaivuiŠm, koozz takainallšem lij leäŠmmaž rooli, tuâŠjai da jieŠllemkruuggi symmetralažvuõtt da kueiŠmez tiuŠddeemvuõtt.
Aarâhšoddâdem vuáváámist já olášutmist huolâttuvvoo suhâpeelij koskâsâš täsiáárvu olášutmist nuuvt, et páárnáš puáhtá ovdediđ jieijâs suhâpeliroolivuárdámušâi raijiittâsâittáá.	Håiddâkksai peâmm plaanmuužžâst da čõõđtumuužžâst ââned huõl sooǥǥbieŠli kõskksa tääzzäärvv čõõđtumuužžâst nuŠt, što päärnaž vuäitt õuddned sooǥǥbieŠllrool vuõrddji raajjtõõzzikani.
Oppâmist já identiteet naanoodmist váldojeh vuotân nieidâi já kaandâi jieijâs toimâmvyevih.	Mättjemest da identiteett ravvumuužžâst väŠldded lokku niõđi da paarni jäänmõsân jiiŠjjesnallšem nääŠl toimmjed.
Kaandah pyehtih tubdâđ luándust toimâm jiärmálubbon ko siste porgâm.	Päärn vuäitte ǩiõŠččlâstted luâđast toimmjumuužž miõllsubun ko sest tueŠjjumuužž.
Nieidah láá távjá aktiivluboh siste.	Niõđ lie täuŠjja jäänab aktiivlaž sest.
Aarâhšoddâdmist puáhtá ávhástâllâđ luándoin nanodiđ kaandâi jiešluáttámuš meiddei sijjân omâsub pirrâsist.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vuäitt âânned äuŠǩǩen luâđ raaveed paarni jiõččnaŠddjõõzz še sijjid veeres pirrõõzzâst.
Siämmáá náálá puáhtá kevttiđ ävkkin nieidâi aktiivlâšvuođâ siste nanodiđ sii jieštoimâlâšvuođâ ovdâmerkkân luándust.	Da västteeŠl âânned äuŠǩǩen niõđi aktiivlažvuõđ sest raaveed siŠjji jiõččtoimmjemvuõđ õuddmiârkkan luâđast.
Säämi uáinu mield kuáhtulâšvuotâ lii olmožin eellim.	SäŠmmla vuäinnmõõžž mieŠldd mäŠrddnalla jeäŠllmuš lij ooumžen jeäŠllmõš.
Kuáhtulâšvuotâ já vuoigâlâšvuotâ taheh olmoošvuođâ vuáđu.	MäŠrddnalla jeäŠllmuš da vuõiggâdvuâđlážvuõtt räŠjje oummu vuađ.
Vâi olmooš oláččij šiev eellimhaaldâšmân viggá sun meritiätulávt eelliđ sivâdávt já kuáhtulávt.	Täävvtõõleest pueeŠr jieŠllem vaaldšemvuõđ ooumaž pârgg miertieŠđeeŠl jieŠlled vaaldšeeŠl da mäŠrddnalla.
Olmoošvuotân kulá meiddei soovâdvuotâ já nahcâ piergiittâllâđ jieškoteuvlágánij ulmuiguin já luándoin.	Ooumažvuõtte kooll še suåvâdvuõtt da oodd pirǧǧeed jeeresnallšem oummivuiŠm da luâđast.
Aarâhšoddâdmist täsiáárvu já olmoošvuođâ puáhtá ovdediđ sierâlágán ustev – savâstâlmijguin já roolisierâdmijguin, main puáhtá hárjuttâllâđ jieijâs tobdoi, jurdui já vuáttámušâi oovdân pyehtim.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst tääzzäärvv da ooumažvuõđ vueitet õõudeed jeerenallšem nazvaan – saǥstõõllmuužživuiŠm da rool siõrivuiŠm, koin harjjtõõlât jiiŠjjez tobddmuužži, - juŠrddji da ǩiõŠččlâstmuužži õudde pohttmõõzz.
4.2.6.	4.2.6.
Ráávhu já soovâdvuotâ	Rääuh da suåvâdvuõtt
Maaŋgâkulttuurlâš siärvusist máttá olmooš toimâđ noormâi mield, moh láá kiävtust já vuáháduvá toid moonâthánnáá persovnlâš jiešvuođâidis já kulttuuris.	Määŋgkulttuurlaž Šddest oummu silttee toimmjed õhttsažkååŠddest väŠlddnoormi mieŠldd da šeätte mõõnteǩani persoonlaž jiiŠjjesnallšemvuõđâs da kulttuures.
Sämmiláid lii luándulâš uuccâđ vuáttámušâid eres kulttuurijn, uuccâđ ohtâvuođâid iäroid já heiviittiđ oohtân kulttuurlâš ruossâlâsvuođâid eellimhaldâšem já piergim pyereedmân.	SäŠmmlaid lij luâdmieŠĺddsaž ooccâd ǩiõŠččlâsttmuužžid jeeres kulttuurin, ooccâd õhttvuõđid räätktõõzzid da šiõtteed õhtte kulttuurlaž risttreiddsažvuõđid jieŠllemvaalđšem da pirǧǧeem pueŠrumužže.
Šiev täiđimnahcâ meeccist jođedijn, savâstâlmijn já juurdâšmist ovdedeh meid šiev eellimhaldâšem.	PueŠrr teäŠttemodd mieŠccest likkumuužžâst, saǥstõõllmuužžin da jurddjin õõudee še pueeŠr jieŠllem vaaldšummuužž.
Párnáin savâstâldijn väldih vuotân olesváldálávt puoh áášán vaikutteijee tahheid, mut iä čájádiđ uálgiaššijd.	PäärnavuiŠm saǥstõõleest väŠldded lokku obbvääŠldelt puk aŠššu vaaikteei raajjʼ jid, le-ša jeäŠt čorran ä䊚šest.
Sosiaallâš huámášemnahcâ já nube ulmuu vuotânväldim láá teháliih šoddâmist sosiaallâšvuotân.	Sosialaž vuâmmšemoodd da kueiŠmi loŠkku väŠlddmuš lie vääžnai sosiaalážvuõtte šõddmuužžâst.
Hyelkkikoskâvuođâi tiäduttem já párnáá fáárun väldim jyehilágán puđâldâssáid ovdedeh párnáá sosiaallâšvuođâ.	Ruåttkõskkvuõđi kaggmuš da päärna mieŠldd väŠlldmõš jeeŠresnallšem tuâŠjjstõõllmuužžid õõudee päärna sosiaalvuõđ.
4.2.7.	4.2.7.
Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ	Määŋgkulttuurvuõtt
Sämmiliih äässih neelji riijkâst já eellih maaŋgâi kulttuurij vaikuttâsâi vuálásâžžân.	SäŠmmla jällste neeljj jeeŠres valdia vuuŠvdest da jeäŠlle määŋgai kulttuurvaaiktõõzzi vueŠlnn.
Taat váátá ulmust puorijd maaŋgâkulttuurlâš jiešnaalijd já maaŋgâ eennâm aalmuglâštááiđui mättim.	Tät õõlǥad oummust pueŠrid määŋgkulttuurlažvueŠjjid di määŋg jânnam meeŠrčeäŠppvuõđi silttumuužž.
Sämmiliih viggeh šoddâdmáin ovdediđ täid jiešvuođâid.	SäŠmmla pâŠrǧǧe peâmmʼmeeŠl õõudeed täiŠd jiiŠjjesnallšemvuõdid.
Maaŋgâkulttuurlâššoddâdem tuálá siste positiivlâš já aktiivlâs kulttuurij koskâsâš vuáruvaikuttâs, ereslágánvuođâ kunnijâttem sehe tagarij tááiđui já tiäđui oppâm, moh láá iähtun maaŋgâkulttuurlâš ohtsâškoddeest miänástumân.	Määŋgkulttuurvuõtte mättʼtjem sizz kolle positiiivlaž da aktiivlaž kulttuurkõskksa vuârrvaaiktõõzz, jeeŠresnaašemvuõđ cisttjumuužž di nåkkmi čeäŠppvuõđi da teâđai mättjem, kook lie õuddldõzzân määŋgkulttuurlaž õhttsažkååŠddest spraavvdõõttmužže.
Aarâhšoddâdmist kalga leđe párnáást máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ já ereslágánvuođâi ohtâvuođâi iberdem.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnast ferttai leeŠd vueittemvuõtt õõudâsviikkâd kulttuurlaž tiâttmuužžâs da jeeŠresnallšemvuõđi õhttvuõđi fiŠttjõs.
Šiev aicâdemnahcâ iššeed huámášiđ ucemusâid-uv kulttuuriäruid já noonâ kulttuuribárdâssáin olmooš pasta jieškote-uvlágán tilálâšvuođâin heiviittiđ tooimâs kulttuurtuávážis vuáđuld.	PueŠr vuâmmšõõttâmoodd veäǩǩad vuâmmšed še uuccmõõzzid kulttuurrääŠtktõõzzid da ravvõs kulttuurfiŠttjõõzz veäkka ooumaž pâstt jeeŠres vueŠjjin mueŠǩǩeed toimmjumuužžas kulttuurtuâŠkkses vuađâlt.
Párnáá šoddâdmân uásálisteeh kolgâččii tiäđulávt stivriđ párnáá kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ.	Päärna peâŠmmʼmužže vuäŠssõõđi ââlǥče teađsteeŠl ohjjeed päärna kulttuurlaž teađstumuužž.
Ko olmooš iälá maaŋgâkulttuurlâš pirrâsist kuáhtáá sun piäiválávt nube kulttuur almonijd já iäruid.	JeäŠleest määŋgkulttuurlaž pirrõõzzâst ooumaž kaaunââtt juõŠǩǩpeeiŠv nuuŠbb kulttuurõlmstõõǥǥid da räŠtktõõzzid.
Vâi olmooš puáhtá haldâšiđ elimis lááčá sun ohtâvuođâid kulttuurlâš iärui kooskân já kiävttá iäruid pyerrin eellimhaaldâšmist.	JieŠllmez vaaldšumužže son rääjj õhttvuõđid kulttuurlaž rääŠtktõõzzi kõsǩǩe da âânn räŠtktõõzzid äuŠǩǩen jieŠllem vaaldšumuužžâst.
Kulttuurlâš tiäđulâšvuođáin puáhtá olmooš iberdiđ ereslágánvuođâi ohtâvuođâid.	Kulttuurlaž teâđstumuužž veäkka ooumaž vuäitt fiŠttjed jeeŠresnallšemvuõđi õhttvuõđid.
Maaŋgâkulttuurlâšvuođâ siäilum iähtun lii, et kulttuurij ereslágánvuođâi kooskâst lii positiivlâš ohtâvuotâ.	Määŋgkulttuurlažvuõđ seilljem õõlǥtõzzân lij, što kulttuur jeeŠresnallšemvuõđi kõõskâlt lij positiivlaž õhttvuõtt.
Kulttuurlâš iärui tiäduttem toovvât tom, et olmooš karva nube kulttuurist puáttee aašijd ko nabda taid lemin varâlâžžân jieijâs kulttuurân.	Kulttuurlaž rääŠtktõõzzi kaggmuš tuejjad tõn, što ooumaž veälttad nuuŠbbest kulttuurest puõŠtti aaŠššid ǩiõččlââsteeŠl tõid vaarrân jiiŠjjes kulttuure.
Taat tuálá ovdâjurdemijd já taha máhđulâžžân kulttuurlâš olgoštem.	Tät tuõŠllai pâŠjjen õuddkäddmõõzz da oŠvdd vueittemvuõđ kulttuurlaž iilbšumuužže.
Tuše soováášvuotân viggee maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ij täähid kulttuurlâš ige ohtâgâsâi koskâsâs täsiáárvu.	ʼhttu suåvadvuõtte põrggi määŋgkulttuurvuõtt ij staann kulttuurlaž ij-ga persoonkõskksaž tääzzäärvv.
Luándulâš maaŋgâkulttuurlâšvuotâ vuáđuduvá ohtsâšovdâsvástádâslâšvuotân, mast eres ohtâgâsah já kulttuureh láá täsiárvusiih.	Luâđlaž määŋgkulttuurvuõtt lij vuađđan õhttsažvasttumumužže, koŠst nuuŠbbid persoonid da kulttuurid šiõttõõlat tääzzärvv mieŠldd..
Keevâtlâš ovdâmeerhah maaŋgâkulttuurlâšvuođâ áárvustanemân já kulttuuribárdâs oovdedmân aarâhšoddâdmist:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk määŋgkulttuurlažvuõđ arvvstumužže da kulttuur fiŠttjõõzz õõudâsviikkmužže håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• muštâliđ páárnážân maaŋgâivnáás já – siskáldâslâš mainâsijd	 mainsted päärnže määŋgnallšem da - miârkkšeei mainnsid
• lääččiđ tilálâšvuođâid, main páárnáš piäsá árvuštâllâđ kulttuurlâš iärui koskâsijd ohtâvuođâid (ij iäruid) já savâstâllâđ tain	 raajât šõddmuužžid, koŠin päärnaž piäžž arvvstõõllâd kulttuurlaž rääŠtktõõzzi kõskksaid õhttvuõđid (ij räŠtktõõzzid) da saǥstõõllâd tõin
• lääččiđ tilálâšvuođâid, main páárnáš suogârdâl jieijâs kulttuurlâš vuáttámušâid	 raajjâd vueŠjjid, koŠst päärnaž smeâtt jiiŠjjes kulttuurlaž ǩiõŠččlâsttmuužžid
• ovdediđ párnáá aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ orniimáin ohtsijd tilálâšvuođâid já tábáhtusâid eres kulttuur ovdâsteijeiguin	 viikkad õõudâs päärna vuâmmšõõttâm - da ärvvstõõllmušoodd järjsteeŠl õhttsaid šõddmuužžid kulttuur eeŠtǩeejivuiŠm
4.3.	4.3.
Säämi muusik, tanssâ, mainâsärbivyehi, taaidâ já kirjálâšvuotâ	SäŠmmlažmusiikk, tanss, maainâzärbbvuõtt, čeäŠpptuâŠjj da ǩeŠrjjlažvuõtt
Säämi musikist lii tehálâš kulttuurlâš já siärvuslâš merhâšume.	SäŠmmlast musiikkest lij vääžnai kulttuurlaž da õhttsažkåŠddlaž miârktõs.
ohtâvuođâ huksejeijee, hávskuuttellee, rähisvuođâ tubdâsteijee, pilkkedeijee, luándu já ellei kovvejeijee, párnái šoddâdeijee tâi riäidu nube ulmuu muštemân já muurâštmân.	Luohti, leuŠdd, livđe leŠbe nuõrttsäŠmmlaž reäkmõšärbbvuõtt vuäitt leeŠd persoon tobbdmiârkk, sueŠles mainnsi mansteei, õhttvuõđ raajji, hääsǩteei, rääǩǩesvuõđ tobddsteei, viggteei, luâđ da meäŠccjieŠllji karttʼteei, päärnai peâmmai leŠbe neäŠvv nuuŠbb oummu mošttmužže da pecclâsttmužže.
