palkinto_perustelut_diplomissa_nettiin.pdf.xml

Säämi kielâtaho - palhâšume vuáđuStâSah	SääŠmǩiõlltuâjj – ciiSt vuâđđjurddi
Säämi kielâtaho - palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs Suomâ sämikielâlâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem pyerrin toohum ánsuliist pargoost.	SääŠm ǩiõlltuâjj – ciistin uuŠdet tobdstõs LääŠddjânnam sääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääŠmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkâm peäŠlest tuejjuum oŠnnstemnallšem tuâjast.
Säämi kielârääđi lii čuákkimistis 18.11.2010 meridâm mieđettiđ oovtmielâlávt ive 2010 säämi kielâtaho - palhâšume Meccihaldâttâsân čuávvoo vuáđustâsâiguin:	SääŠm ǩiõllsuåvtõs lij såbbrstes 18.11.2010 tuŠmmjam miõttâd õõutmiõllsânji eeŠjj 2010 sääŠm ǩiõlltuâjj – ciist MeäcchalltõŠšše puõŠttinallšem vuâđain:
Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, uáinojeijee já pissoo uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekrytistem.	SääŠmǩiõli puõŠttiääiŠj staanumuužž diõtt lij vääžnai, što sääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzin tuejjeed luâđlaž, kuõŠstti da põõšši vuäŠss veŠrǧǧneŠǩǩtuåimjumuužžin, kääzzkõõzzin da personkåŠddhaŠŋǩǩumuužžin.
Rekrytistmáin sämikielâtáiđusijd – aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun – puáhtá pyerediđ luándulâš vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid.	SääŠmǩiõllsiltteeŠji personkåŠddhaŠŋǩǩumuužžid – piiŠjeeŠl sääŠmǩiõl silttumuš veeŠrjhååid oudldõssân leŠbe pueŠrrvuõttân – vueiŠtet pueŠreed mååŠǩǩtõõlǩani jiijjâsǩiõll-sai kääzzkõõzzid.
Meccihaldâttâsâst lii joođoost kuháskyeddee proosees sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân.	MeäŠcchalltõõzzâst lij jååŠttmen ǩiõrddlõs prosess sääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt.
Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis.	MeäŠcchalltõs lij tuåimmjam juurdlânji sääŠmkulttuur äŠrbbvuõttʼteâđ ruõkkâm diõtt sääŠmǩiõllsai pääiŠǩnõõmi noorrâm- da čõõđtemtuåimmjumuužžineez.
Sii almostittem čielgiittâs Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân.	Sij čõõđtem čiõlǥtõs Nuõrti-Aanar sääŠmǩiõllsai pääiŠǩnõõmin lij spesialnalla vääžnai nuõrttsääŠm- da aanarsääŠm ǩiõli kulttuursaž luõttu kuulli teâđ seillmuŠšše.
Meccihaldâttâs lii ánsulávt olášuttám säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv viärmádâhviestâdmistis, äššigâšpalvâlusâinis já tieđettemtoimâinis.	MeäŠcchalltõs lij oŠnnstemnallšeŠld čõõđtam sääŠm ǩiõllʼlääŠjj õõlǥtõõzzid da ooudâsviikkâm sääŠmǩiõl staattuuzz säiŠmmsakkuumuužžstes, 䊚šlažkääzzkõõzzstes da teâđtemtuåimmjumuužžs-tes.
Sämmilij tááhust Meccihaldâttâs lundui.	SaaŠmi peäŠlest MeäŠcchalltõõzz lundui.
fi-viärmádâhpalvâlem lii eromâš.	fi-säiŠmmkääzzkõs lij jiijjâsnallšem.
Tast láá kavnuumist ávháliih tiäđuh Meccihaldâttâs palvâlusâin já tooimâst.	TõŠst liâ kaunnâmnalla äukkas teâđ MeäŠcchalltõõzz kääzzkõõzzin da tuåimmjumuužžâst.
