index2.php_option=com_content_task=view_id=1140_lang=anaras.html.xml
Kielâkäldee-proojeekt (Säämi Kielâkäldee) Ǩiõllkaʹlddi-haʹŋǩǩõs (Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi) Kielâkäldee-proojeekt já Säämi Kielâkäldee Ǩiõllkaʹlddi-haʹŋǩǩõs da Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi Kielâkäldee lii Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij ohtsâšpargoproojeekt, mii tuáimá Sämitiigij parlamentaarlii ohtsâšpargoorgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi, vyelni. Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧi õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõs, kååʹtt tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz, vueʹlnn. Proojeekt aalgij 1.8.2015 já nohá 31.5.2018. Haʹŋǩǩõs jåttji 1.8.2015 da poott 31.5.2018. Kielâkäldee-proojeekt ruttâd ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu (Säämi Kielâkäldee) toimâm. Ǩiõllkaʹlddi-haʹŋǩǩõs teäggat õhttsažtâʹvvjânnamlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuåimmjummuužž. Proojeekt kuávdášlâš mittomeeri lii-uv visásmittiđ Säämi Kielâkäldee pisovâš toimâm haahâmáin pisovâš ruttâdem áámmát- já reesuurskuávdáá toimâmân. Haʹŋǩǩõõzz vääžnai täävtõssân lij-i ainsmâʹtted Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi põõšši tuåimmjummuužž haʹŋǩǩeeʹl ämmat- da resursskõõskõʹšše põõšši teäggtummuužž. Kielâkäldee-jotkâproojeekt ruttâdeh EU Interreg V Tave – ohjelm Säämi-uásikuávlu, Laapi litto, Roomsâ leenâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. Ǩiõllkaʹlddi juäʹtǩǩhaʹŋǩǩõõzz teäggte EU Interreg V Tâʹvv – prograamm Sápmi- vueʹssvuʹvdd, Lappi lett, Tromssa lään de Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ. Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge, já proojeekt ubâlâs budjet lii 3 062 052 eurod. Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ jååʹđat haʹŋǩǩõõzz da tõn obb-budjeʹtt lij 3 062 052 euʹrred. Proojeekt mittomereh Haʹŋǩǩõõzz täävtõõzz Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee juátká säämi kielâohtsâšpargo ovdedem, koordinistem já nanosmittem. Haʹŋǩǩõõzz pââʹjest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi juätkk sääʹm ǩiõllõhttsažtuâi ooudâsviikkmõõžž, koordinâʹsttmõõžž da nâânummuužž. Säämi Kielâkäldee juátká toimâm meiddei säämialmug kielâaašijd alemus ohtsâš merideijee toimâorgaanin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi juätkk tuåimmjed še sääʹm meer ǩiõllaaʹšši ââʹlmõs õhttsaž mieʹrreei tuåimmorgaanân. Säämi Kielâkäldee mittomeerin lii siäiludiđ já ovdediđ sämikieláid lahtoo kulttuuräärbi já toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi täävtõssân lij seeilted da viikkâd ooudâs sääʹm ǩiõli kulttuurääʹrb da tuåimmjed ämmatlaž ääʹšštobddiorgaanân. Áámmát- já reesuurskuávdáást lii meiddei alemus oovdâsvástádâs kielâkevtteid uáivildum sämikielâg kielâpalvâlusâin. Ämmat- da resursskõõskõõzzâst lij ââʹlmõs vasttõs ǩiõllõõʹnnjid õõlǥtum sääʹmǩiõllsa ǩiõllkääzzkõõzzin še. Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee toimâmorganáid lasettum kielârääđi aalgât tooimâs, já jo ovdil vuáđudum maadâ-, julev-, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjuáhuseh juátkih tooimâs. Haʹŋǩǩõõzz pââʹjest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuåimmorgaanain lââʹzztum ǩiõllsuåvtõs alttad tuåimmjummuužž da juʹn ouddâl piijjum saujj-, juuʹlev-, tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz juäʹtǩǩe tuåimmjummuužž. Kielâpargeeh, kiäh láá maadâsämikielâst 2, julevsämikielâst 2, tavesämikielâst 3, anarâškielâst 1 já nuorttâlâškielâst 1, västideh keevâtlii kielâpargoost. Ǩiõlltuâjjla, koid saujjsääʹmǩiõlâst lie 2, juuʹlevsääʹmǩiõlâst 2, tâʹvvsääʹmǩiõlâst 3, aanarsääʹmǩiõlâst 1 da nuõrttsääʹmǩiõlâst 1, vaʹsttee ǩiõlltuâjast. Proojeekt Säämi Kielâkäldee já Sämitigeh nanosmitteh já ovdedeh oovtâst sämikielâid nuuvt, ete jieškote-uv kielâjuávhu jiešlágán táárbuh, háástuh já resursseh váldojeh vuotân. Haʹŋǩǩõõzz pââʹjest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi da Sääʹmteʹǧǧ nâânee da veʹǩǩe ooudâs sääʹmǩiõlid tiʹnt-a, što juõʹǩǩ ǩiõlljoouk oʹdinaknallšem taarbid, vaʹǯǯtõõzzid da resuursid vääʹldet lokku. Säämi Kielâkäldee pargoh Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuâi Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärrás kielâtipšom, kielâ ovdedem, termipargo, normim já sajenommâpalvâlus. Ämmat- da resursskõõskõõzz tuâi lie jeäʹrbi mieʹldd ǩiõllhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiatuâjj, normmummuš da päiʹǩǩnõmmõskääzzkõs. Kielâpargeeh adelih ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštâlleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. Ǩiõlltuâjjla ouʹdde vuäʹppõõzzid sääʹm ǩiõli ââʹnnmõõžž pirrsaž kõõččmõõžžin da valmštâʹlle jiijjâs ǩiõl aaʹššid ǩiõlljuâǥǥtõõzzid mieʹrreemnalla. Kielâjuáhuseh adelih avžuuttâsâid sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normimist já teermijn. Ǩiõlljuâǥǥtõõzz ouʹdde raʹvvjõõzzid sääʹm ǩiõli ââʹnnem pirrsaž aaʹššin, mâʹte normmummuužžâst da ođđ terminologiast. Säämi Kielâkäldee päikkisiijđoin www.giella.org kávnojeh tärkkilub tiäđuh Säämi Kielâkäldest já äidikyevdilis tiäđuh áámmát- já reesuurskuávdáá tooimâin, sehe uđđâ teermih já normimeh. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi dommseeiʹdin www.giella.org käunnai tääʹrǩab teâđaid Sääʹm Ǩiõllkâʹlddjest da ääiʹjpoddsa teâđaid ämmat- da resursskõõskõõzz tuåimmjummuužžâst, ođđ terminologia da normmummuužžid. Säämi Kielâkäldest lii meiddei FB-sijđo www.facebook.com/SamiGiellagaldu, mon peht puáhtá vuolgâttiđ sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâid. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest lij FB-seeiʹd še www.facebook.com/SamiGiellagaldu, koon pääiʹǩ vuäitt kõõččâd sääʹm ǩiõli ââʹnnmõõžž pirr. Siijđoin tieđettep meiddei Säämi Kielâkäldee tooimâin. Seeiʹdin teâdte Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuåimmjummuužžâst še. Kielâkoččâmâšâid puáhtá vuolgâttiđ meiddei šleđgâpostáin info()giellagaldu.com teikkâ suáittiđ njuolgist Säämi Kielâkäldee kielâpargeid. Ǩiõllkõõččmõõžžid vuäitt vuõltteed e-pååʹštaddrõʹšše info () giellagaldu.com še, leʹbe šoiʹttjed vuõiʹǧǧest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi ǩiõlltuâjjlaid. SÄÄMI KIELÂKÄLDEE OHTÂVUOTÂTIÄĐUH Marko Marjomaa, projeʹkttšuurmõš marjomaa (at) samediggi. fi +358 (0)10 839 3183 Mika Saijets, haldâttâspargee Mika Saijets, vaaldšemtuâjjlaž Nuorttâlâškielâ Aanarsääʹmǩiõll Terhi Harju +46 980 780 43 Anarâškielâ +47 78 47 40 87 Miina Seurujärvi Juuʹlevsääʹmǩiõll Tavesämikiel â +47 78 47 41 74 Julevsämikiel â Saujjsääʹmǩiõll Maadâsämikielâ +46 980 780 27