index2.php_option=com_content_task=view_id=586_lang=anaras.html.xml

Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh kulttuurehidist 3.4.	Marja Helander da Outi Pieski SajoŠsse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet
Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh já oovdânpuáhtojeh majebargeehid 3.4. tme 20 älgee säämi kulttuurehidist.	SääŠmčeäŠppneeŠǩǩi Marja Helander da Outi Pieski SajoŠsse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet da čuäjtet mââibaarǥjeäŠǩǩää 3.4. čiâss 20 äŠlǧǧem sääŠm kulttur jeäŠǩǩääst.
Taaidâtuojijd oovdânpuáhtá staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö.	Čeäppõstuejjõõzzi pirr maainast riikk čeäppõstuejjõstuåimmkååŠdd vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Veli Granö.
Outi Pieski já Marja Helander lává mieldi tilálâšvuođâst.	Outi Pieski da Marja Helander liâ mieŠldd čeäppõstuejjõspoodd.
Pieski tyejeh láá stellejum Sajos parlamentsali Sooljon já Helander tyejeh Sajos sämikirjeráájun já váldu-uuvsâ paajaabel.	Pieski tuejjõõzz liâ pijjum Sajoozz parlamenttkueŠrnec Solju seinna da Helander tuejjõõzz sääŠmǩeŠrjjpõõrt da väŠldduus pââibeälla.
Outi Pieski seinireliefi lii stellejum parlamentsali Sooljon.	Outi Pieski seiŠnnreliefi lij pijjum parlamenttkueŠrnec Solju seinna.
Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrikijn, moh hämmejeh maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin.	Tuejjõs nårrai määŋgain kåŠlluum da viõlggkåŠlluum stääŠlltiiskin, kook räŠjje määŋgtääŠzzaž kumccõõtti veeŠrd kueŠrnec seinna da maainsteeikriiŠlcže.
Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo.	ʼhttân tuejjõõzz visualaž vueŠlǧǧemaŠlggân lij neezzan määccka kuulli laustõkzääpneǩ.
Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá kuáškánjâsah.	Tuejjõõzz vuäŠzz liâ tiiskmallsa da tõin repččai kåškknjõõzz liâ pâŠsttmen.
Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist. ”	Ǩeramiikk pâŠsttmi ååŠbleǩǩiõll puätt sääŠm ääŠrbvuâlaž täŠhttpâŠsttmest. ”
Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ, mast virde piämmá mii juáhháá ”, muštâl taaidâr.	Tuejjõõzz tuejjeŠmmen leäm smiõttâm puõlvvõõǥǥi veeŠrd ääiŠjest di õŠhttekuullmõõžž, koŠst veŠrdd poorat juâkksa meeŠst ”, maainast čeäŠppneǩ.
Marja Helander kyevtiuásásâš tyeji lii stellejum Sajos sämikirjeráájun.	Marja Helander kueiŠtvuäzzas tuejjõs lij pijjum Sajoozz sääŠmǩeŠrjjpõŠrtte.
Tyeje Vuossâmuš uási čokkân 30:st onnáápeeivi sämmilijd kovvejeijee čuovâkooveest, moh láá kovvejum jieškote-uv kuávlust Suomâ.	Tuejjõõzz vuõssmõs vuäŠss nårrai 30:st ânnʼjõžpeeiŠv sämmlaid snimmum snimldõõǥǥâst, kook liâ snimmum juõŠǩǩ åŠrnn LääŠddjânnam.
Ulmuuh láá juohum tyejeest aassâmsaje, ahejuávhu já eenikielâ mield..	Persoon liâ klasstõllum tuejjõõzzâst jälstempääiŠǩ, ââŠjj da jieŠnnǩiõl mieŠldd.
Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tijme-enâduv oolâ láá kovvejum herbaario šadoh. ”	Tuejjõõzz nuŠbb vuäŠss lij jõnn snimldõk, koŠst liâ tuõddârkueŠstelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd. ”
Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost ”, tegu taaidâr jieš valdâl tyejees.	Tõk räŠjje heäŠrvvǩeŠrjjõsnallšem ooŠle, kook õõŋtõõleeŠl pâŠjjlab ââŠlm årra, piâzzee meädda meäŠrtum da klasstõllum nuäŠđest ”, mäŠhtt čeäŠppneǩ jiõčč maainast tuejjõõzzeez pirr.
Helander kuálmád tyeji ŠTuoddâristŠ lii stellejum Sajos váldu-uuvsâ paajaapiäláá laasâ oovdân já tot kovvee piegâ sáimám ohtuunis laajišsuávváid.	Helander kuälmad tuejjõs ŠTuõddrestŠ lij pijjum Sajoozz väŠldduus pââibeäŠlnn åårrai ikkân ouŠdde da tuejjõs maainast luâđast šuuvvi piõggǩiõlin, piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsueŠjji pirr.
Taaidâr Marja Helander tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst.	ČeäŠppneǩ Marja Helander tuejjõõzzid ǩiõttʼtõõlli pressteâđtõs täŠst.
Taaidâr Outi Pieski tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst.	ČeäŠppneǩ Outi Pieski tuejjõõzzid ǩiõttʼtõõlli pressteâđtõs täŠst.