index2.php_option=com_content_task=view_id=757_lang=anaras.html.xml

Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j) pargojuávkku iävtut algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu syeje ovdedem	Meeraikõskksaž aartikla 8(j) tuâjj-joukk eŠtǩǩad alggmeerai ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠj ooudâsviikkmõõžž
Sämitige ovdâsteijeeh uásálistii aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu káávcád čuákkimân Montrealist.	SääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuässõŠtte meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk kääucad såbbra Montrealist.
Pargojuávhu lii vuáđudâm biodiversiteetsopâmuš vuáláčälleestaatâi uásipeličuákkim (COP).	Tuâjj-joouk lij alttääm biodiversiteeŠttsuåppmõõžž vuâllaǩeeŠrjtamjânnmi vuäŠssbieŠllsååbbar (COP).
Pargojuávhu pargo stivree COP tuhhiittem maaŋgâihásâš pargo-ohjelm artikla 8(j) tooimânpieijâmân.	Tuâjj-joouk tuâi jååŠđat COP primmum määŋgekksaž tuâjjprograamm aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõššân.
Pargojuávhu pargon lii pargo-ohjelm olášuttem sehe čuávvoo biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâsâi valmâštâllâm.	Tuâjj-joouk tuâjjan lij viikkâd čõõđ tuâjjprograamm nuŠtt, što tõn vuäitči priimmâd tuâjjprogrammân, ooudâst lij puõŠtti biodiversiteeŠttsuåppmõõžž vuäŠssbieŠllsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tuŠmmstõõǥǥi valmštõõllmõš.
Čuávvoo uásipeličuákkim tolluu puáttee čoovčâ Maadâ-Koreast.	PuõŠtti vuäŠssbieŠllsååbbar såbbrõõžžât puõŠtti čõõuč Saujj-Koreast.
Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij pargojuávhu čuákkimân jo kuálmád keerdi, oonij čuákkim tehálâžžân. ”	SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi, kååŠtt vuäŠssõõđi tuâjj-joouk såbbra juŠn kuälmad vuâra da aaŠšši mieŠldd sååbbar leäi vääžnai. ”
Aalmugijkoskâsiih artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimeh láá teháliih aalmuglávt já almugijkoskâsávt.	Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbar liâ vääžnai meersânji da meeraikõskksânji.
Čuákkimijn piäsá pyehtiđ oovdân Suomâ sämmilij uáinuid, vaikuttiđ miärádâstohâmân, finniđ uđđâ jurduid ärbivuáválii tiäđu syeje pyereedmân sehe lonottiđ jurduid maailm eres algâaalmugij koskân, ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij.	Såbbrin peäss puŠhtted õlmmsa LääŠddjânnam säŠmmlai vuäinlmid, vaikkted tuŠmmstõktuõjju da saaǥǥstõõllâd maaiŠlm jeeŠres alggmeeraivuiŠm da tännalla kuullâd ođđ kuullmõõžžid ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠj pueŠreem diõtt, ” mainsti saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi.
Čuákkimân uásálistii puoh sämitige aalmuglii 8(j)-pargojuávhu jesâneh. ” Aalmuglii tooimânpieijâm já puátteevuođâ jurdâččin lii eromâš tehálâš, ete nuuvt maŋgâ sämitige ovdâsteijee aalmuglâš 8(j)-pargojuávhust, ko máhđulâš, uápásmuvá artikla 8(j):n já toos lohtâseijee aalmugijkoskâsii miärádâstohâmân ”, Näkkäläjärvi tiäddut.	Såbbra vuässõŠtte puk sääŠmteeŠǧǧi meersaž 8(j)-tuâjj-joouk vuäŠssla.”Meersaž tiuŠddepiijjmõõžž da puõŠttiääiŠj juuŠrdeeŠl lij aainâs vääžnai, što sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, toobdstâŠ tte pueŠrben aartikla 8(j) da tõõzz kuulli meeraikõskksaž tuŠmmstõktuõjju ”, Näkkäläjärvi mušttʼtad.
Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistii čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost.	LääŠddjânnam sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ vuäŠssõŠtte såbbra LääŠddjânnam riikk delegaatiast.
Čuákkimijn Euroop Union jeessânstaatah viggeh ráđádâllâđ ohtsii uáinu koordinaatiočuákkimijn, mooid meid sämitigge uásálistij. ”	Såbbrin Euroop Unioon vuäŠssbieŠlljânnam ǩiõččlõŠtte saaǥǥstõõllâd õhttsaž ǩiõččâmvueŠjj koordinaatiasåbbrin, koozz sääŠmteŠǧǧ še vuässõõđi. ”
Mii lep lamaš fáárust valmâštâlmin Suomâ uáinuid čuákkimân jo kuhháá ovdil eidusâš čuákkim já lep puáhtám jieijah iävtuttâsâid el.	LeäŠp leämmaž mieŠldd valmštõõllmen LääŠddjânnam ǩiõččâmvueŠjj såbbra juŠn ouŠddel puõŠtti såbbar da pohttam eŠtǩǩõõzzid jm.
