index2.php_option=com_content_task=view_id=23_lang=anaras.html.xml

Sämikielâ	SääŠmǩiõll
Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi.	SääŠmteeŠǧǧest sääŠmǩiõŠlle kuõskki aaŠššin vaŠsttad
Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikoodán.	SääŠm ǩiõllsuåvtõõzz kõskkvuõđâst sääŠmteŠǧǧ vaŠllʼjad võboršeeŠǩǩes še sääŠm parlamentaarlaž suåvtõõzz vuâlšen tuåimmi õhttsažtâŠvvjânnamlaž
Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh, mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid.	, kååŠtt vaŠsttad sääŠm ǩiõllʼläkka kuõskki joortõõzzi tuåimtumuužžâst veŠrǧǧneeŠǩǩid, tuõjjstââll sääŠmǩiõl stattuuz pueŠreem diõtt da vuässââtt jeeŠresnallšem ämmätsaŠnnõõzzi projeektid.
Suomâ kulmâ sämikielâ	LääŠddjânnam kolmm sääŠmǩiõl
Sämikielah láá ohtsis love, tain kulmâ sárnojeh Suomâ sämikuávluin.	SääŠmǩiõl liâ õhttseŠžže lååi, täin kolmm maainstet LääŠddjânnam saaŠmi dommvuuŠdest.
Suomâ sämmilijd puáhtá návt kielâlávt jyehiđ kuulmâ juávkun: tavesämmiláid, aanaarsämmiláid já nuorttâsämmiláid.	Ǩiõllʼlânji LääŠddjânnam saaŠmid vueiŠtet jueŠǩǩed vuäŠrjjelsäŠmmliŠ žžen, aanarsäŠmmliŠžžen da nuõrttsäŠmmliŠžžen.
Stuárráámus kielâhaamijn lii tavesämikielâ (davvisámegiella), mii kiävttoo sehe Suomâ, Ruotâ ete Taažâbeln.	Šuurmõs ǩiõllååŠblǩin lij tâŠvvsääŠmǩiõll (davvisámegiella), koon maainstet nuŠtt LääŠddjânnmest, Ruõccâst da še Taarrâst.
Stuárráámus uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, sämikielâlâš tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikkist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš.	SääŠmǩiõl da sääŠmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst, sääŠmǩiõllsaž kommunikâŠsttmõõžžâst, ǩeŠrjjlažvuõđâst, musiikkâst da pukin čõõđtum sääŠmǩiõllsaž materiaalin, jäänaš vuäŠss lij tâŠvvsääŠmǩiõllsaž.
Suullân 75-90 % puoh sämikielâ sárnoo ulmuin kevttih tavesämikielâ. Stuárráámus uási sist áásá Taažâbeln.	Ärvvlõõzzi mieŠldd pukin säämas maainsteei persoonin 75-90% maainste tâŠvvsääŠmǩiõl da seeŠst jäänaš vuäŠss jäälast Taarrâst.
Suomâst tavesämikielâ sárnuh eenikielânis suullân 2000 olmožid.	LääŠddjânnmest liâ nuŠtt 2000 persoon, kook maainste jieŠnnǩiõllân tâŠvvsääŠmǩiõl.
Nuorttâlâškielâ lii ärbivuáválávt kevttum Kuáláduvnjaargâ viestâruásijn, kost tom eenikielânis sárnoo nuorttâsämmiliih asâttuvvojii Suomân majemui soođij maŋa.	NuõrttsääŠmǩiõl leät maainstum ääŠrbvuâlžânji Kuâlõõǥǥ njarggjânnam viõstârǩieŠjji beäŠlnn da nuõrttsääŠmǩiõl jieŠnnǩiõllân maainsteei nuõrttsaaŠmid aazzteš LääŠddjânnma, mâŋŋa mõõnni vääiŠn.
Tááláá ääigi nuorttâsämmiliih äässih iänááš uásin Aanaar kieldâ kuávlust já nuorttâlâškielâ sárnoo lohomere nabdojeh lemin s. 350.	ÅåŠn nuõrttsaaŠmin jäänaš vuäŠss jäälast Aanar kååŠdd vuuŠdest da nuõrttsääŠmǩiõl maainsteeŠji lååkkmieŠrren ärvvlõõđât nuŠtt 350 maainsteei.
