tiedoteakwekon0902_inarinsaame.pdf.xml

Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist keččâleh Akwé:Kon - ravvuid	PääŠnntuõddâr håidd- da ââŠnnemplaanâst teŠstteet Akwé:Kon – vuäŠpstemvuõđ
Algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kyeskee biodiversiteetsopâmuš 8j artiklan lohtâseijee Akwé:Kon - ravvuuh láá valdum keččâlemkiävtun Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám tärhistem ohtâvuođâst.	Vuõssnaroodi ääŠrbvuâlaž teâđaid kuõskki biodiversiteettsuåppmõõžž 8 j aartiikliŠžže kuõskki Akwé:Kon – vuäŠpstemvuõtt lij valddum testtâânnmõŠšše PääŠnntuõddâr poostaivuuŠd håidd- da ââŠnnemplaan taŠrǩǩeem poodd.
Akwé:Kon ravvuuh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkimist.	Akwé:Kon vuäŠppõõzz liâ primmum biodiversiteettsuåppmõõžž 5. vuäŠssbieŠllsåbbrest.
Akwé:Kon - ravvuuh láá vuosâsajasávt monâttâllâmvyehi tâi proosees, mon pehti torvejuvvojeh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođah hoittám já kevttimvuávám rähtimist já occojeh vyevih, moi pehti puáhtá coggâđ negatiivlijd vaikuttâsâid sämikulttuurân.	Akwé:Kon – vuäŠppõõzz liâ vuõss-sââŠjest mõõntõõllâmvueŠǩǩ leŠbe prosess, koon pääiŠǩ staaneet saaŠmi vaikktemvuäittmõõžžid håidd- da ââŠnnemplaan raajjmõõžžâst da ooʒʒât kuånstid, kooi pääiŠǩ ǩiõldlaž vaikktõõzzid sääŠmkulttuuŠre vueiŠtet tueŠllʼjed.
Sämitige tiäđui mield lii Meccihaldâttâs vuossâmuš virgeomâhâš ubâ mailmist, mii heivit täid ravvuid.	SääŠmteeŠǧǧ teâđai mieŠldd MeäŠcchalltõs lij vuäŠppõõzzi suåvvtumuužžâst vuõssmõs veŠrǧǧneǩ obb maaiŠlm mettkääŠvest.
Sierânâs pargojuávkku valmâštâl	Nõõmtum tuâjjäŠrttel valmštââll
Sämitigge já Meccihaldâttâs lává ráđádâlmijnis puáttám tom mielân, et sierânâs pargojuávkku valmâštâl Akwé:Kon - ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám rähtimist.	SääŠmteŠǧǧ da MeäŠcchalltõs liâ puättam saaǥǥstõõllmõõžžeez mieŠldd tõõzz, što nõõmtum tuâjjäŠrttel valmštââll Akwé:Kon – vuäŠppõõzzi suåvvtumuužž PääŠnntuõddâr poostaivuuŠd håidd- da ââŠnnemplaan raajjmõõžžâst.
Sämitige stivrâ lii nomâttâm pargojuávhu já tot lii tievâsmittum palgâsij ovdâsteijeiguin.	SääŠmteeŠǧǧ halltõs lij nõõmtam tuâjjäŠrttel da tõn leät tiuddääm paalǥâskooŠddi võboršeeŠǩǩiin.
Pargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá Heikki Paltto já eres jesâneh láá Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West já Inga-Briitta Magga sehe puásui-išedeh: Jouni Lukkari (Pänituodâr), Harri Hirvasvuopio (Säämi paalgâs), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallâvääri).	TuâjjäŠrttel saaǥǥjååŠđteeŠjen tuåimmai Heikki Paltto da jeeŠres vuässla liâ Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West da Inga-Briitta Magga di puäʒʒeeŠžžed: Jouni Lukkari (PääŠnntuõddâr), Harri Hirvasvuopio (SääŠmjânnam paalǥâskåŠdd), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (SallivääŠrr).
Pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto osko, et taat lii šiev vyehi aašij vuáváámist.	TuâjjäŠrttel saaǥǥjååŠđteei Heikki Paltto åskk, što tät lij šiõǥǥ vueŠǩǩ aaŠšši plaanumuužžâst.
