index2.php_option=com_content_task=view_id=531_lang=anaras.html.xml

Ärbivuáválii tiäđu syeji ovdán	ÄäŠrbvuâlaž teâđ suõŠjjumuš ouddan
Suomâ sämitige ovdâsteijeeh, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já sämitige stiivrâ jeessân Nilla Tapiola lává tuđâvááh aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu čiččâd čuákkim puáđusáid.	LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ, saaŠǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi da sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz vuäŠsslaž Nilla Tapiola leŠjje miõlstes meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk čiiččad såbbar šõddmõõžžid. ”
“ Sämmiláid luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsii ärbivuáválii tiätun lohtâseijee miärádâstoohâm lii tuođâi tehálâš.	SaaŠmid luâđ reeŠǧǧesvuõŠtte kuulli ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠjjumuš da meeraikõskksaž ääŠrbvuâlaž tiõttu kuulli tuŠmmstõktuâjj lij aainâs vääžnai.
Čuákkim vuáđuld lii čielgâs, et nuuvt Suomâ, ko puo eres-uv enâmeh, kalgeh pehtilittiđ ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášuttem, ” saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij.	Såbbar tuŠmmjem vuâđai mieŠldd lij nuŠtt, što LääŠddjânnam, da nuŠtt-i jeeŠres jânnmin, feŠrttai teâđsted pueŠrben ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠjjumuš da meeraikõskksaž õõlǥtumuužži tuåimmepiijjmõõžž, ” mainsti saaŠǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi
Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmâštâl biodiversiteetsopâmuš puáttee uásipelisopâmuš, mii tuálloo ive 2012 Intiast já taha iävtuttâsâid uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâssân.	Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmštââll biodiversiteettsuåppmõõžž puõŠtti vuäŠssbieŠllsåbbar, kååŠtt såbbrõõžžât eeŠjjest 2012 Indiast da valmštââll alttõõzzid vuäŠssbieŠllsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tuŠmmstõkkân.
Sopâmuš artikla 8(j) suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu.	Suåppmõõžž aartikla 8(j) suõŠjjad alggmeerai luâđ reeŠǧǧesvuõŠtte kuulli ääŠrbvuâlaž teâđ.
Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistáin čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost.	LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuäŠssõŠtte såbbra LääŠddjânnam riikk sääŠmparlameentest. ”
“ Euroop Union ohtsâš uáivil suáppoo ohtsijn koordinaatiočuákkimijn.	Euroop Unioon õhttsaž peäŠlestvälddmõš suåvât õhttsaž suåvtõõllâmsåbbrin.
Lam uáli tuđâvâš toos, et Suomâ sämitiggeest lâi rievtis vaikuttemmáhđulâšvuotâ EU iävtuttâssáid já EU meid tuálvui mii iävtuttâsâid ovdâskulij ”, muštâlij Nilla Tapiola.	Leäm räŠmm-miõlâst tõŠst, što LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧest lij vaikktemvuäittmõš EU:n alttõõzzid da EU še viiǥǥi mij alttõõzzid ooudårra ” mainsti Nilla Tapiola.
Čuákkimân uásálistii sämmiliih meid Taažâst já Ruotâst.	Taarr da Ruõcc säŠmmla še vuässõŠtte såbbra.
Suomâ sämitige ovdâsteijeeh lává savâstâllâm Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijeiguin sämmiláid tehálij aašij oovdedmist čuákkimmiärádâssáid.	LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ liâ saaǥǥstõõllâm Taarr da Ruõcc sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩivuiŠm, säŠmmlaid kuulli vääžnai aaŠšši ooudâsviikkmõõžžâst, koid puäŠđet väŠldded sååbbartuŠmmstõõǥǥid. ”
“ Lii tehálâš, et aalmugijkoskâsijn čuákkimijn jieškote-uv enâmij sämmiláid kávnoo äigi ohtsâšpalaveráid já – suogârdâlmáid.	lij vääžnai, što meeraikõskksaž såbbrin jeeŠres jânnmi saaŠmid käunnai äiŠǧǧ õhttsažsaaǥǥstõõllmõõžžid da – smiõttmõõžžid.
Sämmilij ovdâstâslâš orgaanâi tááhust lii tehálâš leđe mieldi miärádâstoohâm kuávdážist, mudoi mij monâttep vaikuttemmáhđulâšvuođâ ”, tiäduttává Näkkäläjärvi já Tapiola.	SaaŠmi võboršeǩnallšem orgaan beäŠlnn lij vääžnai leeŠd mieŠldd tuŠmmstõktuâi kõõskâst, muđoi mij mõõntep vaikktemvuäittmõõžžid ”, nääiŠt muŠšttʼte Näkkäläjärvi da Tapiola.
