climat_inarinsaame.pdf.xml

Säämi parlamentaarlâš rääđi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia	SääŠm parlamenttaarla suåvtõõzz äimmpolitiikklaž tuåimmjemplaan
Tuhhiittum säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist 14.04.2010	Primmʼmum sääŠm parlamenttaarla suåvtõõzz såbbrest 14.04.2010
Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii uáli tuđâvâš OA olmoošvuoigâdvuođâkomission, ko tot tiäddud miärádâsâinis já toimâinis šoŋŋâdâhnubástus já almosmaailmlâš olmoošvuoigâdvuođâi ohtâvuođâ sehe váldá čielgâsávt vuotân algâaalmugij rašes tile šoŋŋâdâhnubástus háárán.	SääŠm parlamenttaarlaž suåvtõs (SPN) lij pueŠrr miõlâst YK ooumažvuõiggâdvuõttkomissio diõtt, ku tõt teäddad pueŠrben tuŠmmstõõǥǥin mâiŠd tuŠmmai da tuåimmjumuužžin mäŠhtt tuåimmai. teäddad pueŠrben äimm-muuttõõzz da takaimaaiŠlmlaž ooumažvuõiggâdvuõđi õhttvuõđ di väŠldd čiõlggsânji lokku vuõssnaroodi nääŠlteŠmes ǩeâhssai vueŠjj äimm-muuttõõzz diõtt.
SPR uáinu mield šoŋŋâdâhnubástus ohtâvuođâst toohum tooimah vaikutteh maaŋgânáál algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođáid, já tondiet algâaalmugij jienâ kalga kulluđ meiddei aalmugijkoskâsijn šoŋŋâdâhnubástusráđádâlmijn.	SPN ǩiõččâmvueŠjj mieŠldd äimm-muuttõõzz vuârrvaikktõõzzâst tuejjeem tuåim vaikkte määŋgnalla vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõđid, da tõŠnt vuõssnaroodi jiõnn âlgg koŠlljed še meeraikõskksaž äimm-muuttõš-saaǥǥstõõllmõõžžâst.
SPR uáiná šoŋŋâdâhnubástus vijđásub ohtâvuođâst: oovtmanolâš pirâskuormiittâs já lasanâm luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm taheh vuáháduumeest váduháá. Siämmáš tuálá tiäivás meiddei sämi-iäláttâsâi já eellimhäämi / áigápuáđu vuáhádume nubástum šonnâdâhnubástustilán.	SPN vuäinn äimm-muuttõõzz veiddsab vuârrvaikktõõzzâst: juätkkjeei pirrõskueârmtumuš da lâssnam luâđreeŠǧǧesvuõđi äuŠǩǩumuš tuejjee šiõttlõõvvmõõžžâst vaiŠǧǧääb da seämma vaikktõs lij še sääŠmjieŠllemvueŠjji da jieŠllemvueŠjj / piŠrǧǧeemvuõđ šiõttlõõvvmõõžž vuârrvaikktõõzzâst muttstõõvvi äimmåårrmõõžžid.
SPR tiäddud, et sämisiärvádâh vuáháduvá šoŋŋâdâhnubástusân pyeremustáá nuuvt, et háváduttem tovâtteijeeh kepiduvvojeh já siämmást ovdeduvvoo Säämi ulmui, ellei já luándu suvdemnaavcâ siäilum.	SPN teäddad pueŠrben, što sääŠmõhttsažkåŠdd šiõttlââvv äimmmuuttõŠsse pueŠrben nuŠtt, što nääŠlteŠmes ǩeŠhssvuõđ ǩieŠppeet da ooudâsviiǥǥât SääŠmjânnam oummi, šeeŠvti da luâđ ǩeâllʼjemvuõđ seillmõõžž.
Maailmvijđosâš hástusin lii tot, et šoŋŋâdâhnubástus puáhtá čuávdiđ tuše oovtâstpargo pehti já väldimáin kiävtun pyeremusâid tiäđuid moh kávnojeh – säämi ärbivuáválâš tiätu lii uáli tehálâš meid uuássin taam hástus čuávdim.	PukveeŠzz obb maaiŠlm kuõskki õhttsaztuâjjan lij tõt, što äimm-muuttõs räŠtǩǩumuužž vueiŠtet tuejjeed tåŠlǩ õhttsažtuâj pääiŠǩ da tän diõtt vääŠldet vääžnai juŠn valmmša åårrai teâđaid – saaŠmi vääžnai äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž teâtt lij bieŠǩǩen tän tuâj räŠtǩǩumuužžâst.
