index2.php_option=com_content_task=view_id=689_lang=anaras.html.xml

Säämi kielâohtsâšpargo uđđâ vuáđu oolâ - tave-eennâmlâš haavâ uđđâ pargeeh teivâdii Sajosist	SääŠm ǩiõllõhttažtuâjj ođđ vuõđđu - tâŠvvjânnmlaž haŠŋǩǩõõzz ođđ tuâjjla kaaunõŠtte Sajoozzâst
Tave-eennâmlâš Säämi kielâkäldee (Sámi giellagáldu) – haahâ ovtâstit piäđgui leijee säämi kielâ-ohtsâšpargo.	TaŠvvjânnmlaž Sámi giellagáldu (SääŠm ǩiõllkaŠlddi) (Saamen kielikaltio) – haŠŋǩǩõs õhttad piõdggnam sääŠm ǩiõllõhttsažtuâi.
Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kuhháá vuávám uđđâ kielâohtsâšpargo vuolgij joton ive aalgâst.	LääŠddjânnam, Ruõcc da Taarr sääŠmteeŠǧǧi eeŠjji mieŠldd plaanuum ođđ ǩiõllõhttsažtuâjj aaŠlji eeŠjj aalǥâst.
Haahâ ovtâstit viiđâ sämikielâ (tave-, aanaar-, nuorttâ-, juulev- já maadâsämikielâ) pargeid ohtân kielâohtsâšpargo reesuurskuávdážžân.	HaŠŋǩǩõs õhttad viiđ sääŠmǩiõl (tâŠvv-, aanar-, nuõrttsääŠm-, luulaja- da saujjsääŠm) tuâjjlaid õhttân ǩiõlltuâi raajjâm resursskõõskõssân.
Uđđâ pargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajosist kuovâmáánu 20. peeivi.	Ođđ tuâjjla kaaunõŠtte vuõssmõs vuâra Sajoozzâst täŠlvvmannu 20. peeiŠv.
Säämi Parlamentaarlâš Rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan, meridij kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist já vijđes kielâohtsâšpargohaavâ jotonpieijâmist ive 2008.	SääŠm Parlamentaarlaž Suåvtõs, kååŠtt lij TâŠvvjânnmlaž sääŠmteeŠǧǧ õhttsažtuâjjorgan, tuŠmmji ǩiõllõhttsažtuâi ođđest riâššmõõžžâst da vaiddâz ǩiõllõhttsažtuâjjhaŠŋǩǩõõzz alttumuužžâst eeŠjjest 2008.
Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto pahudij kielâohtsâšpargo algâttemseminaarist, ete sun lii ilolâš tast, ete Suomâ sämitigge lii finnim pargonis jođettiđ taam stuárráámus, staatâi raajijd rastaldittee kielâhaavâ, mii kuássin lii algâttum.	LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Heikki Paltto maainsti ǩiõllõhttsažtuâi altteemseminaarâst, što leäŠm rämmvuõttam tõŠst, što LääŠddjânnam sääŠmteŠǧǧ lij vuäǯǯam tueŠjjen, jååŠđtet ääiŠj mieŠldd šõddâm, pukin šuurmõõzz väŠlddkååŠdd raaji pâŠjjel mõõnni ǩiõllhaŠŋǩǩõõzz.
- Tuáivum, ete haahâ puávtâččij nanodiđ já ovdediđ puoh sárnum sämikielâid já lasettiđ ohtsâšpargo staatâ raajij rasta.	- Tuäivam, što haŠŋǩǩõs vuäiŠtči ravveed da ooudâs viikkâd pukid maainstum sääŠmǩiõlid da lââŠzzted õhttsažtuâi väŠlddkooŠddi raaji pâŠjjel.
Palon nomâlâssân lii, ete sämikielâi terminologia já sänirááju šaddâ jyehi staatâst nuuvt jieškote-uvlágánin, ete tai kielâi sárnooh iä innig ibbeerd nubijdis, pahudij Paltto.	Tuõtt lij, što sääŠmǩiõli terminologii da sääŠnnreeŠǧǧesvuõtt šâŠdde täŠst peäggtum jânnmin, kååŠtt koon årra da sääŠmǩiõl maainsteei jiâ teänab vueiŠt fiŠttjed kueiŠmm kueiŠmeez, ko ǩiõll lij veersmam maainsteeŠji kõskkvuõđâst, maainsti Paltto.