Huolâstuttee nuorttâlâškielâ tile uáivilist lii tot, ete nuorâb suhâpuolvâ ij lah máttám nuorttâlâškielâ eenikielân.	NuõrttsääŠmǩiõl vueŠǩǩ lij ååŠn nuŠtt, što nuõrab puõlvvõk ij leäkku mättjam maainstet nuõrttsääŠmǩiõl jieŠnnǩiõllân.
Kielâpiervâltoimâ já nuorttâlâškielâlâš škovlâmáttááttâs láá kuittâg mottoom verd lasettâm kielâ kevttim suomâkielâ paaldâst.	ǨiõllpieŠsstuåimmjumuš da nuõrttsääŠmǩiõllsaž škooulmättʼtõs lij kâŠl mõõŠnne veeŠrd lââŠzztam ǩiõl âânnmõõžž lääŠddǩiõl kuâŋŋad.
Anarâškielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst já mii lii ärbivuáválávt sarnum tuše Aanaar kieldâ kuávlust.	AanarsääŠmǩiõll lij sääŠmǩiõlin oŠdinakai ǩiõll, koon maainstet tåŠlǩ LääŠddjânnmest da koon leät maainstum ääŠrbvuâlžânji tåŠlǩ Aanar kååŠdd vuuŠdest.
Anarâškielâ sárnooh láá s. 300.	AanarsääŠmǩiõl maainsteei liâ nuŠtt 300.
Anarâškielâ kirjekielâ sajattâh lii nanosmâm já iäláskâm majemui iivij ääigi kielâpiervâltooimâ vievâst.	AanrsääŠm ǩeŠrjjǩiõll lij ravvnam da jeällʼjam mõõnni eeŠjji äiŠǧǧen ǩiõllpieŠsstuåimmjumuužž vieŠǩǩin.
Meid škoovlâst anarâškieláin adelum máttááttâs meeri lii ihásávt lasanâm huámášitteht eidu kielâpiervâltooimâ áánšust.	Še škooulâst aanarsääŠmǩiõlin uŠvddum mättʼtõõzz mieŠrr lij piirieeŠjji lâssnam, koon oŠnnstemvuõtt lij leämmaž ǩiõllpieŠzz tuåimmjumuužž šõddmõõžžâst.
Sämikielah já Sämitigge	SääŠmǩiõl da SääŠmteŠǧǧ
Sämikielâ lii säämi algâaalmug kielâ.	SääŠmǩiõll lij sääŠm alggmeer ǩiõll.
Suomâ staatâ lii jiejâs lahâasâttâssáin sehe aalmugijkoskâsâš sopâmušâiguin čonâdâttâm turvâstiđ säämi algâaalmug kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem.	LääŠddjânnam riikk lij lääŠjjšeâttmõõzzineez di meeraikõskksaž suåppmõõžžin čõnnõõttâm staanâd sääŠm alggmeer ǩiõl da kulttuur ooudâsjuäŠtǩǩumuužž da ooudâsviikkmõõžž.
Sämmilijn lii Suomâ vuáđulaavâ mield kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust.	SaaŠmin lij LääŠddjânnam vuâđđlääŠjj mieŠldd ǩiõles da kulttuures kuõskki jiõččvaaldšem saaŠmi dommvuuŠdest.
Taam jiešhaldâšem olášut Sämitigge.	Tän jiõččvaaldšem čõõđat SääŠmteŠǧǧ.
Sämikielâi sajattâh lii uhkevuálásâš veikkâ sämikielâi tile lii mottoom uásild majemui iivij puáránâm.	SääŠmǩiõli staattus lij vaarvuâlaž tõŠst huõlǩâni, håŠt sääŠmǩiõli vueŠǩǩ måttmi pääiŠǩin lij puärrnam mõõnni eeŠjjin.
