index2.php_option=com_content_task=view_id=422_lang=anaras.html.xml
Sämitigge almostit kyehti uđđâ sämikielâ aabis SääŠmteŠǧǧ čõõđat kueŠhtt ođđ sääŠmǩiõl abbâz
Sämitigge uárnee uđđâ anarâš- já tavesämikielâlâš aabis almostittemtilálâšvuođâ Anarist Siijdâ auditoriost majebaargâ 07.09.2010 tme 12.00. Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtojeh uđđâ anarâš- já tavesämikielâliih aabiseh. SääŠmteŠǧǧ reäšš ođđ aanar- da tâŠvvsääŠmǩiõllsai abbsi õlmmeempoodd Aanrest Siida auditoriast mââibaarǥ 07.09.2010 čiâss 12.00. ʼlmmeempooddâst čuäŠjtet ođđ aanarsääŠm- da tâŠvvsääŠmǩiõllsaid abbsid.
aabis kietâčällee já tavesâämikielâlii aabis kietâčällee, kovvejeijee já máccoo láá mieldi já muštâleh aabisist já ton valmâštâllâmpargoost. AanarsääŠmǩiõllsa ǩeeŠrtjeei da tâŠvvsääŠmǩiõllsa aabbâs ǩiõttǩeeŠrtjeei, kärt-teei da kueŠsttemnalla piijji liâ pääiŠǩ âŠlnn da maainte abbsest da tõn valmštõõllâmtuâjast.
Matti Morottaja čáállám já uŋgárlii Daniel Gelencsér kuvvim Muu aabis, čohčâ - čohčâaabis lii uáivildum 1. luoka čohčâluuhâmpaje anarâškielâ eenikielâ oppâkirjen. Matti Morottaja ǩeeŠrjtum da uŋŋarla Daniel Gelencsér kärttuum Muu aabis, čohčâ – čõhččaabbâs lij jurddum 1. klaass čõhččlookkâmpââi aanarsääŠm jieŠnnǩiõl mättʼtemǩeŠrjjen.
Maŋeláá kiirján kárván kiđđâuási já hárjuttâskirje. Ǩerjja valmštââvv veâl ǩiđđvuäŠss da mättʼteemǩeŠrjj.
Ko anarâš kielâpiervâltooimâ puátusin šoddii anarâškielâliih luokah, te lâi velttidmettum pyevtittiđ meiddei eenikielâlâš algâmáttáátâs várás materiaal. ÅåŠn aanarsääŠm ǩiõllpieŠsstuåimmjumuužž poddân šõŠdde aanarsääŠmǩiõllsa klaass, leäi juŠn taarbi mieŠlddsaž äiŠǧǧ raajjâd še mättŠtem-materiaalid jieŠnnǩiõl alggmättʼtõõttâm diõtt.
Ovdeláá pyevtittum materiaaleh lijjii čäällimvyevis peeleest puárásmâm, ige taid innig puáhtám kevttiđ tagarin máttááttâsâst. ÄäiŠjben rajjum mättŠtem-materiaal leŠjje ǩeeŠrjtemvueŠjj beäŠlnn vuämmnam, tõid jeät vueiŠttum teänab ââŠnned mättʼtemtuâjast.
Matti Morottaja kietâčäällimpargo puátusin almostittoo tääl digitaalteddilâssân Muu aabis, čohčâ-kirje. Matti Morottaja ǩiõttǩeeŠrjtemtuâj šõddmõõžžâst čõõđtet ååŠn digitaalteädldõkkân Muu aabbâs, čõhčč-ǩeŠrjj.
Anarâškielâ aabiseh láá kárvánâm kuuloold: vuossâmuš anarâškielâ aabis lâi kirkkohiärrá Edvard Wilhem Borg toimâttâm Anar sämi kiela aapis kirje, mii teddilui Oulust ive 1857. AanarsääŠm abbâz liâ õčndõõttâm hääŠrveld: vuõssmõs aanarsääŠm aabbâs lij ceerkavšurr Edvard Wilhem Borgi tuåimmtum Anar sämi kiela aapis ǩeŠrjj, koon teäŠddeš Oulust eeŠjjest 1857.
Kirjeest valdui uđđâsistteddilâs paijeel 100 ihheed maŋeláá ive 1983. ǨeeŠrjest vaŠlddeš pâŠjjel 100 eeŠǩǩed mâŋŋa oođuumteädldõõǥǥ eeŠjjest 1983.
Ive 1990 almostui anarâškielân tavesämikielâst jurgâlum Aabis 2-kiđđâaabis. EeŠjjest 1990 očndõõđi aanarsäämas tâŠvvsääŠmǩiõlâst jåårǥlõttum Aabis 2-ǩiđđaabbâs.
