index2.php_option=com_content_task=view_id=1018_lang=anaras.html.xml
Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum kielâlávgumškovlim vuálgá joton
Sääʹm-mättʼtõõzz persoonkådda jurddum ǩiõll-laauǥmetoodd kuõskki škooultõs jåttai
Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum škovlimhaahâ, mii kieđâvuš kielâlávgummeetood, vuálgá joton vástuppeeivi 27.2.
Sääʹm-mättʼtõõzz persoonkådda jurddum ǩiõll-laauǥmetoodd kuõskki škooultõs jåttai piâtnâc 27.2.
Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist.
Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest.
Škovliimân láá almottâttâm suulân 40 sämikielâ já sämikielâlij juávhui máttáátteijed vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já arâšoddâdmist.
Škooultõʹsse liâ iʹlmtõõttâm nuʹtt 40 sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai joouki učteeʹl vuâđđmättʼtõõzzâst, lookkjiškooulâst da õuddpeâmmtuâjast.
Lasseen mieldi láá almottâttâm ollâopâttâhuáppeeh.
Lââʹssen mieʹldd liâ iʹlmtõõttâm universiteʹttmättʼtõõđi.
Haahâ lii sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargo já tom ruttâd Máttááttâshaldâttâs.
Haʹŋǩǩõs lij sääʹmteeʹǧǧ da Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt õhttsažtuâjj da tõn teäggad Mättʼtõshalltõs.
Oovtâstpargoost lává mieldi meid säämi ollâškovlâ, Sámi allaskuvla, já Vaasa ollâopâttâh.
ʼhttsažtuâjast liâ mieʹldd še saaʹmi õllškooul, Sámi allaskuvla, da Vaasa universiteʹtt.
Škovlim uárnejuvvoo ollâsávt aldamáttááttâssân, ohtsis nelji kyevti peeivi škovlimtilálâšvuottân.
Škooultõs riâššât pukineez âʹlddmättʼtõsân, õhtsiʹžže nelljan kueiʹt peeiʹv škooultõspoddân.
Toh, kiäh čođâlditeh škovlim, finnejeh kuttâ (6) oppâčuágástuv, maid lii máhđulâš luuhâđ pyerrin jieijâs ollâopâttâhuápuin.
Škooultõõzz čõõđtam vuäǯǯa kutt (6) mättjemceäkldõsâd, koid lij vueiʹtlvaž lookkâd pueʹrren jiijjâs universiteʹttmättjumuužži.
Škovlimhaavâ ulmen lii lasettiđ tiäđu já máátu kielâlávgummeetood heiviitmân sämimáttááttâsân, mii adeluvvoo Suomâst.
Škooultõshâʹŋǩǩõõzz mieʹrren lij lââʹssted teâđ da silttumuužž ǩiõll-laauǥmetood suåvldumuʹšše Lääʹddjânnmest uʹvddum sääʹm-mättʼtõõzzâst.
Kielâlávgummáttááttâs vijđedem kulá el.
Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz veeidumuš kooll jm.
Stubb haldâttâs ohjelmân.
Stubb halltõõzz prograʹmme.
Uđđâ vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđđusijn, maid Máttááttâshaldâttâs adelij juovlâmáánust 2014, kielâlávgummáttááttâsân kiddejeh eenâb huámmášume ko oovdeb vuáđđusijn.
Mättʼtõshalltõõzz rosttovmannust 2014 uʹvddem ođđ vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđteeʹlmin ǩiõll-laauǥmetooʹde piijât jeänab teädd ko äiggsab vuâđteeʹlmin.
Kielâlávgummáttááttâs ovdedem sämimáttááttâsâst lii äigikyevdil maaŋgâ suujâst.
Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz õõudumuš sääʹm-mättʼtõõzzâst lij määŋgnalla ääiʹjpoddsaž.
Arâšoddâdmist kielâlávgummeetood lii lamaš kiävtust jo ive 1997 rääjist, kuás vuossâmuš vuálá škovlâahasáid uáivildum anarâškielâ kielâpiervâl vuolgij joton.
ʼuddpeâmmtuâjast ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõš lij leämmaž ââʹnnmest juʹn eeʹjjest 1997 ääʹljeeʹl, ko vuõssmõs škooulâkksaid jurddum aanarsääʹm ǩiõllpieʹss jåttji.
Kielâpiervâleh láá jo ohtsis oovce, main kulmâ anarâškielâlâš, kyehti nuorttâlâškielâlâš já nelji tavesämikielâlâš.
Juʹn õhtsiʹžže ååuʹc ǩiõllpieʹzzed liâ tuåimmjemen, koin koumm liâ aanarsääʹmǩiõllsa, kueʹhtt nuõrttsääʹmǩiõllsa da nellj tâʹvvsääʹmǩiõllsa.
Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämi-kuávlust já ohtâ Helsigist.