– Taat addel páihálijd ulmuid máhđulâšvuođâ toos, et sij šaddeh kuulluđ.	- Tät oudd pääiklaž oummid vuäittmõõžžid tõõzz, što siŠjjid puäŠđet kuullâd.
Monâttâllâmvyehi puáhtá	MõõntõõllâmvueŠǩǩ põhtt
meiddei ávusvuođâ vuáváámân, pááhud Paltto.	nääiŠt luâđlaž oŠnnstemvuõđ plaanumuŠšše, Paltto tuâtt.
Vaikuttâsâid sämikulttuurân puáhtá árvuštâllâđ ubâ vuávámproosees ääigi	Vaikktõõzzid sääŠmkulttuuŠre ärvvtõõlât obb plaaneemproseezz ääiŠj
Meccihaldâttâs haalijd väldiđ vuotân sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid nuuvt pyereest ko máhđulâš.	MeŠäcchalltõs haaŠlad väŠldded saaŠmi kulttuur ââŠnnem oudldõõzzid lokku, nuŠtt puârast ko vuäitt.
– Ravvui keččâlem Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist lii Meccihaldâttâsân tehálâš.	- PääŠnntuõddâr håidd- da ââŠnnemplaantuâjast vuäŠppõõzzi teŠsttumuš lij Meä challtõŠsse vääžnai.
Merhâšittee iäru ovdebáá vuávámpaargon lii tot, et árvuštâllâm tahhoo ubâ vuávámproosees ääigi, ko ovdeláá árvuštâllâm čuosâi valmâš vuávám vaikuttâssáid sämikulttuurân, muštâl kuávluhovdâ Elina Stolt.	PriŠmeârlaž jeäŠrdõs äiggsab plaantuõjju lij tõt, što ärvtõõllmõõžž tuejjeet čõõđ ääiŠj plaanproseezz äiŠǧǧen, teŠl ääiŠjben ärvvtõŠlleš tåŠlǩ vaalmâš plaan vaikktõõzzid sääŠmkulttuuŠre, vuŠvddšurr Elina Stolt maainâst.
Sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikuávlu eennâmkevttim vuávám oovdedmân Akwé:Kon - ravvuin lii stuorrâ vaikuttâs.	SaaŠmi vuõiggâdvuõttstaattuuzz da saaŠmi dommvuuŠd mäddââŠnnem ooudâsviikkmõŠšše Akwé:Kon – vuäŠppõõzzin lij šiõǥǥ vaikktõs.
– Jis Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám valmâštâllâm luhostuvá pyereest, te Akwé:Kon - ravvui	- TeŠl ko PääŠnntuõddâr håidd- da ââŠnnemplaan valmštõõllmõš oŠnnast puârast, Akwé:Kon – vuäŠppõõzzi
heiviittem puáhtá väldiđ uássin eres hoittám já kevttimvuáváámij rähtimáid já meiddei luánduriggodâhvuáváámij ráhtimáid, suogârdâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.	suåvvtumuš vueiŠtet väŠldded bieŠǩǩen jeeŠres håiŠdd da ââŠnnemplaaneem raajjmõõžž da še luâđreeŠǧǧesvuõttplaani raajjmõŠšše, sääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei NäkkäläjäuŠrr smeâtt.
Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám tärhistem valmâštâllâm pištá aainâs taan ive já táárbumield pargo juátkoo puáttee ive.	PääŠnntuõddâr håidd- da ââŠnnemplaan taŠrǩǩeem valmstõõllmõš peštt tän eeŠjj da taarbšeŠmmen tuâi jueŠtǩet veâl puõŠtti eeŠjj.
Iävtutátuliih ravvuuh láá nomâttum toi olesváldálii luándu tiäddudmân mohawkkielâ eđâlduvváin Akvé:Kon, mii uáivild puoh aašijd luomâkoddeest.	Jiõččvääldlaž vuäŠppõõzz liâ nõõmtum tõõi obbvääldlaž luând čiõlggǩiõlin mohawk ǩiõl õõlmtumuužžin Akvé:Kon, kååŠtt miârkksââvv tõn, što puk mii lij jânnamkååŠddest.