Ohtsâškodálâš tooimâin peerusthánnáá puoh sämikielah kuleh Unesco aalmugijkoskâsâš luokittâs mield uhkevuálásâš kieláid.	ʼhttsažkååddlaž tuåimin huõlǩâni puk sääŠmǩiõl koŠlle Unesco meeraikõskksaž klasstõõllmõõžž mieŠldd vaarvuâlaž ǩiõlid.
Keessiv 2002 sämikielâ meridui väldiđ mieldi EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân.	Ǩeässa 2002 tuŠmmješ väŠldded sääŠmǩiõl, EU:n komissia tuõđsânji vaarvuâlaž ǩiõli prograŠmme.
Veikkâ sämikielâid lii mottoomverd puáhtám iäláskittiđ, tarbâšeh toh ennuv sierâlágán toorjâtooimâid vâi toh siäiluččii suhâpuolvâst nuubán.	HåŠt sääŠmǩiõlid leät mõõn-ne veeŠrd põsttum jeälltet, taarbše tõk jiânnai jeeŠresnallšem tueŠrjjeemtuåimid seillam diõtt puõlvvõõǥǥâst nobba.
Suomâst lii jotonpieijum sämikielâi kyeskee kielâiäláskittemohjelm já Sämitigge lii čiälkkámušâstis huáputtâm iälákittemohjelm tooimânpieijâmij resurssijd já olášuttem.	LääŠddjânnmest lij valmštõõllâm vueŠlnn sääŠmǩiõli kuõskki ǩiõlljeälltemprogramm da SääŠmteŠǧǧ lij ǩiirtam ceâlklmest, jeälltemprograamm tuåimmapiijjâmtuâjai resuurssid da tiuŠddepiijjmõõžž.
Sämikielân lohtâseijee aašijn sämitiggeest västid säämi kielârääđi.	SääŠmǩiõl kuõskki aaŠššin sääŠmteeŠǧǧest vaŠsttad sääŠm ǩiõllsuåvtõs.
Sämikielâ toimâttâh oovtâst säämi kielâraađijn kocá já oovded sämmilij säämi kielâlaavâst mainâšum kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume.	SääŠmǩiõl koontâr õõutsââŠjest sääŠm ǩiõllsuåvtõõzzin čuâvv da veekk ooudâs saaŠmi sääŠmǩiõll-lääŠjjest peäggtum ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužž.
Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ jieijâs kielâ virgeomâhijn asâttui vuosmuu keerdi ive 1991 (516/1991) nk. sämmilij kielâlavváin.	SaaŠmi vuõiggâdvuõđâst ââŠnned jieŠnnǩiõŠlle kuulli sääŠmǩiõles veŠrǧǧneeŠǩǩin, šiõtteeš vuõssmõs vuâra eeŠjjest 1991 (516/1991) ns. saaŠmi ǩiõll-laaŠjjin.
Taan laavâst sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume vuáđudui iänááš jurgâlmân já tulkkuumân.	SaaŠmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi čõõđtumuš vuâđđõõvi tõn lääŠjjest ââldmõsân ǩiõl jåårǥlâŠttmõŠšše da tuŠlkkumuŠšše.
Eidu ton keežild sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä tuotâvuođâst olášum aldagin nuuvt vijđáht ko lahâasâtteijee lâi laavâ aasâttijn uáivildâm.	Jiõččä䊚šest tõn diõtt saaŠmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđ jiâ leämmaž vueŠjji mieŠldd teâuddjam ni âlddsin tõn veeidasvuõđâst, mäŠhtt lääŠjjšiõtteei leäi lääŠjj šiõttʼteŠmmen jorddam.
Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2003 siämmáá-áigásávt almos kielâlavváin (423/2003).	SääŠmǩiõll-lääŠjj oođeeš eeŠjjest 2003 seämmapoodd takai ǩiõll-laaŠjjin (423/2003).
