index2.php_option=com_content_task=view_id=1077_lang=anaras.html.xml

Almottâs Sajos čuákkim- já virdedemtekniikast já Sämitige čuákkimii simultaantulkkiimist já virdedeemist	Teâđtõs Sajoozz sååbbar- da vuõiggnuʹbbeemtekniikk di Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuž da vuõiggnubbummuž pirr
Sajos čuákkimtekniik máhđulist normaalvijdoduvvâst tulkkum kuuđâ sierâ kielân já tom puáhtá vijđediđ älkkest love kielân.	Sajoozz sååbbarteknikk oudd vuäittmõõžž takai veeidasvuõđâst tuʹlǩǩummša kuuđ jeeʹres ǩiõʹlle da tõt lij veeideemnalla hieʹlǩeld lååi ǩiõʹlle.
Sajosist láá ohtsis oovce tulkkumčievâ – nelji parlamentsali Soljust já vittâ auditorio Dollast.	Sajoozzâst liâ õhttseʹžže åʹhcc tuʹlǩǩeemlõnnjâd – nellj parlameʹnttkueʹrnec Soljust da vitt auditoria Dollast.
Sajos parlamentsali Soljust lii kiävtust kyevtiláđán tulkkum- já čuákkimpiergâseh.	Sajoozz parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ ââʹnnmest kueiʹtnallšem tuʹlǩǩeem- da sååbbaraparaatt.
Čuákkim uásiváldeeh kevttih peevdi oolâ pieijjum läigittes čuákkimpiergâsijd, moin láá mikrofon ja škaajân lasseen jienâstem- já tulkkumjiešvuođâh.	Såbbra vuässõõđi âʹnne pårdda pijjum straaŋgteʹmes sååbbaraparaattid, koin liâ mikrofoon da šäiʹǧǧem-mašina lââʹssen jm. jiõnstem- da tuʹlǩǩeemtuåim.
Kuldâleijein láá kiävtust uccâ tulkkumvuástáväldimpiergâseh, moh tuáimih läigittes infraruopsistekniikkain.	Kuvddleeʹjin liâ ââʹnnmest uʹccnallšem tuʹlǩǩeemvuâsttavaʹlddi, kook tuåimmje straaŋgteʹmes infraruõpsstekniikk ââʹneeʹl.
Siämmáš tekniik lii aanoost meiddei auditoria Dollast já maaŋgâtoiimâsalist Dollagáddist.	Seämma tek-nikk lij ââʹnnmest še auditorio Dollast da määŋgtuåimmkueʹrnec Dollagáddist.
Soojijn kiävttojeh čuákkimpiergâsij lasseen táárbu mield meddei läigittes mikrofonih já eres-uv jienâkäldeeh, nuuvtgo tiätumašinij Skype-ohtâvuotâ já videoráđádâllâmpiergâseh.	Lõõnjin ââʹnet såbbar aparaatti lââʹssen taarbšeʹmmen še straaŋgteʹmes mikrofoonid da jeeʹres jiõnnaalǥid, mâʹte teâttmašina Skype-õhttvuõđ leʹbe videosaaǥǥstõõllâmaparaatt.
Tái jienâ lii máhđulâš vuolgâttiđ meddei tulkkáid ađai ubâ siskáldâs tulkkum luhostuvá.	Täi jiõnn lij vuäittmõõžžâst vuäǯǯad še tuulkid da tõn mieʹldd mainstummuž jåårǥlâʹttem oʹnnast.
Jis mikrofonih iä kevttuu soojijn, tuulkah iä kuulâ maiden, ijge tulkkum luhostuu.	Teʹl ko lõõn-jin jiâ leäkku mikrofoon, tuulk jiâ kuul ni mâiʹd, ij-ǥa tuʹlǩǩummuš nääiʹt ååreeʹl oʹnnest.
Parlamentsali Soljust láá 60 sajed vuáđuhäämist, moin 23 sajed láá jurbâ parlamentpeevdist.	Parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ 60 päiʹǩǩed, koin 23 päiʹǩǩed liâ jorbb parlameʹnttpååʹrdest.
Jis parlamentsalist tuállejuvvoo čuákkim puáđáččij čuávvuđ paijjeel 40 persovnid, ijge salist ličij tuárvi čokkámsajeh, puáhtá čuákkim čuávvuđ táárbu mield meddei auditoriost.	Jõs pâʹjjel 40 ooumžed puäđče kuvddled såbbar, kååʹtt lij parlameʹnttkueʹrncest, da kueʹrncest jiâ leäk-ku riʹjttjemnalla išttâmpääiʹǩ, vueiʹtet auditoriost še taarbšeʹmmen kuvddled såbbrid.
Sajos táálášäigásâš tekniik tohá máhđulâžžân täsivâš virdedem kost peri táálu pirrâsist.	Sajoozz ânnʼjõžäiggsaž teknikk taʹrjjad vuäittmõõžž vueʹǩǩsõs vuõiggnuʹbbeem vuõlttummša juõʹǩǩ sââʹjest põõrt pirrõõzzâst.
Puoh vuolgâttâsâin lii viggân kevttiđ maaŋgâid kameraid, ete čuákkimij já tábáhtumij čuávvum ličij vuovâsub.	Pukin vuõiggnuʹbbeemvuõlttõõzzin põõrǥât ââʹnned määŋg ka-mera, što såbbri da šõddmõõžži kuvlddlummuš leʹčči miõllsaž.
Čuákkimeh já tábátumeh virdeduvvojeh nabdosávt salist kevttum kieláin, mut meddei kyevti jienâkäldee virdedem lii teknilávt máhđulâš.	Såbbrid da šõddmõõžžid vuõiggnuʹbbeet (striiʹmjet) vueʹlǧǧemaalǥlânji kueʹrncest mainstum ǩiõlin, leâʹša kueiʹt jiõnnaalǥ vuõlttummuš seämmast lij še teknlânji vueiʹtlvaž.
Maaŋgâ jienâkäldee virdedeemist láá kuittâg jieijjâs háástuh, ijge västiteijee falâldâh lah kiävtust kosten maailmist.	Mäŋggsab jiõnnaalǥ vuõiggnuʹbbummšest liâ kuuitâǥ jiijjâs-i vaʹǯǯtõõzz, ij-ǥa vaʹstteei kääzzkõs leäkku jeeʹres åʹrnn ââʹnnmest.
Keevvâtlávt nube jienâkäldee (om. tuulkâ simultaantulkkum) puáhtá kuldâliđ viermilaađđâm nube mediačuájáánist já kove algâalgâlâš jienáin keččâđ nube mediačuájáánist.	Takainalla nuuʹbb jiõnnaalǥ (mâʹte tuulk simultaantuʹlǩǩummuž) kuvlddlet interneʹttlookki nuuʹbb mediasoiʹttjemneävvast da kartt kuâsttai alggvuõđlaž jiõnin nuuʹbb media-soiʹttjemneävvast.
Ovdâmerkkân konsert tâi simultaantulkkum čuákkim virdedemân kalga konsert artistijn já čuákkim tuulkâin leđe lope vuolgâttâsân.	Ko vuõiggnuʹbbeet ouddmiârkkân konseeʹrt leʹbe simultaantuʹlǩǩuum såbbar, feʹrttai leeʹd lååʹpp konseeʹrt võddõõttjin da såbbar tuulkin vuõiggnuʹbbummša.
Virdedum vuolgâttâsij olgosadelem maŋakeččâmnáál lii máhđulâs, mutâ tast kalga sooppâđ tábáhtus uárnejeijein sierâ.	Vuõiggnuʹbbuum vuõlttõõzzi čõõđtem mâŋŋa ǩiõččmõõžž lij vuäittmõõžžâst, leâʹša tõʹst âlgg suåppâd jeeʹrben juõʹǩǩ šõddmõõžž riâššjivuiʹm.
Sämitige čuákkimij simultaantulkkum já virdedem	Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuš da vuõiggnuʹbbummuš
Sämitige jesâneh pyehtih kevttiđ čuákkimijn anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielâ sehe suomâkielâ.	Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlain lij vueiʹttemvuõtt ââʹnned såbbrin aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõl da še lääʹddǩiõl.
Čuákkim jienâvuáruh simultaantulkkojeh täi kielâi kooskâst nuuvt, ete táválávt ohtâ tulkkâ haaldâš oovtâ kielâpaarâ (om. suomâ-tavesämikielâ) já nubbe nube kielâpaarâ (om. suomâ-anarâškielâ).	Såbbri mainstemvuâraid simultaantuʹlǩǩeet ooudpeäʹlnn peäggtum ǩiõli kõõskâst nuʹtt, što takainalla õhtt tulkk vaaldaš õõut ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-tâʹvvsääʹmǩiõll) da nuʹbb tulkk nuuʹbb ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-aanarsääʹmǩiõll).
Jis sárnumvuáru ettuu čuákkimsalist ovdâmerkkân anarâskielân, kuldâl tavesämikielâ tulkkâ anarâškielâ tuulhâ suomâkielälij tulkkum já jurgâl tom tavesämikielân.	Teʹl ko mainstemvuârr lij sååbbarkueʹrncest ouddmiârkkân aanarsäämas, tâʹvvsääʹm tulkk kuvddal aanarsääʹm tuulk lääʹddǩiõllsaž tuʹlǩǩummuž da jåårǥlâtt mainstemvuâr tõn vuâđald tâʹvvsäämas.
Čuákkim äššilisto lii Sämitige jesânij já tuulhâi kiävtust anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielân sehe suomâkielân.	Såbbar äʹššlistt lij Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlai di tuulki ââʹnnmest aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõʹlle di lääʹddǩiõʹlle.
Äššilisto juáhhoo čuákkimist jyehi uásiväldei jyehi kielân.	Äʹššliist jueʹjjet ǩiõli mieʹldd såbbrest pääiʹǩ âʹlnn juõʹǩǩkiʹžže.
Suomâkielâlâš äššilisto lii meddein lyeđimnáál Sämitige päikkisijđoin.	Lääʹddǩiõllsaž äʹššlistt lij laaddâmnalla še Sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain.
Viggân lii lasettiđ sämikielâlijd äššilistoid tađe mield äššilistoi jurgâlâsah valmoštuvvojeh.	Sääʹmǩiõllsaž äʹššliistid põõrǥât lââʹzzted dommseeidaid tõn mieʹldd, ko äʹššliist liâ jåårǥlõttum.
Sämitige nuorâirääđi raahtij aalgâ Sämitige čuákkimij virdedeemist, mon suujâst Sämitigge meridij čuákkimist roovvâdmáánust 2014, ete puátteevuođâst Sämitige čuákkimijd lii máhđulâš čuávvuđ njuolgis vuolgâttâsâin interneetist.	Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuejjii alttõõzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõiggnuʹbbummšest, koon vuâđald Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji kålggmannu 2014 såbbrest, što täʹst ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid vuõiggnuʹbbeet interneeʹttest.
Virdedem ulmen lii eres ašij lasseen älkkeedittiđ čuákkimij čuávvum, finniđ kiddâ Aanaar sijdâ já sämmilij päikkikuávlu ulguupeln ässee sämmilijd sehe lasettiđ tiäđu Sämitige tooimâst.	Vuõiggnuʹbbeem täävtõssân lij jm. hiâlpeed såbbri čuâvvmõõžž, õsttâd Aanar ceerkavsiid da säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei säʹmmlaid di lââʹzzted teâđ Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummšest.
Virdedum Sämitige čuákkimeh láá lamaš kulmâ.	Vuõiggnuʹbbuum Sääʹmteeʹǧǧ såbbar liâ leämmaž kolmm.
Keččeemereh láá lamaš 170-260 persovnid / vuolgâttâs.	Ǩiõččji meäʹr liâ vaajtõõllâm 170-260 ooumžed / vuõlttõs.
Vuolgâttâsah almolijn Sämitige čuákkimijn uáinojeh interneetist čujottâsâst sogku.	Vuõlttõõzz õlmmsaž Sääʹmteeʹǧǧ såbbrin liâ ǩiõččâmnalla interneeʹttest addrõõzzâst sogku.
fi / live.	fi / live.
Sämitige linjám mield puoh Suomâst sarnum sämikielâh sehe suomâkielâ kalgeh valduđ huámmášumen täsipelilávt ko čuákkimeh já eres tábátumeh ornejuvvojeh.	Sääʹmteeʹǧǧ liʹnjjummuž mieʹldd puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlid di lääʹddǩiõl âlgg väʹldded lokku õõutnalla teʹl, ko såbbrid leʹbe jeeʹres šõddmõõžžid riâžžât.
Tondiet ko Sajos čuákkimtekniik máhđulist tuše oovtâ jienâkäldee (salijienâ) vuolgâttem virdedemân, puáttein Sämitige čuákkimij vuolgâttâsâin uáinoo čuákkimsali já tobbeen sarnum kielâh tulkkuuhánnáá.	Ko Sajoozz sååbbartek-nikk oudd vuäittmõõžž hieʹlǩeld pâi õõut jiõnnaalǥ (kueʹrnecjiõn) vuejjmõõžž vuõiggnuʹbbummša, pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõlttõõzzin čuäʹjtet sååbbarkueʹrnec da tåʹben mainstum ǩiõlid tuʹlǩǩeemtää.
Sämitigge viggá finniđ anarâš-, nuorttâsämi-, já tavesämikielâ sehe suomâkielâ virdedemân tállân ko tekniik já ekonomâlâš tile tom máhđulist.	Sääʹmteʹǧǧ pârgg aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõli di lääʹddǩiõl tuʹlǩǩeem vuäǯǯmõʹšše vuõiggnuʹbbeemvuõlttõʹsse samai sõõrǥab tekniikk di ekonoomlaž vueʹjj vuäittmõõžž mieʹldd.
Sämitigge šalligâš tást máhđulávt šoddâm nievrismielâ.	Sääʹmteʹǧǧ gåårtââll täʹst šõddâm gåår.
Sämitigge tuáivut juáhháá tiervâpuátten čuávvuđ Sämitige čuákkimijd Sajosân.	Sääʹmteʹǧǧ ääʹjast juõʹǩǩkiʹžže tiõrv pueʹttem kuvddled Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid Sajoʹsse.
Lasetiäđuh:	Lââʹssteâđ:
Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tiina.	Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tiina.
sanila-aikio (at) samediggi.	sanila-aikio (at) samediggi.
fi	fi,
puh..	teʹl.
010 8393 192 tai 050 3001 780	010 8393 192 leʹbe 050 3001 780
Markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen, johanna.	Mä. markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, johanna.
alatorvinen (at) samediggi.	alatorvinen (at) samediggi.
fi,	fi,
puh..	teʹl.
010 8393 109 tai 050 3641 378	010 8393 109 leʹbe 050 3641 378