index2.php_option=com_content_task=view_id=298_lang=anaras.html.xml
Sämitigge huáput algâaalmugvuoigâdvuođâid
SääŠmteŠǧǧ ǩiirâd vuõssnaroodivuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõõžž
Sämitigge pivdá staatârääđist ohtsâščuákkim algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân.
SääŠmteŠǧǧ räukk riikksåbbrest õhttsažsåbbar vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ooudâsviikkâm diõtt.
Sämitigge lii tutâmettum sämmilijd vuáđulaavâst torvejum algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánmân Suomâst.
SääŠmteŠǧǧ lij obbžurr saaŠmid vuâđđlääŠjjest stannum vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõŠšše LääŠddjânnmest.
Riehtiministeriö lii aldanâm sämitige reiváin, mii kuáská almolâš čuávdus ááigán finnim sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmân jieškote-uv haldâttâssyergist já lahâaasâtmist.
Vuõiggâdvuõttministeria lij puättam vuâstta ǩeeŠrjin, kååŠtt kuâskk takai räŠtǩǩumuužž äiggavuäǯǯam diõtt saaŠmi vuõiggâdvuõttstattuuzz pueŠreem diõtt jeeŠres vaaldšemvuuŠdin da lääŠjjšiõttõõzzâst.
Sämitige stivrâ lii almottâm ministeriöid tutâmettumvuođâs toos, et ILO 169-sopâmuš ratifisisten ij lah mainâšum staatâ vuosâjasâš ulmen.
SääŠmteeŠǧǧ halltõs lij ââlmtam ministeria årra obbžurrvuõđes tõõzz, što ILO 169-suåppmõõžž priimmʼmuš iŠllakku peäggtum riikk vuõssʼsâjjsen täävtõssân.
Sämitige stivrâ lii meiddei vástádâsâtis ministeriöid tuommim algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánem hiđesvuođâ já pivdám staatârääđist ohtsâščuákkim sämitige stivráin, uáiviministeráin já taan ääši čoovdâministerijguin.
Halltõs lij vasttõõzzstes ministeria årra huântam vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ouddnem äjjasvuõđ da raukkâm riikksåbbrest õhttsažsåbbar sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz, väŠlddminister da ä䊚š kuõskki vääžnai ministeerivuiŠm.
Saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, muštâlij sämitige tievâsčuákkimân äigikyevdilis aašijn.
SaaǥǥjååŠđteei Klemetti NäkkäläjäuŠrr maainsti sääŠmteeŠǧǧ 24.6. noorõõttââm tiuddsåbbra ääiŠjpoddsai aaŠššin.
Sun páhudij Vanhas nube haldâttâs toimâáigáduvâst kuullâm jo paijeel pele, ige haldâttâs lah ovdedâm algâaalmugvuoigâdvuođâid nuuvt ko haldâttâsohjelmân lii čaallum.
Son tuõtti Vanhasen nuuŠbb halltõõzz tuåimmääiŠjest, što lij mõõnnâm juŠn pâŠjjel peäŠlest, ijga halltõs leäkku ooudâsviikkâm vuõssnaroodvuõiggâdvuõđid nuŠtt mäŠhtt halltõsprograŠmme lij ǩeeŠrjtum.
Algâaalmugääših ovdáneh pirâshaldâttâsâst
Vuõssnaroodä䊚š ouddne pirrõsvaaldšem beäŠlnn
Pirâsministeriö lii asâttâm kesimáánu aalgâst algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee äššitobdeejuávhu.
Pirrõsministeria lij nõõmtam ǩieŠssmannu aalǥâst vuõssnaroodi äŠrbbteâđai ǩiõttʼtõõllâm 䊚štobddituâjjäŠrttel.
Ton pargon lii kieđâvuššâđ biodiversiteetsopâmušân kullee artikla, mii kuáská algâaalmug ärbitiäđu heiviittem.
Tõn tuâjjan lij ǩiõttʼtõõllâd biodiversiteettsuåppmõŠšše kuulli aartikla, kååŠtt kuâskk vuõssnarood äŠrbbteâđ suåvtumuužž.
Sämitige saavâjođetteijee almottij tuđâvâžžân, et sämitiggeest lii šiev ovdâstâs pargojuávhust.
SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei uuŠdi teâttan pueŠrr miõlâst, što sääŠmteeŠǧǧest lij šiõǥǥ eeŠttkâŠsttemvueŠǩǩ tuâjjäŠrttlest.
Sun jieš tuáimá pargojuávhu saavâjođetteijen.
Son jiõčč tuåimmai saaǥǥjååŠđteejan.
Sämitige ovdâsteijen mieldi láá meiddei ucjuvlâš tuáhtár, sämitige jeessân Heidi Eriksen já puásui-iššeed J. Antti Magga Iänuduvâst.
SääŠmteeŠǧǧ võboršeŠǩǩen mieŠldd liâ uccjooǥǥ ååraš dåhttar, sääŠmteeŠǧǧ vuässlaž Heidi Eriksen da puäʒʒeeŠžžed J. Antti Magga Enontekiöst.