tiedote_alku_paatos_inarinsaame.pdf.xml

SÄMITIGE TIEVÂSČUÁKKIM CEELHIJ ALKU-HAAVÂST	11.3.2009
Sämitige tievâsčuákkim lii čuákkimistis 10.3.2009 ciälkkám kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst (ALKU-haahâ).	SääŠmteeŠǧǧi takaisååbbar koon õŠnneš pâŠzzlâšttammannu 10. peeiŠv 2009 lij sååbbrstes ceälkkam vuŠvddvaaldšem oođeemhaŠŋǩǩõõzzâst (ALGG-haŠŋǩǩõs).
Sämitige tievâsčuákkim mield kuávluhaldâšem ovdedemhaahâ mana ollásávt lappâd sämmiláid vuáđulaavâst já sämitiggelaavâst torvejum jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem.	SääŠmteeŠǧǧi takaisååbbar mieŠldd vuŠvddvaaldšem ooudâsviikkâmhaŠŋǩǩõs mâânn võõŠps rââi säŠmmlaid vuâđđlääŠjjest da sääŠmteeŠǧǧlääŠjjest stannum jieŠnnǩiõl da kulttuur kuõskki årrsa jiõččvaaldšem.
ALKU-haavâst kalga toohâđ vuáđulâš árvuštâllâm säämi jiešhaldâšem tiileest já koskâvuođâst uđâsmitmân.	ALGG-haŠŋǩǩõõzzâst âlgg tuejjeed tääŠrǩes arvvõs saaŠmi jiõččvaaldšem jäällmõõžžâst da kõskkvuõđâst oođummuŠšše.
ALKU-haavâst kalga toohâđ iävtuttâsâid säämi jiešhaldâšem oovdedmist já čielgâsávt säämi jiešhaldâšem pirrâdâhân kullee pargoi sirdemist sämitiigán haldâttâsohjelm já vuáđulaavâ miäldásávt.	ALGGhaŠŋǩǩõõzzâst âlgg tuejjeed eŠtǩǩõõzz saaŠmi jiõččvaaldšem ooudâsviikkâm diõtt da toolkav mieŠlddsaž saaŠmi jiõččvaaldšem kruuŠǧe kuulli tuâjai serddmõš sääŠmtegga halltõsprograamm da vuâđđlääŠjj mieŠlddsânji.
Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee.	VuâđđlääŠjj da sääŠmteeŠǧǧilääŠjj valmstõõllmest da šeâttuum lääŠjji takai vuâđđjurddjin vuõŠlǧǧeš tõŠst, što saaŠmi jieŠnnǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldšem lij ooudâsviikkâm nallšem, ij-ga mââiårra åårsteeijaž.
Vuáđulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáđđudmân merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuođâst tábáhtuvvee säämi jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân.	VuâđđlääŠjj šeâttmõõžžid õhtteeŠl saaŠmi jiõččvaaldšemorgaŠnne, sääŠmtegga, aalǥtummuŠšše miârkksâŠvve aalǥ da politiikk-vaaldšemvuõđlaž räämi oođumuužž juätkk ääiŠjest šõddi saaŠmi jiõččvaaldšem siisǩlažvuõđ aaŠšši oođeem regsmâŠttem mieŠlddsaž ooudâsviikkmõŠšše.
Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt.	Alttuum tuâi vueŠlnn åårrai vuŠvddvaaldšem oođumuš, šâdd ääveed määŋgaid valdia vaaldšemtuâjaid kuõskki šiõttõõzzid da mâŋŋa puõŠtti ääiŠjest seŠrddemnallšem tuâjaid seŠrddmen veŠrǧǧneeŠǩǩest nobba oudd pueŠrab vuäittmõõžžid saaŠmi jiõččvaaldšem staannâmvuõŠtte da veâl ooudâsviikkmõŠšše eeŠjji 1993-1995 lääŠjjvaalmstõõllmest tuõttum vuâđđjuurdi da täävtõõzzi mieŠlddsânji.
Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem.	VuŠvddvaaldšem oođeemhaŠŋǩǩõõzzâst lij seârvvna vaalmštõllum sääŠm ǩiõl, sääŠmmättʼtõõzz da sääŠmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi valdiaveäŠǩǩvuõđi kuõskki vaaldšem muttummuužžid, kook puäŠtte teâddjumuužži mieŠldd miârkkšõõveeŠl juŠna hueŠneed juŠn äigga vuåǯǯum saaŠmi jiõččvaaldšem leŠbe heättʼtâŠttet saaŠmi jiõččvaaldšem ooudâsviikkmõõžž.
Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuođah jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuđ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem ovdánem orostiđ, joba maŋasmoonnâđ ALKU-haavâ olášume ohtâvuođâst.	SaaŠmi staattus da vuõiggâdvuõđ jieŠnnǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldšem beäŠlnn puäŠtte huânʼnʼned da saaŠmi jiiŠjjes jiõččvaaldšem ooudâsviikkmõš puätt åårsted, leŠbe åårast mââiårra ALGG-haŠŋǩǩõõzz teâddjumuužž mieŠldd.
Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá:	SääŠm jiõččvaaldšeem hueŠneemnallšem da tõn ooudâsviikkmõõžž cõggi kolmm ođđõŠsse siiskõõvvi eŠtǩǩõõzz liâ:
- sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuáháduv uđâsmitmist),	- sääŠmǩiõllsa da sääŠm ǩiõl mättʼtõŠsse čuäŠjtum valdiaveäŠǩǩvuõđi serddmõš mättʼtõsministeriast vuŠvddvaaldšemveŠrǧǧkonttra (jiâ-ǥa sääŠm jiiŠjjes jiõččvaaldšem tuâjjan) (kooŠddi valdiavuäŠssriâššâm oođummuužžâst),
- säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já	- sääŠm ǩiõllʼlääŠjjest jurddum valdiaveäŠǩǩvuõđi miõttâm vuâlla kuulli serddmõš vuõiggâdvuõttministeriast vuŠvddvaaldšemveŠrǧǧkonttra (jiâ-ǥa saaŠmi jiiŠjjes jiõččvalldšem kruuŠǧe) da
- sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid.	- sääŠmǩiõllsa sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staannâm diõtt uŠvddum valdiaveäŠǩǩvuõđi serddmõš meädda saaŠmi jiõččvaaldšemmest, eŠtǩǩõõzz mieŠldd mõõneč vuõiŠǧǧest kooŠddid.
Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmilij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtoorjâ) sämitige pargon.	Peäggtum vaaldšemtuâi koŠlle toolkav mieŠlddsanji saaŠmi jieŠnnǩiõl da kulttur årra kuõskki jiõččvaaldšem kruuŠǧe da tõk âŠlǧǧe juŠna seŠrdded väŠlddkåådlaž veŠrǧǧneeŠǩǩest vuõiŠǧǧest saaŠmi jiõččvaaldšemorgaŠnne, sääŠmteeŠǧǧid, leŠbe seeiltet (sosial- da tiõrvâsvuõđi valdiaveäŠǩǩvuõtt) sääŠmteeŠǧǧi tuâjjan.
Sämitigge ij tuhhit sämmiláid vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem hiäjusmittem já ton ovdedem orostittem.	SääŠmteŠǧǧ ij priim säŠmmlaid vuâđđlääŠjjest stannum jiõččvaaldšem huenummuužž da tõn ooudâsviikkâm åårstummužž.
Sämitige kuávdášlâš iävtuttâsah:	SääŠmteeŠǧǧi vääžnmõs eŠtǩǩõõzz:
1.	1.