Sämikielâ já ton sistetoollâm luokittâllâmvuáhádâh suvdá sämikulttuur já ton ärbivyevi suhâpuolvâst nuubán.	SääŠmǩiõll da tõn seŠst åårrai klasstõõllâmriâššmõš kuâdd saaŠmi kulttuur da tõn äŠrbbvuõđ puõlvvõõǥǥâst nobba.
Šoŋŋâdâhnubástus rahttâttâmvuáváámist já vuáhádume naavcâi väärridmist kalga väldiđ vuotân sämikielâi sajattuv já turviđ sämikielâi siäilum.	Äimm-muuttõõzz tevvlõõttâmplaanâst da šiõttlõõvvmõõžž viõkkvääŠrest âŠlǧǧe väŠldded lokku sääŠmǩiõl staattus da staanâd sääŠmǩiõl seillmõš.
Sämikielâ já ton iäláttâssáid lohtâseijee tiettim siäilum váátá, et sämi-iäláttâsah siäiluh eellimvuámálâžžân.	SääŠmǩiõl da tõn jieŠllemvueŠjjid kuõskki 䊚štobddmõõžž seillmõš ouddlâstt, što sääŠmjieŠllemvueŠjj seiŠlle jieŠllemviõkksânji.
Sämitigeh kalgeh pasteđ uásálistiđ täsiárvusávt šoŋŋâdâhnubástus kyeskee miärádâstoohâmprosessáid aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš tääsist.	SääŠmteŠǧǧ âlgg pâŠstted vuässõõttâd tääŠssärvvseŠld äimm-muuttõõzz kuõskki tuŠmmstõktuâjjpooddid naroodlaž da meeraikõskksaž tääŠzzest.
Sämitiggijd kalga adeliđ stuárráb meridemvääldi jieijâs kuávlu haaldâšmân já stivriimân, ko tot addel pyeremusâid máhđulâšvuođâid vuáháduđ šoŋŋâdâhnubástusân sämikulttuur vuolgâsoojijn läddin.	SääŠmtegga âlgg uŠvdded šoorab mieŠrreemväŠldd jiijjâz vuuŠdes vaaldšem da jååŠđtumuŠšše, ku tõt oudd pueŠrab vuäittmõõžžid šiõttlõõvvâd äimm-muuttõŠsse sääŠmkulttuur šõddâmaalǥi beäŠlnn.
SPR uáiná, et Suomâ já Ruotâ staatah kalgeh ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš já staatah kalgeh väldiđ OA julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin uássin aalmuglâš lahâaasâtmis.	SPN vuäinn, što LääŠddjânnam da Ruõcc valdiain feŠrttai ravveed ILO 169-suåppmõš da valdiain feŠrttai väŠldded YK čõõđtumuš vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđin bieŠǩǩen naroodlaž lääŠjjšeâttmõõzz.
Staatah kalgeh turviđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume meid šoŋŋâdâhnubástusâst. SPR váátá, et taveeennâmlâš sämisopâmuš ratifisistoo jotelávt äššitobdeepargojuávhu puáhtám iävtuttâs mield..	Valdiain âlgg staanâd saaŠmi ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjumuš še äimm SPN ouddlâstt, što tâŠvvjânnamlaž sääŠmsuåppmõš ravveet jåŠttlânji 䊚štobddiäŠrttel čuäjtem maadârdõõzz mieŠldd.
Sopâmuš adeličij máhđulâšvuođâ sämikulttuur oovdedmân kuulmâ staatâ kuávlust sämikulttuur vuolgâsoojijn. Tot tovâččij älkkeebân šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádume já turviiččij sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume.	Suåppmõš vueiŠttjââttŠči sääŠmkulttuur ooudâsviikkmõõžž koolm valdia vuuŠdest, koŠst liâ sääŠmkulttuur šõddâmaalǥ da hiâlpteŠči nääiŠt šiõttlõõvvmõõžž äimm-muuttõŠsse da staanŠči saaŠmi ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtumuužž. muuttõõzzâst.
SPR váátá, et Meksiko juovlâmáánust 2010 Ovtâstum aalmugij (OA) šoŋŋâdâhnubástus kyeskee raamialmossopâmuš puáttee uásipeličuákkimist, COP16-šoŋŋâdâhráđádâlmijn kalga sooppâđ lavâlávt čannee luáštukiäpádâsâin já sopâmuš rikkom sanktiovuáháduvâst. SPR váátá, et	SPN õõlǥat, što Meksikost rosttovmannust 2010 såbbrõõššâm vuâlla puõŠtti (YK) äimmmuuttõõzz kuõskki raammtakaisuåppmõõžž puõŠtti vueŠssbieŠllsåbbrest, COP16äimmsaaǥǥstõõllmõõžžin âlgg suåppâd lääŠjjlânji čõnnõõttâm kaaŠstuuccumuužžâst da suåppmõõžž paŠrtteem polstjõsriâššmõõžžâst.
eennâmpáálu koskâliegâsvuođâtile ij uážu pajaniđ paijeel 1,5 celsiusceehi.	SPN õõlǥat, što skääđsuõllu kõskkteemperaturvueŠǩǩ ij vuäǯǯ kaggõõttâd pâŠjjel 1,5 celsiuskraadd.
