index2.php_option=com_content_task=view_id=1048_lang=anaras.html.xml

Sämitige stiivrâ čuákkim 17.4.2015	Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar 17.4.2015
Sämitige stivrâ čokkânij 17.4.2015 Anarist.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorõõđi såbbrõõžžâd 17.4.2015 Aanrest.
Čuákkim tuhhiittij sämitige ciälkkámušâid já valjij ovdâsteijeid sierâlágán pargojuávhoid Klemetti Näkkäläjärvi sajan.	Sååbbar priimi sääʹmteeʹǧǧ ciâlklmid da vaʹlljii võboršeeʹǩǩid jeeʹresnallšem tuâjj-jooukid Klemetti Näkkäläjärvi sâjja.
Sämitige stivrâ merkkij tiättun Sämitige pargopyereestvaijeemkoijâdâllâm puáttus já adelij pargopyereestvajemân kyeskee ovdedemtooimâi valmâštâllâm pargoviehâpoolitlij äššikiirjij olášuttem čuávvumjuávhu pargon.	Sääʹmteeʹǧǧ halltõs mieʹrǩǩii teâttân Sääʹmmteeʹǧǧ tuâjjpueʹrrjieʹllemkõõjjõõzz pohttmõõžžid da uuʹdi tuâjjpueʹrrjieʹllem kuõskki oouʹdeemtuåimi vaalmštõõllâm tuâjjlažkååʹddpolitiikklaž äʹššǩeeʹrji teâuddjumuužž vahssâmjoouk tuâjjan.
Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš lostâmedia torjuu jyehimist ive 2015 jotolâh- já viestâdemministeriön toimâttemnáál.	Halltõs priimi ciâlkâlm gaʹzeâtpreess tuärjjõõzz juâkkmõõžžâst eeʹjj 2015 trafikk- da sakkeemministeria tuåimtem diõtt.
Stivrâ kieđâvušâi meid ciälkkámuš Suomâ meriäigiraapoorthammiittâsâst näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš olášutmist.	Halltõs ǩiõttʼtõõli še ciâlkâlm Lääʹddjânnam mieʹrräiggsažrapoorthämmâz rooddčårstmõõžž jaukkeem kuõskki meeraikõskksaž takaisuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžžâst.
Lopâlâš ciälkkámuš adeluvvoo 24.4.2015.	Loopplaž ciâlkâlm uuʹdet 24.4.2015.
Almossopâmuš ulmen lii estiđ nääli, liškeiivne, suhâtuávváá teikâ aalmuglii teikâ etnisii algâpuáttim vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem.	Takaisuåppmõõžž täävtõssân lij cõggâd roodd, kääʹmes avi viõʹlǥǥesmuâttooumaž, šâddvuâđ leʹbe meersaž leʹbe etnlaž šâddvuõđ vuâđain pueʹtti čårsmõõžž.
Suomâ 23. raapoort adeluvvoo komitean porgemáánust 2015.	Lääʹddjânnam 23. raportt uuʹdet komitea påʹrǧǧmannust 2015.
Stivrâ savâstâlâi oovdânpyehtimijn, maid taheh puáttee haldâttâsohjelmân lävdikuudij valmâštâllâm äššikirje vuáđuld.	Halltõs saaǥǥstõõli pueʹtti halltõsprograamm tuâjai eʹtǩǩõõzzin luʹvddkooʹddi valmštem äʹššǩeeʹrj vuâđast.
Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš, mii kuáská motomijd poccui já luánduiäláttâsâi ruttâdmân kyeskee asâttâssáid toimâttemnáál eennâm- já meccituáluministeriön.	Halltõs priimi ciâlkâlm, kååʹtt kuâskk måttmi puõccui da luâttjieʹllemvueʹjji teäggtõõzz kuõskki asetõõzzid mädd- da meäʹcctääll ministeria tuåimtem diõtt.
Ciälkkámuš kuoskâi kuulmâ sierâ asâttâshammiittâsân; staatârääđi asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjust adelum staatârääđi asâttâs rievdâdem, staatârääđi asâttâs motomij puásuituálu já luánduiäláttâsâi ráhtustorjui uuccâmääigi älgimist sehe eennâm- ja meccituáluministeriö asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjuu čuosâtmist adelum eennâm- já meccituáluministeriö asâttâs rievdâdmist.	Ciâlklmest leʹjje kolmm jeeʹres asetõshämmâz; riikksuåvtõõzz asetõõzz puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji teäggtemtuärjjõõzzâst uʹvddum riikksuåvtõõzz asetõõzz muuttʼtumuužžâst, riikksuåvtõõzz asetõs måttmi puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji raajõstuärjjõõzzi ooccâmääiʹj älggmõõžžâst di mädd- da meäʹcctäällministeria asetõs puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji teäǧǧruõkkâmtuärjjõõzz tillõõvvmõõžžâst uʹvddum mädd- da meäʹcctäällministeria asetõõzz muttʼtumuužžâst.
Sämitigge ana asâttâsâi jotelis vuáimánšoddâdem huámášittee tergâdin.	Sääʹmteʹǧǧ âânn asetõõzz jåʹttlõs viõʹǩǩešõddmõõžž vääžnjen.