Säämi muusik ärbivuáválâš häämist lii lappuuškuotmin já ton oovdânpyehtim já hárjuttem lii kiäppánâm.	SäŠmmlaž musiikk ärbbvuađlaž ååblǩest lij läppješkuättam da tõn čuäjtumuš da tueŠjjumuš lij occnam.
Ärbivuáválâš muusik paaldân lii puáttám iäláskâm ärbivyehimuusik uđđâ häämist.	Ärbbvuâđlaž musiikk páldde lij jeäŠlljam ärbbvuõttmusiikk ođđ ååblǩest.
Ärbivuáválâš muusik lii ain-uv sämmiláid tehálâš identiteet symbool já oohtân čuákkejeijee vyeimi.	ÄŠrbbvuõđ mieŠlddsaž musiikk lij õin säŠmmlaid vääžnai identiteett symboli da õhtte noorri viõkk.
Ärbivyehimuusik iäláskitmân lii tehálâš, et aarâhšoddâdmist párnáást lii máhđulâšvuotâ kuullâđ já teivâdiđ muusik mätteid.	Ärbbvuõttmusiikk jeäŠlljâttmužže lij vääžnai, što håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnain lij vueittemvuõtt kuuŠllâd da vueiŠnned musiikk čeäŠppid.
Katriltanssâ lii puáttám Ruošâ kulttuurpirrâduvâi pehti nuorttâsämmiláid.	Kadrealsiõrr lij jååttam Ruõššjânnam kulttuurkruuggi mieŠldd nuõrttsäŠmmlaid.
Nuorttâsämmilâš katriltanssâ lii neelji paarâ tanssâ, moos kuleh nelji almaa já nelji nissoon.	NuõrttsäŠmmlaž kadrealsiõrr lij neeljj paar raajjâm, koozz kolle neljj oumma da neljj neljä neezzan.
Tanssâ lii paarâi koskâsâs savâstâllâm, mon miäđušt haidarmuusik tâi leuŠdd.	Tanss lij paari kõskksaž vuârrmainstumuš, koonn tueŠǩǩen såitt garmaanmusiikk leŠbe leudd.
Säämi muštâlemärbivuáhán kulá luándulávt kielâlâš olgospyehtim riggodâh, saanij valje já olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuotâ.	SääŠm maainâzärbbvuõtt lij luâdmieŠĺddsaž ǩiõlvuađlaž âlmmeem reeŠǧǧesvuõtt, säänlaž reeŠǧǧesvuõtt da õlmstõõǥǥi määŋgnallšemvuõtt..
Säämi muštâlus lii távjá uási maidnii muštoid, muštâččem mastnii tuođâlâš tábáhtusâst tâi nube mainâsist.	SäŠmmlaž maainâz lij täuŠjja kooskaž koonn-ne mooštt, mušttlõõzz koonn-ne tuõđlaž šõddmuužžâst leŠbe nuuŠbbest mainnsest.
Muštâlusah já mainâseh lohtâseh távjá soojijd, tábáhtussáid, ulmuid, pennuid, poccuid, jieškote-uvlágán pargoid já luándualmonáid. Säämi muusik	Mainnâz koŠlle õŠhtte täuŠjja paaiǩi-, šõddmuužži-, oummi-, pieŠnnei-, puõccui-, jeeŠresnallšem tuâŠjaivuiŠmm da luõđain.
– já muštâlemärbivyevi pehti finnee páárnáš tiäđu säämi eellimvuáhán já kulttuurân kullee aašijn.	SäŠmmla musiikk – da mainstemärbbvuõđ mieŠldd päärnaž piäŠzz tieŠtted SääŠmjieŠllem vueŠjjid da kulttuure kuulli aaŠššin.
Kovetaaidâ lii ohtâ olgosadelemhäämi, mii oovded párnáá mielâkuvviittâs já ruokkâdvuođâ jiešolgosaddelmist.	KaartčeäŠpptuâŠjj lij õhtt õlmmeemnääŠll, kååŠtt õõudâsveekk päärna miõl- likkõõzzid da smellâkvuõđ jiõččõlmmumuužžâst..
Taaidâšoddâdem viggâmužžân lii párnáá persovnlâšvuođâ maaŋgâpiälásii oovdedmân.	ČeäŠpptuâŠjain peâmmʼmeeŠl kååitad päärna määŋgbeäŠllsa õõdumužže..
Párnáiguin kolgâččij kevttiđ nuuvt ennuv rijjâ koválâš olgosadelem, ko máhđulâš.	PäärnaivuiŠm ââlǥče âânned nut jiânnai ko mååžna luâvas karttvuađlaž õlmmumuužž.
Ivnijd já haamijd uápásmem konkreetlâš tiiŋgâi pehti lii jo aarâh muddoost jiärmálâš.	EeuŠnid da ååblǩid tobddstõõttmuš konkreettlaž neäŠvvai mieŠldd lij juŠn miõllsõs.
Taiduu vuovijguin puáhtá sämmilâšvuođâ kieđâvuššâđ maaŋgâpiälásávt.	ČeäŠppvuõđ kuånstivuiŠm sääŠmvuõđ vuäitt kiõttʼtõõllâd määŋgbeäŠllsânji.
Uccâ párnáiguin lii tehálumos vuáttámušlâšvuotâ já aašij kieđâvuššâm kuuvij já porgâmij pehti.	SiõmpäärnaivuiŠm täärǩmõs lij ǩiõččlâŠsttemvuađlažvuõtt da aaŠšši ǩiõttʼtõõllmuš kaarti da tuejjeem mieŠldd.
Säämi sänikevttim ärbivyehi lii nanos.	SäŠmmla sääŠnâânnem ärbbvuõtt lij raavâs.
Párnáimainâs- já mainâsärbivyehi sirdâšuvá iänááš párnáikirjálâšvuođâst.	Maainâsärbbvuõđ serddje õuddal puk päärnaiǩeŠrjjlažvuõđâst.
Maaŋgâ säämi párnáikirje vuáđđun lii ohtâvuotâ argâmaailm já uáinimettum maailman kooskâst.	Määŋg säŠmmla päärnaiǩeerjj vuađđân lij õhttvuõtt arggmââilmmn da kuestǩani mââilmmn kõõskâlt.
Kiirjijn luptân uáinusân sämikielâ riggodâh, mii lii tehálâš ubâ kulttuurärbivyevi ibbeerdmân.	ǨeeŠrjin pâŠjjan sääŠmǩiõl reeǧǧesvuõtt, kååŠtt vueinet vääžnai 䊚šen obb kulttuurärbbvuõđ fiŠttjumužže.
Keevâtlâš ovdâmeerhah ärbivuáválâš tiäđu sirdemist, taaidâlâš vuáttámušâi já esteetlâš fiätu naanoodmist aarâhšoddâdmist:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk ärbbvuâđlaž teâđ väältumuužžâst, čeäppvuađlaž ǩiõŠččlâstmuužži da esteettlaž fiŠttjõõzz raavumuužžâst håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:
• porgâđ mainâsijn, muštâlusâin já iärvádâsâin uási piäiválâš tooimâid	 raajât mainnzin da ärvstõõllmuužžin vueŠss juõŠǩǩpeiŠvvsaid tuåimid
• toollâđ merikoskâsijd “ mainâspeeivijd ” elilâm ulmuiguin	 âânet äiŠǧǧmiermieŠlddsa ” maainâspeeiŠv ” puäresoummivuiŠm
• keččâđ elilâm ulmuiguin puáris kuuvijd já “ muštâččiđ ” tábáhtusâid	 ǩiõčcát puäresoummivuiŠm vuäŠmm kaartid da ” mušttlet ” šõddmuužžid
• kuldâliđ já máttááttâllâđ páihálâš ärbivyehimuusik muusikmätteiguin	 kulddlet da mätttʼtõõđat pääiklaž ärbbvuõttmusiikk musiikčieŠppivuiŠm
• uápásmuđ eres kuávlui muusikärbivuáhán	 tobbdstõõđât jäŠrrsi vuuŠvdi musiikkärbbvuõtte
• rähtiđ jieijâs ohtâduvâst juáigus / leuŠdd / livđe, hárjuttâllâđ jienâ kevttim já lávdástâllâm	 raajât jiiŠjjes õõutilooǥǥâst joiku / leuŠdd / livđe, harjjtõõlât jiõnâânnmuužž da čuäjtumuužž
• uápásmuđ taiduu vuovijguin säämi ivnijd, máccuháid, luándun jieškote-uv iveaigijnis	 siõrât säŠmmlaid siõrid, laaulsiõrid, valmštet säŠmmlaid siõrrneäŠvvaid  tobbdstõõđât čeäŠppvuõđ veäkka säŠmmlaid eeuŠnid, sääŠmpihttzid, luõttu jeeŠres eeŠjjaaiŠji mieŠldd
• rähtiđ ohtâdâhân uđđâsistkevttimmateriaalijn monni kove (loostâin čuopâdum kuuvijd, pááppár, iivnij kevttim)	 raajât õõutiloǩǩe läǧǧstum aunnsin miine kartt (lõõstin cuõppum kaartid, põmmâi, eeuŠni âânnmuužž)
• tuoijuđ taaidâtuojijd (mielâkuvviittâs kevttim, uđđâ idea keksim)	 raajât čeäŠppǩiõtt-tuâŠjaid (miõl liikkõõzz âânnmuš, ođđ idea raajjmuš)
• čaittâliđ monnii säämi mainâs, keččâđ säämi elleekuuvijd	 čuäjtet koonn- ne säŠmmla mainnáz, ǩiõčcât säŠmmlaid jieŠllikaartid
• uápásmuđ säämi tivttáid já kirjálâšvuotân, nuurrâđ ärbivyehitiäđu el.	 tobbdstõõđât säŠmmlaid tiivtid da ǩeŠrjjlažvuõtte, noorât ärbbvuõtt tiâđ jm.
sahhiittâlmáin	mainstââtteeŠl
• povdiđ páihálijd sämitaaidârijd kolliistâllâđ, kolliistâllâđ taaidâ- já kulttuurtábáhtusâin	 kååččad pääiklaž sääŠm čeäpptuâŠjjlaid kõŠlljed, kõŠlljet čeäŠpptuâŠjj- da kulttuuršõddmuužžin
• uápásmuđ sämitaidui já symbooláid: Nils-Aslak Valkeapää: iivnij kevttim, symboliik Kerttu Vuolab: čuopâdemtekniikah, kollaašeh Merja Aletta Ranttila: Prinseskoveh Brita Marakatt-Labba: čäällimtekniik, mainâseh	 tobbdstõõđât sääŠm čeäpptuõŠjju da symbolid: Nils-Aslak Valkeapää: eeuŠni âânnmuš, symboliikk Kerttu Vuolab: čuõppâmtekniikk, kollaazz Merja Aletta Ranttila: Prinsesskaartt Brita Marakatt-Labba: ǩeŠrjjeemtekniikk, mainnâz
• orniđ sämipárnái ohtsijd ihásâš tábáhtusâid	 riâššat sääŠmpäärnai õhttsaid juõŠǩkâkksaid čeäŠppšõddmuužžid
5.	5.
SOSIAALLŠVUOTÂ, SIERÂDEM, LIHÂDEM JÁ OPPÂM	SOSIALAŽVUʼTT, SIʼRR, LIIKKUMUŠ DA MÄTTJUMUŠ
5.1.	5.1.
Oppâm, sierâdem já lihâdem	Mättjumuš, siõrr da liikkumuš
Oppâm ilo šadda torvolâš já movtijdittee pirrâduvâst, mast páárnáš uážžu máhđulâšvuođâ jiečânâs, jieštoimâlâš tutkâmân já porgâmân.	Mättjemrämm šâdd staanlaž da kueŠddteei åårrmuužžâst, koŠst päärnaž vuäŠǯǯ vueittemvuõđ jiõččvuađlaž, jiiŠjjestuåimmsa tutǩǩumužže da raajjmužže.
Juáháš páárnáš lii persovnlâš uáppee.	Juõǩǩkaž päärnaž lij persoonlaž mättjeei.
Vâi jyehi páárnáš puávtáččij kavnâđ jieijâs vyevi já tađe mield ilo oppâđ, piäijoo tiäddu aarâhšoddâdmist maaŋgâpiälásâšvuotân meiddei oppâm háárán.	Što juõǩǩkaž päärnaž vuäitče kaunnâd jiiŠjjesnääŠll da tõn mieŠldd räämm mättjed, tieŠddtet håiddâkksai peâmmʼmuužžâst määŋgbeäŠllsažvuõtte še mättjem kõskkvuõđin.
Aarâhšoddâdem pedagogâlâš hástusin lii adeliđ páárnážân jiärmálijd já maaŋgâpiälásijd oppâmvuáttámušâid kielâ já kulttuur háárán nuuvt, et páárnáš tobdá taid tivrâsin já tuástá meid irâttiđ já feiliđ.	Håiddâkksai peâmm pedagoglaž vâŠǯǯelvuõttân lij uŠvdded päärnže miõllsõs, määŋgbeäŠllsaid mättjem ǩiõŠččlâsttmuužžid ǩiõl da kulttuurkõskkvuõđin nuŠt, što päärnaž ǩiõččlâŠstt tõid ärvvsõs 䊚šen da son tuâŠstt še ǩiõččlâddet da ošvtõõttât.
Šoddâdemtooimâst párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnahcâ ovdeduvvoo maaŋgâpiälásávt.	Peâmmtoimmjumuužžâst päärna vuâmmšõõttâm - da jiõčč ärvvstõõllâmooddaid viiǥǥâd õõudâs määŋgbeäŠllsânji.
Páárnážân iä njuolgist muštâl, maht monnii ääši kolgâččij porgâđ pic stivrejeh párnáá pyerrin huámášum toimâmvuáhán addelmáin sunjin oonâid.	Päärnže jeäŠt vuõiǧǧest säärn, mähtt miine 䊚š aalǥče tueŠjjeed peŠce päärna ohjjeed pueŠrren vuõinnum tuåimmjemnääŠlin uuŠvdeeŠl suŠnne peäggtõõzzid..
