index2.php_option=com_content_task=view_id=437_lang=anaras.html.xml

Kyehti nissoon uážžuv kielâpalhâšume Kollekielâ 2010	KueŠhtt neezzan ciistet Gollegiella 2010 ǩiõllciistin
Kyehti säämi nissoon, Máret Sárá já Lajla Mattson Magga, lává kuábáš-uv já jieškote-uvnáál rooččâm sämikielâ oovdedmân já siäilutmân.	KueŠhtt neezzanpeällsa tollvääim, Máret Sára da Lajla Mattsson Magga, liâ kuhttu tuejjääm šuur tuâj sääŠmǩiõl ooudâsviikkâm da ruõkkâm diõtt.
Tääl suoi peessâv jyehiđ tave-eennâmlii kielâpalhâšume Kollekielâ 2010.	ÅåŠn suäna vuäǯǯa tâŠvvjânnamlaž ǩiõllciist Gollegiella 2010.
Kielâpalhâšume keigejuvvoo jyehi nube ive já palhâšume summe lii 12 500 eurod.	Ǩiõllcistt jueŠjjet juõŠǩǩ nuuŠbb eeŠjj da cisttsumm lij 12 500 euŠrred.
Onne 22 peeivi skammâmáánu keigejui palhâšume tave-eennâmlii ministerčuákkimist Tukholmast.	TäŠbbe skammʼmannu 22. peeiŠv ciist uŠvddeš tâŠvvjânnamlaž ministersåbbrest Tukholmast.
Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga, räämid tave-eennâmlijd haldâttâsâid ko pieijii nuuvt stuorrâ palhâšemsume huámášemtied sämikieláid.	Ruõcc sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz saaǥǥjååŠđteei Ingrid Inga ǩeiŠtt TâŠvvjânnmi halltõõzzid tõŠst, što tõk laaddâŠtte – jõnn cisttsuŠmme, koon ǩiõččâmvueŠǩǩ lokku vääŠldeŠl lij sääŠmǩiõli årra.
- Lii hävski ko puáhtá palhâšiđ já movtijdittiđ ulmuid kiäh láá ubâ eellimääigi korrâsávt porgâm sämikielâ siäilutmân já oovdedmâin, iätá sun.	- Lij rämm vueiŠtted ââŠldeed näkkam tuâjjcistt da smeŠllkâŠtted oummid, kook liâ tuejjääm jõnn tuâj sääŠmǩiõl ruõkkâm da ooudâsviikkâm diõtt, son särnn.
Taan ive láá tavesämikielâ já maadâsämikielâ moh loptejuvvojeh uáinusân.	Tän eeŠjj tâŠvvsääŠmǩiõl da saujjsääŠmǩiõl pââŠjtet pâŠjjsâjja.
Tavesämikielâ sárnoo Ruotâst, Taažâst já Suomâst já maadâsämikielâ Ruotâst já Taažâst.	TâŠvvsääŠmǩiõl maainstet Ruõccâst, Taarrâst da LääŠddjânnmest, saujjsääŠm Ruõccâst da Taarrâst.
Taa uánihávt árvuštâllâmkomitea agâstâllâm mane eidu Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga uážžuv palhâšume ive 2010:	TäŠst lij vuäŠnkânji ärvtõõllâmkomitea vuâđđjurddi, mõŠnt sami suäna Máret Sára da Lajla Mattsson Magga vuäǯǯa ciist eeŠjjest 2010.
Máret Sárá lii šoddâm 1947 já sun lii šaddaaš Pissojuuvâst Leevnjâ kieldâst, Taažâst.	Máret Sára Máret Sára lij šõddâm e. 1947 Pessjooǥǥâst Porsanger kååŠddest Taarrâst.
Sun lii oles ääigi porgâm äŋgirávt tavesämikielâ oovdedmân já naanoodmân.	Son lij vuäŠmstam jieŠllmes ǩiõllˈlaž ooudâsviikkâmtuõjju täŠvvsääŠm ǩiõllvuuŠdest.