Lasseen tast láá sierâlágán tiäđáttâsah sehe hoittám- já kevttimvuáváámeh kulmáin Suomâst sarnum sämikieláin: tave-, nuorttâ- já aanaarsämikieláin.	LââŠssen tõŠst liâ jeeŠres teâđtõõzz di håidd- da ââŠnnemplaan koolmin LääŠddjânnmest mainstum sääŠmǩiõlin: tâŠvvsääŠm-, nuõrttsääŠm- da aanarsääŠm ǩiõlin.
Sämikielâi ucceeblovokielâi vuotânväldim Meccihaldâttâs almostittemtooimâst lii ovdâmerhâlâš.	UuŠccbõsân åårrai sääŠmǩiõli lokku välddmõš MeäŠcchalltõõzz čõõđtemtuåimmjumuužžâst lij juurdlaž.
Virgeomâhâšpalvâlusah láá viehâ távjá almostittum kirjálâžžân; Meccihaldâttâs fáálá tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus.	VeŠrǧǧneǩǩ kääzzkõõzz liâ čõõđtum čuuŠt jiânnai ǩeŠrjjlânji; MeäŠcchalltõs tarjjad näkkmi 䊚šlažkääzzkõõzzi lââŠssen še sääŠmǩiõllsa kääzzkõõzzid.
Tot lii pálkkááttâm vuossâmužžân virgeomâhâžžân Suomâst, sämitigge fáárun luuvân, sämikielâlii tieđetteijee.	Tõt lij paŠlǩǩääm vuõssmõsân veŠrǧǧneŠǩǩen LääŠddjännmest, sääŠmteŠǧǧ mieŠldd looǥǥeeŠl, sääŠmǩiõllsa teâđteei.
Jieijâskielâlii tieđetteijee pálkkááttem sämikuávlun lii pyeredâm ovdiist-uv ton sämikielâlijd palvâlusâid: Meccihaldâttâs tuáimá návt ovdâkovveen meid eres-uv virgeomâhâšpeelijd.	Jiijjâsǩiõllsa teâđteei palǩǩumuš saaŠmi dommvoudda lij pueŠrääm veâl jäänab tõn sääŠmǩiõllsaid kääŠzzkõõzzid: MeäŠcchalltõs tuåimmai nääiŠt ouddvueŠǩǩen še järrsid veŠrǧǧneǩǩkruugid.
Meccihaldâttâs lii toimâm puohnâssân ovdâmerhâlávt säämi kielâlaavâ olášutmân, já sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulâš tooimâ.	MeäŠcchalltõs lij tuåimmjam pukveeŠzz juurdlânji sääŠm ǩiõllʼlääŠjj čõõđtem diõtt, da sääŠmteŠǧǧ tuäivv, što ciist mieŠldd MeäŠcchalltõs ǩiččlââtt pueŠreed veâl jäänab jeärben aanar- da nuõrttsääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzeez tuejjeeŠl tõin bieŠǩǩ MeäŠcchalltõõzz jeärben luânddlaž tuåimmjumuuž.
Säämi kielâtaho - palhâšume mield Meccihaldâttâs ovdâsvástádâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmist stuáru, já unnuuččijm ton puáttee toimâstis vala-uv juátkiđ ovdâmerhâlii tooimâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân.	SääŠm ǩiõlltuâjj – ciist mieŠldd MeäŠcchalltõõzz vasttõs sääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst šâdd, da tuäivvap tõn puõŠtti tuåimmjumuužžstes juäŠtǩǩed juurdlaž tuåimmjumuužžâs sääŠmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt.
Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem ohtsâškoddeest já jieijâs uásild movtijditáččij meid eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid.	SääŠmteŠǧǧ tuäivv ciist smeŠllkâŠtted MeäŠcchalltõõzz juäŠtǩǩed sääŠmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžž õhttsažkååŠddest da smeŠllkâŠtted peäŠlstes še jeeŠres veŠrǧǧneeŠǩǩid pueŠreed jiijjâz sääŠmǩiõllsaid kääzzkõõzzeez.