index2.php_option=com_content_task=view_id=334_lang=anaras.html.xml
Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto
SääŠmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõš
Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ.
SääŠmteŠǧǧ reäšš äävai åårrmen nõmmǩeâštõõttmõõžž koonn jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiŠjdde eeŠjjest 2012 valmštõõvvi SääŠmkulttuurkõõskõŠsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieŠlddsaž nõmm.
Kištoäigi lii 8.10.– 9.11.2009.
ǨeâštõõttâmäiŠǧǧ lij 8.10.– 9.11.2009.
haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah
haŠŋǩǩõõzz tuâkkaž da ǩeâštõõttâm šeâttmõõzz
Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim
SääŠmkulttuurkõõskõõzz čuäjtõõllmõs
Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân.
Aanar ceerkavsiid Juutuajooǥǥ riddu tuejjeemnalla šõddi sääŠmkulttuurkõõskõŠsse šâŠdde tuåimmpääiŠǩ SääŠmtegga, sääŠmkulttuuŠre kuulli määŋgpeällsa tuåimmjumuŠšše di sääŠm mättʼtõs da tuŠtǩǩeemtuåimmjumuŠšše.
Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu.
LââŠssen põõrt vääžnmõs pääiŠǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâŠsttempääiŠǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääiŠǩ: Čuäjtõõllâm-, sååbbar- da määŋgtuåimmpääiŠǩ di restrantt.
Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ.
ʼhttsažpaaiŠǩi âânnmõš lij vääžnai vuäŠss puk tän kulttuurkõõskõõzz tuåimmjumuužžin.
Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem.
SääŠmkulttuurkõõskõõzz jurddâm lij raajjâd saaŠmid pueŠrab ouldõõzzid jiiŠjjesnalla ââŠnned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jieŠllemvueŠǩǩtuejjumuužžâs, håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saaŠmi takai jieŠllemvueŠjji šõddmõõžžid ooudeeŠl.
Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin.
LââŠssen kõõskõõzz jurddân lij pueŠreed vuäittmõõžžid liâvted da vuäǯǯad teâđaid saaŠmin vuõssnaroodân.
Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun.
SääŠmkulttuurkõõskõs lij vuõssʼsââjest jurddum saaŠmi jiiŠjjes ââŠnnem diõtt.
Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim.
TõŠst lij mieŠrr šõddâd LääŠddjânnam saaŠmi jiiŠjjesvaaldšem di jieŠlli da ooudâsmõõnni sääŠmkulttuur symbool, koonn vääžmõsssân tuåimmjeeŠes jurddân lij ââŠnned huõl äŠrbbvuõttân seillam kulttuurest da ooudâsviikkâd da oođeed saaŠm õhttsažkåŠddjieŠllem.
Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid.
Čiõlgguum väŠlddveârlažmeäŠr kuâŋŋad kulttuurkõõskõs taŠrjjad šõõrab, ođđäiggsai da tääŠzzõõlǥtem õhttsažââŠnnempaaiŠǩi (sååbbar-, auditoria-, määŋgtuåimm- da čuäjtõõttâmpaaiǩi di studiapääiŠǩ) diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššât oŠdinakainallšem pirrõõžžâst määŋgnallšem såbbrid, konfereensid da jeeŠresnallšem pooddid.
Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin.
SääŠmkulttuurkõõskõs lij tännalla seämmaäiggsânji LääŠddjânnam saaŠmi parlamenttpõrtt da kulttur-, škoouŠlʼjumuužž- da siltteemkõõskuum da še riõššum pooddipõrtt jeeŠresnallšem såbbrineez, musiikk-, jieŠllikartt- da teaŠtterčuäjtõõzziineez.
Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin.
NuŠbb nobba luämmlõõžžeeŠl täk vuäŠsstuåim tueŠrjjee nuuŠbbeez siiŠsǩeŠld da pääiŠǩineez.
Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m².
Kulttuurkõõskõõzz tuejjad da vuäŠmast Senaatt-ǩiiddõs da tõn bruttošorrõs lij nuŠtt 4 800 m².
Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod.
RaajjâmhaŠŋǩǩõõzz teäŠǧǧââŠnnemarvvlõs lij nuŠtt 12 miljoon euŠrred, koŠst EU-teäggtõõzz vuässõs lij 5 miljoon euŠrred.
Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi.
Kulttuurkõõskõõzz tuejjumuš älgg ǩeâđđa 2010 da tõt õõlǥči valmštõõvvâd eeŠjj 2012 aalǥ mõõneeŠst.
Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid.
