index2.php_option=com_content_task=view_id=62_lang=anaras.html.xml

Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo Sääʹmǩiõllsaž mättʼtemaaunâstuâjj Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn. Mättʼtemaaunâstuâjj rääjj oudldõõzzid sääʹmǩiõl, sääʹm kulttuur da sääʹmǩiõllsai mättʼtõʹsse jeeʹres škouultääʹzzid. Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 – lovo pelimuddoost. Sääʹmǩiõllsai mättʼtemaunnsi valmštumuš aʹlǧǧeš sääʹmǩiõllsai alggmättʼtõõzz äʹlǥǥempoodd 1970 – lååǥǥ peäʹlrääʹjest. Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee. Aalǥâst aaunâstuâjast vaʹsttii Sääʹmjânnam läänhalltõs, koʹst reâuǥai eeʹjjest 1976 ääʹljeeʹl spesial sääʹmškoouʹlʼjumuužž plaanraaʹjji. Tááláá ääigist oppâmateriaalpargo kulá Sämitige pargoid, mii finnee ihásávt staatâtorjuu oppâmateriaal rähtim várás. Ânnʼjõõžžâst mättʼtemaaunâstuâjj kooll Sääʹmteeʹǧǧ tuâjaid, kååʹtt vuäǯǯ piirieeʹjji valdiaveäʹǩǩvuõđ mättʼtemaunnsi valmštem diõtt. Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid. Mättʼtemaaunâsmieʹrrteäʹǧǧ sisǩǩad valdia mäʹhssemplaanâst mättʼtõsministeria väʹlddklaʹsse da tåʹben mättʼtõshalltõõzz tuåimmkuulid. Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn. Sääʹmteʹǧǧ rääjj piirieeʹjji mättʼtõshalltõõzzin mättʼtemaaunâstuâi kuõskki tuejjeemsuåppmõõžž da čiõlggâd tõõzz aaunâstuâjai šõddmõõžži diõtt. Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid. Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkåʹdd preemm mättʼtemaaunâstuâi kuõskki puuʹttõsplaanid da vuâđđjurddjid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, tooimâi piäiválâš olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, vaarij kevttimân kullee haaldâšmist já materiaalpaargon kullee tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost. Škoouʹlʼjem- mättʼtemaaunâskoontâr väʹsttad mättʼtemaaunâstuâi plaanmõõžžâst, haʹŋǩǩõõzzi praksiizz čõõđtumuužžâst, jueʹǩǩmest, teâđtumuužžâst, vaaʹri âânnmõʹšše kuulli vaaldšemmest da aaunâstuõjju kuõskki tâʹvvjânnamlaž õhttsažtuâjast. Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. Mättʼtemaunnsid valmštet aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõlin. Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim. Sääʹmteʹǧǧ tuejjad še privatnallšem mättʼtemaaunâstuâi valmštumuužž. Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás. Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkååʹddest vuäitt ooccâd veäʹǩǩvuõđ sääʹmǩiõllsai mättʼtemaaunâsprojeekti diõtt. Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni. Väʹlddveârlaž ooccâmäiʹǧǧ iʹlla, leša veäʹǩǩvuõđ ooccât tääuʹjmõssân skamm- täʹlvvmannust, kuäʹss puõʹtti eeʹjj puuʹttõsplaan valmštõõlât. Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. Sääʹmteʹǧǧ vuäitt paʹlǩǩeed mieʹrräiggsa obbpeivvsaž tuâjjlaid mättʼtemaaunâs ǩiõttǩeeʹrjtõs- da jeeʹres tuâjaid. Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh. Vääžnmõs mättʼtemaaunâstuâi tuejjeei äʹrttel liâ sääʹmǩiõllsa uʹčteeʹl. Oppâmateriaalpargo prinsiipah Mättʼtemaaunâstuâi vuâđđjurddi Oppâmateriaal jyehim prinsiipah Mättʼtemaaunâstuâi jueŠǩǩem vuâđđjurddi Staatâtorjuuh ValdiaveäŠǩǩvuõđ Vaaljâpaajeest 2004-2007 almostittum materiaal VaalpââŠjest 2004-2007 čõõđtum aunnâz