Säämi Parlamentaarlâš Rääđi já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli tiäduttij saavâstis ete haavâ puoh tehálumos pargo lii siäiluttiđ já ovdediđ ohtsâš kielâ.	SääŠm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz saaǥǥjååŠđteeŠjen tuåimmjeei Taarr sääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Egil Olli puuŠti õlmmsa saaǥǥstõõllâm vuârast, što haŠŋǩǩõõzz vääžnmõs tuâjj lij õhttsaž kiõli ruõkkmõš seeilteeŠl da ooudâsviikkmõš.
– Porgâp ton oovdân, ete iberdep nubijdân staatâ raajij rasta meid puátteevuođâst, pahudij Olli.	- ReŠttlâŠsttep tõn ouŠdde, što fiŠttjep kueiŠmm kueiŠmeen riikk raaji pâŠjjel še puõŠttiääiŠjest, maainsti Olli.
Haavâ jođetteijee Anne-Maria Magga muštâlij ete haahâ čuákkee ohtsâšpaargon vittâ sämikielâ já oovce äššitobdeepargoin tuáimee kielâpargee, kiäh ovdâsteh puoh haavâ kielâid.	HaŠŋǩǩõõzz jååŠđteei Anne-Maria Magga maainsti, što haŠŋǩǩõs nåårr õhttsažtuõjju vitt sääŠmǩiõl da ååuŠc 䊚štobddituâjain tuåimmjeei ǩiõlltuâjjla, kook eeŠttkâŠstte pukid haŠŋǩǩõõzz kiõlid.
Lasseen Suomâ já Taažâ sämitiigijn láá muáddi haldâttâspargee haavâst.	LââŠssen LääŠdjânnam da Taarr sääŠmteeŠǥǥest liâ muäŠdd haŠŋǩǩõõzz tuâjaid håiddai vaaldšemtuâjjla.
– Säämi Kielâkäldee ij návt lah oovtâ fyysilâš sajan sajostittum kuávdáš, peic kielâohtsâšpargo Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kooskâst.	– Sámi Giellagáldu, SääŠm ǩiõllkaŠlddi ij leäkku ni vooŠps õhttân päikka čõnnum kõõskõs pâ ǩiõllõhttsažtuâi õhtteei LääŠddjânnam, Ruõcc da Taarr sääŠmteeŠǧǧi kõõskâst.
Uđđâ pargeeh pargeh sämitiigij čäällimkuudijn, muštâlij Magga.	Ođđ tuâjjla reŠttlâŠstte sääŠmteeŠǧǧi persoonkooŠddin, maainsti Magga.
Kooveest láá Säämi Kielâkäldee pargeeh, stivrimjuávhu jesâneh já Suomâ já Taažâ sämitiigij njunnošeh.	Snimldõõǥǥâst Sámi Giellagáldun SääŠm ǩiõllkaŠlddi ǩiõlltuâjjla, vuäŠpstemjoouk vuäŠssla da LääŠddjânnam da Taarr sääŠmteeŠǧǧ jååŠđteei.
Uđđâ kielâpargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajos parlamentsali Soljust uárnejum haavâ lekkâmtilálâšvuođâst.	Ođđ ǩiõlltuâjjla kaaunõŠtte vuõssmõs vuâra Sajoozz parlamenttkueŠrnec Soljust riõššum haŠŋǩǩõõzz ääŠveempoodd seminaarâst.
Kooveest Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, hahâjođetteijee Anne-Maria Magga já Taažâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Egil Olli.	Snimldõõǥǥâst LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Heikki Paltto, haŠŋǩǩõõzzjååŠđteei Anne-Maria Magga da Taarr sääŠmteeŠǧǧ da SPS:zz saaǥǥjååŠđteei Egil Olli.
Lasetiäđuh haavâst já Sajosist 20.-21.2.2013 uárnejum algâttemseminaarist:	LââŠssteâđaid haŠŋǩǩõõzzâst da Sajoožžâst 20.-21.2.2013 riõššum altteemseminaarâst:
- Anne-Maria Magga täst	- Anne-Maria Magga täŠst