Ulmen lii, et páárnáš jieš kihtâluvvoo árvuštâllâđ jieijâs pargo puáttus já mättim tääsi nuuvt tuođâlávt ko máhđulâš.	Täävvtõzzân lij vuäŠǯǯad päärnaž jiõčč arvvstõõllâd tuâŠjjáz pohttmõõzzid da silttumuužž tääzz mååžna jiânnai tuõđmieŠlld.
Ovdánâm árvuštâllâmnahcâ iššeed párnáá čuolmâtilálâšvuođâin.	Ärvvstõõllmušooddai õuddnumuš veäǩǩad päärna proŠbleeŠmpaaiǩin.
Párnáá vijđessuárgásâšvuođâ já maaŋgâpiälásâšvuođâ oovdedmân máttááttuvvojeh ääših ubâlâšvuottân já viggâmuš lii pyehtiđ uáinusân puoh toos kullee ohtâvuođâid.	Päärna veeidasvuõđ da määŋgbeäŠllsažvuõd õõdâsviikkmužže aaŠssid mättʼteet obbneezz da kååitad puhtted õudde pukid tõzz kuulli õhttvuõđid.
Šoddâdem lii tiäđulâš, ij satummild tábáhtuvvee.	Peâmm lij teâđstum, ij sättõknallšem.
Uđđâ äšši čannoo vuáttámušâi pehti ovdeláá oppum aššijd.	Ođđ 䊚š čõõnât ǩiõŠččlâstmuužži mieŠldd ääiŠjben mättjum aaŠššid.
Párnáá kalga finniđ jieš huámášiđ moos mii-uv äšši čoonnâs já ton vuáđuld talle hämmee ubâlâšvuođâid.	Päärna ferttai vuäŠǯǯad jiõčč vuâmmšed kåått koonn aŠššu õhttan da vueinned tõn vuâđalt obbaaŠššid.
Veikkâ stivrim ij lah meendugin vuáđulâš, párnáá torvolâšvuođâtobdo ij huánnán.	Håt- i ohjjumuš ilŠla čuuŠt tärǩǩ, päärna staanvuõđ tobddmuužž jeäŠt lâŠsmmed.
Párnáást lii ovttuu torvon kiinii olmooš, kiäst puáhtá koijâdiđ, jis jieš ij lah peessâm tuđâttettee puátusân tâi lii jieijâs árvuštâllâmpuátusist epivises.	Päärnast lij pâi ǩiine ooumaž ǩeäzz naŠddjõõttâd, ǩeäst vuäitt kõõččâd, jos iŠlla jiõčč piâzzám tuõtti pohttmõžže leŠbe jos lij ärvvstõõllámpohttmõõzzâst pannaainâs.
Säämi sierâdmeh vuáđuduveh iänááš luándun já iäláttâssáid.	SäŠmmla siõri vuađđ lij pââimõssaaŠjest luâđast da jieŠllemvueŠjjin.
Luándust finnee ideaid, movtijdittem já amnâsijd sieráid.	Luáđast vuäŠǯǯad ideaid, loŋŋtõõzz, da aunnsid siõrrneäŠvvaid.
Sierâdmeh heiviittuvvojeh iveaigijd já távjá toh spejâlisteh-uv rävisulmui paargon kullee tooimâid.	Siõrid suåvtet eeŠjjaaiŠjid da tõk täuŠjja čuäjte vuõrâsoummi tuõŠjju kuulli toåimid.
Sierâdem lii kreatiivlâšvuođâ vuáđu.	Siõrr lij raajjâmvuõđlaž.
Lihâdem lii páárnážân luándulâš vyehi uápásmuđ olssis, eres ulmuid já pirrâsân.	Liikkumuš lij päärnže luâđlaž nääŠll tobddstõõttâd jiõcceezz, nuuŠbbid oummid da pirrõzze.
Šoddâmpiirâs já piäiválâš tooimah kolgâččii adeliđ páárnážân máhđulâšvuotâ maaŋgâpiälásâš luándust liihâdmân.	Šõddâmpirrõõzz da juõŠǩǩpeiŠvvsai tuåimi ââlǥče uŠvdded päärnže vueittemvuõtt määŋgbeäŠllsa luâđastliikkumužže.
Lihâdem naanood párnáá tiäđulâšvuođâ alnestis já oppâmist tarbâšum tááiđuid.	Liikkumuš raŠvvâđ teâdstumuužž jiiŠstez da mättjumuužžâst taarbšum čeäŠppvuõđid.
Páárnáš taarbâš piäiválávt ucemustáá kyehti tiijme virkkuus lihâdem.	Päärnaž taarbaš juõŠǩǩpeeiŠv uuŠccmõsân kueŠhtt čiáss liikkumuužž.
Motoriseh vuáđutááiđuh láá väzzim, kaččâm, njuškim, leggistem, kiddâväldim, čiehčâm sehe časkem.	Motorlaž vuađđčeäŠppvuõtte lie väʒʒmõš, urččmuš, njoiggmõš, vuelǧǧumuš, ǩiddväŠlldmõš, čihččmõš di tääkkmõš..
Lihâdem- já sierâdemtilálâšvuođâin piäsá páárnáš luándulávt hárjuttâllâđ sosiaallâš tááiđuid.	Liikkeem- da siõrrámnääŠli vueŠjjin päärnaž vuäŠǯǯ luâdalt harjtõõttâd sosiaalaž čeäŠppvuõđid.
Jieijâs rummâš hammim taha vuáđu rummâškove já mietimilâlâš ovdánem uáinun alnestis.	JiiŠjjes rååpp tobddmõs rääjj vuađ rååoo kaartt da miõđlaž jiõččkartt õuddnumužže.
Keevâtlâš ovdâmeerhah säämi sierâdmijn:	TueŠjjeemnääŠl õuddmiârkk sääŠmsiõrin:
• kumppi- já puásuisierâdmeh, kuobžâpivdosierâdmeh	 kumpp - da puäʒʒ, kueŠʒǯǯ šeellemsiõrid
• suoppâin- já pygálussierâdmeh	 čaustõk- da puäʒʒpikalõs-siõrid
• koldemsierâdmeh	 nueŠttsiõrid
• ellei luodâi tubdâmsierâdmeh, riävskásierâdmeh	 jieŠllji ǩiõŠjji tõbđdemsiõrid, reŠppsiõrid
• piäiváš- já šoŋŋâsierâdmeh	 peiŠvv - da šõŋŋsõrid
5.2. Oovtâst toimâm já huolâttem	5.2. ʼõutveäkka toimmjumuš da huõl âânnmuš
Aarâhšoddâdem aargâst tipšo, šoddâdem já oppâm ij pyevti sierriđ nubijnis, pic toh teddâšuveh párnáá táárbui mield..	Håiddâkksai peâmm aarǥâst håiddmuužž, peâmmʼmuužž da mättjumuužž ij vueitt räŠtǩǩed kuimstes, peŠce tõk teäŠdde päärna taarbi mieŠldd.
Aarâhšoddâdmist peivi lii tilálâšvuođâid tievâ, main páárnáš uáppá tooimâ pehti.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst peiŠvv lij tiudd šõddmuužžid, koin päärnaž mättai toimmjumuužž mieŠldd.
Piäiválâš aargâ pargoin páárnáš uáppá ovdâsvástádâsvuotân já ulmemiäldásâšvuotân.	JuõŠǩǩpeiŠvvsain aarǥtuâŠjain päärnaž mättai vasttumužže da täävvtõsvuõtte.
Nuuvt tipšo, šoddâdem ko oppâm-uv ulmen lii išediđ párnáá porgâđ já jurdâččiđ jieš sehe väldiđ ovdâsvástádâs.	NuŠt hååidd, peâmmtuââŠj ko še mättjem mierren lij veäǩǩted päärna tueŠjjeed da juŠrdded jiõčč di väŠldded västteemvuõđ.
Iärásij kunnijâttem já vuotânväldim sehe sosiaallâš tááiđuh já sierâdem láá kuávdášlâš saajeest aarâhšoddâdmist.	KueiŠmi cisttjumuužžâst da loŠkku väŠlddmuužzâst di sosiaalaž čeäŠppvuõđâst siõrr lie kõskksââŠjest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst.
Páárnáš uáppá heiviittâllâđ, jyehiđ já toimâđ oovtâst.	Päärnaž mättai suåvtõollâd, jueŠǩǩed da toimmjed õõutsââŠjest.
Rääjih suáppojeh oovtâst ubâ šoddâdemsiärvus kooskâ.	RääŠjj suåvâd õõutsââŠjest obb peâmmõhttsažkååŠdd kõõskâlt.
Ruossâlâstilálâšvuođah stivrejuvvojeh savâstâlmáin párnái já rávisulmui kooskâ sovâdávt.	Risttreidd šõddmuužžid ohjjeed saǥstõõleeŠl päärnai da vuõrâsoummi kõõskâlt suåvtõleeŠl..
Oovtâst toimâm lii ilo páárnážân já luhostume vuáttámušâid lii máhđulâš finniđ sierâdemen já uđđâ aašij oppâm pehti.	ʼõutveäkka toimmjumuš lij rämm päärnže da onnstem ǩiõŠččlâsttmuužžid lij vueittemvuõtt vuäŠǯǯad siõrr da aaŠšši mättjem mieŠldd.
5.3.	5.3.
Piäiválâš tooimah, purâdem já šoddâmpiirâs	JuõŠǩǩpeiŠvvsa tuååim, porrmõž da šõddâmpirrõz
Páárnážân jiešvuođâlâš toimâmvyevih láá sierâdem, lihâdem, taaidâlâš vyettim já tutkâm, moi pehti páárnáš puáhtá nanodiđ pyereestvajemis já ibárdâs alnestis.	Päärnže jiiŠjjesnallšem tuåimmjemnääĺ lie siõrrmõš, liikkumuš, čeäŠppvuâđlaž ǩiõŠččlâsttmuš da tutǩǩumuš, kooi mieŠldd päärnaž vuäitt raŠvveed puârast pirǧǧumuužž da fiŠttjõõzz jiiŠstez.
Párnáá jiešvuođâlâš toimâmvyevih váldojeh vuotân piäiválâš tooimâin.	Päärna jiiŠjjesnallšem tuåimmjemnääĺ vääldet lokku juõŠǩǩpeiŠvvsain tuåimin.
Piäiválâš tooimâin olášittojeh taam vuáváámist mainâšum kulttuursiskáldâsah já áárvuh nuuvt, et páárnáš puáhtá tubdâđ jieijâs kielâ já kulttuur luándulâžžân uássin jieijâs eellim.	JuõŠǩǩpeiŠvvsain tuåimin čõõđtet täŠst plaanâst peäggtum kulttuur siisǩeid da äärvaid nuŠt, što päärnaž vuäitt ǩiõŠččlâstted ǩiõlâs da kulttuures luâđližžen vueŠssen jiiŠjjes jieŠllmez.
Piäiválâš tooimâid olášittijn kiävttojeh iššeen sämisiärvus tiäđuh já tááiđuh.	JuõŠǩǩpeiŠvvsaid tuåimid čõõđteest ââned veäŠǩǩen sääŠmõhttsažkååŠdd teâđaid da čeäŠppvuõđ.
Purâdem lii uási párnái vuáđutipšo, šoddâdem já máttááttâs.	Porrmõž lij vueŠss päärnai vuađđhååid, peâmmʼmuužž da mättõõzz.
Páárnáš movtijdittoo uápásmuđ uđđâ purrâmâšamnâsáid já smakkiđ jieškote-uvlágánijd purrâmâšâid.	Päärna kueŠddted tobddstõõttâd ođđ porrmõšaunnsid da njâdded jeeŠresnallšem porrmõõžžid.
Purâdem lii sosiaallâš tááiđui hárjuttâllâm, mast páárnáš uáppá puorijd lattimvuovijd, eres ulmui vuotân väldim já anneeđ áárvust purrâmâš.	Porrmõž lij sosiaalâž čeäŠppvuõđi harjjtõõllmõs, koŠst päärnaž mättai puârast åårrad, kueiŠmi lokku väŠlddmuužž da uŠvdded äärvv porrmõžže.
Páárnáš movtijdittoo jieštoimâlâš purâmân huáputtis, torvolâš já máttááttâlmân mietimielâlâš pirrâsist.	Päärna kueŠddted jiiŠjjestuåimmsa poorrmužže ǩiirteŠmes, staanlaž da mättʼtõõttmužže miõđlaž pirrõõzzâst.
Purrâmâšvaljiimeh, purâdemtilálâšvuotâ, purrâmâšsaavah já munejurdâččemvyevih stivrejeh párnái purrâmâšhárjánmij ovdánem.	PorrmõšvaŠljjumuužž, poorrámšoddmuš, porrmõš- saaǥǥ da šiõttõõttmuš ohjjee päärnai poorrâmnaali õuddnumuužž.
Sierâdemavveest lii tehálâš purrâmâšváálju maaŋgâpiälásâšvuotâ, šadoi, heđâlmij já muorjij valjaas kevttim, timmâ vuojah raavâdvuoijân, vuojâttis mielkki, koskâpitái kvaliteet, juhâmušâi jiärmáás valjim já snuotârdâllâmuđhij velttim.	SiõrrââŠjjest lij vääžnai porrmõõõžž määŋgbeäŠllsažvuõtt, šââddai, heedâlmi da mueŠrji jânnjõs âânnmuš, teemesvuõŠj poorrâmvuõŠjjân, vuõŠjteŠmes mieŠlǩǩ, kõskkporrmõõžži šlaajj, juukkmõõžži jeäŠrmelt vaŠlljumuš da tuäveemnaali viälttʼtumuš..
Párnáá šoddâmpiirâs kalga leđe fyysilâš, psyykkilâš já sosiaallâš tahhei peeleest taggaar, et tot oovded párnáá pyereestvaijeem, tiervâsvuođâ, šoddâm, ovdánem já oppâm.	Päärna šõddâmpirrõz ferttai leeŠd fyyslaž, psyyklaž da sosiaalaž raajjʼji beäŠlest nåkam, što tõt õõudáđ päärna puârast pirǧǧumuužž, tiõrvâsvuõđ, šõddmuužž, õuddnumuužž da mättjumuužž.
Eromâš huámášume kiddejuvvoo ohtâduv šlamâtáásán.	Eärben vuâmmšed õõutilooǥǥ kõõmtääzz.
Liävuttisvuotâ, šlaamâ já liijkás ennuv sosiaallâš ohtâvuođah loptejeh párnáá stressiherkkivuođâ liijgás ollâgân, mii uásild puáhtá vaikuttiđ párnáá fiätulâš já kielâlâš ovdánmân, muušton, uáinun alnestis sehe sosiaallâš táiđoid.	VeäŠllštumuš, kõõmmʼmuš da leeiǥǥ sosiaalaž kontaaktt pââjee päärna stressläđđasvuõd leigga pââjas, mii jiiŠjjes beäŠlest vuäitt vaaikted päärna jeäŠrmmvuađlaž da ǩiõlvuâđlaž õuddnumužže, moštte, jiõččkartte di sosiaalaž čeäŠppvuõđid.
Šoddâmpirrâsist kiddejuvvoo huámášume torvolâšvuođâ já pääihinálásâšvuođâ lasseen toimâviistij toimâmvuotân, luándualdavuotân já toos, maht toh adeleh máhđulâšvuođâ säämi ärbivyevi sirdâšem luándulávt.	Sõddâmpirrõõzzâst vuâmmšet staanvuõđ da dommnallšemvuõđ lââzzen tuåimmsââŠji toimmjemvuõtte, luâđ âlddsõsvuõtte da tõzz, mäŠhtt tõk oŠvdde vueittemvuõđ säŠmmla ärbbvuõđ serddmužže luâđalt.
Toimâviistijn lii máhđulâšvuotâ meid jieškote-uvlágánij säämi tuojij tuoijuunân.	TuåimmsââŠjin lij vueittemvuõtt še jeeresnallšem säŠmmlai ǩiõŠtt - tuâŠjai raajjmužže.
Toimâviistij aldasijn lii máhđulâšvuotâ láávu já eres sämmilij ärbivuáválij šiljorakânâsâi ceggiimân.	TuåimmsââŠji âlddsõõzzâst lij vueittemvuõtt kåvvaz da jäŠrrsi säŠmmlai ärbbvuâđlaž šeljjraajlmi ceäggtumužže.
Rievdâdmáin šiljopirrâs sämišiljopirrâsin puáhtá uásild nanodiđ párnáá kulttuuridentiteet já lääččiđ maaŋgâpiälásubboid kielâkevttimmáhđulâšvuođâid.	ǨeŠddmäärǩ säämnalla raajeeŠl vueitet jiiŠjjesnalla raŠvveed päärna kulttuur-identiteett da raajjâd jäänben määŋgbeäŠllsaid ǩiõlâânnem vueittemvuõđ.
6.	6.
SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM VUÁVÁM, OLÁŠUTTEM, STIVRIM JÁ ÁRVUŠTÂLLÂM	SÄŠMMLA HÅIDDÂKKSAI PEÂMMTUŠJ TOIMMJUMUUŽŽ PLAANMUŠ, ČʼʼĐTUMMUŠ, OHJJUMUŠ da ÄRVVSTʼʼLLMUŠ
6.1.	6.1.
Aarâhšoddâdemtooimâ vuávám	Håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž plaanmuš
Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtoo ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám, mii vuáđuduvá säämi aarâhšoddâdemvuáváámân já säämi iveaigijd.	Håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin raajât õõutilooǥǥmieŠlddsaž toimmjemplaann, kååŠnn vuađđán lie säämhåiddâŠkksai peâmmplaan da sääŠm eeŠjj-jårrõs.
Vuávám ruŋgon láá sämmilij käävci iveäigid, moh kovvejeh sämmilij maailmkove.	Plaan vuađdân tuõŠlljed säŠmmlai kääuŠc eeŠjjaaiŠjid, kååŠtt karttŠttâd säŠmmlai mââilmmkaart.
Säämi maailmkove hámášuvá já iälá argâpeeivi pargoi siste.	SäŠmmlaž mââilmmkartt šâdd da jeäŠll arggpeeiŠv tuâŠjai kõoskâst.
Sämmilij käävci iheäigid láá tälvi, kiđđâtälvi, kiđđâ, kiđđâkeesi, keesi, čohčâkeesi, čohčâ já čohčâtälvi.	SäŠmmlai kääuŠc eeŠjjääiŠj lie täŠlvv, kiđđtäŠlvv, ǩiđđ, ǩiđđǩieŠss, ǩieŠss, čõhččǩieŠss, čõhčč da čõhččtäŠlvv.
Páárnážân ráhtoo persovnlâš aarâhšoddâdemvuávám (aavu) ovtâspargoost párnáá vaanhimijguin tâi iärásij párnáá huolâttâsâst västideijee ulmuiguin.	Päärnže raajât privaat håiddâŠkksai peâmmplaan (vasu) õhttsažtuâŠjast päärna puärrsi leŠbe jäŠrrsi päärn huõlâânnmest västteei oummivuiŠm.
Aavu ulmen lii párnáá ohtâgâslâš já vaanhimij uáinui vuotânväldim tooimâ orniimist el.	Vasu täävvtõzzân lij päärna jiiŠjjesnallšemvuõđ da puärrsi vuäinnmõõzzi lokku väŠlldmõš toimmjumuužž järjstumuužžâšt jm.
párnáá vuáttámušah, táárbuh já puátteevuođâ uáinuh, párnáá mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvah, nanoduvah já párnáá ohtâgâslâš torjuu já stivrim táárbuh.	päärna ǩiõčclâŠsttmuužž, taarbb da puõŠtti ääiŠj vuäinnmõožž, päärna miõlǩiessi ä䊚š, ravvõsvuõđ da päärna persoonlaž tueŠrjj da ohjjeemtaarbid.
Aarâhšoddâdemvuáváámist suáppoo vaanhimijguin ovtâspargo toimâmvuovijn.	HåiddâŠkksai peâmmplaanqst suåvât puärrsivuiŠm õõutsââŠjest toimmjemnaalin.
Páárnáš jieš puáhtá meiddei uásálistiđ aarâhšoddâdemvuávám rähtimân já árvuštâlmân vaanhimij já pargojuávhu oovtâst sooppâm vuovvijn.	Päärnaž vuäitt še jiõčč vuäŠssõõttâd håiddâŠkksai peâmmplaann raajjmužže da ärvvstõõllmušin puärrsi da personkååŠdd õõutveäkka suåppõmnääŠleld.
Aarâhšoddâdemohtâduvâin uárnejeh merikoskâsijd vuávámčuákkimijd perruiguin.	Håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin riâššat äiǧǧmiermieŠlddsaid plaanâmsååbbrid piârrji vuiŠm.
Ohtâdâhkuáhtásâš tooimâ vuáváámist já olášutmist kevttih vijđásubbooht iššeen ubâ sämisiärvus.	ʼõutilooǥǥ jiiŠjjes toimmjemplaanmuužžâst da čõõđtumuužžâst ââned veeidâlt veäŠǩǩen obb sääŠmõhttsažkååŠdd.
Aarâhšoddâdemtooimâ vuáváámist pargeh ovtâspargo meid jieškote-uv sämiohtâduvâi kooskâ sehe jieijâs kieldâst já ubâ sämikuávlust.	Håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž plaanmuužžâst raajât õhttsažtuââj še jeeŠres sääŠm õõutilooǥǥi kõõskâlt di jiiŠjjes kååŠddest mâte sääŠmvuuŠvdest obbneezz.
Ulmen lii lääččiđ pissoo viärmáduv sämikuávlun, mii jieijâs uásild puáhtá torjuu paargon já lasseet säämi aarâhšoddâdemtooimâ siskáldâs ovdedemmáhđulâšvuođâid.	Täävvtõzzân lij raajjâd põõžži sääŠmvuuŠvd säiŠmm, kååŠtt beäŠllstes pohtt tueŠrjj tuõŠjju da lââzzad säŠmmla håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž siisǩe õõdâsviikkâm vueittemvuõđ.
Ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám tuálá siste el.	ʼõutilooǥǥ kuõskki toimmjemplaan siisǩâld jm.
čuávvoo aašijd:	puõŠtti seurrjemnalla åårai aaŠššid:
- almolâš ulmeh	- takai täävtõõzz
- šoddâmpirrâs kuvvim	- šõddâmpirrõõzz karttʼtumuš
- sämikielâ oppâm ulmeh já riäiduh	- sääŠm ǩiõl mättjem täävtõõzz da neäŠvv
- kulttuuráárvui olášuttem keevâtlâš toimân ihejuurrâm mield	- kulttuuraarvi čõõđtumuš tueŠjjeemnääŠllen eeŠjj- jårrõõzz mieŠldd
- ovtâspargo vaanhimijguin, suvváin já eres pelijguin	- õhttsažtuâŠjj puärrsi, sooǥǥ da jäŠrrsivuiŠm
- tooimâ árvuštâllâm já kuávdášlâš ovdedemčuásáttuvah	- toimmjumuužž ärvvstõõllmuš da ǩõskkšââŠjest åårai õõdâsviikkâmä䊚š
6.2.	6.2.
Aarâhšoddâdem olášuttem	Håiddâkksai peâmmtuââŠj čõõđtummuš
Párnái peivitipšo lii vuáđupalvâlus, mon ornim lii kieldâ kenigâsvuotâ já mon ruttâdem tábáhtuvá iänááš ohtsâškode vaarijn.	Päärnai peiŠvvhåidd lij vuađđkääzzkõs, koonn järjstumuš lij kååŠdd õõlǥtummuš da koonn teäŠǧǧvuõtt šâdd vuõss-sââŠjest õhttsažkååŠdd tieŠǧǧin.
Ohtsâškode pargon lii tähidiđ kvaliteetlávt šiev peivitipšo finnimvuođâ nuuvt, et puohâin párnáin lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ palvâlussáid peerusthánnáá perruu sosioekonomâlâš tâi eres ohtsâškodálâš sajattuvâst tâi aassâmsaajeest.	ʼhttsažkååŠdd tuâŠjjan lij staanad šlaajjmieŠldd pueeŠr peiŠvvhååid vuäŠǯǯmuš nuŠt, što pukin päärnain lij vueittemvuõtt vuäŠssõõttâd kääzzkõõzzid huõlǩani piârri sosioekonomlaž leŠbe jeeŠres õhttsažkååŠddvuađlaž sââŠjest leŠbe jeäŠllsââŠjest.
Palvâlusah kalgeh leđe maaŋgâpiälásiih já sierânâs palvâlushaamij täsipiälásâš oovdedmist kalga huolâttiđ.	Kääzzkõõzzi ferttje leeŠd määŋgbeäŠllsa da jeeŠres kääzzkâsttemnääŠli tääzzverddsaž õõdâsviikkmuužzast ferttai âânned huõl.
Sämikielâlâš vuáđupalvâlusâi pyevtitmist västideh vuosâsajasávt sämikuávlu kieldah.	SääŠmǩiõllsai vuađđkääzzkõõzzi puuttʼtumuužžâst väŠsttee vuõss- sââŠjest sääŠmvuuŠvd kååŠdd.
Eenikielâlâš palvâlusâi pyevtittem lii kuittâg lahâaasâtmist miäruštâllum puohâi Suomâ kieldâi vuáđupargon.	JieŠnnǩiõlsai kääzzkõõzzi puuttʼtumus lij kuuitaǥ lääŠjjest miertõllum puki LääŠddjânnam kååŠddi vuađđtuâŠjjan.
Meid seervih láá uásálistám merhâšittee vuovvijn sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân.	Še õhttõõzz lie vuäŠssõõttam miârkkšõõvvi nääŠleld sääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzi puuttʼtumužže.
Sämikuávlust uárnejuvvoo säämi peivitipšo já kielâpiervâltoimâ iänááš juávkkupeerâpeivitipšon.	SäŠmmlai dommvuuŠvdest riâššat sääŠm peiŠvvhååid da ǩiõllpieŠsstoimmjumuužž vuõss- sââŠjest ärttelpiârpeiŠvvhåiddan.
Tuše Ucjuv kieldâst tuáimá tavesämmilâš peivikiäčču.	Odinakai UŠccjooǥǥ kååŠddest toimmai tâŠvvsäŠmmlaž peiŠvvdomm.
Juávkkupeerâpeivitipšohäämi lii teddâšum válduášálâš toimâmháámán mii vuáđuduvá kuhes koskáid já škuávlejum pargojuávhu finnimvuotân.	ÄrttelpiârpeiŠvvhåiddååbleǩ lij tieŠddi vuõss-sââŠjjlaž toimmjemnääŠll koonn vuađđan lie kuuǩes määtǩ di škoouljum personkååŠdd vuäŠǯǯmõš.
Meid sämikielâlâš peivitipšo táárbu molsâšuddâm já uceh páárnášmereh sijdâimield láá vaikuttâm juávkkupeerâpeivitipšohäämi lassaanmân.	Še sääŠmǩõllsa peiŠvvhååid taarb vaajjtõõllmuš di uuŠcces päärnaimieŠr siijdin vaaiktam ärttelpiârpeiŠvvhåiddååbleǩ jäänumužže.
Pääihist tábáhtuvvee säämi peerâpeivitipšo ij lah sämikuávlu kieldâin finniimist.	Dååmašõddi säŠmmlaž piârpeiŠvvhåidd sääŠmvuuŠvd kååŠddin iŠlla vuäŠǯǯamnalla.
Sämikuávlust láá Roovvâdmáánu 2009 tiäđui mield sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi pirrâduvâst ohtsis 104 párnážid, main sämikielâlâš peivitipšoost 71 párnážid já kielâpiervâltooimâst 33 párnážid.	SäŠmmlai dommvuŠvdest lie kålggmannu 2009 teâđai mieŠldd sääŠmǩiõllsai håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi kruuggâst õhtsižže 104 päärna, koinn sääŠmǩiõllsest peiŠvvhååidâst 71 päärna da ǩiõllpieŠsstoimmjumuužžâst 33 päärna.
Sämikielâlâš peivitipšo párnái meeri lii majemuu 5 ive ääigi lasanâm Aanaar já Ucjuv kieldâin já kiäppánâm Iänuduv kieldâst.	SääŠmǩiõllsest peiŠvvhååidâst åårai päärnai mieŠrr lij maaimõs 5 eeŠjj äiŠǧǧen lâzznam Aanar da UŠccjooǥǥ kååŠddin da oŠccnam Enontekiö kååŠddest.
Sämikuávlu ulguubeln sämikielâlâš olespiäiválâš peivitipšo lii finniimist Ruávinjaargâst, mast láá 7 párnážid.	SäŠmmlai dommvuuŠvd åålǥbeäŠlnn sääŠmǩiõlin obbpeiŠvvsaž peiŠvvhåidd lij vuäŠǯǯamnalla RuäŠvnjaarǥâst, koŠst lie 7 päärna.
