27_10_2014_is_koulutussuun.pdf.xml

Säämi kielâlávgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst 6 oč (162 h)	Sääʹm ǩiõl-laauǥ škooulâst – mäʹhtt tueʹrjjääm jiõččan ǩiõl da kulttuur mättʼtõõzzâst 6 mc (162 č)
Škovlimvuávám	Škooultõsplaan
Aldamáttááttâs ohtsis 60 h uáppee jiečânâs pargo 102 h 24 h teoriamáttááttâs 36 h juávkkustivrim 102 h uáppee jiečânâs pargo (aktiivlâš pargopáájáporgâm / kirjálâšvuotâ já / teikâ essee já / teikâ oppâmpargo)	Âʹlddmättʼtõs õhttsiʹžže 60 č mättʼtõõđi jiõččvälddsaž tuâi 102 č 24 teoriamättʼtõõzz 36 jooukohjjumuš 102 mättʼttõõđi jiõččvälddsaž tuâi (aktiivlaž tuâjjpõrtt-tuejjumuš / ǩeʹrjjlažvuõđ da / leʹbe essee da / leʹbe mäʹttjemtuâjj)
Sämimáttááttâs uáivild sämikielâ já sämikielâlii sehe sämikulttuur máttááttâs.	Sääʹm-mättʼtõs miârkksââvv sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsa di sääʹm kulttuur mättʼtõõzz.
Tai tuávváást lii prinsiip párnái já nuorâi vuoigâdvuođâst jieijâs etnisii identiteetân já kulttuurlii jotkuuvâšvuotân.	Tõi tuâkksen lij vuâđđjuurd päärnai da nuõri vuõiggâdvuõđâst jiiʹjjes etnlaž identiteetta da kulttuurlaž juätǩǩma.
Säämi kielâlávgummáttááttâssáin uáivildeh tom sämikielâlii máttááttâs, mast sämikielâ ij lah párnái vuossâmužžân oppâm eenikielâ já mon ulmen lii nanodiđ kielâlávt hiäjub vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ.	Sääʹm ǩiõll-laauǥmättʼtõõzzin juuʹrdet tõn sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz, koʹst sääʹm iʹlla päärnai vuõssmõsân mättjum jieʹnnǩiõll da koon täävtõsân lij raavsmâʹtted kiõlʼlânji rââžžap vueʹlǧǧemsââʹjest pueʹtti päärnai sääʹm ǩiõl.
Kielâlávgumvuáháduv tubdâm já heiviittem sämimáttááttâsân tuárju meid sämikielâlii máttááttâs, mon adeleh sämikielâ eenikiellân sárnoid.	Ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž tobddmõš da suåvldumuš sääʹm-mättʼtõʹsse tuäʹrjjad še sääʹm jieʹnnǩiõllân mainsteeʹjid uʹvddem sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz.
Meid eenikielâlij kielâlii tuávváš lii maŋgii epiohtâlâš.	Še jieʹnnǩiõllsai kiõlʼlaž tuâǥǥas lij täujja heterogeenlaž.
Sämimáttááttâs pedagooglâš ovdedem uáivild el.	Sääʹm-mättʼtõõzz pedagoglaž õõudumuš miârkkšââvv jm.
máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij pyehtih ovdiist pyerebeht väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu.	uʹččteeʹli ämmatsilttõõzz õõudmumuužž nuʹtt, što sij pâʹstte ääiʹjbuužž pueʹrben väʹldded mättʼtõõzzâst lokku ǩiõlʼlânji da kulttuurlânji heterogeenlaž mättʼttõõđijoouk.
Sämimáttáátteijein láá ennuv vuáttámušah epiohtâlii uáppeejuávhu máttátmist.	Sääʹmuʹččteeʹlin liâ jiânnai ǩiõččlâsttmõõžž heterogeenlaž mättʼtõõđijoouk mättʼtumuužžâst.
Maaŋgah láá jo kuhháá olášuttâm kielâlávgum prinsiipijd máttááttâsâst, veikâ máttááttâs ij lah virgálávt miäruštâllum kielâlávguumin máttááttâsvuáváámist.	Määŋgas liâ juʹn kuuʹǩǩ ääiʹj čõõđtam ǩiõll-lauggi vuâđđjurddjid mättʼtõõzzstes, håt-i mättʼtõõzz iʹlla mieʹrtõllum veerǥlânji ǩiõll-lauggjen mättʼtõsplaanâst.
Škovlim taha máhđulâžžân jieškote-uv kuávluin já jieškote-uv ahasij párnáiguin pargee máttáátteijei tiäđu já vuáttámušâi jyehim.	Škooultõs vueiʹtlvâstt jeeʹres vuuʹdin da jeeʹresâkksai päärnaivuiʹm tueʹjjeeji uʹččteeʹli teâđ da ǩiõččlâsttmõõžži juâkkmõõžž.
