index2.php_option=com_content_task=view_id=1166_lang=anaras.html.xml
Ive Kielâtaho-palhâšume lii nuorttâlâšráánu
Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-cistt lij sääʹmräänn
Taan ivvááš Kielâtaho-palhâšume lii valmâštâm nuorttâlâš Aune Mettäpuro Čevetjäävrist.
Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-ciist lij raajjâm nuõrttsäʹmmlaž
Palhâšume lii tyeiji, ciägusärgimuorâiguin rahtum ärbivuáválâš nuorttâlâšráánu.
Čeʹvetjääuʹrest. Cistt lij ǩiõtt-tuejj, ceägg räännkååʹđđem-muõrivuiʹm kođđum äʹrbbvuõđlaž sääʹmräänn.
Säämi kielârääđi mieđeet jyehi nube ive Kielâtaho-palhâšume.
Sääʹm ǩiõllsuåvtõs juâkk juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj Ǩiõlltuejj-ciist.
Ive 2015 Kielâtaho-palhâšume lii čujottum Mielenterveystalo.
Eeʹjjest 2015 Ǩiõlltuejj-cistt lij čuäʹjtum Mielenterveystalo.
fi-oovtâstpargoproojeektân.
fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõʹsse.
Kielâtaho-palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi ovdedem várás tohhum ánsulâš já merhâšittee pargoost Suomâst
Ǩiõlltuejj-ciist mieʹrren lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹm ǩiõl sââʹj da sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi õõudummša tueʹjjuum oʹnnstam da miârkkšõõvvi tuejast Lääʹddjânnmest.
” Nuorttâlâšráánu ” lii tovle kevttum nuorttâlâš perrust ulloloovdân.
” Sääʹmräänn ” lij tuuʹl õnnum sääʹmpiârrjest ollräännan.
Nuorttâlâšráánu lii saavzâulloost rahtum uáli liegâs.
Sääʹmräänn lij samai paakkâs, ko tõt lij sauʒʒoollain kođđum.
Máátkán vyelgidijn ovdâm. puásuiráiđuin kerrisist tâi rievvâst, ráánu siisâ lieggâsân lâi pyeri kiessâđ veikkâpâ uccâ párnáid.
Mätkka vueʹljeen, ouddmiârkkân puäʒʒrääidain, ǩeʹrrsin leʹbe saaʹnin, leäi rään sizz šiõǥǥ kaarrâd håʹt mâka siõm päärnaid.
Ärbivuáválálâš nuorttâlâšráánu kođđoo ciägusärgimuorâiguin já tot ráhtoo saavzâ ulloost snäldein ponnum ullolaaigijn.
Äʹrbbvuõđlaž sääʹmräänn kååʹđet ceägg räännkååʹđđem-muõrivuiʹm da tõn vaalmštet saauʒ oollast snaʹlddjin põnnum oll-lääiʹjin.
Ráánu ärbivuáváliih ivneh láá vielgâd, čappâd já ruopsâd.
Rään äʹrbbvuõđlaž eeuʹn lie viõlggâd, čappâd da ruõpssâd.
Nuorttâlâšráánu algâttem čyeldimpäädist lii epitáválâš; čuožâlääigih kođđojeh čyeldimpáádán, moos šadda nuorttâlâšráánun jiešvuođâlâš ruuvdukovos.
Sääʹmrään raabblin kođđum alttõs, vuäivškott, lij samai jiiʹjjes-inallšem; čuõǯǯâlmlääiʹjid kååʹđet rabblin vuäivškõʹtte, koozz šâdd sääʹmrään jiiʹjjesnallšem säähmattǩeʹrjj.
Čyeldimpäddi kiddoo ráánumuorâi pajemuorân, mast láá rääigih ráánu algâttem kiddim várás.
Vuäivškõõđ kuärat ǩidd räännmuõrid pââjas vuäiškõttmuõʹrre, koʹst lie reäiʹj rään vuäivškõõđ ǩiddkuärram vääras.
Ráánu kiäčán šnjirriittuvvojeh nuorttâlâšráánun táváliih nk. ” riävskájyelgi ” - párgálduvah.
Rään jueʹlǧǧrõšjuõn vuâlla paʹrǧǧeet ns. ” reppjueʹlǧǧ ” - paalmǩid.
Tááláá ääigi taat nuorttâsämmilij ärbivuáválâš ráánu lii táválávt heŋgâstum siäinán.
Ânnʼjõž ääiʹjest tän nuõrttsämmlai äʹrbbvuõđlaž rään ââʹnet jäänaž seiʹnnräännan.