Ǩiõllpieʹzzin kääuʹc tuåimmje saaʹmi dommvuuʹdest da õhtt Heʹlssnest.
Sämitigge lii selvâttâm kielâpiervâlij lekkâmmáhđulâšvuođâid meid eres kaavpugijn.
Sääʹmteʹǧǧ lij čiõlggääm ǩiõllpieʹzzi ääʹveemvueiʹtlvažvuõđid še jeeʹres gåårdin.
Kielâpiervâl joton vyelgim lii aldemustáá Ruávinjaargâ kaavpugist.
Ǩiõllpieʹzz jåttjumuš lij ââʹldmõsân Ruäʹvnjâârǥ gåårdest.
Kielâlávgumân kyeskee škovlimhaahâ addel säämi máttááttâspargoviehân máhđulâšvuođâid ovdediđ já jyehiđ jieijâs mättim kielâlávgum olášutmist meid vuáđumáttááttâsâst.
Ǩiõll-lauggi kuõskki škooultõshaʼŋǩǩõs oudd sääʹm mättʼtõspersonkådda vueiʹtlvažvuõđid õõudeed da jueʹǩǩed jiijjâs silttumuužž ǩiõllpiezz čõõđtumuužžâst še vuâđđmättʼtõõzzâst.
Kielâlávgummáttááttâs vijdánem vuáđumáttááttâsân taha máhđulâžžân arâšoddâdmist ááigán finnejum sämikielâi iäláskittem jotkum oppâkenigâsvuođâškoovlâst.
Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz veiddnumuš vuâđđmattʼtõʹsse vueiʹtlvâstt õuddpeâmmast äigga vuõǯǯum sääʹm ǩiõli jeälltumuužž juätkkmõõžž mättõõlǥtõsškooulin.
Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs lii adelum Suomâst 1970-lovo pelimudo rääjist.
Sääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz lij uʹvddum Lääʹddjânnmest 1970-looǥǥ peäʹlrääʹjest ääʹljeeʹl.
Uási sämikielâlâš máttááttâsâst lii keevâtlávt lamaš kielâlávgummáttááttâs miätá iheluuvij, veikâ ton iä lah virgálávt tagarin miäruštâllâm.
Vueʹss sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst lij vueʹjjmeâldlanji leämmaž ǩiõll-laauǥmättʼtõs čõõʹđ lååiʹji iiʹjji, håtʹi tõt ij leäkku veerjlânji nåkkmen mieʹrtõllum.
Väldiuási sämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttuv uáppein finnee kuittâg máttááttâs vieres kielâ oppâamnasin.
Jäänbõs sääʹm ǩiõl vuâđđmättʼtõõzzâst da lookkjiškooulâst mättjeeʹjin vuäǯǯ kuuitâǥ mättʼtõõzz veeʹres ǩiõl mättʼtemaunnzen.
Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ.
Jäänbõs veeʹres ǩiõl mättʼtõõđjin liâ säʹmmla mättʼtõõđi, koid sääʹm ǩiõll lij pueʹrben nuʹbb veeʹres ǩiõll ko veeʹres ǩiõll.
Vieres kielâ máttááttâs ij tutkâmušâi mield pyevtit toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ, moos kielâlávgummáttááttâssáin táválávt peesih.
Veeʹres ǩiõl mättumuš ij tuʹtǩǩmõõžži mieʹldd puuʹted tuåimmsallâž kueiʹtǩiõllsažvuõđ, koozz ǩiõll-laauǥmättʼtõõzzin täujja piassât.
Haavâ pedâgogisâš jođetteijen tuáimá FT Marja-Liisa Olthuis já äššitobdeemáttáátteijen totkee / čuovviittâstooimâ jođetteijee Laura Arola.
Haʼŋǩǩõõzz pedagoglaž jååʹđteejen tuejjad FD Marja-Liisa Olthuis da äʹšštobddi učteeʹlen tuʹtǩǩeei / čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola.
Škovlimhaavâ vuossâmuu aldamáttááttâspaje
Škooultõshaʹŋǩǩõõzz vuõssmõõzz âʹlddmätteempââi programm lij mieʹlddõsân.
Lasetiäđuh:
Lââʹssteâđ:
Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis, Giellagas-instituut olthuis (at) oulu.
Jååʹđteei Anni-Siiri Länsman, Giellagas-institutt lansman (at) oulu.
fi
fi
Totkee / čuovviittâstooimâjođetteijee Laura Arola, Giellagas-instituut / Ucjuv kieldâ laura.
Tuʹtǩǩeei / čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola, Giellagas-institutt / Uccjooǥǥ kåʹdd laura.
arola (at) utsjoki.
arola (at) utsjoki.
fi
fi
Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, Sämitigge ulla.
Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari, Sääʹmteʹǧǧ ulla.
aikio-puoskari (at) samediggi.
aikio-puoskari (at) samediggi.
fi, puh..
fi, teʹl.
010 8393 112.
010 8393 112.