Taam aaleeb liegâsvuođâtile pajanem vaikuttâsâid ličij vaigâd muneldiđ já viehâ vissásávt áštáččii arktâsij algâaalmugij kulttuurij eellimmáhđulâšvuođâid arktâsijn kuávluin.	Tän pâŠjjlab teemperatuur kaggõõttâm vaikktõõzz leŠčče vaiŠǧǧeŠld ouddtuŠmmjumuužžâst da aainâs vaarrteŠči aartklai vuõssnaroodi määŋg kulttuur jieŠllemvuäittmõõžžid aartklažnallšem vuuŠdin.
Staatah, moh iä tiävdáččii luáštukenigâsvuođâidis, kolgâččii mäksiđ merhâšittee sááhuid ihásávt.	Valdiain, kook jiâ jäŠǩǩteŠči kaaŠstõõlǥtumuužžeez, õõlǥŠči mäŠhssed eža jiânnai štraaffid piirieeŠjji.
Sááhuh kevttuuččii ovdedemenâmij luáštuttis energiapyevtittemvuovij oovdedmân.	Štraaffid ââŠnnŠčeš ooudâsviikkâmjânnmi kaaŠstʼteŠmes energiipuuŠtʼtemvueŠjji ooudâsviikkmõŠšše.
Sopâmuš olášume várás kalga vuáđudiđ OA vuálásâžžân aalmugijkoskâsii orgaan, mon ohtâvuotân kálga vuáđudiđ algâaalmugorgaan, mii kocá sopâmuš olášume já ton vaikuttâsâid algâaalmugáid.	Suåppmõõžž čõõđtem diõtt âlgg vuâđđeed YK vuâlšažvuõŠtte meeraikõskksaž orgaan, koon õhttvuõŠtte âlgg vuâđđeed vuõssnaroodorgaan, kååŠtt välvv suåppmõõžž čõõđtumuuž da tõn vaikktõõzzid vuõssnaroodid.
SPR váátá, et luáštuid kalga kepidiđ merhâšitteht.	SPN õõlǥat, što kaaŠstid âlgg uuŠcceed eža jiânnai.
Kioto protokollaast luáštui kepidem viärdádâllâmmuddon lii adelum ihe 1990.	Kioto protokoollast kaaŠsti uuccumuužž veŠrddõõllâmpââŠjjen lij uŠvddum eeŠǩǩ 1990.
SPR uáiná, et tuše oovtâ ive luáštui asâttâm viärdádâllâmmuddon kohtâl jieškote-uv staatâid epitäsiárvusávt já addel máhđulâšvuođâ tilán, mast tuođâlávt motomeh staatah iä taarbâš ollágin toohâđ luáštukiäpádâsâid.	SPN vuäinn, što pâi õõut eeŠjj kaaŠsti piijjmõš veŠrddõõllâmpââŠjjen kääzzkââstŠči jeeŠres valdiaid panntääŠzznallšem ärvvsânji da vueiŠttjââttŠči vueŠjj, koŠst praksiizzâst måttmin valdiain ij taarbâž tuejjeed ni vooŠps kaaŠstuuccummuužžid.
SPR iävtut, et viärdádâllâmmuddon liččii staatâi koskâmiäráliih luáštuh iivijn 1990–2000.	SPN maadârd, što veŠrddõõllâmpââŠjjen leŠčči valdiai kõskkmieŠrrsa kaaŠst eeŠjjin 1990–2000.
SPR váátá, et staatah kalgeh kepidiđ šaddovisteluáštuidis taam koskâáárvust 40 % ive 2020 räi já 90 % ive 2050 räi.	SPN õõlǥat, što valdiain âlgg uuŠcceed šâddpõrttkaaŠsteez tän kõskkäärvest 40 % eeŠjj 2020 mõõneeŠst da 90 % eeŠjj 2050 mõõneeŠst.
SPR uáiná, et luáštui mere kalga haldâšiđ oovdedmáin uđâsmuvvee energipyevtittemhaamijd já uážžumáin taid aalmug kiävtun hälbis hodijguin.	SPN vuäinn, što kaaŠsti meäŠr âlgg čõggâd ođđsmõõvvi energiipuuŠtʼtemvueŠjjid ooudâsviiǥǥeeŠl da seämmaääiŠjest vuäǯǯad tõk šoorab ǩiiččeei meäŠr âânnmõŠšše vuõkksõs hõõŠddin.
