8jtiedote_inarinsaame_nettiin.pdf.xml

Pirâsministeriö já Sämitigge tieđettává	7.6.2011
Raapoort: sämmilij ärbivuáválii tiäđu suojâlem váátá tooimâid	Raportt: saaŠmi ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠjjumuš õõlǥat tuåimid
Vorâs raapoort váátá Suomâ ruokâsmuđ sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu turviimist.	Võõrâs raportt õõlǥat LääŠddjânnam, što tõt aaŠlǥči pueŠrben ǩiõččâd saaŠmi luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâđ staanmõõžžâst.
Raapoort mield sämmilij ärbivuáválâš tiäđust já ärbivuáválâš luándukevttimist lii tehálâš merhâšume aainâs tavekuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuotân.	Rapoort mieŠldd saaŠmi ääŠrbvuâlaž teâđain da ääŠrbvuâlaž luâđâânnmõõžžin lij vääžnai miârkktõs jeärben tââŠv luâđ määŋgnallšemvuõŠtte.
Onne pirâsministeriön luovâttum raapoort raahtij pirâsministeriö asâttem vijđesvuáđusâš äššitobdeejuávkku.	TäŠbbe pirrõsministeriaaŠle uŠvddum rapoort tuejjii pirrõsministeria nõõmtum veiddsõs vuõđđu vuâđđõõvvi 䊚štobddituâjj-joukk.
Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii luándus peeleest alda vuáválâšvuođâ já tiättoo eromâšávt sämikielâst, pirâskoskâvuođâst já iäláttâsâsâin.	SaaŠmi luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâtt lij luândes beäŠlnn âânnmõŠšše kuulli da kååŠtt očndââtt sääŠmǩiõlâst, pirrõskõskkvuõđâst da luâttjieŠllemvueŠjjin.
Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah ađai puásuituálu, meccipivdo, kyelipivdo, nuurrâm já tyeji sirdeh ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán.	SaaŠmi ääŠrbvuâlaž luâttjieŠllemvueŠjj leŠbe puäʒʒhåidd, mieŠcstumuš, kueŠllšeellmõš, norrõõzz da sääŠmǩiõtt-tuâi seŠrdde ääŠrbvuâlaž teâđ puõlvvõõǥǥâst nobba.
Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst hiäjusmuđ ohtsâškodálij nubástusâi puátusin.	SaaŠmi luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâtt lij vaar vueŠlnn huânnʼned õhttsažkååŠddlaž muttõõzzi diõtt.
Pargojuávkku iävtut tile tivomân 28 toimâd já avžuuttâssâd.	Tuâjj-joukk oudd alttõõzz vueŠjj teevvam diõtt 28 tuåimmtuâi da siâssmõõžžid.
Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotân väldim lahâasâttâs já haldâttâs ovdedemhaavâin sehe škovliimist.	Tuåimmtuâjain uuŠdet alttõs luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâđai lokku välddmõõžžâst lääŠjjšeâttmõõžž da vaaldšem ooudâsviikkâmhaŠŋǩǩõõzzin di škoouŠlʼjumuužžâst.
Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iälás-‐ kitmân.	Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što resuurzzid jååŠđtet saaŠmi luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâđai ruõkkmõŠšše, tuŠtǩǩumuŠšše da jeälltumuŠšše.
Pargojuávkku iävtut meid, et luándu maaŋgâhámásâšvuođâstrategian já toimâoh-‐ jelmân, mon láá eidu uđâsmitmin, kirjejuuččii uđđâ tooimah ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân.	Tuâjj-joukk oudd veâl alttõõzz, što ååŠn oođeem määŋgnallšemvuõttstrategiia da tuåimmjemprograŠmme, mieŠrǩǩeet veâl påŠrddǩerjja ođđ tuåimmtuâjaid ääŠrbvuâlaž teâđai suõŠjjeem diõtt.
Pargojuávhu saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná raapoort valmâštume merhâšittee jukson já tot lääjid šiev vuáđu aalmuglii já aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâpo-‐ li ¨tiijkán. ” Kuávdášliih ministeriöh já virgeomâhááh čonnâseh ovdediđ sämmilij luándu maaŋgâ ¨hámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu.	Tuâjj-joouk saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi vuäinn rapoort valmštumuužž miârkksõõvvâmnallšem äiggavuäǯǯmõssân da nuŠtt, štõ tõt rääjj šiõǥǥ vuâđ meersaž da meeraikõskksaž luâđ määŋgnallšemvuõttpolitiikk beälla.”Vääžnmõs ministeriad da veŠrǧǧneeŠǩǩ čõnnõŠtte ooudâsviikkâd saaŠmi luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâđaid.
Lii tehálâš, et pargo ij ooroost taas já pargojuávhu iävtuttâm tooimâid riemih olášutteđ ”, Näkkäläjärvi iätá.	Lij vääžnai, što tuâjj ij åårast tääzz da tuâjj-joouk čuäŠjtum tuåimid ääŠljet čõõđted ”, Särnn Näkkäläjärvi.
