index2.php_option=com_content_task=view_id=361_lang=anaras.html.xml

Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân	SääŠmnuõri musiikk puätt RuäŠvnjaŠrǧǧe
Ruávinjaargâ kaavpug nuorâisaje Mondest nuorah lávluh, jyeigih já suáittih tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân pessijái maŋa.	RuäŠvnjaarǥ gåårad nuõripäiŠǩǩ Mondellast lääulet, juõikkjet da musiikkâŠstted tâŠvv-, aanar- da nuõrttsääŠm ǩiõlin mâŋŋa eeŠjjpeeiŠvi.
Säminuorâi taaidâtábáhtus čuákkee paijeel 300 säminuorrâd Ruávinjaargân 7.-8. cuáŋuimáánu. Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi sämikuávlu ulguubeln.	SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeiŠvv (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus) nåårr pâŠjjel 300 sääŠmnuõrrâd RuäŠvnjaŠrǧǧe njuhččmannu 7.-8. peeiŠv ČeäŠppvuõđpeiŠvv riâžžât ååŠn vuõssmõs vuâra sääŠmvuuŠd åålǥbeäŠlnn.
Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ máttáátâs škoovlâst.	ČeäŠppvuõđpeiŠvv. haaŠleeš riâššâd RuäŠvnjaarǥâst, ko gåårdest liâ eža jiânnai sääŠmnuõr, kook jiâ leäkku ääiŠjab vuässõõttâm čeäŠppvuõđpeivva da occnjaž mieŠrr sääŠmnuõrin lij vuäǯǯam sääŠmǩiõl mättʼtõõzz škooulâst.
Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist.	SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠvid liâ riâššâm juŠn 1970-lååǥǥast ääŠljeeŠl.
Váldu-uárnejeijee sämitigge haalijd, et taaidâtábáhtus lii nuuvt maaŋgâ säminuorâ ooláádmuddoost, ko máhđulâš.	VäŠlddriâšši sääŠmteŠǧǧ haaŠlad, što čeäŠppvuõđpeiŠvv lij vuäittmõõžži mieŠldd mäŋggsi sääŠmnuõri vuällamvuõđâst.
Tábáhtus ohtân uáivilin lii meiddei movtáskittiđ sämikielâ luhâmân.	ČeäŠppvuõđpeeiŠv jurddân lij äjšmâŠtted sääŠmǩiõl mättʼtõõttmõŠšše.
Taaidâtábáhtus tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim.	ČeäŠppvuõđpeiŠvv tuärjjad nuõri čeäppõs-staarjõõzzid da sääŠmǩiõl âânnmõõžž.
Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst.	Määŋgas tobddum čeäppneeŠǩǩ liâ vuäǯǯam vuõssmõs voddõõttâmtobdstõõttmõõžžes čeäŠppvuõđpeeiŠvi mieŠldd.
Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst.	ČeäŠppvuõđpeiŠvv lij oŠdinakai juõŠǩǩekksaž sääŠmǩiõllsaž nuõripodd LääŠddjânnmest.
Teeman muusik	Teemmân musiikk
Säminuorâi taaidâtábáhtus teeman lii taan ive muusik jieškote-uv šlaajâst.	SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠvin teemmân lij tän eeŠjj musiikk jeeŠres šlaajeezvuiŠm.
Tábáhtusan láá almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted.	ČeäŠppvuõđpeivva liâ iŠlmmtõõttâm 22 musiikk voddõõttjed leŠbe âŠrttled, koin liâ õhttseŠžže 150 ǩeâšttõõttmõŠšše vuässõõttjed.
Čáittuseh ovdâsteh tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâid.	Čuäjtõõzz eeŠttkâstte tâŠvv-, aanar- da nuõrttsääŠm ǩiõlid.
Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin sämikuávlu škoovlâin.	Nuõr puäŠtte čeäŠppvuõđpeivva sõrgg juõŠǩǩ sääŠmvuuŠd škooulin.
Ruávinjaargâst láá tábáhtusân almottâttâm kulmâ juávhu / musijkkár.	RuäŠvnjaarǥâst mieŠldd liâ iŠlmmtõõttâm kolmm äŠrttel / voddõõtti.
Tábáhtusan uárnejuvvojeh linjâšautosáátuh jyehi kuávlust sämikuávlu.	ČeäŠppvuõđpeivva riâžžât buss jååŠđtumuužž juõŠǩǩ åŠrnn sääŠmvuuŠdin.
Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ).	ČeäŠppvuõđpeiŠvv älgg seärad njuhččmannu 7. peeiŠv Nivavaara vueŠllškooul škooulâst čiâss 18.30 Kiiruna SääŠm TeaŠtter čuäjtõõzzin Ovtta guovvamánoija (ʼhttân täŠlvvmannu innân).
Eehid juátkoo nuorâisaje Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin.	JeäŠǩǩääž juätkkai nuõripäiŠkk Mondellast čiâss 20.00 riõššum säämas rokkmusiikk mieŠlddsaž SomBy konseertin.
SomBy lii nijttám mááinu Suomâ lasseen Taažâst já Ruotâst.	SomBy lij tobddum slääŠves diõtt LääŠddjânnam lââŠssen Taarrâst da Ruõccâst.
Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost Liet internationaalâst vuáitu Sáámán.	Mõõnni čõõuč sij puŠhtte eurooplaž minoritettäŠrttli laaulǩeâšttõõttmõõžžâst Liet internationaalsaž ciist LääŠddjânnma.
SomBy vuálgá joton Ruávinjaargâ tábáhtusâst deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen.	SomBy äävad RuäŠvnjaarǥ čeäŠppvuõđpeeiŠv debyyttialbumes Álas eana (päälljas mädd) čõõđtempoodd.
Tábáhtus ääigi puáhtá meiddei uápásmuđ säämi muusikkân, kirjálâšvuotân já tuojijd.	ČeäŠppvuõđpeeiŠv äiŠǧǧen vuäitt tobdstõõttâd sääŠm musiiŠǩǩe, ǩeŠrjjvuõŠtte da ǩiõtt-tuâjaid.
Säämi tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis.	SaaŠmi ǩiõtt-tuâjjlai seäŠrvv Sámi Duodji ry vuässââtt čuäjtõõđeeŠl da kaaupšeeŠl ouddseez.
Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusan, mii ij uárnejuu taan ive.	SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeiŠvv kooll väŠlddkååddlaž Nuõri kulttuur čeäŠppvuõđpeivva, koon jeät riâššu täŠn eeŠjj.
Máttááttâsministeriö ruttâd kuittâg säminuorâi taaidâtábáhtus meid taan kiiđâ.	MättŠtõsministeria teäggat sääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠv še tän ǩiiđ.
Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry..	ČeäŠppvuõđpeeiŠv re䊚še SääŠmteŠǧǧ, SaaŠmi päärnaikulttuurkõõskõs, RuäŠvnjaarǥ gåårad da RuäŠvnjaarǥ sääŠmseäŠrvv Mii ry..
Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován !	ČeäŠppvuõđpeiŠvv lij hääŠsǩes da eunnsaž sääŠmnuõri prääŠzneǩ, ko määccǩivuiŠm raakktõõttâm sääŠmnuõr puäŠtte RuäŠvnjaarǥ uuŠlecpirrõõzz hiârvted !
Puoh tábáhtussáid lii rijjâ páássâm.	Pukid čeäŠppvuõđpeiŠvv pooddid lij määusteŠmes piâssmõš.
Lasetiäđuh:	LââŠssteâđaid: