index2.php_option=com_content_task=view_id=567_lang=anaras.html.xml

Ministereh: sämikielâi turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ	Minister: SääŠmǩiõli staanumuš lij vääžnai meersaž haŠŋǩǩõs
Sämikielâi puátteevuođâ turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ, mii kulá haldâttâsohjelmân.	SääŠmǩiõli puõttiääiŠj staanumuš lij vääžnai meersaž haŠŋǩǩõs, kååŠtt lij valddum halltõsprograŠmme.
– Sämikielâ iäláskitmân rahtum toimâohjelm tuálvoo staatârääđi meridemnáál.	– SääŠmǩiõl jeälltem diõtt rajjum tuåimmtuâjjprogramm puäŠđet viikkâd riikksuåvtõõzz tuŠmmjem vuâlla.
– Staatâväldi viggá anneeđ huolâ kielâiäláskittem ekonomâlijn iävtuin vädis ääigist peerusthánnáá, tähidává máttááttâsminister Jukka Gustafsson já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki pargojuávhu iävtuttâsâst sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân.	– RiikkväŠldd ǩiččlââtt väŠǯǯlõš aaiŠjin huõlǩâni tõn, što ǩiõlljeälltem ekonomiilaž oudldõõzzin puäŠđet ââŠnned huõl, nääiŠt ååŠskte mättʼtõsminister Jukka Gustafsson da kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki tuâjj-joouk uŠvddum eŠtǩǩõõzzâst, kååŠtt lij rajjum sääŠmǩiõl tuåimmtuâjjprogrammân.
Gustafsson mielâst kielâiäláskittemtooimâi olášutmist ij nuuvtkin lah saahâ ruuđâst.	Gustafsson miõlâst ǩiõlljeälltemtuåimmtuâjai čõõđtumuužžâst, ij leäkku kõõččmõš tåŠlǩ tieŠǧǧest.
– Pyerebeht-uv taat lii poolitlâš já kulttuurtáátu koččâmâš, sun páhudij.	– PueŠrben ǩiõččeeŠl, tät lij politiikklaž da kultturtäätt kõõččmõš, son tuõtti.
Máttááttâsminister Gustafsson oonij sämikielâ puátteevuođâ stuorrâ hástusin áigápuáturáhtus rievdâm, kielâmolsomovdánem já meddâlvarrim sämikuávlust.	MättŠtõsminister Gustafsson õõŠni sääŠmǩiõl ââŠnnemjurddi vääžnmõs puõŠttiääiŠj tuâjjan, jieŠllemvueŠǩǩraajõõzz mottjumuužž, ǩiõllvaajtemooudâsviikkmõõžž da meädda vuâlggmõõžž saaŠmi dommvuuŠdest.
– Tiileest, mast jo 70 % sämipárnáin já - nuorâin äässih eres saajeest ko sämikuávlust, taarbâš uđđâ tooimâid eromâšávt jieijâs kielâ máttááttâs uážžumân.	– VueŠjjest, koŠst juŠn 70 % sääŠmpäärnain da – nuõrin jälste jeeŠres paaiŠǩin ko saaŠmi dommvuuŠdest, tõõzz taarbšet ođđ tuåimid da jeäŠrben jiijjâz ǩiõl mättʼtem vuäǯǯmõõžž.
Gustafsson oonij tehálâžžân sämikielâ máttááttâs ornim ubâ enâmist.	Gustafsson õõŠni vääžnai 䊚šen tõn, što ǩiõl mättʼtem riâššmõš õõlǥči leeŠd obb jânnmest.
– Tuáimee káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ävkkinkevttim lii tehálâš tobbeen, kost sämikielâ aldamáttááttâsân iä lah máhđulâšvuođah, páhudij Gustafsson.	- Tuåimmjem ouglõhttvuõđi ââŠnnem mättʼtõõzz äuŠǩǩumuš lij vääžnai tåŠben, koŠst sääŠmǩiõl âŠlddmättõŠšše jiâ leäkku vuäittmõõžž, tuõtti Gustafsson.
Máttááttâs- já kulttuurministeriö aalgât taan kiiđâ ääigi čielgiittâspargo sämikielâ káiđusmáttááttâs tohâmist máhđulâžžân.	Mättʼtõs- da kultturministeria alttad ǩiiđ mieŠldd čiõŠlǧǧeemtuâi, sääŠmǩiõl vuäittmõššân tuejjeed âŠlddmättõõzzid.
Kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki muštottij tast, et mailmist jáámá ohtâ kielâ kyevti oho kooskâi.	Kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki muŠšttii tõŠst, što maaiŠlmest läŠppai õhtt ǩiõll kueiŠt neäŠttel kõõskin, oummi kõskkvuõđâst.
– Maailm suullân 6000 kielâst joba 90 % lii vaarâst lappuđ.	– MaaiŠlmest nuŠtt 6000 ǩiõlâst, sâ 90 % liâ vaarrvueŠlnn vooŠps läŠppjed.
Tot meerhâš maailm kiävhum já oovtâpiälásâžžân šoddâm já maailm algâaalmugij kieláid čoggâšum tivrâs kulttuurtiäđu lappum, páhudij Arhinmäki.	Tõt miârkksââvv maaŠilm vääivtõõvvmõõžž da õõutbeällsaž jättâŠttmõŠšše kuâđđjumuužž da maaiŠlm alggmeerai ǩiõŠlle ruõkkõõvvâm kaallšõs kultturteâđ läŠppjumuužž, tuõtti Arhinmäki.
Sun tähidij, et haldâttâs tuárju jieijâs kulttuurpolitiikâst meid sämmilij kulttuur siäilum.	Son ååskti tõn, štõ halltõs stäänn kultturipolitiikk tuâjast še sääŠm kulttur seillmõõžž.
– Sämikielah já kulttuureh láá majemui iivij ääigi čielgâsávt nanosmum, páhudij Arhinmäki.	– SääŠmǩiõl da kulttuur liâ mõõnni eeŠjji mieŠldd ravsmam pueŠrab årra, tuõtti Arhinmäki.
Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kiijtij pargojuávhu pyereest luhostum pargoost já tuáivui, et sämikielâ iäláskittemtoimâ ovdán já uážžu meid ruttâdem.	SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi späŠssbõõžži tuâjj-joouk tän oŠnnstam tuâjast da tuäivai sääŠmǩiõl jeälltemtuåimmtuâi ouddnumuužž da teäggtõõzz vuäǯǯmõõžž tän tuõjju.
– Sämitiggeest já sämisiärvusist láá stuorrâ vuárdámušah kielâiäláskittemohjelmist.	– SääŠmteeŠǧǧest da sääŠmõhttsažkååŠddest liâ jõnn vuârddmõõžž ǩiõlljeälltemprograammâst.
Mii ulmen lii uážžuđ pissoo maali kielâ iäláskittem já suoijim várás, páhudij Näkkäläjärvi.	Täävtõssân lij põõšši maall äiggavuäǯǯmõš ǩiõll jeälltem da suõjjeem diõtt, tuõtti Näkkäläjärvi.
Haavâ stivrimjuávhu jeessân Irja Seurujärvi-Kari páhudij, et lii kijtolâš kielâiäláskittem toimâohjelmiävtuttâs kárvánmist.	HaŠŋǩǩõõzz vuäŠpstemjoouk vuässlaž Irja Seurujärvi-Kari tuõtti, što lij späŠssebvuõđlaž ǩiõlljeälltem tuåimmtuâiprograammeŠtǩǩõõzz valmštumuužžâst.
– Tehálumos kielâ iäláskittem luhostuumân lii positiivlâš vuoiŋâ, almolâš táttutile já ohtsâš visio, páhudij Seurujärvi-Kari.	– Vääžnmõs ǩiõl jeälltem oŠnstumuŠšše lij positiivlaž mieŠldd åårrmõš, takai tättamvueŠǩǩ da õhttsaž visio, tuõtti Seurujärvi-Kari.