Raapoort oovded jieijâs uásild aalmugijkoskâsii biodiversiteettisopâmuš artikla 8(j) olášuttem Suomâst.	Raportt veekk ooudâs peäŠlstes meeraikõskksaž biodiversiteettsuåppâm aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž LääŠddjânnmest.
Artikla suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu, keevâtlâšvuođâid já innovaatioid.	Aartikla sueŠjjad alggmeerai luâđ määŋgnallšemvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâđaid, vueŠjjid da innovaatiaid.
Akwé: Kon - ravvuuh kiävtun Suomâst	Akwé: Kon vuäŠppõõzz vääŠldet ââŠnnem vuâlla LääŠddjânnmest
Pargojuávkku iävtut, et sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist heiviittuvvojeh biodiversiteettisopâmuš Akwé: Kon -‐ravvuuh aalmuglii lahâasâttem ooleest.	jååŠđtumuužžâst suåvvtet biodiversiteettsuåppmõõžž Akwé: Kon – vuäŠppõõzzid meersaž lääŠjjšeâttmõõžž räämmi seŠst.
Meccihaldâttâs oovtâst sämitiggijn lii jo algâttâm ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám-‐ já kevt-‐ tinvuávám rähtimist, vuossâmužžân mailmist.	MeäŠcchalltõs lij õõutsââŠjest sääŠmteeŠǧǧin juŠn alttääm vuäŠppõõzzi suåvvtumuužž PääŠnntuõddâr poostaivuuŠd håidd- da ââŠnnemplaan raajjmõõžžâst,
” Uážžup Pänituoddâr meccikuávlu hoittám-‐ já kevttinvuávám rähtimist tivrâs vuáttámušâid, já Meccihaldâttâs lii čonnâsâm rähtiđ pissoo lattimvyevi Akwé: Kon -‐ravvui heivitmân Mecci-‐ haldâttâs tooimâst ”, illood pargojuávhu saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.	” Vuäǯǯap PääŠnntuõddâr poostaivuuŠd håidd- da ââŠnnemplaan raajjmõõžžâst ärvvsaž tobddmõõžžid, da MeäŠcchalltõs lij čõnnõõttâm raajjâd põõšši mõõntõõllâmvueŠjj Akwé: Kon –
Pargojuávkku ana tehálâžžân, et meid kieldah väldih ravvuid vuotân jieijâs haavâin.	Tuâjj-joukk âânn vääznai 䊚šen, što kååŠdd še väŠldde lokku vuäŠppõõzz haŠŋǩǩõõzzeez beäŠlnn.
Iävtutátuliih Akwé: Kon ravvuuh láá valmâštâllum oovtâst algâaalmugij ovdâsteijeiguin já tuhhiittum biodiversiteettisopâmuš uásipeličuákkimist ive 2004.	PääkkteŠm Akwé: Kon vuäŠppõõzz liâ valmštõllum õõutsââŠjest alggmeerai võboršeeŠǩǩivuiŠm da primmum biodiversiteettsuåppâm vuäŠssbieŠllsåbbrest eeŠjjest 2004.
Suomâst ravvuuh kyeskih sämikuávlust tagarijd haavâid, moi olášuttem puáhtá vaikuttiđ sämmilij kulttuurân já iäláttâssáid.	LääŠddjânnmest vuäŠppõõzz kuâŠsǩǩe nåkam saaŠmi dommvuuŠdest čõõđtem haŠŋǩǩõõzzid, kook vueiŠtte vaikkted saaŠmi kulttuuŠre da luâttjieŠllemvueŠjjid.
Pargojuávkku iävtut, et ko pirrâs kevttim já ärbivuáválijd sämi- ‐ iäláttâsâid stivrejeijee lahâasâttâs ovdeduvvoo, te kalga väldiđ vuotân biodiversiteettisopâmuš kenigâsvuođâid já heivejeijee oosijn Akwé: Kon -‐ravvuid.	Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što ko pirrõõzz ââŠnnem da ääŠrbvuâlaž sääŠmjieŠllemvueŠjjid jååŠđteei lääŠjjšeâttmõõžž viiǥǥât ooudâs, vääŠldet lokku, biodiversiteettsuåppâm õõlǥtõõzzid da suåvvtõõllâm paaiŠǩin Akwé: Kon – vuäŠppõõzzid.
Pargojuávkku iävtut, et pirâsministeriö addel ravvuid Akwé: Kon -‐ravvui heivitmist pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist sehe eennâmkevttim-‐ já huksimlaavâ olášutmist.	Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što pirrõsministeria oudd vuäŠppõõzz Akwé: Kon – vuäŠppõõzzi suåvvtumuužžâst pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllâmproseezzâst di mäddââŠnnem- da
Pargojuávkku lii jurgâlâm suomâkielân já almostittán Akwé: Kon ravvuid.	Tuâjj-joukk lij ǩeeŠrjtam lääddas da čõõđtam Akwé: Kon vuäŠppõõzzid.
Suomâkieljurgâlus lii ohtâ maailm vuossâmuin ravvuin toohum jurgâlusâin.	joortõõzzin, kååŠtt lij õhtt maaiŠlm vuõssmõs vuäŠppõõzzin tuejjuum joortõs.