Huksim energiapehtilvuođâ kalga pyerediđ huksimnjuolgâdusâiguin já torjuiguin.	Raajjmõõžž energiiviõkksõsvuõtt âlgg pueŠreed raajjâmšeâttmõõžžin da veäŠǩǩvuõđin.
Aalmuglâš tääsist kalga asâttâđ šoŋŋdâhlaavâid, moi vievâst puáhtá haldâšiđ luáštuid já ruttâdiđ šoŋŋâdâhnubástus estimtooimâid já turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid šoŋŋâdâhnubástusâst.	Naroodlaž tääŠzzest âlgg raajjâd äimmlääŠjjid, kooi vieŠǩǩin čõõggât kaaŠstid da teäggtet äimm-muuttõõzz čõggâmtuåimid da staanât vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđid äimm-muuttõõzzâst.
SPR uáiná, et aalmugijkoskâsii algâaalmugpolitiijkâst kalga vuáijuđ eromâšávt šoŋŋâdâhnubástusân, hemâdâsâi keeppidmân algâaalmugáid já algâaalmugij vaikuttemvääldi turviimân šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee miärádâstohâmist.	SPN vuäinn, što meeraikõskksaž vuõssnaroodpolitiikk beäŠlnn âlgg åårsted smiõttâd eärben äimm-muuttõõzz diõtt hääitai uuccumuŠšše vuõssmeeraid da vuõssmeerai äiggavuäǯǯamvääŠld staanmõŠšše äimm-muuttõõzz kuõskki tuŠmmjemtuâjast.
Šoŋŋâdâhnubástus keeppidmân viggee tooimâid kalga porgâđ nuuvt, et tain iä lah negatiivlâš vaikuttâsah algâaalmugij tiervâsvuotân já eellimmáhđulâšvuođáid.	Äimm-muuttõõzz uuccumuŠšše ǩiččlõttâm tuåim âŠlǧǧe tuejjeed nuŠtt, što tõin jiâ leäkku ǩeŠlddemnallšem vaikktõõzz vuõssmeerai tiõrvâsvuõŠtte da jieŠllemvuäittmõõžžid.
SPR tuárju eromâšávt piäivášenergiain ávhástâllâm lasettem.	SPN peälašt eärben peiŠvvenergii äuŠǩǩeem lââŠzztumuužž.
Pieggâvyeimi lasseetmist sämmilij ärbivuáválavt aassâm kuávloid kalga sooppâđ ääšiuásilii sämitiggijn, sehe meiddei ääšiuásálij kuávlui páihálij ärbivuáválij iäláttâsâi ovdâsteijeiguin, eromâšávt puásuituáloin (palgâsijguin).	Piõggviõǥǥ lââŠzztumuužžâst saaŠmi äŠrbbvuõđ mieŠlddsânji aazztum vuuŠdid âlgg suåppâd äv. sääŠmteeŠǧǧin, di äv. vuuŠdi pääiklaž äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž jieŠllemvueŠjji võboršeeŠǩǩivuiŠm, eärben puäʒʒhååid (paalǥâskooŠddivuiŠm).
Pieggâvyeimi ij uážu tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid tegu sämmilâš puásuituálun.	Piõggviõkk ij vuâǯǯ šõddeed jäänab hääit saaŠmi äŠrbbvuõđ mieŠlddsaž jieŠllemvueŠjjid mâŠte sääŠmpuäʒʒhoiddu.
Uđâsmuvvee energiahaamij lasettem váátá meiddei bioenergia kiävtu lasettem, mii puáhtá ääšimiäldásij silleittáá lasettiđ sieminčalmaašluáštuid.	Ođđsmõõvvi energiivueŠjji lââŠzztumuš ouddlâstt še bioenergii ââŠnnem lââŠzztumuužž, kååŠtt vuäitt lââŠzzted uŠccčuõmârkaaŠstid notta ä䊚šmieŠlddsai siŠlljeeŠji.
Motomijn kuávluin bioenergia nuurrâm áštá algâaalmugij eellimtile.	Koin-ne vuuŠdin bioenergii noorrmõš sträššai vuõssnaroodi jieŠllemåårrmõõžžid.
Bioenergia nuurrâm kalga tábáhtuđ pištee vuovvijn já prosessist kalga kunnijâttiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid.	Bioenergii noorrmõš âlgg šõddâd ǩeâllʼjem nalla da proseezzâst âlgg ciŠsttjed vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđid.