Škovlim ovdâsajasii ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâid ovdediđ uđđâ vuovijd sämikielân máttátmân já kielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâsân keevâtlii škovlâpargoost.	Škooultõõzz vuõss-sâʹjjsiʹžžen täävtõsân lij uʹvdded uʹččteeʹlid vueiʹttemvuõđid õõudeed ođđ mõõntõõllmõõžžid sääʹm ǩiõlin mättumuʹšše da ǩiõl jeälltumuʹšše škooultuâjast, taʹrjjeed siʹjjid tueʹjjeemareena da neäʹvvaid ǩiõlmättʼtõsse juõǩǩpeiʹvvsaž škooultuâjast.
Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtunväldimân sämimáttááttâsâst.	Nuʹbben vääznai täävtõsân lij valmštõõttmõs oudd- da vuâđđmättʼtõõzz ođđ mättʼtõsplaani âânmavälddma sääʹmmättʼtõõzzâst.
Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáháduvâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin.	Škooultõõzz täävtõsân lij raajjâd čââvab teâđvaajtem vueʹjjid da lââʹssted mättʼtõstuâjjlažkååʹdd teâđ lääʹjjšeâttmõõžž uʹvddem sääʹm-mättʼtõõzz vueiʹttemvuõđin juõǩǩpeiʹvvsaž tuâjast.
Kielâkoččâmuš sämimáttááttâsâst ana sistees kielâ siäilum ulme: jieškielâlii máttááttâs máhđulâžžân toohâm sämikielâ eenikiellân sárnoid já kielâ máttááttem tooid, kiäh iä määti kielâ teikâ tooid, kiäh sárnuh hiäjuht.	Ǩiõllkõõčmõš sääʹm-mättʼtõõzzâst siisǩad ǩiõl seillmõõžž täävtõõzz: jiiʹjjesǩiõllsa mättʼtõõzz vueiʹtlvâʹsttmõõžž sääʹm jieʹnnǩiõllân mainsteeʹjid da ǩiõl mättumuužž ǩiõl siltteeǩâni leʹbe tõn hueʹnben mainsteeʹjid.
Oovtâst taah taheh kielâ revitalisistem prinsiip ađai tom, ete kielâ sirdâšuvá ovdâskulij nuuvt maaŋgáin sárnoin ko máhđulâš.	ʼõutsââʹjest täk tueʹjjee ǩiõl revitalisaatia vuâđđjurddi leʹbe tõn, što ǩiõll serddai õõudårra veeidmõs vueiʹtlvaž mainsteeʹjivuâđast.
Puohháid ohtsâš ulme lii párnái já nuorâi šoddâdem aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuotân já návt sämikielâi aktiivlij kevttei mere šoddâm.	Pukid õhttsaž täävtõsan lij päärnai da nuõri šõddmõš aktiivlaž da tuåimmsallaž kueiʹtǩiõllsažvuõʹtte da nuʹtt sääʹm ǩiõli aktiivlaž õõʹnnji meäʹr šorrnumuš.
Kulttuurkoččâmuš sämimáttááttâsâst čuujoot máttááttâs roolin kielâ, kulttuur já ärbivuáválii tiäđu já tááiđui sirden nuorâb suhâpuolváid.	Kulttuurkõõččmõš sääʹm-mättʼtõõzzâst čuäjad mättʼttõõzz rool årra ǩiõl, kulttuur da äʹrbbvuâđlaž teâđ da määttai seʹrddjen nuõrab puõlvvõõǥǥid.
Sämimáttáátteijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásij pedagooglij čuávdusij já máttááttâsopâlij toimâmaalij ovdedem máttááttâsâst lii äigikyevdilis já tárbulâš pargo.	Sääʹmuʹččteeʹli silttumuužž tueʹrjjumuš da säʹmmlai peâmmäärvai meâldlânji pedagoglaž rääʹtǩtõõzzi da didaktlaž tuåimmmaalli õõudumuužžâst mättʼtõõzzâst lij ääiʹjpoddsaž da taarblaž tuejjõs.
