index2.php_option=com_content_task=view_id=1044_lang=anaras.html.xml

Taaiđâtábáhtus lâi säminuorâi já máttáátteijei tááiđui čäittim	Čeäʹppvuõđpeiʹvv leäi sääʹmnuõri da uʹčteeʹli čeäppvuõđčuäʹjtõs
Säminuorâi taaiđâtábáhtus, mii uárnejui Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.-26. peeivi, lâi oppeet säminuorâi já – máttáátteijei ivnáás tááiđui čäittim.	Uccjooǥǥâst pâzzlâšttam-mannust 25.-26. peeiŠv riõššum Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv leäi eʹpet sääʹmnuõri da – uʹčteeʹli euʹnnreeʹǧǧes čeäʹppvuõđčuäʹjtõs.
Muusik, mii lâi tábáhtus válduteeman, čuojâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ salist juáigusin, lavlun já räppin, maid čuojâldittii maaŋgah nuorâi jieijâs muusikjuávhuh.	Šõddmõõžž väʹlddteeʹmmen leämmaž musiikk čuâjai Uccjokknjääʹlm škooul kueʹrncest joikkân, laulljen da räppen, koi tueʹǩǩen čuõʹjje määŋg nuõri jiiʹjjes bäänd.
Sämitigge kijttá puoh taaiđâtábáhtus orniimân sierâ vuovijn uásálistem peelijd luhostum tábáhtusâst !	Sääʹmnuõri eʹtǩǩeejen väʹlddkååddlaž SOUNDS-šõddmõʹšše
Säminuorâi ovdâsteijen väldikodálii SOUNDS-tábáhtusân Porvoon väljejuvvojii ucjuvlâš Villat - juávkku já avveellâš Čagaldahttit - juávkku.	Porvoo-gåårda vaʹlljee Villat-joouk Uccjooǥǥâst da Čagaldahttit-joouk Âʹvvlest.
Villat-juávkku vuálgá väldikodálii tábáhtusân pitáinis Dan man oainnát, mon stivrejeijen lii Niilo Rasmus.	Villat-joukk vuâlgg väʹlddkååddlaž šõddmõʹšše čuäʹjtõõzzines Dan man oainnát, koon oʹhjjeejen toimmai Niilo Rasmus.
Avveel vyelitääsi škoovlâ juávkku Čagaldahttit vuálgá Porvoon pitáinis Čagaldahttin, mon stivrejeijen láá Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio já Hannu Huumonen.	Âʹvvel vueʹllškooul joukk Čagaldahttit vuâlgg Porvoo šõddmõʹšše čuäʹjtõõzzines Čagaldahttin, koon oʹhjjeejen toimmje Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio da Hannu Huumonen.
Taaiđâtábáhtus nuurâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ sali aaibâs tievâ ulmuid tuorâstuv 26.3.	Čeäʹppvuõđpeiʹvv noori Uccjokknjääʹlm škooul kueʹrnec ruõbdeezz mieʹldd tiuʹdde nelljdpeeiʹv 26.3.
Pääihi alne lijjii säminuorah já sii máttáátteijeeh, huolâtteijeeh já keččeeh pajeláhháá 400 olmožid.	Pääiʹǩ âʹlnn leʹjje sääʹmnuõr uʹčteeʹlineez, peâmmjineez da ǩiõččjineez pâʹjjel 400 ooumžed.
Uásálisteeh pottii ohtsis paijeel 15 sierâ škoovlâst sämikuávlust já ton ulguubeln.	Vuässõõtti pueʹtte õhtsiʹžže pâʹjjel 15 jeeʹres škooulâst sääʹmvuuʹdest da tõn oolǥbeäʹlnn.
Sämikuávlust uásálisteeh pottii masa jyehi škoovlâst.	Säʹmmlai dommvuuʹdest vuässõõtti pueʹtte âʹldd juõʹǩǩ škooulâst.
Sämikuávlu ulguubeln uásálisteeh lijjii Helsigist já Ruávinjaargâst.	Sääʹmvuuʹd oolǥbeäʹlnn vuässõõtti leʹjje Heʹlssnest da Ruäʹvnjâârǥâst.
Suulân peeli taaiđâtábáhtusân uásálistum nuorâin uásálistii taaiđâtábáhtus pargopáájáid já lekkâmtilálâšvuotân, moh uárnejuvvojii jo koskoho 25.3.	Nuʹt pieʹll čeäʹppvuõđpeivva vuässõõttâm nuõrin vuässõõđi tuâjjpõõrteid da ääʹveempoʹdde, kook riõššeš juʹn seärad 25.3.
Pargopáájái válduteeman lâi teatter, moin halijdii ráhtádâttâđ ive 2016 tábáhtusân.	Tuâjjpõõrtei väʹlddteeʹmmen leäi eeʹjj 2016 šõddmõõžž õuddlõʹstti teaʹtter.
Suoivâteatterpargopáájá stivrij kielâpiervâlstivrejeijee já musijkkár Heli Aikio já eres teatterpargopáájáid elleekovestivrejeijee Pauliina Feodoroff, musijkkár-niävttár Sverre Porsanger, niävttár-toimâtteijee Heli Huovinen já párnái TV-ohjelm Unna Junnást uápis niävttár Irene Länsman.	Ǩeeuʹniǩteaʹtter oʹhjjii ǩiõllpieʹssjååʹđteei da musiikkneǩ Heli Aikio da jeeʹres tuâjjpõõrteid jieʹllikarttoʹhjjeei Pauliina Feodoroff, musiikkneǩ-čuäʹjtõõtti Sverre Porsanger, čuäʹjtõõtti-toimteei Heli Huovinen da päärnai TV-prograammâst Unna Junnást toobdâs čuäʹjtõõtti Irene Länsman.
Uási nuorâin finnejii uápástem ráiđukovepaargon uápásteijen kovetaaiđâr Sunna Kitti.	Vueʹss nuõrin vuäǯǯai vuäʹpstõõzz räiddkartt-tuõjju karttčeäʹppneeʹǩǩ Sunna Kitti jååʹđteʹmen.
Uási nuorâin finnejii oppâtiijme sämikielâlii räpmuusik syeligâsvuođáid uápásteijen musijkkár Ailu Valle.	Vueʹss nuõrin vuäǯǯâi mättʼtempoodd sääʹmǩiõllsaž räpmusiikk määttʼtaid musiikkneǩ Ailu Valle vuäʹpstemen.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus iälá jo viiđâd ihelovvees já tast lii iheluuvij mield šoddâm tergâdis aareen maŋgáid nuorâ taiđuu hárjutteijeid.	Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv jeäll juʹn viiđad lååi eeʹjjes da tõst lij lååʹjji iiʹjji mieʹldd šõddâm tääʹrǩes areena määŋgaid nuõrid čeäppõõžž staarjõõttjid.
Taaiđâtábáhtus, mii uárnejuvvoo ihásávt, addel tergâdis lávdástemvuáttámušâid já mii puoh tehálumos, jieijâskielâlijd kuldâleijeid já keččeid.	Eeʹjj kõõski šõddi čeäʹppvuõđpeiʹvv oudd tääʹrǩes čuäʹjtõõttâmpaaiʹǩid da mii tääʹrǩmõs, jiiʹjjesǩiõllsaž ǩiõččjeejid.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus kiellân Ucjuuvâst lijjii puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ.	Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv ǩiõllân Uccjooǥǥâst toimmje puk kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl.
Tábáhtus laiđiisteijen lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna-Katariina Feodoroff, anarâškielâlâš Martta Alajärvi já tavesämikielâlâš Tuomo Laiti.	Šõddmõõžž jååʹđteeʹjen toimmje nuõrttsääʹmǩiõllsaž Anna-Katariina Feodoroff, aanarsääʹmǩiõllsaž Martta Alajärvi da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Tuomo Laiti.
Tábáhtus tuámmárin lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna Lumisalmi, anarâškielâlâš Heli Aikio já tavesämikielâlâš Ailu Valle.	Šõddmõõžž tuomren toimmje nuõrttsääʹmǩiõllsaž Anna Lumisalmi, aanarsääʹmǩiõllsaž Heli Aikio da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Ailu Valle.
Ohtâ taaiđâtábáhtus prinsiipijn lii, ete tot tuáimá sämikielân.	ʼhtt čeäʹppvuõđpeeiʹvi vuâđđjurddjin lij, što tõn puk čuäʹjtõõzz lie sääʹmǩiõllsa.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus ornij sämitigge oovtâstpargoost Ucjuvnjäälmi škovláin.	Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššjen lij sääʹmteʹǧǧ õõutveäkka Uccjokknjääʹlm škooulin.
Tábáhtus ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.	Šõddmõõžž teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uási väldikodálii Nuorâ kulttuur- tábáhtus.	Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv lij vueʹss väʹlddkååddlaž Nuori kulttuuri - šõddmõõžž.
Tábáhtus tekniikâst västidij Tuupa Records jođetteijen Jussi Isokoski.	Šõddmõõžž tekniikkâst vaʹsttii Tuupa Records Jussi Isokoski jååʹđteʹmen.
Taaiđâtábáhtusâst stipendijguin palhâšuvvii čuávuváid juávhuid:	Čeäʹppvuõđpeeiʹvin stipeeʹndivuiʹm paʹlǩǩuum joouk:
Kärigâsnjaargâ škovlâ 6-9-ihásiih, stivrejeijee Kaaren Kitti	Karigasnjaarǥ škooul 6-9-ekksa, jååʹđteei Kaaren Kitti
Heta škovlâ 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh Inga-Máret Gaup-Juuso já Anne-Maria Kukkonen	Hetta škooul 10-15-ekksa, jååʹđteei Inga-Máret Gaup-Juuso da Anne-Maria Kukkonen
Avveel pajetääsi škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee Katri Kittilä	Âʹvvel pâʹjjtääʹss, 10-15-ekksa, jååʹđteei Katri Kittilä
Čevetjäävri škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee Erkka Antila já Seija Sivertsen	Čeʹvetjääuʹr škooul, 10-15-ekksa, jååʹđteei Erkka Antila da Seija Sivertsen
Käresavvoon škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh Ulla Magga já Taina Syväjärvi	Karesuvanto škooul, 10-15-ekksa, jååʹđteei Ulla Magga da Taina Syväjärvi
Avveel luvâttâh, 16-20-ihásiih, stivrejeijee Petra Kuuva	Âʹvvel lukio, 16-20-ekksa, jååʹđteei Petra Kuuva
Ucjuvnjäälmi škovlâ, 16-20- ihásiih, stivrejeijee Niilo Rasmus	Uccjokknjääʹlm škooul, 16-20- ekksa, jååʹđteei Niilo Rasmus
Avveel vyelitääsi škovlâ, 10-15- ihásiih, stivrejeijeeh Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio já Hannu Huumonen	IvÂʹvvel vueʹllškooul, 10-15- ekksa, jååʹđteei Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio da Hannu Huumonen
Keejâ täst TAAIĐÂTÁBÁHTUSKUUVIJD, koveh Terhi Tuovinen.	, snimldõõǥǥ Terhi Tuovinen.
Ive 2016 Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Aanaar Sajosist teeman teatter.	Eeʹjj 2016 Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâššât Aanar Sajoozzâst teeʹmmen teaʹtter.