SPR váátá, et bioenergia kiävtu lasettem ij uážu lasettiđ sieminčalmaašluáštuid já váátá, et sieminčalmaašluáštuid kalga haldâšiđ pehtilis silleiguin.	SPN ouddlâstt, što bioenergii âânnmõõžž lââŠzztumuš ij vuâǯǯ lââŠzzted uŠccčuõmârkaaŠstid da õõlǥat, što uŠccčuõmârkaaŠstid âlgg cõggâd viõkksõs siŠlljeeŠjin.
Čäcivyeimi lasettem ij uážu äštiđ luánduáárvuid ige tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämikulttuurân.	ČääŠccviõǥǥ lââŠzztumuš ij vuâǯǯ sträššjed luâđreeŠǧǧesvuõđid ij-ga šõddeed jäänab hääit sääŠmkulttuuŠre.
SPR tiäddud meid, et lavŋe ij lah uđâsmuvvee energiahäämi.	SPN teäddad veâl tõn, što lâuŠŋŋ iŠllakku ođđsmõõvvi energiivueŠǩǩ.
SPR vuástálist vááimusvyeimi lasettem.	SPN lij vuâstta atomviõǥǥ lââŠzztumuužž.
Sämmiliih mušteh ain-uv Tšernobyl vááimusvyeimilájádâs luhottisvuođâ ive 1986 já mon vaikuttâsah sämisiärváduvváid já sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid láá tiettuumist vala-uv.	SaaŠmi muuŠšteeŠst lij veâl Tšernobyl atomviõkkpääiŠǩpäŠrttšõõvvmõš eeŠjjest 1986 da koonn vaikktõõzz sääŠmõhttsažkooŠddid da
Vááimusvyeimi ij lah putes energiapyevtittemhäämi, pic toovvât luáštuid nuuvt ton huksim, uuraan haahâm já laigom-uv ohtâvuođâst tegu meiddei pasâttâsâi loppâsajostittem ohtâvuođâst.	saaŠmi äŠrbbvuõđ mieŠlddsai jieŠllemvueŠjjid lij tobddâmnalla veâlâinn.
Tave-enâmijn, Suomâst já Ruošâ aldakuávluin uuraan laigom já haahâm, ruukitoimâ já vááimusluhottisvuotâ puávtáččii tuššâdiđ sämmilij ärbivuávlij iäláttâsâi toimâmiävtuid.	Atomviõkk iŠllakku puuŠttes energiipuuŠtʼtemvueŠǩǩ, leša šõddad kaaŠstid nuŠtt tõn raajjmuŠšše, uraan haŠŋǩǩummuŠšše da kuåivvâztuâj äiŠǧǧen mâŠte še njieŠšši mâŠŋŋsâjjdõõttâm äiŠǥǥen.
Uđđâ šoŋŋâdâhsopâmušâst kalga sooppâđ sieminčalmaašluáštui merhâšittee keeppidmist, toi čuávumân kalga lääččiđ aalmugijkoskâsii kocceemvuáháduv já staatah kalgeh raijiđ	TâŠvvjânnmin, LääŠddjânnmest da Ruõšš õõldâsvuuŠdin uraan kuåivvâztuâjj da haŠŋǩǩumuš, kuåivvâstuåimmjumuš da atompäŠrttšõõvvmõš vuäitŠči pråppâŠtted saaŠmi äŠrbbvuõđ mieŠlddsai jieŠllemvueŠjji tuåimmjemoudldõõzzid.
sieminčalmaašluáštuid ráhtulâšvuođâst, jotoluvâst sehe tálutuáluin njuolgâdusâiguin já energiatorjuiguin.	Ođđ äimmsuåppmõõžžâst âlgg suåppâd uŠccčuõmârkaaŠsti vääžnai ǩeäppnumuužžâst, tõi praavjumuŠšše âlgg raajjâd meeraikõskksaž valvvemriâššmõš da valdiain âlgg rääŠjted uŠccčuõmârkaaŠstid faabriikâst, trafiikâst di dommtäälain šeâttmõõžžin da energiiveäŠǩǩvuõđin.
Sieminčalmaašluáštuh iä tuáistáážân räijejuu sierâ, pic raijiimeh kyeskih tuše almolávt sieminčalmaašluáštuid.	UŠccčuõmârkaaŠstid jeät veâl rääŠjtukku eärben, leša rääŠjtõõzz kuâŠsǩǩe tåŠlǩ takainalla uŠccčuõmârkaaŠstid.
Eromâšávt ovdedemenâmij tálutuáloid já ráhtulâšvuotân kalga lääččiđ jieijâs ruttâdemoornig, mon pehti uárnejuvvojeh hälbis silleeh toi kiävtun.	Eärben ooudâsviikkâmjânnmi dommtäälaid da faabriŠǩǩe âlgg valmšted jiijjâz teäggtemriâššmõš, koon pääiŠǩ riâžžât vuõkksõs siŠlljeeŠjid tõi âânnmõŠšše.