Aaibâs čohčâmáánu algâpeeivijn finnip teddilâsâst Inga Guttorm čáállám já Salli Parikka kuvvim Áppes – Min meahci máidnasat - aabis. Samai čõhččmannu alggpeeiŠvin vuäǯǯap teädldõõǥǥâst Inga Guttorm ǩeeŠrjtum da Salli Parikka kärttuum Áppes – Min meahci máidnasat - abbâz.
Kirje máccumist västid Minna Saastamoinen. ǨeeŠrj kueŠsttemnalla piijjmõõžžâst vaŠsttad Minna Saastamoinen.
Kiirján kárván škovlâihán maŋeláá ive 2011 meid hárjuttâskirje. Ǩerjja valmštââvv škooulekka eeŠjjest 2011 lââŠssen mättʼteemǩeŠrjj.
Kietâčällee Inga Guttorm lii máttáátteijee, kote lii porgâm maaŋgâid iivijd tavesämikielâlii algâmáttááttâsâst Ucjuuvâst. ǨiõttǩeeŠrjteei Inga Guttorm lij vueŠllškooul uŠčteeŠl, kååŠtt lij tuõjjstõõllâm eeŠjjid sääŠmǩiõllsa alggmätŠtõõzz beäŠlnn Uccjooǥǥâst.
Kirje kovvejeijee, Salli Parikka (Wahlberg), lii kuvvim maaŋgâid párnáid já nuoráid uáivildum kiirjijd (www.salliparikka.com). ǨeeŠrj kärtteei, Salli Parikka (Wahlberg), lij kärttääm määŋgaid pärnaid da nuõrid jurddum ǩeeŠrjid (www.salliparikka.com).
Máccoo Minna Saastamoinen lii tatavesämikielâ táiđusâžžân palvâlâm oppâkirjekuástideijeid meiddei Taažâst. KueŠsttemnalla piijji Minna Saastamoinen lij sääŠmǩiõl siltteejan kääŠzzkâsttam mättʼtemǩeŠrjjmaŠhssjid lââŠssen Taarrâst.
Ovdebâš Áppes 1 já 2 - aabis almostittui Suomâst 1980 - lovvoost. OouŠdbuž Áppes 1 da 2 – aabbâs čõõđtes LääŠddjânnmest 1980 – lååǥǥast..
Nuorttâsämikielâ aabispargo lii pieijum joton NuõrttsääŠmǩiõl aabbâstuâjj lij alttuum
Taan kiiđâ vuolgij joton meiddei nuorttâsämikielâlii aabis kietâčäällimpargo. Tän ǩiiđ lij alttuum še nuõrttsääŠmǩiõllsa abbâz ǩiõttǩeeŠrjtemtuâjj.
Tiina Sanila-Aikio lii valmâštâllâm kietâčáállus já pargo kárvánâš loppâivveest. Tiina Sanila-Aikio lij valmštõõllâm ǩiõttǩeŠrjtõõzz da tuâj valmmša vuäǯǯam äiŠǧǧ leŠčči loppeeŠjjest.
Nuorttâsämikielâlii kielâpiervâltooimâ puátusin lii vyerdimist, et uđđâ vuosâluokkaliih nuorttâsämikielâ máttááttâsân láá puátimin čohčuv 2011. NuõrttsääŠm ǩiõllpieŠsstuåimmjumuužž šõddmõõžžâst lij vueŠrddemnalla, što ođđ vuõssklassneeŠǩǩ liâ pueŠttmen čâhčča 2011 nuõrttsääŠmǩiõl mättʼtõŠsse.
Ulmen lii finniđ aabis jo tai uđđâ vuosâluokkalalij kiävtun. Täävtõssân lij vuäǯǯad aabbâs vuõssklassneeŠǩǩi âânnmõŠšše.
Tilálâšvuotâ lii rijjâ puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ aabisáid. ʼlmmeempodd lij pukid äävai, ǩeäk peerste abbsin.
Median lii väridum náhđulâšvuotâ toohâđ koččâmâšâid rähteid já kuástideijei. Media diõtt lij vaŠrrjum vuäittmõš tuejjeet kõõččmõõžžid raajjʼjid da mahssja.
Tilálâšvuođâst kuásuttuvvoo käähvi. ʼlmmeempoodd lij kaaŠfstõõllmõš.
Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi, mättʼtem-materialpiizar
Lasetiäđuh: www.samediggi.fi > Olgosadalduvah > Oppâmateriaal LââŠssteâđaid: www.samediggi.fi > Čõõđtumuužž > mättʼtemaunnâz