Oulust tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemkerho, mast láá mieldi 5 párnáá.	Oulust toimmai sääŠmkiõllsaž håiddâkksai peâmmkruugg, koŠst lie mieŠldd 5 päärna.
6.3.	6.3.
Aarâhšoddâdem stivrim	Håiddâkksai peâmmtuââŠj ohjjumuš
Sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltoimâ kuleh sämikuávlu kieldâin sosiaaltooimâ tâi čuovviittâstooimâ haldâttâs vuálásâžân.	SääŠmkiõllsaž peiŠvvhåidd da ǩiõllpieŠsstoimmjumuš kolle sääŠmvuuŠvd kååŠddin sosiaaltuååim leŠbe čuõvtemtuââŠj vaaldšem vuâlla.
suomâkielân, Ucjuv kieldâst tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemstivrejeijee.	SäŠmmla håiddâkksai peâmmtuââŠj ohjjumuš šâdd LääŠddjânnmest vuõss-sââŠjest LääŠddǩiõlle, UŠccjooǥǥ kååŠddest toimmai sääŠmkiõllsaž håiddâkksai peâmmtuâŠjj ohjjeei.
Aarâhšoddâdemstivriimist västideijee pargojuávkku visásmit, et sämmilij aarâhšoddâdemohtâduvâi toimâ tuárju sämipárnáá jieijâs kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem.	Håiddâkksai peâmmtuââŠj ohjjumuužžâst väŠstteei personkåŠdd ainsmâtt, što säŠmmlai håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi toimmjumuš tuäŠrjjad sääŠmpäärna jiiŠjjes ǩiõl da kulttuur pâŠjjen tuõŠlljumuužž da õõudâsviikkmuužž.
Aarâhšoddâdmist västideijee pargojuávhust kolgâččij leđe kelijdeijee sämikielâ já kulttuur tubdâm sehe tiätu maaŋgâkielâlâššoddâdmist.	PeiŠvvhåiddâkksai peâmmtuâŠjast vaŠstteei personkååŠddest ââlǥče leed rijttjeei sääŠmǩiõl da kulttuur tobddmõš di teâđ määŋgǩiõllsažvuõttpeâmmtuâŠjast.
Säämi aarâhšoddâdem stivriimist pargoo ovtâspargo Sämitiggijn.	SäŠmmla håiddâkksai peâmmtuââŠj ohjjumuužžâst tueŠjjeet õhttsažtuââj SääŠmteeŠggain.
6.4.	6.4.
Tooimâ árvuštâllâm	Toimmjumuužž ärvvstõõllmuš
Aarâhšoddâdempalvâlusâi árvuštâllâm olášittoo oovtâst párnáin já suu vaanhimijguin, suvváin, pargojuávhoin já ovtâspargopelijguin.	Håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi ärvvstõõllmuužž čõõđtet õõutveäkka päärna da suu puärrsi, sooǥǥ, personkååŠdd da jäŠrrzi õhttsažtuâŠjjneeǩǩivuiŠm.
Šoddâdem lii čonâsâm kulttuur já ohtsâškode nubástusân.	PeâmmtuâŠjj lij čõnnum kulttuure da õhttsažkååŠdd muttõzze.
Toimâpirrâs nubástusah vaikutteh aarâhšoddâdemtooimâ olášuttem juátkojeijee árvuštâlmân, ton miäldásâš tooimâ oovdedmân, uulmij aasâtmân já olášutmân.	Toimmjempirrõõzz muttõõzz vaaikte håiddâkksai peâmmtuåimm cõõđtumužže juäŠtkkjeei ärvvstõõllmuzzin, tõn mieŠlddsa toimmjumuužž õõudâsviikkâm täävvtõõzzi šïõttumuže da čõõđtumužže.
Aarâhšoddâdem siskáldâs árvuštâllâm iššijn ovdeduvvoo aarâhšoddâdem aargâ tooimâ nuuvt, et aarâhšoddâdem puávtáččij västidiđ jyehi párnáá tárboid já aarâhšoddâdem ohtân palvâlushäämmin perrui tárboid nuuvt pyereest ko máhđulâš.	Håiddâkksai peâmmtuââŠj siisǩe arvstõõllâm veäkka viiǥǥâd õõudâs håiddâkksai peâmmtuââŠj aarǥtoimmjumuužž nuŠt, što håiddâkksai peâmm vuäitče mååžna puârast vaŠstteed juõǩǩka päärna taarbid da håiddâkksai peâmmtuââŠj õhttân kääzzkâsttemnääŠllen piârrji taarbid..
Árvuštâllâm olášuttem uásild kolgâččij ohtâdâhkuáhtásâš vuáváámist miäruštâllâđ maht tiäđu kalga nuurrâđ, kiäh árvušteleh, kuás já maht.	Arvstõõllmuužž čõõđtumuužž vueŠssen ââlǥče õõutilooǥǥid kuõskki plaanâst miertõõllâd mäŠhtt teâđaid norre, ǩeäk arvstâlle, kuäs da mõõnnalla..
Tooimâ árvuštâlmân kulá meiddei párnáá aicâdem já suu aargâ uáinojeijen toohâm kirjiimáin páárnážân kullee huámášuumijd.	Toimmjumuužž ärvvstõõllmužže kooll še päärna vuâmmšumuš da suu aarǥ kuâŠsttjeejen raajjmuš ǩeŠrjteeŠl pââjas päärna kuõskki vuâmmšum aaŠššid.
Aicâdem iššeed šoddâdeijee huámášiđ párnáá ovdánem muddoid já ohtâgâslâš jiešnaalijd.	Vuâmmšõõttmuš veäǩǩad peâmmʼmai tobddât päärna õuddnumuužž pââŠjid da persoonlaž nääŠlid.
Tilálâšvuođâin, main šoddâdeijest paijaan huolâ párnáást, lii eromâš tehálâš orostiđ aicâdiđ párnáá tooimâ já tast tábáhtum nubástusâid.	Šõddmuužžin, koin peâmmjest šâdd huõll päärna diõtt, lij vuõss-sââŠjest vääžnai årsted vuâmšõttâd päärna toimmjumuužž da tõst šõddâm muttõõzzid.
Piäiválâš aicâdem addel mávsulâš tiäđu vaanhimáid.	JuõŠǩǩpeiŠvvsaž vuâmmšâddmuš oŠvdd arvvsõš teâđ puärrsid.
Aicâdem já dokumentistem láá meiddei šiev riäiduh párnáá uásálâšvuođâ oovdedmist.	Vuâmmšõddmuš da dokumenttmuš lie še pueŠr neäŠvv päärna vuäŠssatvuõd õõudumuužžâst.
Šoddâdeijee aaicâd meid párnái mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvâid vâi puávtáččij vuáváđ tooimâs páárnášvuálgulubbon kyeđimáin saje párnáá jieijâs iävtuttâssáid.	Peâmmai vummšâdd še päärnai miõlǩieŠss aaššid što vuäitt plaanâd toimmjumuužž päärnast vueŠlǧǧjen kueđeeŠl sââŠj päärna jiiŠjjes čuäjtõõzzid.
Párnáá, vaanhimij já suuvâ adelem macâttâs iššeed pargojuávhu tiäđuštiđ mast lii luhostum já mast lii ovdedem tárbu.	Päärna, puärrsi da sooǥǥ uŠvddem maacctõs veäǩǩad personkååŠdd teâđsted koŠst lij onnstum da koŠst lij pueŠrumuš.
Árvuštâllâm tuálá siste el.	Ärvvstõõllmuš siisǩâld jm.
- párnáá ohtâgâslâš já kielâlâš ovdánem árvuštâllâm	- päärna persoonlaž da ǩiõlvuađlaž õuddnumuužž ärvvstõõllmuužž
- árvuštâllâm tast, maht säämi kulttuuráárvuh olášuveh keevâtlâš toimân - aarâhšoddâdem, vaanhimij já suuvâ šoddâdemovtâspargo árvuštâllâm	- ärvvstõõllmuužž tõst, mäŠhtt säŠmmla kulttuuräärvv tuâtte tueŠjjeemnääŠllen. håiddâkksai peâmmtuâŠjjlai, puärrsi da sooǥǥ peâmmõhttsažtuââŠjj ärvvstõõllmuužž
- árvuštâllâm tast, maht tooimâ organisistem já ornim tuárjuh párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem.	- ärvvstõõllmuužž tõšt, mäŠhtt toimmjumuužž organâsttmuš da järjstumuš tuäŠrjjee päärna obbväŠlddsa puârast pirǧǧumuužž.
Pargojuávhu árvuštâllâm riäidun láá aicâdem, dokumentistem, jieijâs pargo árvuštâllâm, ovdedemsavâstâlmeh ovdâulmuin, ohtâdâhkuáhtásiih pargosaječuákkimeh já ubâ kieldâ säämi aarâhšoddâdem pargočuákkimeh.	PersonkååŠdd arvstõõllâmneäŠvvan lie vuâmmšõddmuš, dokumenttmuš, jiiŠjjes tuââŠj ärvvstõõllmuš, õõudâsviikkâmsaǥstõõllmuužž jååđteejin, õõutilooǥǥi seŠst tuâŠjjpäiŠǩǩsååbbar da obb kååŠdd säŠmmla håiddâkksai peâmmtuâŠjjlai sååbbar.
Säämi aarâhšoddâdemvuávám siskáldâsâst já toimâmvuođâst čuákkejuvvojeh vuávám vuáđđun macâttâsah Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá tooimâst.	SäŠmmla håiddâŠkksai peâmmtuââŠj plaanmuužž vuađđân noorât maacctõõzz TâŠvvLääŠddjânnam sosiaaltuââŠj siltteemkõskkõõzz tuåimest.
Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargoost acâttâs pehti finnejum tiäđoin puáhtá ávhástâllâđ.	Maacctõõzz mieŠldd vuäŠǯǯum teâđ âânet äuŠǩǩen säŠmmla håiddâkksai peâmmtuââŠj õõuđâsviikkâmtuâŠjast.
6.4.	6.4.
Peivitipšo torvolâšvuođâvuáváámân kuleh nuuvt pargei ko párnáid-uv kyeskee lahâaasâtlâš já eres torvolâšvuođâ já tiervâsvuođâ kyeskee vuáváámeh.	Staannvuõttplaann PeiŠvvhååid staannvuõttplaan sizz kolle di persoonkååŠdd što päärnaid kuõskki lääŠjjmieŠlddsa da järraz staanvuõđ da tiõrvâsvuõđ kuõskki plaan.
Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ peivitipšo torvolii orniimist.	PeiŠvvhåiddlääŠǩǩ õõlǥad toimmjemõõutilooǥǥ âânned huõl peiŠvvhååid staanlaž järjstumuužžâst.
Peivitipšo torvâlâšvuođâvuávám lii piäluštâsvuáváámist vijđásub olestorvolâšvuođâ pyereedmân já tolâmân sihtejeijee äššikirje.	PeiŠvvhååid staannvuõttplaan lij peäŠllštem plaanâst veeidab obb staanvuõđ pueŠrumužže da páŠjjentuõlŠlljmužže sǩihttjeei 䊚špõmmâi.
Torvâlâšvuođâvuáváámist lii meeri árvuštâllâđ tooimâ äštee vaarâid já čielgiđ tooimâ riiskâid väldimáin vuotân peivitipšo asâttellee laavâi kuávdášlâš vátámâšâid,	Staannvuõttplaanâst arvvlâdde toimmjumuužž ukkõõzzid da selvvted toimmjumuužž riiskit vääldeeŠl lokku peiŠvvhååidmuužžâst šiõtteei lääŠjji kõskksaž õõlǥtumuužžid, toimmjemõõutilooǥǥ tuâŠjjsueŠjjeem toimmjemproggramm di tuââŠj tiõrvâsvuõtthuõl tuâŠjjpäiŠǩǩselvvtõõzzid.
Tarkkuustâllâm pirrâdâhân kuleh el.	Tarǩkeem kruugg sizz kolle jm.
toimâohtâduv pargojuávkku, tipšo párnááh, toimâohtâduvâst kolliistellee ulmuuh, toimâohtâduv šiljo já visteh sehe toimâriäiduh já aldaipiirâs.	toimmjemõõutilooǥǥ personkååŠdd, hååidast åårai päärna, toimmjemõõutilooǥǥâst kõŠlljeei oummu, toimmjemõõutilooǥǥ ålgg - da siisǩesââŠj di toimmjemneäŠvv da âlddpirrõz.
Säämi aarâhšoddâdemohtâduvâin olášittum kulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš toimâ párnáiguin el.	SäŠmmlain håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin čõđtum kulttuure kuulli määŋgbeäŠllsaž toimmjumuš päärnaivuiŠm jm.
tulâstâllâm, sierâlágán tábáhtussáid já mađhijd uásálistem váátá muneorniistâlmijd, ovtâspargo já torvolâšvuođâaašijd vuotânväldee vuávám sehe tuárvi pargojuávkkuresurssijd.	tollstõõllmuš, jeeŠresnallšem šõddmuužžid da jååttmuužžid vuäŠssõõttmuš õõlǥad õõudǩiõtte järjstõõllmuužžid, õhttsažtuââj da staanvuõđ vuâmmšeei plaanmuužž di rijttjeei personkåŠddresuurssid.
Maađhijd puáhtá orniđ ovtâspargoost párnáin perruin, suvváin já reesuurspargojuávhoin, mut meiddei täin tilálâšvuođâin kalga tooimâst västideijee pargojuávkku čielgiđ ovdâsvástádâs- já torvolâšvuođâkoččâmâšâid vaanhimijguin muuneeld.	Jååttmuužžid dn. vueitet järjsted õhttsažtuâŠjast päärna piârri, sooǥǥ da resurssipersonkååŠddivuiŠm, le-ša še täin vueŠjjin ferttai toimmjumuužžâst vaŠstteei personkååŠdd selvvted vasttumuš- da staannvuõttkõjldõõzzid puärrsivuiŠm õõudǩiõtte.
Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtojeh párnái jođettemravvuuh sehe suáppojeh táárbu mield oovtâst párnái vaanhimijguin kirjálávt párnái uásálistmist el.	Håiddâkksai peâmmõõutilååǥǥin raajât päärnai jååđtemvuäpstõõzzid di suåvad taarbšeest õõutveäkka päärnai puärrsivuiŠm keŠrjjvuađalt päärnai vuäŠssõõttmuužžâst jm.
moottorkiälkká-, kärbis- ye.	motorǩealkk - võõnâs – dn.
mađhijd já tain vaattum torvopiergâsijn (torvokapereh, kááijumliivih).	jååttmuužžid da tõin õõlǥtum staan- neäŠvvain (suõŠjjkeäŠpper, peäŠlšštemliiŠjvv).