Návt puávtáččij häälbiht já pehtilávt haldâšiđ sieminčalmaašluáštuid maailmvijđosávt.	NääŠit vuäitŠčeš hääŠlbeŠld da viõkkšânji cõggâd uŠccčuõmârkaaŠstid pukveeŠzz obb maaiŠlmest.
Epitievâslâš pyelimist šaddee sieminčalmaah tegu čapis čiđđâ já kiepâ láá merhâšitteb roolist eennâmpáálu lieggânmist, ko vuárdáččijgin.	Panntiuddsaž pueŠllmõõžžâst sâŠdde uŠccčuõrmmâz mâŠte čaŠppes ill da reŠnn liâ vuõssʼsâjjsab tuâjast, skääđsuõllu pakknumuužžâst.
Sieminčalmaašluáštuin láá meiddei merhâšittee tiervâsvuođâvaikutâsah, moh tovâtteh ovdiláigásijd jämimijd maailmvijđosávt.	UŠccčuõmârkaaŠstin liâ še vuõssŠsâjjsa tiõrvâsvuõttvaikktumuužžid šõddeei pååŠmh da tõk veǩǩa ooudbeäŠläiggsaid jäämmʼmõõžžid globaaleŠld.
Tai luáštui kepidem puáhtá jotelis já positiivlâš puátusijd.	Näkkam kaaŠsti ǩeäppnumuš pohtt jåŠttlõs da miõttlaž pohttmõõžžid.
Sieminčalmaah jođálmiteh šoŋŋâdâhnubástus eromâšávt arktâsii kuávlust já tai luáštui kepidem lii uáli tehálâš šoŋŋâdâhnubástus estimist.	UŠccčuõrmmâz loŋŋnâŠtte äimm-muuttõõzz eärben aartklažnallšem vuuŠdest da näkkam kaaŠsti uuccumuš lij vuõssärvvsânji vääžnai äimm-muuttõõzz cõggmõõžžâst.
Iänááš uási sieminčalmain joteh Aasiast áimuvirdij mield arktâsii kuávlun.	Jäänaš uŠccčuõrmmsin jåått äimmräuŠnnji mieŠldd aartklažnallšem voudda Aasiast.
Luáštádâttijn muottuu já jieŋâ oolâ kiepâ čápusmid toi ase.	Luâšttõõttmen muõtti da jiõŋ ool reŠnn čâppad čääŠʒʒooŠle da jânnamooŠle.
Čapis ase njama piäiváásuonjârdem pehtilubbooht já návt muotâ já jieŋâ suddâv jotelubbooht.	ČaŠppes oolâž njeemm šuõnstõõzz pueŠrben da nääiŠt muõtt da jiõŋŋ soŠdde jåŠttlubân.
Proosees jođálmit lieggânem eromâšávt arktâsii kuávlust.	Prosess loŋŋnad pakknumuužž eärben aartklažnallšem vuuŠdest.
SPR kiäsá toos, et moottorkiälhái já pehhei energiapehtilvuotâ pyereduvvoo jotelávt.	SPN tuäivv, što motorǩeâlkai da motorbieŠǩǩi energiiviõkksõsvuõđ pueŠreet jåŠttlânji.
Sämmilij ärvivuáváliih iäláttâsah tarbâšeh täid riäiduid pargostis, mut taid kolgâččij ovdediđ uccááluáštulubbon já eromâšávt pehheid kolgâččij ovdediđ torvolubbon já luándun ucceeb luodâid kyeđđen.	SaaŠmi äŠrbbvuõtt mieŠlddsa jieŠllemvueŠjj taarbše täid niâvvaid tuâjstes, leša täidd õõlǥŠči ooudâsviikkâd nuŠtt, što tõk leŠčče uuŠccab kaaŠst tuejjeeŠjen da eärben motorbieŠǩǩid õõlǥŠči raajjâd staanjeŠben da luõttu uuŠccben ǩiõjid kueŠđđjen.
Taat tuárjuččij meid biodiversiteet suojâlem.	Tät tuärjjeŠči še biodiversiteet suõŠjjumuužž.
SPR iävtut, et staatâ tutkâmlájádâsah oovtâst irâtteijeiguin já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi ovdâsteijeiguin algâttiččii tággáár ovdedempargo jotelávt.	SPN maadârd, što valdia kõskksa tuŠtǩǩeemstrooiŠtel õõutsââŠjest põrggji da saaŠmi äŠrbbvuõtt mieŠlddsai jieŠllemvueŠjji võboršeeŠǩǩivuiŠm altteŠči näkkam ooudâsviikkâmtuâj jåŠttlânji.
SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástus tuástumist kalga nuávdittiđ OA biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) já väldiđ vuotân sämmilij ärbivuáválii tiäđu, vuáválâšvuođâid já innovaatioid já sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid aalmugijkoskâsijn orgaanâin nomâttum artikla vuáđuld.	SPN vuäinn, što äimm-muuttõõzz vuâsttatuâsttmõõžžâst âlgg jäŠǩǩted YK biodiversiteetsuåppmõõžž artiik 8(j):st da väŠldded lokku saaŠmi äŠrbbvuõtt mieŠlddsaž teâtt, praksiizz da innovaatiaid da saaŠmi äiggavuäǯǯamvaikktõõzz še meeraikõskksaž orgaanin kõõččmõõččâst åårrai artiik nuäjin.
SPR haalijd kiddiđ huámášume meid sopâmuš artiklan 10(c), mii meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh suojâliđ já movtijdittiđ biologisij naavcâi ärbivuáválii kevttim ärbivuávlij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid.	SPN haaŠlad väŠldded lokku pueŠrben še suåppmõõžž artiikka 10(c), kååŠtt mieŠrrad, što suåppâmvueŠssbeäŠlin âlgg suõŠjjeed da peälšted biologiinallšem resuurzi äŠrbbvuõđ mieŠlddsa âânnmõõžž, äŠrbbvuõđ mieŠlddsa kulttuurlaž vueŠjji mieŠlddsânji,
SPR uáiná, et artikla kenigit staatâid kunnâjâttiđ sämmilij ärbivuáválii luándukevttim.	2009.
SPR avžut staatâid suojâliđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já turviđ tom eromâšávt aalmugijkoskâsâžžân biodiversiteetihheen 2010.	SPN lij peŠcclest tõŠst, što valdia jiâ leäkku vuäittam õstteed täävtõõzzes åårstâŠtted luâđ määŋgpeäŠllsažvuõđ vääivõõttmõõžž eeŠjj 2010 mõõneeŠst.
SPR ana tehálâžžân, et šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsah ärbivuáválii tiätun já tiäđu vuotânväldim šoŋŋâdâhnubástustutkâmušâst já miärádâstohâmist kieđâvuššuuččii biodiversiteetsopâmuš konteekstâst já valduuččii vuotân ive 2010 maŋasijn biodiversiteet uulmijn.	SPN auŠǯǯai valdiaid suõŠjjeed luâđ määŋgpeäŠllsažvuõđ da staanâd eärben meeraikõskksiŠžžen biodiversiteeteeŠjjest 2010.
orostittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ kiävhum ive 2010 räi.	SPN âânn vääžnai 䊚šen, što äimm-muuttõõzz äiggavuäǯǯmõõžžid äŠrbbvuõttmieŠlddsa tiõttu da tõn primmtõõššmõõžž äimm-muuttõštuŠtǩǩumuužžâst da tuŠmmstõktuâjst ǩiõttʼtõõllŠčeš biodiversiteettsuåppmõõžž teksttõhttvuõđâst da vääldŠčeš lokku eeŠjj 2010 mââibu biodiversiteet täävtõõzzin.
SPR iävtut, et sopâmuš COP10-čuákkimist 2010 Nagoyast 18.–29.10.2010 meriduuččij, et artikla 8(j) maaŋgâihásii pargo-ohjelmân valduuččij uđđâ pargo: šoŋŋâdâhnubástus já ärbivuáválâš tiätu.	SPN maadârd, što suåppmõõžž COP10-såbbrest 2010 Nagoyast 18.–29.10.2010 tuŠmmjeŠčeš, što artiik 8(j) määŋgekksa tuâjjprograŠmme vääldŠčes ođđ tuâj: äimm-muuttõš da äŠrbbvuõtt mieŠlddsaž teâtt.
SPR táttu staatâid ovdediđ čuákkimist taam pargo olášume.	SPN räukk valdiaid oouŠdeed såbbrest tän tuâj čõõđtumuužž.
OA šoŋŋâdâhnubástussopâmuš ohtâvuotân kalga vuáđudiđ algâaalmugij virgálâš orgaan, mii valmâštâl já čuávu algâaalmugijd kyeskee šoŋŋâdâhnubástusmiärádâstoohâm.	YK äimm-muuttõssuåppmõõžž õhttvuõŠtte âlgg vuâđđeed vuõssnaroodi veerjlaž orgaan, kååŠtt valmštââll da välvv vuõssnaroodi kuõskki äimm-muuttõstuŠmmštõktuâj.
Orgaan kolgâččij toimâđ oovtâstpargoost OA algâaalmugij pissoo foorumáin já biodiversiteetsopâmuš WG8Jpárgojuávhoin.	ʼrgaan õõlǥŠči tuåimmjed õhttsažtuâjast.