Škovlim siskáldâs:	Škooultõõzz siiʹsǩež:
I Laiđiittâs / Aarrâd tievâslâš kielâlávgum Suomâst / Kielâlávgum já párnáá kielâlâš ovdánem 1 oč	I Jååʹđtõs / Äiggsaž tiuddsallaž ǩiõll-laauǥ Lääʹddjânnmest / Ǩiõll-laauǥ da päärna ǩiõlʼlaž õuddnumuš 1 mc
Ulmeh: Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid párnáá kielâlii ovdánmist, kielâlávgumist máttááttâsvyehhin, tuáváduvâin, teoreetlii čujosraamist, keevâtlii olášutmist, vuáttámušâin já oppâmpuátusijn.	Täävtõõzz: Täävtõsân lij, što sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ vuâđđeei teâđaid päärna ǩiõlʼlaž ouddnumuužžâst, ǩiõll-lauggjest mättʼteem-moontõõllmõšân, fiʹttõõzzin, teoreettlaž raamin, vueʹjjmeâldlaž čõõʹđtumuužžâst, ǩiõččlâsstmõõžžin da mäʹttjempuåđõõzzin.
Pargopáájáporgâm pargon lii kieđâvuššâđ maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân.	Tuâjjpõrtt-tuejjumuužž mieʹrren lij ǩiõttʼtõõllâd mõõnn-nalla tät teâtt lij suåvldemnalla sääʹm-mättʼtõʹsse.
Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâs, stivrejum pargopáájáporgâm já oppâmpargoh.	Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjumuš da mättjemtuâi.
II Sämikielâlii kielâlávgum vuáđđuseh 1 oč	II Sääʹmǩiõllsa ǩiõll-lauggi vuâđđtõõzz 1 mc
Ulmeh: Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid ovtâskâs ulmuu já siärvus kielâiäláskitmist, kielâlávgumvuovijn sämisiärváduvvâst, kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst sämipárnái máttátmist sehe sämipedagogiikâst sämmilii kielâlávgum vuáđun.	Täävtõõzz: Täävtõsân lij, što sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹdd vuâǯǯ vuâđđeei teâđaid õhttlõõvvum oummu da õhttsažkååʹdd ǩiõlljeälltumuužžâst, ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžžin sääʹm õhttsažkååʹddest, kueiʹt- da määŋgǩiõllsažvuõđâst sääʹmpäärnai mättʼtõõzzâst di säʹmmlaž pedagogiikkâst sääʹm ǩiõll-lauggi vuâđđan.
Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâs, stivrejum pargopájáporgâm já oppâmpargoh.	Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjumuš da mättjemtuâi.
III Konkreetliih kielâlávgumvyevih sämimáttááttâsâst 3 oč	III Konkreettlaž ǩiõll-laauǥ mõõntõõllmõõžž 3 mc
Ulmeh: Sämimáttááttâs pargovievâ kielâlávgummáttááttâs pedagooglij ja amnâshaaldâtlij tááiđui lasettem, moi vievâst pyehtih ovdediđ uđđâ sämikielâ já – kulttuur vuotânväldee pedagooglijd vuáháduvâid.	Täävtõõzz: Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkååʹdd ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz pedagoglâž da aaunâsvaaldšmõʹtti silttõõzzi lââʹsstumuš, koivuiʹm vueiʹtet õõudeed ođđ sääʹm ǩiõl da kulttuur lokku vaʹlddi pedagoglaž vueʹjjid.
Sämimáttááttâs pargoviehâ finnee tiäđu já tááiđuid máttááttâsvuovijn, maid kevttih kielâlávgummáttááttâsâst já tast, maht vuovijd puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân.	Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ teâđ da silttõõzzid ǩiõll-laauǥmättʼtõõzzâst ââʹnnem ǩiõlllaauǥmõõntõõllmõõžžin da tõʹst, mõõnn-nalla mõõntõõllmõõžž liâ suåvldemnalla sääʹm-mättʼtõʹsse.
Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâs, stivrejum pargopáájáporgâm já oppâmpargoh.	Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjumuš da mättjemtuâi.
IV Säämi kielâlávgum vievâst aktiivlii kielâkevtten 1 oč	IV Sääʹm ǩiõll-lauggjin aktiivlaž ǩiõlõõʹnnjen 1 mc
Ulmeh: Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ naanood sii mättim sämikielâ já – kulttuur sirden.	Täävtõõzz: Täävtõsân lij, što sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹdd raavad jiiʹjjes silttõõzz sääʹm kulttuur da ǩiõl siʹrddjen.
Oppâmpaajeest uápásmuveh kielâlávgum merhâšumán sämikielâ oppâmist já sämikielâi iäláskitmist, suogârdeh párnáá oppâmpálgá kielâlii šoddâm uáinust.	Mättjempââʹjest mättʼtõõđât ǩiõll-lauggi miârktõs sääʹm ǩiõl mättjumuužžâst da sääʹm ǩiõli jeälltumuužžâst, täʹrǩstõõlât päärna mättpälggaz ǩiõlʼlaž šõddmõõžž vueiʹnlmest.
Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâš, pargopáájáporgâm já oppâmpargoh.	Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjumuš da mättjemtuâi.