marja_helander_tiedote_inarinsaame.pdf.xml

Taaidâtyejeh S äämi kulttuurkuávdáš S ajosist S taatâ taaidâčuágáldâh / S taatâ taaidâtyejitoimâkode tiilámtyejeh	Čeäppõstuejjõõzz SääŠmkultturkõõskõs Sajoozzâst Riikk čeäppõsnorldõk / Riikk čeäppõstuejjõstuåimmkååŠdd tiŠllʼjemtuejjõõzz
Piegâ cäimim, ohtuunis laajišsuávvááh láá muu jiegâlâš päikkienâdâh.	Piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsueŠjj, liâ muu jiõggsaž dommkueŠstelm.
Toh láá cieggâm muu mielân jo pärnivuođâ čuoigâmmaađhijn, iäččán šoddâmkuávluin Ucjuuvâst.	Tõk liâ kuâđđjam miõŠlle juŠn päŠrnnpoodd čuõiggâmreeisain, eŠččam šõddâmpääiŠǩin Uccjooǥǥâst.
Laajišsuávváá sierânâsjiešvuotâ lii ton pyellim še vorâsin tâi jiäŋŋum häämist.	TuõddârsueŠjji siŠtǩǩesvuõtt lij tõn jiijjâsnallšem puâllmõš, ko tõt lij võõrâs leŠbe jiõŋŋâm.
Nuuvtpa tot lii tovle jieijâs uásild adelâm máhđulâšvuođâ säämi puásuituálu já aassâm vijđánmân tuodârpajosáid.	NääiŠt tõt lij ääiŠji mieŠldd ouddam vuäittmõõžžid da ååsk, säŠmmlai puäʒʒhååid da aazztumuužž leävvnumuŠšše tuõddârpâjj-jännmid.
Tuoddârist - čuovâtuáiján lam halijdâm sirdeđ laajišsuávvái häämi, pyehtiđ pitá meccikuávlust Aanaar sijdáid.	Tuõddrest – čuõvvtuejjõŠsse leäm haaŠlääm seŠrdded tuõddârsueŠjji ååŠbleeǩǩ da puŠhtted kooska poostjânnmest Aanar siidid.
Ko čuovâ páštá tyejeest, te tot lááčá assosiaatioid meid kolgee juuhân já kenski joba kuovsâkkâssáid-uv.	Čuõv šuävvjem tuejjõs kägg ođđest miõŠlle smiõttõõzzid kolggi jannu da možât-i veâl kuuzzkõõzzid.
Kyevtiuásásâš tyeji uážui aalgâ ucjuvlii iäččán Piera Johannes Helander škoovlâst 1950-lovvoost nuurrâm Säämi šaddoin.	KueiŠtvuäzzas tuejjõs vuäǯǯai aalǥes uccjokkneeŠǩǩ eŠččam Piera Johannes Helander škooulâst, 1950-lååǥǥast norrum SääŠmjânnam šââddain.
Šadoh lijjii kuškâdum já kiddejum nommâkilgolijguin herbaarion ađai šaddočuágáldâhân.	Šââdd leŠjje koškkuum da tiudduum tääŠrǩeŠld nõmmlaappivuiŠm da ruõkkum herbaariooŠne leŠbe sâddnorldõŠǩǩe.
Jyehi šaddo lâi tárkká tieđâlávt luokittâllum jieijâs juávkun.	JuõŠǩǩ šâdd leäi tiõđlânji tärkka klasstõllum jiijjâs-i jouŠǩǩe.
M ovtáskim ton ruossâlâsvuođâst, mii lâi šadoi muččâdvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe ulmuu luokittâllâm- já luávkkudemtáárbu kooskâst.	Loŋŋnem tõn risttreeidast, mii leäi tõn poddsaž sââddai mooččâdvuõđ da määŋgnallšemvuõđ di oummu klasstõõllâm- da kåårbõõššâmtaarb kõõskâst.
Siämmást mielân pajanii sämmilij historjá já viggâmušah luokittâllâđ sämmilijd vyeleeb náálán kullen.	Seämma poodd puõŠđi miõŠlle saaŠmi histoor da tõn ääiŠj ǩiõččlõõttâmvueŠǩǩ, klasstõõllâd saaŠmid vueŠlab roodd vuâlla kuullven.
Vala 1930-lovvoost Aanaarjäävri Hävdieennâmsuollust láá kuáivum sämmilij uáiviskáálžuid näliopâlâš tutkâmušâi várás (skáálžuh láá tastoo macâttum).	Veâl 1930-lååǥǥast AanarjääuŠr ruõkkâmsââŠjest leŠjje kuäivvam saaŠmi vueiŠvvkäällaid rooddmättnallšem tuŠtǩǩumuužžid (ååŠn täk vueiŠvvkääll liâ kâŠl maacctum mååusat).
Tuáiján láá kovvejum 30 onnáápeeivi sämmilii.	Tuejjõõzzâst liâ snimmum 30 ânnʼjõžpeeiŠv sämmla.
Vuáđđun lii Statistiikkuávdáá já Sämitige vaaljâlävdikode ive 2011 statistiik.	Vuâđđan lij Statistikk-kõõskõõzz da SääŠmteeŠǧǧ vaal-luŠvddkååŠdd eeŠjj 2011 statistikk.
Tast Suomâ suullân 10 000 sämmilâžžâd láá juohum ahejuávhui mield sämikuávlust ässeid, Suomâ eres kuávluin ässeid sehe olgoenâmijn ässeid.	TõŠst LääŠddjânnam õhttseŠžže nuŠtt 10 000 säŠmmla liâ klasstõllum ââŠjj mieŠldd sääŠm dommvuuŠdest jälsteeiŠji mieŠldd, pirr LääŠddjânnam jälsteeŠji mieŠldd di ålggjânnmest jälsteeiŠji mieŠldd.
Ulmuuh láá še juohum eenikielâ mield..	Persoon liâ klasstõllum še jieŠnnǩiõl mieŠldd.
Kielâlâš jyehim lii kuittâg váddásub äšši: Sämitige mield statistiikâid kalga anneeđ tuše sunde adeleijen, ko vuálá 18-ihásij eenikielâ almottem tábáhtuvá masa sattummield já jienâvuoigâdvuođâlijn-uv maaŋgah kyeđđih almoothánnáá eenikielâs.	Ǩiõllsaž klasstõõllmõš lij stäbbjab 䊚š: SääŠmteeŠǧǧ mieŠldd statistiikkid âlgg ââŠnnet tåŠlǩ koon-ne årra puuŠtt uŠvddjen, ko vuâlla 18-âkksai jieŠnnǩiõl iŠlmmtumuužž liâ säŠttnallšem, jiâ tääŠrǩeld uŠvddum da jiõnstemvuõiggâdvuõttâkksain määŋgas kueŠdde iŠlmmteǩâni jieŠnnǩiõles.
Ulmuu eenikiellân luvâttâlmân merkkejuvvoo talle suomâkielâ.	Persoon jieŠnnǩiõllân mieŠrǩǩeed teŠl loǥstõŠǩǩe lääŠddǩiõll.
Ton lasseen maaŋgah tobdeh jieijâs kyevtkielâlâžžân.	LââŠssen määngas toŠbdde, što sij liâ kueiŠtǩiõllsaž.
M uu kuvvim 30 ulmuu ahe-, kielâ- já aassâmsajeuásih västideh prosentuaallávt taan ovdeláá mainâšum statistiik faktaid.	Snimmum 30 persoon ââŠǩǩ-, ǩiõll- da jälstempäiŠǩǩvuäŠzzõõzz vaŠsttee prosenuttuaalânji tän ooudbeäŠlnn peäggtum statistiikk tuõttaaŠššid.
Jyehi ulmuu paaldâst lii siemin šaddočuágáldâhânkilgool, mast čiälgá eres lasseen ulmuu aassâmsaje já eenikielâ.	Juâkksa persoon paaldâst lij uŠcc sâddnorldõklapp, koŠst očndââtt lââŠssen persoon jälstempäiŠǩǩ da jieŠnnǩiõll.
M ietimielâlávt-uv juurdâštijn tuše 10 olmožid 30:st sárnuh eenikielânis sämikielâ, já taan love ulmuu juávkun šiättá fáárun tuše ohtâ aanaarkielâ já ohtâ nuorttâkielâ sárnoo olmooš.	M iõđlõsân ärvvtõõleeŠl tåŠlǩ 10 persoon 30:st maainste jieŠnnǩiõllân sääŠmǩiõl, da tääzz lååi jouŠǩǩe čääkk õhtt aanarsääŠm da õhtt nuõrttsääŠm maainsteei. Snimldõõǥǥi persoon liâ meäŠrtõllum tiõđlâž fiŠttʼjemnalla.
Kuuvij ulmuuh láá še miäruštâllum tieđâlávt já oovtčielgiittâslávt Homo sapiens - šlaajân kullen, vyestičaskosin puáris nälimiäruštâlmáid, moh onnii sämmilijd vyeleeb näällán kullen.	Homo sapiens – šlaŠjje kuullven, vuâsttačâckken vuäŠmm juŠn ääiŠj tuâkksaž rooddmeärtumuužžid, kook liâ rooddmeärtumuužžineez ââŠnnam saaŠmid vueŠlab rooddan.
Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tuodârenâduv oolâ láá kovvejum taah herbaario šadoh.	Tuejjõõzz nuŠbb vuäŠss lij jõnn snimldõk, koŠst liâ tuõddârkueŠstelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd.
Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost.	Tõk räŠjje heäŠrvvǩeŠrjjõsnallšem ooŠle, kook õõŋtõõleeŠl pâŠjjlab ââŠlm årra, piâzzee meädda meäŠrtum da klasstõllum nuäŠđest.