Orgaan tooimâ vuáđđun kolgâččij leđe OA julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin (algâaalmugjulgáštus).	YK vuõssnaroodi põõšši da biodiversiteetsuåppmõõžž WG8JtuâjjäŠrttlin Orgaan tuejjumuužž vuâđđân õõlǥŠči leeŠd YK čõõđtumuš vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđin (vuõssnaroodčõõđtumuš).
Orgaanân kalga turviđ kelijdeijee toimâm- já äššitobdeenaavcâid.	OrgaŠnne âlgg staanâd riŠjttjemnalla tuåimmjem- da 䊚štobddiresuurzz.
Tot kalga meiddei toimâđ oovtâstpargoost haldâttâsâikoskâsii šoŋŋâdâhnubástuspaneláin já Arktâsáin Raađijn.	Tõt âlgg še tuåimmjed õhttsažtuâjast halltõõzzkõskksa äimm-muuttõs paneel da Aartkla Suåvtõõzzin.
Orgaanâst kalgeh leđe ovdâstum tuárvi pyereest algâaalmugijd ovdâsteijee orgaaneh já seervih, moh ovdâsteh algâaalmugijd väldimáin vuotân eennâmtieđâlii luávdimvuođâ.	Orgaanâst âŠlǧǧe leeŠd eeŠttkâŠsttmen jäänab vuõssnaroodi võboršeǩnallšem orgaan da organisaatiad, kook eeŠttkâŠstte vuõssnaroodid lokku vääŠldeeŠl jânnamtiõđlaž käŠttemvuõtt.
Staatah kalgeh adeliđ sämitiggijd ihásávt pisovâš ruttâdem šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumân, ton tutkâmân já jieijâs šoŋŋâdâhpolitiik oovdedmân.	Valdiain âlgg uŠvdded sääŠmtegga piirieeŠjji põõšši teäggtõõzz äimm-muuttõõzz šiõttõõvvmõŠšše, tõn tuŠtǩǩumuŠšše da jiijjâz äimmpolitiikk ooudâsviikkmõŠšše.
Jyehi sämitiggeest kalga toimâđ pirâs- já šoŋŋâdâhaašijn västideijee virgealmai já äššitobdeelävdikodde mii kieđâvuš täid koččâmâšâid.	Pukin sääŠmteeŠǧǧin âlgg tuåimmjed pirrõs- da äimmaaŠššin vaŠstteei veŠrǧǧooumaž da 䊚štobddiluŠvddkåŠdd kååŠtt ǩiõttʼtââll täid kõõččmõõžžid.
Staatah kalgeh adeliđ pisovâš ruttâdem tai pargoi tipšomân.	Valdiain âlgg uŠvdded põõšši teäggtõs näkkam tuâjai hoiddu.
SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástustutkâm kalga lasettiđ já tutkâmist kalga vuáijuđ eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâi já hemâdâsâi minimistmân arktâsij algâaalmugij aassâmkuávluin.	SPN vuäinn, što äimm-muuttõštuŠtǩǩumuužž âlgg lââŠzzted da tuŠtǩǩumuužžâst âlgg åårsted smiõttâd eärben äimm-muuttõõzz vaikktõõzzi da hääitai uuŠcceem diõtt aartkla vuõssnaroodi jälstemvuuŠdid.
Tutkâm já tutkâmruttâdem kolgâččij koordinistiđ oovtâstpargoost staatâiguin, arktâsii raađijn já ääšiuásálii algâaalmugáin.	TuŠtǩǩumuužž da tuŠtǩǩeemteäggtõõzz õõlǥŠči koordinoida õhttsažtuâjast valdiai, aartkla suåvtõõzz da äv. vuõssnaroodin.
Säämi parlamentaarlâš rääđi avžut Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitiigijd čonnâsiđ ovdediđ tooimâid pištee ovdánem miäldásávt energiaávhástâllâm pehtilitmân já šoŋŋâdâhnubástus tovâtteijee luáštui haaldâšmân.	SaaŠmi parlamenttaarlaž suåvtõs auŠǯǯai Taarr, Ruõcc da LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧid čõnnõõttâd ooudâsviikkâd tuåimid ǩeâllʼjem šõddmõõžži mieŠlddsânji energiiäuŠǩǩeem viõkksmâŠttem diõtt da äimm-muttõõzz šõddeei kaaŠsti cõggâm diõtt.
SPR kalga toimâđ nuuvt, et oovded uđâsmuvvee energiahaamij kevttim.	SPN âlgg tuåimmjed ooudâsviiǥǥeeŠl ođđsmõõvvâm energiivueŠjji âânnmõõžž.
SPR čoonnâs rähtiđ šoŋŋâdâhpoolitlâš ohjelm.	SPN čõnnââtt raajjâd äimmpolitiikkla prograamm.