6.5.	6.5.
Sierânâs toorjâ aarâhšoddâdmist	JeeŠrab tuäŠrjj håiddâkksai peâmmʼmuužžâst
Jyehi párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm lii ohtâgâslâš.	Juõǩǩka päärna šõddmuš, õuddnumuž da mättjumuš lij persoonlaž.
Páárnáš puáhtá tarbâšiđ torjuu fyysilâš, tiäđulâš, táiđulâš, tobdoeellim tâi sosiaallâš ovdánmis uásisuorgijn.	Päärnaž vuäitt taarbšed tueŠrjj fyyslaž, teađlaž, ceäŠppvuađlaž, tobdd-jieŠllem leŠbe sosiaalaž õuddnumuužž vueŠssvuuŠvdin.
Torjuu tárbu puáhtá šoddâđ talle, ko párnáá šoddâmtileh aštâšuveh tâi toh iä turvii suu tiervâsvuođâ já ovdánem.	PeiŠvvhååid tarbb vuäitt šõddâd teŠl, ko päärna šõddâmvueeŠjj jouŠdde vaarrvuâŠlla leŠbe jie staan suu tiõrvâsvuõđ da õuddnumuužž.
Eromâšávt aarâhšoddâdem já ravviittâh kolgâv toimâđ čovgâ ovtâspargoost párnái oppâmvädisvuođâi já arâhis torjuu táárbu tubdâmist.	JeeŠrben håiddâkksai peâmmtuââŠj da vuäŠpstempääiŠǩǩ ferttai toimmjed čaapp õhttsažtuâŠjast päärnai mättjemvaiggadvuõđi da ääiŠjbuš tueŠrj taarbb tobddstumužže.
Ko vaanhimeh tâi aarâhšoddâdempargojuávkku äiccih párnáá ovdánmist ájánem tâi spiekâstem, kalga savâstâllâđ oovtâst, mii párnáá ovdánmist lii ohtâgâslâš tâi persovnlâšvuođâ jiešnaalijd já mast lii torjuu tárbu.	Ko puärraz leŠbe håiddâkksai peâmmpersonkåŠdd vuâmmše päärna õuddnumuužzâst mââjumuužž leŠbe rääŠtktõõzzid, saǥstõõllâd õhttsest, mii päärna õuddnumuužzâst lij persoonlaž leŠbe persoonlažvuõd jiiŠjjesnallšemvuõtt da koŠst lij tueŠrjj tarbb.
Tooimâ vuolgâsajeh láá párnáá ohtâgâslâšvuođâ vuotânväldim já jieštobdo nanodem.	Toimmjumuužž vuâlggmužžân lie päärna persoonlažvuõđ väŠlddmuš loŠkku da jiõččtobddmuužž raavummuš.
Ávusvuotâ já luáttámušlâš tile párnáá vaanhimij já pargojuávhu kooskâst lääččih vuáđu tuáimee ovtâspaargon párnáá pyerrin.	ÄäŠvai da naŠddjõõddi påread päärna puärrsi da personkååŠdd kõõskâlt räjje vuađđ toimjeeiji õhttsažtuõŠjju päärna õudde.
Táárbu mield puáhtá árvuštâllâm toorjân haahâđ äššitobdee ciälkkámuš vaanhimijguin sooppum vuovvijn.	Taarbbšeest arvstõõllmuužž tuäŠjjen hanǩǩeet puärrsivuiŠm suåppumnääŠleld 䊚štobddi ceälkkmuš.
Tárbulijd toorjâtooimâid puáhtá algâttiđ tállán ko torjuu tárbu lii aiccum.	Taarbšum tuäŠrjjtuåimid altteed tâlles ko tuäŠrjjtarbb lij vuâmmšum.
6.6. Ovdâmáttááttâs	6.6. ʼuddmättŠtõs
Ovdâmáttááttâs lii uási aarâhšoddâdem.	ʼuddmättŠtõs lij vueŠss håiddâkksai peâmmâst.
Kieldâst lii laahân vuáđuduvvee kenigâsvuotâ orniđ ovdâmáttááttâs.	KååŠddest lij lääŠjjvuađđlaž õõlǥtummuš järjsted õuddmättõõzz.
Ovdâmáttááttâs puáhtá orniđ jo-uv peivitipšoost tâi škoovlâst.	Ouddmättõõzz vueitet järjsted jun- a peiŠvvhååidâst leŠbe škooulâst.
Talle ko ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo peivitipšosaajeest, ovdâmáttááttâsân heiviittuvvoo tievâsmittee uássin meiddei peivitipšo lahâasâttâs.	TeŠl ko õõlǥtummuužž riâššat peiŠvvhåiddpääiŠǩest, õuddmättŠtõzze šiõtteed teuŠdded še peiŠvvhååidlääŠjj.
Sämikuávlust sämikielâlâš ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo vuáđumáttááttâs ohtâvuođâst.	SäŠmmlai dommvuŠvdest sääŠmǩiõli õõlǥtummuužž riâššat vuađmättʼtõõzz õhttvuõđâst.
Ovdâmáttááttâs olášittoo vuáđumáttáátâslaavâ mield..	ʼõlǥtummuužžid čõõđtet vuađđmättʼtõsllääŠjj mieŠldd.
Ovdâmáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah stivrejeh väldikodálávt ovdâmáttááttâs siskáldâs, kvaliteet já páihálij máttááttâsvuáváámij rähtim.	ʼuddmättŠtõõzz mättʼtõsplaan vuaađ ohjjee väŠlddkååŠddlaž õuddmättŠtõõzz siisǩe, šlaajj da pääiklai mättʼtõsplaani raajjmuužž.
Sämikielâiguin adelum ovdâmáttááttâs kielâlâš ulmeh láá siämmááh ko eres-uv ovdâmáttááttâsâst.	SääŠmǩiõlle uŠvddemnalla åårai õuddmättŠtõõzz ǩiõlvuađlaž täävtõõzz lie seämma ko še jeeŠres õuddmättŠtõõzzâst.
Páárnážân kalga šoddâdem já máttááttâs iššijn adeliđ máhđulâšvuotâ oppâđ meiddei säämi kulttuuräärbi.	Päärnže ferttai peâmmtuââŠj da mättʼtõõzz veäkka uŠvdded vueittemvuõtt mättjed še säŠmmlaž kulttuurpärbb.
Máttáátâs tiäduttâssyergih láá säämi kulttuur, eromâšávt juáigus já tyejeh, iäláttâsah, eellimvyehi já páihálâš luándu.	Mättʼtõõzz teäŠdd vuuŠvd lie sääŠmkulttuur, jeeŠrben joikk da ǩiõttʼtuââŠj, jieŠllemvueŠjj, jieŠllemnääŠll da pääiklaž luâtt.
Kielâlâš já kulttuurärbivyevi jotkum kalga ovdediđ ovtâspargoost páihálijn siärváduvváin.	Ǩiõlvuađlaž da kulttuurärbbvuõđ juäŠtkkumuužž ferttai õõudeed õhttsažtuâŠjast pääiklaž õhttsažkååŠddin.
7. OVTÂSPARGO JÁ OVDÂSVÁSTÁDÂS	7. ʼHTTSAŽTUŠJJ DA VASTTUMUŠ
7.1.	7.1.
Šoddâdemkyeimivuotâ vanhimijguin já suvváin	PeâmmkueiŠmmvuõtt puärrsi da sooǥǥ vuiŠm
Šoddâdemkyeimivuotâ lii koskâvuotâ, mast pargojuávkku, vaanhimeh já párnáá huolâtmân uásálistee ulmuuh tiäđulávt čonâseh párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm tuárjumân.	PeâmmkueiŠmmvuõtt lij kõskkvuõtt, koŠst personkåŠdd, puärraz da päärna huõl âânnmužže vuäŠssõõđi oummu teađsteeŠl čõõnâdde päärna šõddmuužž, õuddnumuužž da mättjem tuäŠrjjumužže.
Kyeimivuođâst vaanhimeh, suuhâ já pargeeh láá täsiviärdásiih, mut jieškote-uvlágáneh párnáá tobdeeh.	KueiŠmmvuõđást puärraz, ruått da tuâŠjjla lie tääzzverdsaž, leša jeeŠresnallšem päärna tobddi.
Párnáá pääihi já aarâhšoddâdempalvâlusâi noonâ ovtâspargo tuárju párnáá jienâ kullum.	Päärna doomm da håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi raavâs õhttsažtuâŠjj tuäŠrjjad päärna jiõn koŠlljumuužž..
Párnáást lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ, vaikuttiđ já šoddâđ kuulluđ jyehipiäiválijn puđâldâsâin já sierâdmijn.	Päärnast lij vuõiggâdvuõtt vuäŠssõõttâd, vaaikted da šõddâd kuŠllum juõŠǩkpeiŠvvsain tuõjjstõõllmuužžin da siõrin.
Párnáin, perruin já pargojuávhoin savâstâlmij vuáđuld ráhtoo párnáá aarâhšoddâdemvuávám.	Päärna, piârri da personkååŠddin čõõđtum saǥstõõllmuužži vuađâlt raajât håiddâŠkksai päärnai peâmmplaan.
Aarâhšoddâdem tooimâ já vuáváámij rähtidijn torvejuvvojeh vaanhimij já párnái vaikuttemmáhđulâšvuođah peivitipšo oovdedmân já árvuštâlmân.	Håiddâkksai peâmm toimmjumuužžid da plaanid raajeest tuäŠrjjeed puärrsi da päärnai vaaiktemvueittemvuõđ peiŠvvhååid õõdâsviikkmužže da ärvvstõõllmužže.
Kyeimivuotâ váátá meiddei tom, et kuohtuin uásipeelijn lii tuárvi tiätu nubijdis šoddâdemuáinuin já – vuovijn.	KueiŠmmvuõtt õõlǥad še tõn, što kuhttuin vueŠssbieŠlin lie rijttjeei teâđ kueiŠmez peâmmvuäiŠnnmõõžžin da - naalin.
Perrui ereslágánvuođâ já sierâlágán árvuvaljiimij tiäđuštem lii kyeimivuođâ iähtu.	Piârrji jeeŠresnallšemvuõđ da jeeresnallšem ärvvvaŠlljõõzzi teađstumuš lij kueiŠmmvuõđ õõlǥtumuš.
Pargest lii áámmátlâš ovdâsvástádâs pieijâđ joton já toollâđ šoddâdemkyeimivuođâ.	TuâŠjjlast lij ämmatvuađlaž vasttumuš jåŠtteed da tuõŠlljed pâŠjjen peâmmkueiŠmmvuõđ..
7.2.	7.2.
Maaŋgâáámmátlâš ovtâspargo	Määŋgämmatlaž õhttsažtuâŠjj
Aarâhšoddâdem, ravviittâh, ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs taheh párnáá ovdánem tááhust systemáátlávt ovdáneijee ubâlâšvuođâ.	Håiddâkksai peâmm, vuäŠptempäiŠǩk, õuddmättŠtõs da vuađđmättʼtõs räjje päärna õuddnumuužž diõtt jååđtem-mieŠldd õuddneei obbvuõđ päärna šõddmuužž da õuddnumuužž juäŠtkkumuužž staannmužže.
Párnáá šoddâm já ovdánem jotkum turviimân čovgâ ovtâspargo ravviituvâi, škoovlâi já aarâhšoddâdempalvâlusâi kooskâst lii tehálâš.	Čââpp õhttsažtuâŠjj vuäŠpstempaaiǩi, škoouli da håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi kõõskâlt lij vääžnai.
Meid ravviittuv pargon lii ovdediđ párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm sehe tuárjuđ vaanhimijd sii päikkišoddâdmist.	Še vuäŠpstempääiŠǩ tuâŠjjan lij õõudeed päärna šõddmuužž, õuddnumuužž da mättjumuužž di tuäŠrjjeed puärrsid siŠjji dommpeâmmʼmuužžâst.
Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö avžut, et peivitipšo já párnáiravviittuv kooskâst láá oovtâst sooppum ovtâspargo- já tiäđulonottemvuáháduvah.	Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vuäŠppast, što peiŠvvhååid da päärnaivuäŠpstempaaiǩi kõõskâlt lie õõutsââŠjest suåppum õhttsažtuâŠjj- da teâđvaajjtemnääŠl.
Maaŋgâin ohtâduvâin lii ovdedum 3- já 5-ihásij párnái ovdánem čuávumân vaanhimij, ravviittuv já peivitipšo ovtâspargomalli.	MääŋgsââŠjest lij rajjum 3- da 5-âkksai päärnai õuddnumuužž seurrjumužže puärrsi, vuäŠpstempaaiǩi da peiŠvvhååid õhttsažtuâŠjjmall.
Ovtâspargo lii išedâm peivikiäččupargeid ovdiist pyerebeht tiäđuštiđ párnáá ohtâgâslâš torjuu táárbuid.	ʼhttsažtuâŠjj lij veäǩǩtam peiŠvvdommpersoonkååŠdd ääijbuužž pueŠrben teâđsted päärna persoonlaž tueŠrjj taarbid.
Tehálâš aarâhšoddâdeijei ovtâspargokyeimin tuáimih vaanhimij lasseen el.	Vääžnai håiddqkksai päärnai peâmmtuââŠj õhttsažtuâŠjjkueiŠmmen toimmje puärrsi lââzzen jm.
párnáiravviittâh, škovlâ, psykoloog, sosiaal- já peerâpargeeh, sárnum-, toimâ- já fysioterapeut, sierâlágán maaŋgâáámmátlâš pargojuávhuh, pänitipšo, servikodde já seervih.	päärnaivuäŠpstempäiŠǩǩ, škooul, psykoloog, sosiaal- da piârtuâŠjjla, särnnam-, toimmjem - da fysioterapeeut, jeeresnallšem määŋgämmatlaž tuâŠjjärttel, pääŠnnhåidd, sieŠbrrkåŠdd da õhttõõzz.
7.3.	7.3.
Kuávlulâš já raajijd rastaldittee ovtâspargo	VuuŠvdisiisǩež ja rååstt raaji õhttsažtuâŠjj
Aarâhšoddâdmist pargoo ovtâspargo páihálâš, kuávlulâš, raajijd rastaldittee já algâaalmugtääsist.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst raajât õhttsažtuââj pääiklaž, vuuŠvddsiisǩež, rååst raaji da alggmeeŠr tääzzest.
Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii sämikuávlu pargojuávhust pajanâm tárbu ovtâspargoost vuáváđ já ovdediđ säämi aarâhšoddâdemtooimâ.	SäŠmmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhanǩǩõõzz äiŠǧǧen lij sääŠmvuuŠvd personkååŠddest pâŠjjnam tarbb õhttsažtuâŠjast plaanâd da õõudâsviikkâd säŠmmla håiddâkksai peâmmtoimmjumuužž.
Pargei koskâsii mättim lonottem oovded meid jieijâs pargo ovdedem.	PeâmmtuâŠjjlai kõskksa silttumuužž vaajjtumuš õõudad še jiiŠjjes tuââŠj õõudâsviikkmuužž.
Säämi aarâhšoddâdem ovdedemen juátkim váátá merikoskâsijd viármádâhkuáhtáámijd.	SäŠmmla håiddâkksai peâmm õõudâsviikkâm õõlǥad äiŠǧǧmiermieŠlddsaid säiŠmmkaaunõõttmuužžid.
Aarâhšoddâdemohtâduvah kalgeh pyehtiđ toollâđ ihásávt ovdedem- já vuávámtilálâšvuođâid, main pargeeh pyehtih oovtâst suogârdiđ maht säämi kulttuuráárvuh pyeremustáá olášuuččii aargâ šoddâdemvuáháduvâst.	Håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi ferttai vueitted tuõŠlljed juõŠǩǩ eeŠjj õõdâsviikkâm- da plaanâm šõddmuužžid, koin tuâŠjjla vuäitte õõutveäkka smiõttâd mäŠhtt säŠmmla kulttuuräärvv čõõđteŠčče toteutuisivat puermõsân aarǥ peâmmtuâŠjast.
Ovtâspargo páihálij kulttuurtuáimeiguin naanood párnái ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân.	ʼhttsažtuâŠjj pääiklai kulttuurtuåimi kooivuiŠm raŠvveed päärnai õhttvuõđ jiiŠjjes ǩiõlle da kulttuure.
Ličij pyeri, et páiháliih kulttuurtuáimeeh váldáččii toimâstis vuotân meiddei aarâhšoddâdem táárbuid.	Pääiklai kulttuurtuåimi kooi leŠčče pueŠrr väŠldded lokku toimmjumuužžâst še håiddâkksai taarbid.
Tavesämikielâ lii ohtsâš kielâ Tave-Kaaloot kuávlu sämmilij koskâvuođâst já nuorttâsämikielâ Ruošâst já Suomâst ässee nuorttâsämmilij koskâsvuođâst.	TâvvsääŠmǩiõll lij õhttsaž TâŠvv-Kaloott vuuŠvdest da nuõrttsääŠmǩiõl Ruõššjânnemst da LääŠddjânnmest jällsteeji nuõrttsäŠmmlai sest.
Sämmiláid raajijd rastaldittee ovtâspargo lii luándulâš já juátkojeijee.	SäŠmmlaid õhttsažtuâŠjj rååstt raaji lij luâđlaž da juäŠtkkjeei.
Aarâhšoddâdemohtâduvâi ohtâvuođâtoollâm raajij paijeel sämmilij peivikiäjuiguin naanood sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já kulttuurij tubdâm.	Håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi õhttsažtuâŠjj rååstt raaji säŠmmlai peiŠvvhåiddampaaiǩivuiŠm raŠvvâd säŠmmlai õhttekuullâmtobddmuužž da kulttuur tobddmõõžž.
Sämikuávlu kieldâin láá sopâmušah Ruotâ já Taažâ aldakuávlu kieldâiguin aarâhšoddâdempalvâlusâi uástimist rääji paijeel.	SääŠmvuuŠvd kååŠddin lie suåppmõõžž Ruõččjânnam da Taarrjânnam âlddvuuŠvdi kååŠddivuiŠm håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi vuäŠsttmuužžâst rååst raajj.
Meid eres algâaalmugijn láá siämmáálágáneh hástuseh jieijâs kielâ, kulttuur já siärvuslâšvuođâ paijeentolâmân já naanoodmân.	Še järrzin alggmeerain lie seämmanallšem vâŠǯǯlõõzz jiiŠjjes ǩiõl, kulttuur da õhttsažkåŠddvuõđ pâŠjjen tuõŠlljem da raŠvveem diõtt.
Aarâhšoddâdempargojuávhu lii pyeri uápásmuđ eres algâaalmugij puorijd vuáválâšvuođáid kielâ já kulttuur sirdemân puáttee suhâpuolváid.	Håiddâkksai peâmmpersonkååŠdd lij pueŠrr tobddstõõttâd jäŠrrsi alggmeerai šiõǥǥ nääŠlid ǩiõl da kulttuur serddmužže puõŠtti puõŠlvvõõǥǥid.
Algâaalmugovtâspargo lii algâttum párnáikulttuur uásild säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst.	AlggmeeŠr õhttsažtuâŠjj lij alttuum säŠmmla päärnaikulttuurkõskkõõzz tuåimest päärnai kulttuur beäŠlest.
8.	8.
SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEM	SÄŠMMLA HÅIDDÂKKSAI PEÂÂMM ʼʼUDÂSVIIKKMUŠ
Algâaalmug kielâi uhkevuálásâšvuotâ váátá virgeomâháin positiivlâš sierânâskohtâlem, moin kielâi siäilum já uđđâ suhâpuolváid sirdâšume puáhtá turviđ.	AlggmeeŠrai ǩiõli vaarrvuâŠllsažvuõtt õõlǥâd veŠrǧǧneeǩǩin positiivlaš jeeŠrab puârast šïõttõõttmuuž, koin ǩiõli seillmuš da ođđ puõlvvõõǥǥid serddmuužž vueited staanâd.
Vuáválâš kielâ- já kulttuuriäláskittemohjelm rähtim aarâhšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân išedičij macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sämmiláid sehe toohâđ sämikielâin sämmilâšohtsâškode kyeddee vyeimivääri.	Plaann mieŠldd õuddneei ǩiõll- da kulttuur jeäŠljâttemprograamm raajjmuš håiddâkksaipeâmmʼmužže da vuađđmättʼtõzze veäǩkteŠčče maaccted sääŠmkiõl tõn mõõnntam säŠmmlaid da raajjâd sääŠmǩiõlin kueŠddteei viõǥǥ sääŠmõhttsažkå Šdda.
Säämi aarâhšoddâdem hástusin lii eromâšávt nuorttâ- já aanaarsämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal rähtim.	SäŠmmla håiddâkksai peâmmʼmuužžást vuastta puõŠtti vaŠǯǯlõzzân lij jeeŠrben nuõrttsääŠm- da aanrõžǩiõllsai håiddâkksai peâmmaunstõõzzi raajjmuš.
Säämi materiaalpaaŋki ovdedem interneetin lii tehálâš sämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal čokkiimân oohtân aarâhšoddâdempargojuávhu já vaanhimij kiävtun.	SäŠmmla materiaalbaaŋk õõudâsviikkmuš interneŠtte lij vääžnai sääŠmǩiõllsai håiddâkksai peâmmaunstõõzzi õõutsâŠjja noorrmužže håiddâkksai peâmmpersonkååŠdd da puärrsi áánnma.
Aarâhšoddâdem siskáldâs ovdedem lii vuáđupargo uássin porgum pargo. Pedagogâlâš tooimâ	Håiddâkksai peâmmʼmam siisǩe õõudâsviikkmuš lij vuađđtuââŠj vueŠssen tueŠjjeemnalla.
iävtui oovdedmân lii tehálâš kiddiđ huámášume uccâjuávhui hammimmáhđulâšvuotân, tooimân, soojijd já riäidoid.	Pedagoglaž toimmjummuužž õõlǥtõõzzi õõudâsviikkmužže lij vääžnai ǩiddeed vuâmmšummuužž uuŠcces ärttli vueittemvuõtte, toimmjumužže, sááŠjid da neäŠvvaid.
Pargojuávhu porgâmtile ađai pargopirrâs oovdedmân lii tehálâš väldiđ vuotân pargojuávhu škovlimmáhđulâšvuođâid já pargoost vaijeem.	PersonkååŠdd tuâŠjjolo kõskkvuõđi õõudâsviikkmužže lij vääžnai vuâmmšed personkååŠdd vueittemvuõđ škoouljumužže da tuâŠjast puarast vuäittmužže.
Pargojuávkku taarbâš torjuu já stivrim sämikielân já kulttuurân kullee pedagogâlâš vuáválâšvuođâi tubdâmist, árvuštâlmist já oovdedmist.	PersonkåŠdd taarbaš tueŠrjj da ohjjumuužž sääŠmǩiõlle da kulttuure õhttneei pedagoglaž naali tobdsttumuužžâst, ärvstõõllmuužžâst da õõudâsviikkmuužžâst.
Jieijâs pargo ovdedem iššeed uáiniđ pargo uđđâ uáinimčievâst, luptiđ ton áárvustanneem, tubdâđ jieijâs mättim sehe oppâđ uđđâ pargovuovijd.	JiiŠjjes tuââŠj õõudâsviikkmuš veäǩǩad vueiŠnned tuââŠj ođđnallšem čuõŠvâst, páájeed tõn arvvstumuužž, tobdsted jiiŠjjes silttumuužž da väŠldded jiõŠcceezz ođđ tuâŠjjnaalid.
Ovdedemen hástusin láá sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi laaččum ovdedemviärmáduv paijeentoollâm, ovtâspargoiävtui turvim sehe pargojuávhu já vaanhimij uásálâšvuođâ nanodem ovdedempargoost.	ʼõudâsviikkmuužžâst vuasŠtta puõŠtti vâŠǯǯlõõzz lie säŠmmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhanǩǩõõzz jååđeest rajjum õõuđâsviikkânsääiŠm pâŠjjentuõŠlljumuš, õhttsažtuââŠjj õudldõõzzi staannmuš da personkååŠdd da puärrsi vuäŠssadvuõđ raavummuš õõuđâsviikkâmtuâŠjast.
Aarâhšoddâdem stivriimist já joođeetmist västideijee peelijn lii meiddei kuávdášlâš rooli ovdedempargo ovdánmist.	Håiddâkksai peâmmʼtuââŠj ohjjumuužžâst da jååđtumuužžâst väŠstteejin lij še kõõskâz sââŠjj õõudâsviikkâtuââŠj õuddnumuužžâst.
Sämmilij palvâlusâi ovdedempargoost lii luptânâm uáinusân resurssij vááijuvvuotâ, mii taha vädisin ovtâspargo porgâm já tooimâ ovdedem.	SäŠmmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkâmtuâŠjast lij puäŠttam õudde resurssi vääŠnnvuõtt, kååŠtt tuejjad vaiggeen õhttsažtuââŠjj tueŠjjumuužž da toimmjem õõudâsviikkmuužž.
Sämikuávlust lii tárbu ubâ kuávlu ohtsii säämi aarâhšoddâdemstivrejeijei.	SääŠmvuuŠvdin taarbšet oŠbb sääŠmvuuŠvd õhttsa säŠmmla håiddâkksai peâmmtuââŠj ohjjeei.
Aarâhšoddâdemstivrejeijee pargoid kulâččii peivitipšo, kielâpiervâlij, ovdâmáttááttâs já ovtâspargo ravviituvâigin sehe stivrim já tieđettem sämikielân, kulttuurân, šoddâdmân já maaŋgâkielâlâšvuotân kullee aašijn.	Håiddâkksai peâmmtuâŠj ohjjeei tuõŠjju kuulče peiŠvvhååid, ǩiõllpieŠssi, õuddmättŠtõõzz da vuäŠpstempaaiǩivuiŠm tueŠjjuum õhttsažtuâŠjj da ohjjumuš da teađtumuš sääŠmǩiõlle, kulttuure, peâmmʼ mužže da määŋgǩiõllsažvuõtte kuulli aaŠššin.
8.1.	8.1.
Aarâhšoddâdem pargojuávhu finnimvuotâ, škovlim já mättim	Håiddâkksai peâmm personkååŠdd vuäŠʒʒmuš, škoouljummuš da silttumuš
Säämi aarâhšoddâdem styeremus hástusin lii sämikielâlâš škuávlejum pargojuávhu finnimvuotâ.	SäŠmmla håiddâkksai peâmmtuââŠj šuurmõs õudde puõŠtti vaŠǯǯlõzzân lij sääŠmiõllsa škoouljum personkååŠdd vuäŠǯǯamvuõtt.
Sämmilijn vuolgâsoojijn vuávájum áámmátlâš já ollâtääsi škovlim kolgâččij pyehtiđ oppâđ sämikuávlust.	SäŠmmlai vuâlggmuužžin plaanum ämmatlaž da pââjbu ceäkkas škoouljumuužž õõlǥče vueitted mättʼtõõttâd saaŠmi dommvuuŠvdest.
Suomâst ij uárnejuu sämikielâlâš aarâhšoddâdemsyergi škovlim.	LääŠddjânnmest jeäŠt jäärjest sääŠmǩiõllsa håiddâkksai peâmmtuââŠj škoouljumuužž.
Oulu ollâopâttuvâst, máttáátteijeeškovlimlájádâsâst lii tiätumeeri (2 saje) algâalgâlâš sämikielâlâš párnáikärdimáttáátteijeeocceid suomâkielâlâš škovliittâsân.	Oulu õllškooulâst. UŠččteeliškoouljemstrooitlest lij ǩiddõs (2 pääiǩ) šõddâmvuõđ mieŠldd sääŠmǩiõllsaid päärnaihååiduŠččteelen ooccjid lääŠddǩiõllsaid skoouljumužže.
Aldemus säämi aarâhšoddâdemmáttááttâs fällee ollâškovlâ lii Tave-Taažâst.	Ââldmõs säŠmmla håiddâkksai peâmmtuââŠj mättʼteei õllškooul lij TâŠvv- Taarrjânnmest.
Suomâpele sämikielâlijn lii vuoigâdvuotâ ucâluđ Taažân luuhâđ párnáikärdimáttáátteijen.	LäŠddlain sääŠmǩiõllsain lij vuõiggâdvuõtt ooccõõttád Taarrjânnma mättõõttʼtâd päärnaihååid uŠččteelen.
Säämi máttááttâskuávdáást Anarist lii uárnejum sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi vuáđututkosân jođetteijee aldatipšooškovlim ive 1997 rääjist.	SääŠmvuuŠvd škoouljemkõskkõõzzást Aanrest lij järjstum sosiaal- da tiõrvâsvuõtt-tuâjai vuâđđtutǩǩõzze viikki âlddhoiddjeeisǩoouljumuužž eeŠjjest 1997 ääŠljeeŠl.