Uđđâ säämi kielâlaahâ (1086/03) šoodâi vuáimán ive 2004 aalgâst já ton uáivilin lii jieijâs uásild turvâstiđ vuáđulaavâst asâttum sämmilij vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.	Ođđ sääŠm ǩiõllʼlääŠǩǩ (1086/03) šõõddi viõŠǩǩe eeŠjj 2004 aalǥâst da tõn mieŠrren lij peäŠlstes staanâd vuâđđlääŠjjest šiõttuum saaŠmi vuõiddâdvuõtt ââŠnned da ooudâs viikkâd ǩiõles da kulttuures.
Laavâ ulmen lii tähidiđ sämmiláid vuoigâdvuođâ vuoigâdvuođâlâš áášán já šiev haaldâšmân kielâst peerusthánnáá sehe tot, et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuttojeh nuhtán, et toid taarbâš sierâ keessiđ.	LääŠjj täävtõssân lij staanâd saaŠmid vuõiggâdvuõtt vuõiggâdvuõđmieŠlddsaž vuõiggâdvuõđjäättmõŠšše da šiõǥǥ vaaldšma ǩiõlâst huõlǩani da še nuŠtt, što saaŠmi ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđ čõõđtet nuŠtt, što tõid ij taarbâž jeeŠrben raukkâd.
Laahâ kuáská puohâid Suomâst sarnum sämikielâid: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ.	LääŠǩǩ kuâskk pukid lääŠddjânnmest maainstum sääŠmǩiõlid: tâŠvvsääŠm, aanarsääŠm da nuõrttsääŠm.
Sämikuávlu staatâ tâi kieldâi virgáduvâin tâi toimâsoojijn ášástâldijn lii sämmiliist ain laavâ miäldásâš vuoigâdvuotâ valjiimis mield kevttiđ suomâkielâ tâi sämikielâ.	SaaŠmi dommvuuŠdest åårrai riikki leŠbe kooŠddi pravleeŠnnʼjain leŠbe tuåimmpääiŠǩin 䊚šeŠmmen, säŠmmlast lij pâi lääŠjj mieŠlddsaž vuõiggâdvuõtt vaŠlljumuužžes mieŠldd ââŠnned lääŠdd- leŠbe sääŠmǩiõl.
Virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah, tiäđáttâsah já ravvuuh kalgeh leđe sämikuávlust meiddei sämikielân.	VeŠrǧǧneeŠǩǩi iŠlmmtõõzz, kuultõõzz, teâđtõõzz da vuäŠpstemkõõlb âŠlǧǧe saaŠmi dommvuuŠdest leeŠd ǩeeŠrjtum še säämas.
Sämikuávlust lii virgeomâhijn kenigâsvuotâ ovdediđ toimâinis sämikielâ kevttim.	SaaŠmi dommvuuŠdest veŠrǧǧneeŠǩǩin lij õõlǥtumuš tuåimmjumuužžeez mieŠldd viikkâd ooudâs sääŠmǩiõl âânnmõõžž.
Kieldâlâš virgeomâheh kalgeh kevttiđ suomâkielâ paaldâst sämikielâ nuuvt vijđáht ko uáinih tom tárbulâžžân pevdikiirjijn já eres äššikiirjijn, main lii almos merhâšume.	Kååddlaž veŠrǧǧneeŠǩǩ âŠlǧǧe ââŠnned sääŠmǩiõl kuâŋŋad tuŠmmjõõzzes veeidasvuõđâst sääŠmǩiõl påŠrddǩeeŠrjin da jeeŠres 䊚šǩeeŠrjin, koin lij takainalla miârkktõs.
Laavâ mield sämikuávlu staatâlâš já kieldâlâš virgeomâheh kalgeh pargojuávhu pálkkáttijn anneeđ huolâ tast, et jieškoteuv virgádâh pasta palvâliđ äššigâšâid meid sämikielân.	LääŠjj mieŠldd saaŠmi dommvuuŠd riikkvaž da kååddlaž veŠrǧǧneeŠǩǩin âlgg persoonkååŠdd paŠlǩǩeŠmmen ââŠnned huõl tõŠst, što ä䊚šlažkääzzkõs pravleeŠnnʼjain vueiŠtet kääzzkâŠstted še sääŠmǩiõlin.
Virgeomâhâš kalga meid škovliittâs orniimáin tâi eres vuovvijn anneeđ huolâ tast, et ton pargojuávhust lii pargoidis vaattâm sämikielâ táiđu.	VeŠrǧǧneǩ âlgg ââŠnned huõl tõŠst, što škoouŠlŠjumuužžid riâžžeeŠl leŠbe sääŠmǩiõl oudldemnalla ââŠnned huõl tõŠst, što persoonkååŠddest lij tuâjeez oudldem sääŠmǩiõl silttõs.
Jyehi virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist laavâ nuávdittem.	VeŠrǧǧneǩ čuâvv tuåimmvoudda kuulli tuåimmvuuŠdeez, što lääŠǩǩ šâdd jääŠǩǩtum ǩiõll-lääŠjj oudldemmalla.
Kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämikielâ kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist.	Ǩiõllsuåvtõs oudd õõutsââŠjest sääŠmǩiõl konttrin vaalpââŠji mieŠldd mainnâz sääŠmǩiõllsaž ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst.
Sämitigge raahtij laavâ olášuumeest ive 2007 vuáđučielgiittâs Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2007.	SääŠmteŠǧǧ raaji lääŠjj teâuddjumuužžâst eeŠjjest 2007 vuâđđčiõlǥtõõzz SääŠm ǩiõllʼlääŠjj teâuddjumuš eeŠjjin 2004-2007.
Kielârääđi já sämikielâ toimâttuv pargon lii säämi kielâlaavâ ovdedem já kocceem lasseen pyerediđ sämikielâ sajattuv já luptiđ sämikielâ status ohtsâškoddeest.	Ǩiõllsuåvtõõzz da sääŠmǩiõl konttâr tuâjjan lij sääŠmǩiõll-lääŠjj ooudâsviikkmõš da vahssmõõžž lââŠssen pueŠreed sääŠmǩiõl staattuuzz da kaggâd sääŠmǩiõl staattuuzz õhttsažkååŠddest.
Kielâ kommunikaatioáárvu táálášoht ¨sâš-koddeest lii pyeredum muáddilov ihheed tassaaš jotonpieijum kielâhuolâttâs- já terminologia ¨pargoin, main viggoo ereslasseen tarvettiđ uđâssaanijd kielân ton jieijâs ráhtus miäldásâžžân.	Ǩiõl kommunikâŠsttemäärv ânnʼjõžõhttsažkååŠddest liâ puärrnam juŠn muäŠddlå eeŠǩǩed da mâŋŋa eeŠǩǩpââiŠji äiŠǧǧen lij alttuum ǩiõllhuõll- da terminologiituâjj, koin ǩiõččlõõđât jm. põõžžted oodâžsaaŠnid ǩiõŠlle, maainstum ǩiõl raajõõzz mieŠlddsânji.
Sämikielâ kielâhuolâttâs- já ravvimpargoid lii Suomâst tipšom Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ive 2011 loopâ räi.	SääŠmǩiõl ǩiõllhuõll- da vuäŠpstemtuâjaid lij LääŠddjânnmest håiddam Kotimaisten kielten keskuksen (Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs) eeŠjj 2011 loopp räjja.
Ive 2012 aalgâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá organisaatio muttui já nommân šoodâi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáiš.	EeŠjj 2012 aalǥâst looǥǥeŠl Dommjânnmlažǩiõli tuŠtǩǩeemkõõskõõzz organisaatia mottji da nõmmân šõõddi Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs da oođumuužž mieŠldd sääŠmǩiõl tuŠtǩǩeei veeŠrjid siŠrddeš Oulu universiteett Giellagas-instituŠtte.
Päikkieennâm kielâi kuávdáš já uđâsmittem mieldi sämikielâ totkee virgeh sirdojii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutân.	ʼhttsažtâŠvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi oođeet Interreg-teäggtemvuâlaž haŠŋǩǩõõzzin 1.1.2013 - 30.6.2014. SÁFÁ2 – Yh.
Ohtsâštave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo uđâsmittoo Interreg-ruttâdlâš havváin 1.1.2013–30.6.2014.SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke	teispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke
Jurgâlempalvâlusah	Joortõskääzzkõõzz