SääŠmkulttuurkõõskõõzz väŠlddposttšeŠǩǩen tuåimmai SääŠmteŠǧǧ, kååŠtt vuåkrai ooudâs paaiŠǩid jeeŠres õõŠnnjid.
Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee.
SääŠmvuuŠd škoouŠlʼjemkõõskõs lij SääŠmteeŠǧǧ kuâŋŋad põõrt nuŠbb väŠlddõõŠnni.
Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu.
JeeŠres põõrt õõŠnni liâ Aanar kååŠdd ǩeŠrjjpõõrttuåimm, Sámi Duodji ry (sääŠmǩiõttʼtuâjjlai seäŠrvv), SámiSoster ry (saaŠmi sosial- da tiõrvâsvuõttvuuŠd seäŠrvv), SääŠmjânnam läänhalltõs di aŠltteem vueŠlnn åårrai SääŠmarkiiv da restrantt.
Nommâkišto njuolgâdusah:
Nõmmǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžž:
1.
1.
Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ.
Ǩeâšttõõttmõõžž jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiŠjdde raajjâmnalla åårrai sääŠmkulttuurkõõskõŠsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieŠlddsaž nõmm.
2.
2.
Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge.
Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjen tuåimmai SääŠmteŠǧǧ.
3.
3.
Kišto lii puohháid áávus.
Ǩeâšttõõttmõš lij pukid äävai.
4.
4.
Kištoäigi lii 8.10. – 9.11.2009.
ǨeâštõõttâmäiŠǧǧ lij 8.10. – 9.11.2009.
Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest 9.11.2009 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst.
ǨeâštõõttâmeŠtǩǩõõzz âŠlǧǧe leeŠd vuõlttuum 9.11.2009 čiâss 16.00 mõõneeŠst šeâttmõõžži 5. pääiŠǩest peäggtum addrõõzzâst.
Meriääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân.
Mâŋŋa mieŠrrääiŠj puättam eŠtǩǩõõzzid jeät valddu lokku.
5.
5.
Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari.
ǨeâšttõõttmõŠšše vuässõõđât på劚t pääiŠǩ vuõltteeŠl nõmmeŠtǩǩõs da vuässõõŠtti õhttsažteâđ addrõŠsse. Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari.
Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh “ Nimikilpailu ”.
Konfeârtta ǩeeŠrjtet koodd ” Nimikilpailu ”.
Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa.
PaaŠrtiteŠmvuõđ staannâm diõtt vuässõõŠtti õhttsažteâđaid leŠbe nõmm, addrõs, teŠlfon-nââmar da neŠttpå劚t õhtteet eŠtǩǩõŠsse ođđ, ǩidd pijjum konfeârtâst, kååŠtt ääŠvet ärvstõõllâm looppâst da mâŋŋa ǩeâšttõõttmõõžž loppšõddmõõžž siâlggnem.
Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh.
JeeŠresnalla vuõlttuum eŠtǩǩõõzz heelǥeet.
6.
6.
Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij.
Personteâđaid ǩiõttʼtõõlât tåŠlǩ nõmmǩeâštõõttâm poodd, jeät-ka tõid uŠvddu ooudâs.
Puoh tiäđuh hevâttuvvojeh kišto nuuhâm maŋa.
Puk teâđ jaukkeet mâŋŋa ǩeâšttõõttâm looppâst.
7.
7.
Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst.
ǨeâšttõõttmõŠšše vuäitt vuässõõžžâd mäŋggsab ku õõutin eŠtǩǩõõzzin da tõid vuäitt vuõltteed seämma konfeârtâst.
8.
8.
Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš.
NõmmeŠtǩǩõs âlgg leeŠd sääŠmǩiõllsaž, tuäivvmõssân lij, što nõmm lij tâŠvv-, aanarle Šbe nuõrttsääŠmǩiõllsaž.
Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân.
EŠtǩǩõõzz vuäitt čiõlggeed še lääddas.
9.
9.
Noomân asâttum vátámâšah
NõŠmme pijjum õõlǥtõõzz
a. Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá
a. Nõmmǩeâšttõõttmõõžžin ooccât sääŠmkulttuurkõõskõŠsse vuäŠnkõs, âppšeei, miõŠllepâššneei da jeärsmeei sääŠmǩiõllsaž nõõm, kååŠtt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz
- kulttuurlâš uáivil já merhâšume,
- kulttuur juŠrddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž,
- sämmilâš jiešnálásâšvuođâ,
- sääŠm jiiŠjjesnallšemvuõđ,
- vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton
- kookkas vuällai da määŋgpeällsa tuåimmjumuužž di tõn
- arkkitehtuurlâš hämikielâ.