ALKU-haavâ lahâaasâtmist já haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoorjâvuáhádâhân kalga orniđ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd, čielgiđ haavâi vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáđulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân.	ALGG-haŠŋǩǩõõzz lääŠjjšeâttmõõžžâst da haŠŋǩǩõõzz puŠhttem muttummuužžin vaaldšemma da valdiaveäŠǩǩvuõttriâššma âlgg riâššâd sääŠmteŠǧǧlääŠjj § 9 mieŠlddsa saaǥǥstõõllmõõžž, čiõlggeed haŋǩǩõõzzi vaikktõõzz sääŠm ǩiõŠlle da sääŠm vuâđđlääŠjjlaž kulttuur-jiõččvaaldšemma.
2.	2.
Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiđ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ olášutmist.	SääŠm ǩiõllʼlääŠjj 1086/2003 âlgg jäŠǩǩtet ALGG-haŠŋǩǩõõzz valmštem ääiŠj da haŋǩǩõõzz čõõđtõõzzâst.
3.	3.
Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luánduriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid.	SääŠmteeŠǧǧid âlgg seŠrdded saaŠmi dommvuuŠdi mäddkååŠdd-prograamm raajjmõš di škoouŠljumuužž, luâđreeŠǧǧesvuõđi, pirrõõzz da trafiikk ouddtuŠmmjem- da plaaneemtuâi.
4.	4.
Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuávlu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd.	VuŠvddvaaldšemveŠrǧǧneeŠǩǩ âŠlǧǧe saaǥǥstõõllâd da raajjâd õhttsažtuâjast saaŠmi dommvuuŠd da sääŠmkulttuur kuõskki strategia-䊚šǩeeŠrjid.
5.	5.
Sämimáttááttâs máttáátteijei pálkkátmân uáivildum staatâtorjui (L1998/635; nubástus 1998/1186, 43 § 2 mom) haldâšem kalga sirdeđ Sämitige pargoid.	SääŠm-mättŠtõõzz uŠčteeŠli päŠlǩǩvuõŠtte jurddum valdiaveäŠǩǩvuõđi (L1998/635; muuttâs 1998/1186, 43 § 2 mom) vaaldšem âlgg seŠrdded sääŠmteeŠǧǧi tuâjaid.
Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soijimpäikkikoddeest peerusthánnáá.	ValdiaveäŠǩǩvuõđ kruuŠǧe âlgg säŠtted sääŠm-mättŠtõs obbnes čårsteǩâni tõn, koon åŠrnn mättŠtõõzz riâšši škooul åårram päiŠǩǩkåŠdd lij.
6.	6.
Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân.	SääŠm ǩiõllʼlääŠjj § 31 mielddsa teäggtemtuâi seeŠrdet sääŠmteeŠǧǧi vaaldšem vuâlla.
7.	7.
Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun.	VuŠvddvaaldšemveŠrǧǧpõõrtid tuejjed sääŠmǩiõllsaž kääzzkâŠsttem-õõutilååkk saaŠmi dommvoudda.
8.	8.
Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem-, kocceem- já staatâtoorjâpargoh sirdojeh sämitiigán sämitige iävtuttâs miäldásávt.	SääŠmteŠǧǧ maadârd, što sääŠmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi teäggtem-, valvvâm- da valdiaveäŠǩǩtuâi seeŠrdet sääŠmtegga sääŠmteeŠǧǧi maadârdõõzz mieŠddsânji.
9.	9.
ALKU-haavâ kalga kieđâvuššâđ vuáđulahâváljukoddeest.	ALGG-haŠŋǩǩõs âlgg ǩiõttʼtõõllâd vuâđđlääŠǩǩvälljkååŠddest.
10.	10.
ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem turviimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist.	ALGG-haŠŋǩǩõõzzâst vääŠldet lokku halltõsprograamm täävtõs sääŠm kulttuurjiõččvaaldšeem kulttuur staanmõõžžâst da ILO 169-suåppmõõžž ratifiointmâŠttem vueiŠttjõõttmõõžžâst di tâŠvv sääŠmsuåppmõõžž ratifiointmâŠttem vueiŠttjõõttmõõžžâst.
Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi puh.:	LââŠssteâđaid: saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi teŠlf.:
+358505242109 klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi	+358505242109 klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi