index2.php_option=com_content_task=view_id=1155_lang=anaras.html.xml

Kielâtaho-palhâšume 2015	Ǩiõlltuejj-cistt 2015
Säämi kielârääđi lii čujottâm ive 2015	Sääʹm ǩiõllsuåvtõs lij čuäʹjtam eeʹjj 2015
Kielâtaho-palhâšume	Ǩiõlltuejj – ciist
Mielenterveystalo.	Mielenterveystalo.
fi-oovtâspargoproojeektân sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem várás rahtum ánsulâš pargoost Suomâst.	fi-õhttsažtuejj-haʹŋǩǩõʹsse sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääʹm ǩiõl sââʹj õõudummša tuejjuum oʹnnstam tuejast Lääʹddjânnmest.
Mielenterveystalo.	Mielenterveystalo.
fi-oovtâspargoproojeekt viermipalvâlusâst lii šlundevuođâ jieštipšomohjelm orjâlâškielân.	fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõõzz neʹttkääzzkõs âânn seʹst depressio Jiõččhåidd-prograamm tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.
Kielâtaho-palhâšumáin säämi kielâ rääđi lii haalijd kiddiđ huámášume toos, ete Mielenterveystalo.	Ǩiõlltuejj – ciistin sääʹm ǩiõllsuåvtõs haaʹlad puhtted õuʹdde tõn, što Mielenterveystalo.
fi-oovtâspargoproojeekt lii olášuttám sämmilij kielâlijd palvâlusâid uđđâäigásâš vuovvijn, mii juksá stuorrâ juávhu sämikielâlijd ulmuid.	fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõs lij čõõđtam sääʹm ǩiõlʼlaž kääzzkõõzzid ođđäiggsaž vuõʹjjin, kååʹtt tääʹvat jõnn joouk sääʹmǩiõllsaid oummid.
Mielenterveystalo.	Mielenterveystalo.
fi-oovtâspargoproojeekt viermialmostittem Jieštipšoraavâ já ton kevttim iävá lah ááigán tâi pááikán čonnâšum.	fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõõzz neʹttõõʹlmtõs Jiõččhåiddam-vuäʹppes (Deprešuvnna iešdikšun-prográmma, Omahoito-opas) da tõn âânnmõš jie leäkku čõnnum äigga da päikka.
Jieštipšoraavâ juksá viermialmostittemin sämikielâlâš aalmug nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln.	Jiõččhåiddam-vuäʹppes tääʹvat neʹttõõʹlmtõssân sääʹmǩiõllsaž oummid nuʹtt sääʹmvuuʹdest ko tõn oolǥbeäʹlnn.
Viermist toimâm já ravvui já tieđettemčallui almostittem viermist lává táálááh palvâlushäämih, maid kalga ovdiist lasettiđ valmâš palvâlushaamij lasseen.	Interneeʹttest toimmjummuš da vuäppsi da brosyyri čõõđtummuš neeʹttest lie ânnʼjõšäiggsa kääzzkâʹsttemvueʹjj, koid âlgg õinn lââʹssted ânnʼjõõžži kääzzkâʹsttemvuõʹjji lââʹssen.
Viermialmostittemin Jieštipšoraavâ juksá pyerebeht spesifisávt nuorâb sämikielâlâš aalmug, mii lii vuáhádum tipšođ aašijd viermist já kevttiđ šleđgâlijd palvâlusâid.	Neʹttõõʹlmtõssân Jiõččhåiddam-vuäʹppes tääʹvat pueʹrben jeeʹrben sääʹmǩiõllsaž nuõrab oummid, ǩeäk lie mättjam håiddad aaʹššid neeʹttest da ââʹnned liâdglaž kääzzkõõzzid.
Sämikielâlâš Jieštipšoraavâ addel uápistem jieijâs cevzim tuárjumân já ravvui puáhtá uápásmiđ jieijâs liähtoin kost peri.	Sääʹmǩiõllsaž Jiõččhåiddam-vuäʹppes oudd vuäʹpstõõzz jiiʹjjes piʹrǧǧeem tuäʹrjjummša da vuäppsa vuäitt tobdstõõttâd jiõčč ääiʹjldes pääiʹǩest huõlǩani.
Säämi kielârääđi ana tehálâžžân, ete tot lii finnimnáál meiddei sämikieláid.	Sääʹm ǩiõllsuåvtõs âânn täʹrǩǩen, što tõt vuäǯǯjââvv še sääʹm ǩiõlivuiʹm.
Sämikielâlâš viermialmostittemij pyevtitmist lii tehálâš, ete almostittem lii älkkeest kavnâmnáál.	Sääʹmǩiõllsai neʹttõõʹlmtõõzzi raajjmeʹst âlgg vuâmmšed, što õõʹlmtõs lij aʹlǩǩânji kaunnâmnalla.
Veikkâ Jieštipšoravvui ij lah njuolgâ liŋkki Mielenterveystalo.	Håt-i Jiõččhåiddam-prograʹmme ij leäkku vuõigg liŋkk Mielenterveystalo.
fi-siijđoin, tot kavnoo kuittâg Mielenterveystalo.	fi-seiddõõzzâst, tõt käunnai kuuitâǥ Mielenterveystalo.
fi-siijđoi jieštipšoravvuid lađâmáin.	fi-seiddõõzz Jiõččhåiddam-vuäppsid ǩiõččeeʹl.
Jieštipšoravvuu toimâttem viermist orjâlâškielân lii sämikielâlij palvâlusâi falâldâhhân taggaar aalgâ, mii Säämi kielârääđi tuáivu mield ruokâsmit meiddei iárásijd orniđ sämikielâlijd palvâlusâid viermist.	Jiõččhåiddam-vuäppaz tooimtummuš interneeŠttest tâʹvvsääʹmǩiõʹlle lij sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi taʹrjjummšest tõn-nallšem äävummuš, koon sääʹm ǩiõllsuåvtõs tuäivv smeʹllkâʹttem še jeärrsid jäʹrjsted sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid neeŠttest.
Tääl almostittum Jieštipšoraavâ lii vuossâmuš Mielenterveystalo.	Ååʹn õõʹlmtum Jiõččhåiddam-vuäʹppes lij vuõssmõs Mielenterveystalo.
fi-oovtâspargoproojeekt orjâlâškielâlâš viermialmostittem.	fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõõzz tâʹvvsääʹmǩiõllsaž neʹttõõʹlmtõs.
Säämi kielârääđi tuáivu, ete Kielâtaho-palhâšume movtijdit palhâšumefinnejeijee vijđediđ orjâlâškielâlâš falâduv sehe toimâttiđ viermiamnâstuv máhđulâšvuođâi mield meiddei anarâškielân já nuorttâlâškielân.	Sääʹm ǩiõllsuåvtõs tuäivv Ǩiõlltuejj-ciist älšmâʹttem ciistvuäǯai veeideed tâʹvvsääʹmǩiõllsaž taʹrjjõõzzid di tooiʹmtem neʹttmateriaal vueiʹttmes mieʹldd še aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.