Sun lii porgâm máttáátteijen, kirječällen, journalistân, puásuituáluhaldâttuv raavâadeleijen já kirjelájádâs jođetteijen já sust lii lamaš njunoštoimâ maaŋgâin seervijn já politiiklâš tooimâst.	Son lij leämmaž uŠčteeŠlen, ǩeŠrjjneŠǩǩen, gaŠzeâtneŠǩǩen, puäʒʒhåiddvaaldšem vuäppõõzzuŠvddjen, čõõđtempõrggâz jååŠđteeŠjen da suŠst liâ leämmaž määŋg tuâj jeeŠres seäŠrvin da politiikklaž orgaanin.
Sämikielâ ovdedem lii lamaš ovttuu kuávdážist suu pargoelimist já eres peruštuumijn já sun lii lamaš šiev já noonâ uápisteijee nuuvt áámmátolmožin ko nissoonpiälušteijen-uv.	Ǩiõl kuõskki tuâjj lij jååŠttam mieŠldd suu tuâjj-jieŠllmest ruõŠpsses suõnnân da son lij leämmaž šiõǥǥ ooudâsviikkjen, nuŠtt jiijjâs ämmtes beäŠlnn da neezznen.
Siämmást ko sun lii porgâm máttáátteijen lii sun meiddei lamaš mieldi rievdâdmin sehe máttááttâsvuovijd et máttááttâsvuáháduv.	MättʼteeŠl škooulneeŠǩǩid da mättʼtõõttjid da seämma poodd pueŠrääm mättʼtem-mõõntõõllmõõžžid da jiõčč mättʼtemriâššmõõžž.
Sun lii oovtâst Kirsten Popein čáállám oppâkirjerááiđu Eatnigiella já son lii meiddei almostittám kiirjijd main láá sänisierâdmeh, idiomeh já oppâmsierâdmeh.	Son lij õõutsââŠjest Kirsten Popeʼin čõõđtam mättʼtemǩeŠrjjrääid Eatnigiella (JieŠnnǩiõll) da jeeŠres ǩeeŠrjid, koin liâ sääŠnnsiõr, ǩieŠčč-čuõŠjjõõzz, särnnamvueŠjj da mättŠtemsiõr.
Sun lii meiddei čáállán muáddi sänivajâskirje moid sin lii čokkim tiäđuid sehe puárásijn et tááláá ääigist.	Mõõnni eeŠjj son lij čõõđtam kueŠhtt ǩeeŠrj sääŠnnštooŠppjõõzzin.
Puohnâssân sun lii lamaš mieldi čälimin paijeel 40 kirjed.	ʼhttseŠžže son lij leäŠmmaž mieŠldd čõõđteŠmen pâŠjjel 40 ǩeŠrjjed.
Máret Sárá lii olmooš kote lii tuostâm kuorrâđ jieijâs kiäinuid.	Máret Sára lij leämmaž person, kååŠtt lij tuõsttâm jååŠtted jiijjâs čuâkksid.
Sun lii ubâ eellimääigis lamaš njunosist sehe aktiivlâš pedagoogân, journalistân já čällen mut meiddei kielâpoolitlávt.	JieŠllemääiŠjest son lij leäŠmmaž oddâl šõddeeŠjen, gaŠzeâtneŠǩǩen, ǩeŠrjjneŠǩǩen, leša še ǩiõllpolitikklânji.
Máret Sárá vijđes toimâ sämikieláin toovvât suu árvulâš Kollekielâ palhâšume vuástávälden, uáivild árvuštâllâmkomitea.	Máret Sára kookkas vuällai sääŠmǩiõl kuõskki vääžnai tuâjj tuejjad suŠst Gollegiella (kåŠllǩiõl) kaallsõs äärv mieŠlddsa vuâǯǯai, tuâtt ärvtõõllâmkomitea.
Lajla Mattsson Magga lii šoddâm 1942 Kall-nommâsii siijdâst, Jämtlandist Ruotâst, mut lii kuhháá jo aassâm Kuovdâkiäinust Taažâst.	Lajla Mattsson Magga Lajla Mattsson Magga lij šõddâm e. 1942 Kall-nõmmsaž siidâst Ruõcc Jämtlaandâst, lešâ lij jälstam kuuŠǩǩ ääiŠj Taar Koutokeinost.
Ollâopâttâhääigi rääjist lii maadâsämikielâ ovdedem, siäiluttem já máttááttâs lamaš kuávdážist suu ámmátlaš já priivaat elimist.	SaujjsääŠmǩiõl ruõkkmõš, mättʼtumuš da ooudâsviikkmõš liâ mättʼtõõttâmääiŠjest ääŠljeeŠl leämmaž suu vääžnmõš tuâj, nuŠtt ämmatlaž da privat jieŠllmest.
Lajla Mattson Magga lii kuhháá toimâm kielâsyergist já sun lii ereslasseen porgâm čaabâ- já tiätukirjálâšvuođáin, jurgâlusaiguin, máttááttâssáin. Sun lii čokkim kielâmateriaal já päikkinoomâid já meiddei adelâm olgos maadâsämikielâ sänilistoid.	Suu tuäimmjemvuŠvdd lij kookkas vuällai da vuäll käŠttet nuŠtt mooččâdǩeŠrjjlažvuõđ da teâttǩeŠrjjlažvuõđ, joortõõzzid, mättʼtõõzzid, ǩiõllaunnstõõzz noorrmõõzz da jeŠrrumuužž, päiŠǩǩnõõmid da sääŠnnǩeŠrjjtuâj.
Lajla Mattson Magga lii kuhes ääigi porgâm máttáátteijen já tentaattorân maadâsämikielâst.	Lajla Mattsson Magga lij kuuŠǩǩ ääiŠj tuejjääm tuâj saujjsääŠmǩiõl uŠčteeŠlen da tuŠtǩǩeeŠjen.
1984 almostui suu vuossâmuš kirje, Maahke ryöknie, já tast maŋa sun lii čáállám maŋgâ oppâkirje já párnáikirje moh láá almostittum.	EeŠjjest 1984 suu vuõssmõs ǩeŠrjj iŠlmstõõvi, Maahke ryöknie, mâŋŋa tän ǩeeŠrj liâ očndõõttâm jeeŠres mättʼtemǩeeŠrj da päärnai ǩeeŠrj.
Tääl sun lii mieldi juávhust mii kalga uđđâsist jurgâliđ ráámmát maadâsämikielân já siämmást sun meiddei parga maadâsämikielâ kielâoppâkirjijn.	ÅåŠn son vuässââtt Biblija ođđest jåårǥlâŠttemtuõjju saujjsääŠmǩiõŠlle da seämma poodd son tuejjad ǩiõllmättǩeeŠrj.
Suu stuárráámus pargo kielâsyergist lii porgân sänikirjijguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä / Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) já Norsk-sydsamisk ordbok / Daaroen-åarjelsamien baakogærja.	Suu šuurmõš tänpoddsaž tuâjj lij ǩiõllvuuŠdest kueiŠt sääŠnnǩeeŠrj tuejjumuš. Åarjelsaemien daaroen baakogärjä / SaujjsääŠm-Taarr sääŠnnǩeŠrjj õõutsââŠjest Knut Bergslandʼin da Daaroen åarjelsaemien baakogärja / Taarr-SaujjsääŠm sääŠnnǩeŠrjj.
Lajla Mattson Magga lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt maadâsämikielâ oovdedmân já tot pargo toovvât suu tehálâš kielâmovtijditten já árvulâš vuástávälden Kollekielâ palhâšume vuástávälden, čáálá árvuštâllâmkomitea agâstâlmijnis.	Lajla Mattsson Magga lij čõõđ jieŠllem ääiŠjes tääŠrǩeŠld da peersteeŠl vuässõõttâm saujjsääŠmǩiõl ǩiõllõhttsažtuõjju, kååŠtt tuejjad suŠst vääžnai ǩiõl-loŋŋneei da Gollegiella (kåŠllǩiõl) kaallsõs äärv mieŠlddsa vuâǯǯai, ärvtõõllâmkomitea tuâtt vuâđđjurddjest.