Stivrâ nomâttij Klemetti Näkkäläjärvi sajan uđđâ ovdâsteijeid čuávuváid pargojuávhoid: - immateriaallii kulttuuräärbi äššitobdeejuávkun Petra Magga-Vars, - Baareents Euroarktâsii rääđi (BEAC) algâaalmugij pargojuávkun Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Anna Morottaja.	Halltõs nõõmti Klemetti Näkkäläjärvi sâjja ođđ võboršeeʹkkid pueʹtti tuâjj-jooukid: - pannmateriaalaž kulttuurpreeddan äʹsstobddijouʹǩǩe Petra Magga-Vars, - Baareeʹnc Euroaartklaž suåvtõõzz (BEAC) alggmeerai tuâjj-jouʹǩǩe Tiina Sanila-Aikio da vääʹrrvuäzzliʹžžen Anna Morottaja.
- olmoošvuoigâdvuođâairâskoodán Anne Nuorgam já värijesânin Heikki Paltto.	- ooumažvuõiggâdvuõttluʹvddkådda Anne Nuorgam da vääʹrrvuäzzliʹžžen Heikki Paltto.
- Tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâllâmkoodán Juha Karhu.	- Tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž saaǥǥstõõllâmkådda Juha Karhu.
- Meccihaldâttâs Laapi ráđádâllâmkoodán Yrjö Musta já värijesânin Jouko Hetta.	- Meäʹcchalltõõzz Lappi saaǥǥstõõllâmkådda Yrjö Musta da vääʹrrvuäzzliʹžžen Jouko Hetta.
- Suomâ jiečânâsvuođâ 100- ivváášjuhleive proojeekt airâskoodán Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Ulla-Maarit Magga.	- Lääʹddjânnam jiõččvuõđ 100- ekksažprääʹzneǩeeʹjj projeeʹkt väʹldduumkådda Tiina Sanila-Aikio da vääʹrrvuäzzliʹžžen Ulla-Maarit Magga.
Stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Veikko Porsangerân suu pivdemist sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode, kulttuurlävdikode sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode jeessânvuođâst já ete almosčuákkim väljee Porsanger sajan sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán uđđâ saavâjođetteijee, kulttuurlävdikoodán uđđâ värisaavâjođetteijee sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoodán uđđâ värijeessân.	Halltõs uuʹdi takaisåbbra eʹtǩǩõõzz, što tõt preemm jeäʹrdõõzz Veikko Porsanger raukkmõõžžâst sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd, kulttuurluʹvddkååʹdd di jieʹllemvueʹǩǩ- vuõiggâdvuõtt- luʹvddkååʹdd vuäzzlažvuõđâst da še tõn, što takaisååbbar vaʹlljad Porsanger sâjja sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkådda ođđ saaǥǥjååʹđteei, kulttuurluʹvddkådda ođđ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei di jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkådda ođđ vääʹrrvuäzzla.
Stivrâ tuhhiittij AIL:n toimâttemnáál oovdânpyehtim, mii kuáská sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2016.	Halltõs priimi eʹtǩǩõõzz Kelalle tuåimtem diõtt, kååʹtt kuâskk sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursi riâššmõõžž eeʹjjest 2016.
Sämitigge pivdá AIL selvâttiđ, ete pyehtih-uv orniđ sämikielâlijd vajoidittemkuursâid nuuvt, ete taid iä kištottâl haahâmlaavâ vaattâm náál EU njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân já ete pyehtih-uv haahâđ taid uástupalvâlussân Taažâst.	Sääʹmteʹǧǧ räukk, što Kela čiõʹlǧǧeʹči vuäiʹtt-a sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursid riâššâd haʹŋǩǩeemlääʹjjtää ooudldem ǩeâštʼtâttmõõžž EU šeâttmõõžži meâldlânji õõlǥtemkääzzkõssân da vueiʹtet-a tõid haŋʹǩǩeed vuäʹsttemkääzzkõssân Taarrâst.
Sämikielâlij vajoidittemkuursâi olášume stuárráámus hástusin lii lamaš tot, ete kurssáid iä lah lamaš almottâmeh.	Sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursi teâuddjumuužž šuurmõs cõgldõssân lij leämmaž tõk, što kuursid jiâ leäkku leämmaž iʹlmmtõõʹtti.
Taat čuávu uásild tast, ete AIL lii uástám ive 2013 rääjist sämikielâlijd vajoidittempalvâlusâid el.	Tät vuäitt leeʹd peäʹlstes tõn diõtt, što Kela lij vuäʹsttam eeʹjjest 2013 ääʹljeeʹl sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkääzzkõõzzid jm.
Rokuast, kuus sämikuávlust lii kuhes mätki já váátá maaŋgâ peeivi mađhâšem.	Rokuast, da tõk jååttmõš sääʹmvuuʹdest Rokua räjja lij kuʹǩes maaʹtki diõtt väʹǯǯlõs da tõt ooudald määŋg peeiʹv jååttmõõžž.
Stivrâ nomâttij säämi máttááttâskuávdáá Čuojat Juoigga Livđuu LeuŠdde !	Halltõs nõõmti sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz Čuojat Juoigga Livđuu LeuŠdde !
sämimuusik rävisolmoošškovliittâshaavâ stivrimjuávkun Anna Morottaja já värijesânin Oula Guttorm.	sääʹm-musiikk vuõrâsoummui škoouʹlʼjemhaʼŋǩǩõõzz raʹvvjemjouʹǩǩe Anna Morottaja da vääʹrrvuäzzližžen Oula Guttorm.
Stivrâ savâstâlâi Yle Säämi tiileest já meridij pivdeđ Yleisradiost sämitiggelaavâ 9 § miäldásii ráđádâllâm.	Halltõs saaǥǥstõõli Yle Sápmi vueʹjjest da tuʹmmji raukkâd Aalmilažradia sääʹmteeʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saaǥǥstõõllmõõžž.
Lasetiäđuid addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh..	Lääʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl.
050300 1780, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.	050300 1780, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.