Suomâ delegaatio artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimist: Klemetti Näkkäläjärvi, pirâsneuvos Aulikki Alanen já Nilla Tapiola	LääŠddjânnam sääŠmparlameent aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbrest: Klemetti Näkkäläjärvi, pirrõsduumšeǩ Aulikki Alanen da Nilla Tapiola
Čuákkimist tohhui iävtuttâs uđđâ artikla 8(j) olášuttem maaŋgâihásâžžân pargo-ohjelmân.	Såbbrest tuejjiim ođđ alttõssân aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž da tõn alttõõzz jurddân lij, što tõt šõõddči leeŠd määŋgeeŠjj tuâjjprogrammân.
Maaŋgâihásâš pargo-ohjelm stivree biodiversiteetsopâmuš čäällimkode já sopâmušuásipeelij tooimâ.	MääŋgeeŠjj tuâjjprogramm jååŠđat biodiversiteettsuåppmõõžž piizarkååŠdd da suåppmõšvuäŠssbeäŠli tuåimmjumuužž.
Čuákkimist valmâštâllui strategia biodiversiteetsopâmuš artikla 10(c) lahtemân artikla 8(j)-pargojuávhu paargon.	Såbbrest valmštõŠlleš strategii, biodiversiteettsuåppmõõžž aartikla 10(c) õhtteem diõtt aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuõjju.
Artikla 10(c) suoijâl táválii luándukevttim, maid hárjutteh kulttuurlâš vuovij miäldásávt pištee vuovvijn.	Aartikla 10(c) suõŠjjad takainallšem luâđâânnmõõžž, koon ââŠnet kulttuursaž vueŠjji mieŠlddsânji ǩeâllʼjemnalla.
Čáukkim iävtut, et artikla 10(c) olášutmân ráhtojeh ravvuuh já et aalmugliih biodversiteetstrategiah tuárjuh pištee táválii luándukevttim.	Sååbbar oudd alttõõzz, što aartikla 10(c) tuåimmepiijjmõššân tuejjeet vuäŠpstumuš da što meersaž biodiversiteettstrategii tuärjjee ǩeâllʼjem takainallšem luâđâânnmõõžž.
Puoh tooimâid artikla 8(j) olášutmân kalga valmâštâllâđ já olášuttiđ oovtâstpargoost algâaalmugijguin.	Puk tuåim aartikla 8(j) tuåimmepiijjâm diõtt âŠlǧǧe valmštõõllâd da čõõđted õhttsažtuâjast alggmeeraivuiŠm. ”
“ Táválii luándukevttim suojâlem lii tehálâš meid ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân.	Takainallšem luâđâânnem suõŠjjumuš lij vääžnai še ääŠrbvuâlaž suõŠjjeem diõtt.
Suomâst artikla 10(c) suojâlem luándukevttim lii sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi pištee luándukevttim.	LääŠddjânnmest aartikla 10(c) suõŠjjeem luâđâânnmõš lij saaŠmi ääŠrbvuâlaž jieŠllemvueŠjji ǩeâllʼjem luâđâânnmõš.
Suomâst artikla 10(c) olášuttem lii pááccám huámmášhánnáá já mij šoddâp iävtuttiđ, et uđâsmittum Suomâ biodiversiteetstrategiast kieđâvuššoo sämmilij pištee luándukevttim turvim ”, Näkkäläjärvi muštâl.	LääŠddjânnmest aartikla 10(c) tuåimmepiijjmõš lij kuâđđjam lokku vääŠldǩâni da tõŠst uuŠdet alttõs, što oođeem vueŠlnn åårrai LääŠddjânnam biodiversiteettstrategiiast ǩiõttʼtõõlât saaŠmi ǩeâllʼjem luâđâânnem staanmõõžž ”, maainast Näkkäläjärvi.
Pargojuávkku kieđâvušâi meid uđđâ ärbivuáválii tiäđu tile kovvejeijee indikaattorij siskáldâs já avžuuttij staatâid väldiđ indikaattorijd jotelávt kiävtun.	Tuâjj-joukk ǩiõttʼtõõli še ođđ ääŠrbvuâlaž teâđ vueŠjj čuõvveei indikaattori siisǩe da auŠǯǯii riikkid väŠldded indikaattor jåŠttlânji tiuddumuŠšše.
Indikaattoreh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist (CO10) moonnâm ive.	Indikaattor liâ primmum biodiversiteettsuåppmõõžž vuäŠssbieŠllsåbbrest (CO10) teimma.
Kuálmád, COP9- čuákkimist tuhhiittum indikaattor kielâlii maaŋgânálásâšvuođâst lii jo kiävtust.	Kuälmad COP9- såbbrest primmum indikaattor, ǩiõllʼlaž määŋgvuõđâst lij juŠn âânnmõõžžâst.