- arkktehtsaž ååŠbleǩǩiõl.
b..
b..
Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm.
EŠtǩǩõõzzin âlgg väŠldded lokku nõõm ǩeeŠrjtemvueŠǩǩ da ceäŠlǩǩmõš.
Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân.
Nõmm âlgg leeŠd hieŠlǩeŠld jeeŠres ǩiõlin ceäŠlǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem.
Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun.
Tõn tuäivat suåppâd še meeraikõskksaž da liâggsaž âânnmõŠšše.
c. Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ.
c. NõmmeŠtǩǩõõzz âŠlǧǧe čiõlggeed.
a. Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijee ¨juávhust.
a. Ǩeâšttõõttmõõžž räŠtǩǩad 10-vuässlažneeŠǩǩi cisttluŠvddkåŠdd, koozz kooll õhtt võboršeǩ juõŠǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõŠnniorganisaatiast (õhttseŠžže 8 võboršeŠǩǩed) di võboršeǩ Senaatt-ǩiiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaanraajjiäŠrttlest.
b..
b..
Palhâšumelävdikodde väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe váldá olssis čällee.
CisttluŠvddkåŠdd vaŠlljad kõskkstes saaǥǥjååŠđteei da vääŠrsaaǥǥjååŠđteei da nõõmad jiõccses piisar.
c. Lävdikodde puáhtá valjiđ koskâvuođâstis pargováljukode.
c. LuŠvddkåŠdd vuäitt nõõmted kõskkstes tuâjjvälljkååŠdd.
Lävdikodde já ton máhđulâš pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid.
LuŠvddkåŠdd da tõn mååžna tuâjjvälljkåŠdd vueiŠtte taarbšeŠmmen ââŠnned tuâistes 䊚štobddjid.
11.
11.
Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin.
ǨeâštõõttâmeŠtǩǩõõzz ärvstõõlât nõõmitää.
Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs.
VuõiŠttjen vaŠlljeet pueŠrmõssân nõŠmme pijjum õõlǥtõõzzid tiuddi eŠtǩǩõs.
Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid.
Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjest lij seârvvna nuŠt haaŠleeŠld vuõiggâdvuõtt leeŠd vaŠlljeeǩâni vuõiŠttjen ni mõõnn eŠtǩǩõõžž.
a. Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin.
a. VuõŠttivõboršeeŠǩǩ tuejjeei sǩiâŋkat 1 000 eeuŠrin.
Nubbân puáttám iävtuttâs lonestuvvoo 200 euroin já kuálmádin puáttám 100 euroin.
NuŠbben puättam eŠtǩǩõs låånat 200 eeuŠrin da kuälmeen puättam 100 eeuŠrin.
b..
b..
Jis maŋgâ uásálistee láá iävtuttâm siämmáá noomâ, juáhhoo palhâšume sii kooskâ.
TeŠl ko mäŋŋsab vuässõõŠtti liâ eŠtǩǩõõssâm seämma nõõm, cistt jueŠjjet sij kõõsk.
13.
13.
Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid kuulmâ vuossâmužžân sajadum iävtuttâsân.
Ǩeâšttõõttmõõžž riâšši vuäǯǯ puk vuõiggâdvuõđid kolmmen vuõssmõssân vaŠlljuum eŠtǩǩõŠsse.
Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ.
Riâššjest lij vuõiggâdvuõtt muŠtted leŠbe leeŠd âânǩâni nõõm.
14.
14.
Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâšâid kalga toimâttiđ šleđgâpostáin säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttormân čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
Ǩeâšttõõttmõõžž kuõskki kõõččmõõžž âŠlǧǧe tuåimted neŠttpå劚t pääiŠǩ sääŠmkulttuurkõõskõshaŠŋǩǩõõžž projektšuuŠrmõs Juha Guttorm addrõŠsse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.
15.10.2009 tme 16.00 räi.
15.10.2009 čiâss 16.00 mõõneeŠst.
Vástádâsah koččâmâššáid vuolgâttuvvojeh koijâdeijee almottem šleđgâpostâčujottâsân 21.10.2009 räi.
Vastõõzz kõõččmõõžžid vuõltteet kõõčči iŠlmmtum neŠttpå劚taddrõŠsse 21.10.2009 mõõneeŠst.
Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já – sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) – nommâsâš iävtuttâsâst
ʼhttõõzz: SääŠmkulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž programm da ǩeâštõõttmõõžž ärvstõõllâmpåŠrddǩe Šrjj di mââimõõzz v uõssʼsnimldõõǥǥ da – piirstõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam ađa – nõmmsaž eŠtǩǩõõzzâst