Škovlim lii helppim eenikielâlâs škuávlejum pargojuávhu finnim.	Škoouljumuš lij heâlptam jieŠnnǩiõllân sääŠmkiõllsa škoouljum personkååŠdd vuäŠǯǯmuužž.
Máttááttâsvuáváámân kuleh puohháid ohtsâžžân tuše 2 oppâoho sämikielâ máttááttâs já 2 (oo) maaŋgâkulttuurlâšvuotâ oopah.	Mättʼ tõsplaan sizz kooll pukid õhttsižžen pâi 2 mättʼtõsneäŠttled sääŠmǩiõll mättʼtõs da 2 (mn) määnggkulttuurvuõđ mättʼtõs.
Rijjâ väljejum oppáid (10 oo) puáhtá siskáldittiđ sämikielâ já kulttuur oopâid.	Luâvas vaŠlljeemnalla kuulli mättʼtõõzzid (10 mn) vuäitt siisǩeed sääŠmǩiõl da kulttuurmättʼtõõzz..
Sämikuávlust uárnejum škovliimáid kolgâččij siskáldittiđ čuuvtij eenâb sämikielâ já kulttuur oopâid.	SääŠmvuuŠvdest järjstum škoouljumuužžid õõlǥče siisǩeed jiânnai jäänab sääŠmǩiõl da kulttuurmättʼtõõzzid.
Aarâhšoddâdempargojuávhu pargoh láá pedagogâlávt, sosiaallávt já ohtsâškodálávt muttum vätteebin.	Håiddâkksai peâmmpersonkååŠdd tuââŠj lie pedagoglaž, sosiaalaž da ohjttsažkååŠddlažnalla muttsõõvvâm vâŠǯǯleben.
Párnái kielâtááiđu sierâlágán tääsi já ohtâgâslâš táárbuh asâtteh pargeid jieijâs lasehástusijd.	Päärnai ǩiõlsilttumuužž jeeresnallšem tääzz da juõǩǩga jiijjõsnallšem taarbb peŠjje tuâŠjjlaid jiiŠjjesnallšem váŠǯǯlõõzzid.
Aarâhšoddâdmist rävisulmui koskâsâš koskâvuođah já pargoost vaijeem spejâlisteh párnáid já tipšosaje tilán já pirrâdâhân.	Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vuõrâsoummi kõskksa kõskkvuõđ da tuâŠjast vuäittmõž pelkka päärnaid da håiddpääiǩǩ påreade.
Lii tehálâš lemniđ pargojuávhu pargoost vajemân, pargostivriimân já škovliidâtmân.	Lij vääžnai tueŠjjeed personkååŠdd tuâŠjastvuäittem õudde, tuâŠjjnohjjumužže da škoouljumužže.
Lii pyeri, et šoddâdeijee suogârdâl jieijâs toimâmvuovijd já savâstâl jieškote-uvlágán tilálâšvuođâi tovâttem tobdoin já reagistemvuovijn.	Peâmmai lij pueŠrr smiõttâd jiiŠjjes toimmjemnaalid da saǥstõõllâd jeeresnallšem šõddmuužži šõddeem tobddmuužži da reagâsttemnääŠlin.
Aarâhšoddâdempargojuávkku taarbâš torjuu já mättim nanodem	Håiddâkksai peâmmpersonkåŠdd taarbaš tueŠrjj da silttumuužž ravvumuužž
- pedagogâlâš vuáválâšvuođâi já vuovij árvuštâlmist já oovdedmist	- pedagoglaž tuâjai da mõõntõõllmuužži arvstõõllmuužzâst da õõuđâsviikkmuužžâst
- oovtnálásittemproosees vaikuttâsâi já vuáháduvâi tubdâmist; maht toh stivrejeh jurdâččem já tooimâ (kolonialism)	- õõutmieŠlddsižžen raajjtem- proseess vaaiktõõzzi da järjstõõǥǥi tobbdmuužžâšt; mäŠhtt tõk ohjjee jurddjid da toimmjumuužž (kolonialism)
- párnái sämikielâ já kulttuur naanoodmist	- päärnai sääŠmǩiõl da kulttuur ravvumuužžâst
- sämikielâin já kulttuurijn	- sääŠm ǩiõlâst da kulttuurest
- jieijâs säämi áámmátidentiteet naanoodmist - säämi kulttuur vuolgâsoojijn tábáhtuvvee aarâhšoddâdem uulmij, siskáldâs já tooimâi	- säŠmmla kulttuur vualggmuužžâst šõddi håiddâkksai peâmm täävvtõõzzi, siisǩe da tuåimmplaanin
vuáváámist	- kulttuurfiŠttjõõžž miârkktõõzzâst kiõl da kulttuur ruõŠkkjen
- kulttuuribárdâs merhâšuumeest kielâ já kulttuur siäilutteijen - maaŋgâkielâlâšvuođâšoddâdmist.	- määŋgǩiõllsažvuõtt peâmmtuâŠjast.
Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii ittáám tárbu vuáváđ já orniđ škovlim kielâpiervâlpargojuávhoid já vaanhimáid sämikielâ já kulttuur iáláskitmist.	SäŠmmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhanǩǩõõzz äiŠǧǧen lij puäŠttam õudde tarbb plaanâd da järjsted škoouljumuužž ǩiõllpieŠsspersonkåŠdda da puärrsid sääŠmǩiõl da kulttuur jeäŠlljâttmuužžâst.
8.2.	8.2.
Aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuotâ	Håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi määŋgnallšemvuõtt
Sämmilij peerâ- já pargoeellim oohtânheivitmân kolgâččij ovdediđ sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin ávus kerho- já sierâdemtooimâ sehe uásiáigásijd aarâhšoddâdempalvâlusâid.	SäŠmmlai piâr- da tuâŠjj-jieŠllem õhtte suåvtumužže ââlǥče õõudâsviikkâd sääŠmǩiõllsai håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi määŋgnallšemvuõđ järjsteeŠl ääŠv kruugg- da siõrrtoimmjumuužž di vueŠssäiggsaid håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzid.
Maaŋgâhámásâžžântoohâm adeličij pyerebeht máhđulâšvuođâ sämmilij ärbivuáválijn já kuálusiäláttâsâin áigápuáđus finnejeijee perrui táárbui vuotânväldimân peivitipšoaaigij orniistâlmist já tipšohaamij olášutmist.	Määŋg nallšemvuõđ čõõđtumuš ooŠvdče vueittemvuõđ pueŠrben säŠmmlai ärbbvuõđin da õhttuum jieŠllemvueŠjjin puåđ vuäŠǯǯai piârrji taarbi lokku väŠlddmužže peiŠvvhåiddaaiŠji järjstõõllâm- da håiddamnaali čõõđtumuužžâst.
Lahtos 1.	ʼhttõs 1.
Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah	HÅIDDÂKKSAI PEÂMM OHJJEEI SUÅPPMʼʼŽŽ DA LÄÄŠJJ
Aalmugijkoskâsiih sopâmušah	Meeraikõskksaž suåppmõõžž
Aarâhšoddâdem arvuvuáđu linjejeh maaŋgah aalmugijkoskâsiih sopâmušah.	Håiddâkksai peâmmtuââŠj ärvv-vuuađ linjjee määŋg meeraikõskksaž suåppmõžže.
Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, moiguin tot lii čonâsâm sämmilij kielâ já kulttuur siäilutmân já oovdedmân.	LääŠddjânnam lij ratifiâsttam määŋgaid meeraikõskksaid suåppmõõžžid, koin tõt čõõnââtt säŠmmlai ǩiõl da kulttuur ruõkkmužže da õõdâsviikkmužže.
Tágáreh láá el.	Näkam lie jm.
Kuávlulâš kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (SopS 23/1998) já Aalmuglâš ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš (SopS 2/1998), KP-sopâmuš (SopS 7/1976) já Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš (SopS60/1991).	vuuŠvddlaž ǩiõlid leŠbe uuŠccab ǩiõlid kuõskki Eurooplaž vuađđǩeŠrjj (SopS 23/1998) da Meerlaž uuŠccab naroodi suõŠjjumuužž takaisuåppmõš (SopS 2/1998), KP-suåppmõž (SopS 7/1976) da Päärna vuõiggâdvuõđi suåppmõž (SopS60/1991).
Ive 2007 tuhhiittum OA algâaalmugijd kyeskee julgáštus čuujoot mooraallâš äššikirjen sunde meiddei algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmân puátteevuođâst.	EeŠjjest 2007 priimum YK:n alggmeeŠr kuõskki peåggtõõzz čuäjad moraalʼlaž 䊚špõmmjen še vuŠvdd alggmeeraiooumažvuõiggâdvuõđi õuddnumužže puõŠtti ääiŠjest.
Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš kenigit sopâmušriijkâid turviđ párnáid uási ohtsâškode vyeimivaarijn, vuoigâdvuođâ uásálistiđ jieijâs kyeskee miärádâstohâmân já ohtsâškodde-elimân sehe vuoigâdvuođâ suoijâlmân já huolâtmân.	Päärna vuõiggâdvuõđi suåppmõž õõlǥad suåppmõžvaldia staanâd jânnam päärnaid vueŠss õhttsažkååŠdd viõǥǥin, vuõiggádvuõđ vuäŠssõõttâd jiiŠjjes kuõskki tummstõõǥǥid da õhttsažkå ŠddjieŠllemn di vuõiggâdvuõđ suõŠjjumužže da huõl âânnmužže.
Peivitipšoost párnáá uásálâšvuođâst lii saahâ siärvusân kulâmist já toos vaikutmist.	PeiŠvvhååidâst päärna vuäŠssadvuõđâst lij kõjldõs õhttsažkåŠdda kuullmuužžâst da tõzz vaaikktumuužžâst.
Sopâmušâst tiäduttuvvoo párnáá hiäđu uáinimčievâ puohâin párnáá kyeskee tooimâin.	Suåpmõõzzâst pâŠjjan päärna õuddõs pukin päärna kuõskki tuåimin.
Suomâ lahâasâttâs	LääŠddjânnam lääŠǩǩšiõttumuš
Vuáđulaavâ vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâin aarâhšoddâdem olášutmist kuávdášlâš vuoigâdvuođah láá oovtviärdásâšvuotâ, olmoošáárvu luávkkááhánnáávuotâ, ohtâgâs rijjâvuođâ já vuoigâdvuođâi turvim, oskoldâhrijjâvuođâ, párnáá vuoigâdvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ jieijâs aargâ já ovdánemtääsi tááhust tehálâš aššijd sehe kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah.	VuađđlääŠjj vuađđvuõiggâdvuõtt šiõŠttõõzzin håiddâkksai peâmmʼ tuââŠj čõõđtumuužžâst kõskksa vuõiggádvuõđ lie õõutverddsažvuõtt, ooumažäärvv lämmteŠmesvuõtt, persoon luâvasvuõđ da vuõiggâdvuõđi staanmõš, ååsk luâvasvuõtt, päärna vuoiggâdvuõtt vuäŠssõõttâd da vaaikted jiiŠjjes aarǥ da õuddnemtääzz mieŠldd vääžnai aaŠššid di ǩiõlvuađlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõd.
Suomâ vuáđulaavâ mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur (PL.	LääŠddjânnam vuađđlääŠjj mieŠldd säŠmmlain lij alggmeeŠrna vuõiggâdvuõtt tuõŠlljed pâŠjjen da õõudâsviikkâd jiiŠjjes ǩiõlâs da kulttuures (PL.
17.3 §).	17.3 §).
Almolâš vääldi kenigâsvuottân lii vuáđulaavâ 22 §:n mield turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášuttem.	ʼlmmsaž vääŠldd õõlǥtumužžân lij vuađđlääŠjj 22 §:n mieŠldd staanâd vuađđvuõiggâdvuõđi da ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtumuš.
Sämmilij vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdus oovtâst 22 §:jn kenigit almolâš vääldi tuárjuđ säämi algâaalmug jieijâs kielâ já kulttuur ovdedem.	SäŠmmlai vuađđvuõiggâdvuõttšeâttmõš õhttna 22 §:n õõlǥad õlmmsaž vääŠldd tuäŠrjjeed säŠmmla alggmeeŠr jiiŠjjes ǩiõl da kulttuur õõudâsviikkmuužž.
Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin lii asâttum säämi kielâlaavâst (1086/03).	SäŠmmlai ǩiõlvuađlaž vuõiggâdvuõđin lij šiõttʼtuum sääŠm ǩiõll-lääŠjjest (1086/03).
Eres aarâhšoddâdmist almolâš linjiimeh já laavah, maid kalga väldiđ vuotân: oovtviärdásâšvuođâlaahâ, laahâ sosiaalhuolâttâs äššigâš sajattuvâst já vuoigâdvuođâin, laahâ sosiaalhuolâttâs áámmátlâš pargojuávhu tohálâšvuođâvátámâšâin já aarâhšoddâdemvuávám vuáđustâsah.	Järraz håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lokkuväŠlddem lääŠjj da takai liinj: õõutverddsažvuõttlääŠǩǩ, lääŠǩǩ sosiaalhuõl 䊚šla sââŠjest da vuõiggâdvuõđin, lääŠǩǩ sosiaalhuõl ämmatlaž personkååŠdd âântemõõlǥtõõzzin da håiddâŠkksai peâmmplaann vuaađ.
Laahâ párnái peivitipšoost	LääŠǩǩ päärnai peiŠvvhååidâst
Párnái peivitipšoost adelum laahâ (875/1981) kenigit kieldâid huolâttiđ tast, et párnái peivitipšo puáhtá adelil párnáá eenikieláin ađai sämikieláin (11 §).	Päärnai peiŠvvhååidâst uŠvddum lääŠǩǩ (875/1981) õõlǥad kååŠddid âânned huõl tõst, što päärnai peiŠvvhååid vueitet uŠvdded päärna jieŠnnkiõllân åårai sääŠmǩiõlin (11 §).
Párnái peivitipšoost adelum asâttâs (239/1973) 1 a § (1336/1994) mield párnái peivitipšo šoddâdemulmijd kulá eres lasseen sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum ovtâspargoost áášánkullee kulttuur ovdâsteijeiguin.	Päärnai peiŠvvhååidâst uŠvddum asetõõžž (239/1973) 1 a §:n (1336/1994) mieŠldd päärnai peiŠvvhååid peâmmtuââŠjtäävvtõõzzid kooll jäŠrrsi mieŠldd säŠmmlai jiiŠjjes ǩiõll da kulttuur õhttsažtuâŠjast kõjldõõzzâst åårai kulttuur eeŠtǩeejivuiŠm.