Indikaattoreh kieđâvušeh algâaalmugij ärbivuáválij aassâm- já navdâšemkuávlui eennâmkevttim já haldâšem tile sehe ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuv.	Indikaattor ǩiõttʼtâŠlle alggmeerai ääŠrbvuâlaž jälstem- da ââŠnnemvuuŠdi mäddâânnmõõžž da vaaldšem vueŠjj di ääŠrbvuâlaž jieŠllemvueŠjji staattuuzz. ”
“ Uđđâ indikaattoreh láá teháliih, vâi pyehtip čielgiđ ärbivuáválii tiäđu já táválii luándukevttim tile.	Ođđ indikaattor liâ vääžnai, što vueiŠttep čiõŠlǧǧeed ääŠrbvuâlaž teâđ da takainallšem luâđâânnem vueŠjj.
Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii čonâsâm sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid.	SaaŠmi luâđ reeŠǧǧesvuõŠtte kuõskki ääŠrbvuâlaž teâtt lij čõnnsest sääŠm ǩiõŠlle da ääŠrbvuâlaž jieŠllemvueŠjjid.
Suomâst ij kuittâg lah ääigitásásâš tiätu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuvâst tâi ubâ iäláttâs hárjutteijei meereest.	LääŠddjânnam sääŠmteŠǧǧ lij ooccâm teäggtõõzz sääŠmjieŠllemvueŠjji åårrmõõžž čiõŠlǧǧeem diõtt LääŠddjânnmest.
Suomâ sämitigge lii uuccâm ruttâdem sämmilâšiäláttâsâi tile čielgiimân Suomâst.	Čiõlǥtõs lij ǩirrlaž, što LääŠddjânnam vuäitt väŠldded indikaattor da tuåimmepiijjâd meeraikõskksaž õõlǥtumuužžeez.
Čielgiittâs lii huápulâš, vâi Suomâ puáhtá väldiđ kiävtun indikaattorijd já olášuttiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâidis.	Tuäivam, što riikk meâtt jåŠttlânji teäggtõõzz čiõlǥtõõzz raajjmõŠšše.
Tuáivum, et staatâ mieđeet jotelávt ruttâdem čielgiittâs rähtimân ” Nilla Tapiola kiäsá.	Tuäivv Nilla Tapiola.
Suomâst artikla 8(j) olášuttem valmâštâllâm äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm raportis pirâsministeriön 7.6.2011. “ Montreal čuákkimist čielgâi, et Suomâ lii oovdâstjottee artikla 8(j) olesváldálii olášuttemn valmâštâlmist.	LääŠddjânnmest aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž valmstõõllâm 䊚štobddituâjj-joukk lij ouddam rapoort pirrõsministeriaaŠje 7.6.2011. ” Montreal såbbrest puõŠđi nåkam 䊚š õlmmsa, što LääŠddjânnam lij ooudâstjooŠtti aartikla 8(j) obbvääldlaž tuåimmepiijjâm valmštõõllmõõžžâst.
Katais haldâttâs haldâttâsohjelmâst láá čonâsâm suojâliđ ärbivuáválii tiäđu.	Kataisen halltõõzz halltõsprograammâst leät čõnnõttum suõŠjjeed ääŠrbvuâlaž teâđaid.
Akwé:Kon ravvuuh láá heiviittum Suomâst tuše Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist, mii lii tääl joođoost.	Akwé:Kon – vuäŠppõõzzid leät suåvvtum tåŠlǩ LääŠddjânnmest juŠn tuâi vueŠlnn åårrai PääŠnntuõddâr poostaivuuŠd håidd- da ââŠnnemplaan raajjmõõžžâst.
Äššitobdeepargojuávhu olášuttemiävtuttâsah Suomâ staatân kalga kuittâg olášuttiđ já olášuttem kalga älgiđ pehtilávt Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoin. ”, váátá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi, kote lii toimâm meid aalmuglâš 8(j)- äššitobdeepargojuávhu saavâjođetteijen.	ÄŠšštobddituâjj-joouk tuåimmepiijjâm-alttõõzz LääŠddjânnam riŠǩǩe, âŠlǧǧe čõõđted da tuåimmepiijjmõš âlgg äŠlǧǧed äŠlššânji LääŠddjânnam riikk da sääŠmteeŠǧǧ õhttsažtuâjain, ”, nääiŠt õõlǥat saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi, kååŠtt lij tuåimmjam še meersaž 8(j)- 䊚štobddituâjj-joouk saaǥǥjååŠđteeŠjen.
Lasetiäđuh:	LââŠssteâđaid:
Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi	SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi
Lisätiätu čuákkimist já ton miärádâsâin (eŋgâlâskielân):	LââŠsteâđaid såbbrest da tõn tuŠmmstõǥǥin (engglõsǩiõŠlle):
Suomâ artikla 8(j)-siijđoh	LääŠddjânnam aartikla 8(j)-seiddõs: www.ymparisto.fi/lumonet/8j
Sämitige aalgâ sämmilâšiäláttâsâi tile čielgejeijee čielgiittâs rähtimist (suomâkielân)	SääŠmteeŠǧǧ alttõs sääŠmjieŠllemvueŠjjid kuõskki čiõŠlǧǧeem čiõŠlǧǧtõõzz raajjmõõžžâst lij (lääddas)