Suomâ vástádâssáid biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán čuákkimaašijn, Näkkäläjärvi muštâlij ”.	LääŠddjânnam vasttõõzzid biodiversiteeŠttsuåppmõõžž piisarkådda såbbrest ǩiõttʼtõõllâm vueŠlnn åårrai aaŠššin, mainsti Näkkäläjärvi ”.
Kahwanake mohawkijd (Kanien: keha ' ka) ovdâstâm Charles Patton adelij čuákkimân ärbivuáválii mohawk-sivnádâs já lavlui ustevvuođâ lavluu	Kahwanaken mohawkeja (Kanien: kehaʼka) võborkâŠsttam Charles Patton uuŠdi såbbra ääŠrbvuâlaž mohawk- blouslõõzz da lääulai naŠzvaanvuõđ laulli.
Kove: Inga-Briitta Magga.	Snimldõk: Inga-Briitta Magga.
Čuákkim äššilistoost lâi vuáttámušâi muštâlem artikla 8(j)- pargojuávhust já eromâšávt tast, maht algâaalmugeh láá uásálistâm biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmân.	Såbbar äŠššliistâst leäi toobdlmi mainstumuš aartikla 8(j)- tuâjj-jooukâst da jeäŠrben tõŠst, mäŠhtt alggmeer liâ vuässõõttâm biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tiuŠddepiijjmõŠšše.
EU- saavâjođetteijeestaatâ Liettua muštâlij čuákkimân EU sahâvuárust eromâšávt tast, maht artikla 8(j) lâi tooimânpieijum Suomâst.	EU- saaǥǥjååŠđteeijânnam Liettua mainsti såbbra EU:n mainstenvuârast jeäŠrben tõŠst, mäŠhtt aartikla 8(j) leäi tiuŠddepijjum LääŠddjânnmest.
Čuákkimân muštâlui aalmuglii biodiversiteetstrategiast sehe vuáđudum aalmuglii 8(j)-pargojuávhust, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.	Såbbra mainsteš meersaž biodiversiteeŠttstrategiast di alttuum meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, koon saaǥǥjååŠđteeŠjen tuåimmai sääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei Klemetti Näkkäläjärvi.
Čuákkimist kieđâvuššui OA algâaalmugij pissoo foorum avžuuttâs väldiđ kiävtun biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmist teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvus tááláá algâaalmug- já páihálâšsiärvus saajeest.	Såbbrest ǩiõttʼtõlleš ʼM:i alggmeerai põõšši foorum siâssmõõžž väŠldded âânnmõŠšše biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tiuŠddepiijjmõõžžâst ämmatsääŠnn alggmeer da pääiklažõhttsažkåŠdd ânnʼjõõžž alggmeer- da pääiklažõhttsažkååŠdd sââŠjest.
Suomâ tuárjui terminologia nubástittem pissoo foorum iävtuttâs mield uđđâ biodiversiteetsopâmuš miärádâssâin.	LääŠddjânnam tuärjjii terminologia muttŠtumuužž põõšši foorum eŠtǩǩõõzz mieŠlddlânji ođđ biodiversiteeŠttsuåppmõõžž tuŠmmstõõǥǥin.
EU-jeessânstaatah iä lamaš ääšist oovtmielâliih. Čuákkim ij pastam rähtiđ ääšist	EU-vuäŠssbieŠlljânnam jiâ leämmaž ääŠššest õõutmiõllsa.
rähtiđ terminologia máhđulâš nubástutmist lavâlâš analyys já uásipeličuákkim toohâđ ääšist miärádâsâid.”Čuákkim navcâttemvuotâ toohâđ ääšist miärádâs lâi algâaalmugijd stuorrâ pettâšume.	Sååbbar ij pâŠsttam tueŠjjeed ääŠššest räŠtǩǩumuužž leâŠša eŠtǩǩii, što ʼM tuejjeŠči terminologia muttŠtumuužžâst lääŠjjlaž analyys da vuäŠssbieŠllsåbbar tuejjeed ääŠššest tuŠmmstõõǥǥ.
Terminologia nubástittem västidiččij vyeimist orroo olmoošvuoigâdvuotâvuáháduv.	Terminologia muttŠtumuš vaŠstteŠči viõǥǥâst åårrai ooumažvuõiggâdvuõttvueŠjj.
Eromâš lâi, ete terminologia nubástittem vuástálistij meid muáddi taggaar staatâ, moh lijjii tuhhiittâm OA algâaalmugjulgáštuš ”, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij.	ʼõmâs leäi še tõt, što terminologia muttŠtumuužž vuâstta leŠjje še muäŠdd nåkam jânnam, kook leŠjje priimmâm ʼM:i alggmeerčõõđtõõzz ”, mainsti sääŠmteeŠǧǧ halltõõzz vuäŠsslaž Petra Magga-Vars.
Aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu pargoost lii savâstâllum maŋgii biodiversiteettân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu maacâtmist maasâd algâaalmugsiärvusáid.	Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuâjast lij saaǥǥstõllum täujja biodiversitetta kuulli ääŠrbvuâlaž teâđ maacctumuužžâst mååusat alggmeerõhttsažkooŠddid.
Čuákkim iävtut, ete aldapuátteevuođâst uárnejuvvoo viijđes čuákkim valmâštâllâđ rijjâtátulijd ravvuid ärbivuáválii tiäđu maacâtmân.	Sååbbar eŠtǩǩad, što puõŠttiääiŠjest riâžžât jõnn sååbbar valmštõõllâd jiõččvälddsaž vuäŠpstõõzzid ääŠrbvuâlaž teâđ maacctumuššân.
Ravvuuh puáđáččii čuávvoo aalmugijkoskâsii 8(j)-pargojuávhu valmâstâllâmnáál já ain ovdâskulij 13 uásipeličuákkim tuhhiittemnáál. ” Ärbivuáválii tiäđu macâttem lii tehálâš maaŋgâ algâaalmugân.	VuäŠpstõs puäŠđči puõŠtti meeraikõskksaž 8(j)-tuâjj-joouk valmštõõllâm da tõŠst ooudâs 13 vuäŠssbieŠllsåbbar priimmân vuâlla.”ÄäŠrbvuâlaž teâđ maacctumuš lij vääžnai määŋgid alggmeeraid.
Sämmilij ärbivuáválii tiätun lohtâseijee arkkâdâhmateriaaleh láá valjeest nuuvt Suomâ arkkâdâhlágádâssâin ko olgoenâmijn-uv.	SäŠmmlai ääŠrbvuâlaž tiõttu kuulli arkivmateriaal liâ jiânnai nuŠtt LääŠddjânnam ko ålggjânnmi arkivstroiŠttlin.
Suomâst kolgâččij algâttiđ savâstâllâm já čielgimpargo, ete maht arkkâdâhmateriaal finnejuččij pyerebeht, ovdâmerkkân digitistmáin, sämmilij olámuudon ovdâmerkkân sämiarkkâdâhân teikâ sämimuseo Siijdân ”, sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij.	LääŠddjânnmest õõlǥči altteed saaǥǥstõõllmõš da čiõŠlǧǧeemtuâjj mäŠhtt arkivmateriaal vuäitči vuäǯǯad pueŠrmõsân, ouddmiârkkan digitâŠstteeŠl, säŠmmlai vuällmõŠšše ouddmiârkkan sääŠmarkiiŠve leŠbe sääŠm-muŠzei Siida beälla ”, sääŠmteeŠǧǧ vääŠrrsaaǥǥjååŠđteei Heikki Paltto mainsti.
Čuákkim tollui aalmugijkoskâsii áimujotolâhseervi (IATA) - válduviäsust.	Såbbar såbbrõŠššeš meeraikõskksaž äimmjååŠđtemorganisaatiai (IATA) - väŠlddkonttrest.
Čuákkimân uásálistij viijđes juávkku sopâmuš ratifisistem staatâi ovdâsteijeid, tárkkojeijeid sehe algâaalmugij ovdâsteijeid	Såbbra vuäŠssõŠtte jiânnai suåppmõõžž ratifâŠsttam riikk võboršeeŠǩǩ, taŠrǩǩeei di alggmeer võboršeeŠǩǩ.
Kove: Inga-Briitta Magga	Snimldõk: Inga-Briitta Magga
Čuákkimist tollui tematlâš savâstâllâm biodiversiteetsopâmuš artiklai 8(j) já 10 (c) ovtâstumesoojijn.	Såbbrest jieŠlleš temaattlaž saaǥǥstõõllmõõžž biodiversiteeŠttsuåppmõõžž aartiklai 8(j) da 10 (c):n õhtteempääiŠǩin.
Artikla 10 (c) suoijâl ärbivuáválii luándu pištee kevttim.	Aartikla 10 (c) suõŠjjad ääŠrbvuâlaž luâđ ǩeâllʼjem âânnmõõžž.
Čuákkim iävtut uásipeličuákkimân ete tot tuhhiittiččij toimâohjelm táválâš luándukevttim suoijâlmân tievâs oovtâstpargoost algâaalmugijguin. ” Suomâst artikla 10(c) kuáská eromâšávt säämi puásuituálu já eres ärbivuáválijd iäláttâsâid.	Sååbbar eŠtǩǩad vuäŠssbieŠllsåbbra, što tõt priimči tuåimmjemprograamm takai luâđââŠnnem suõŠjjeem diõtt õhttsažtuâjast alggmeeraivuiŠm.”LääŠddjânnmest aartikla 10(c) kuâskk jeäŠrben säŠmmlai puäʒʒhååid da jeeŠres ääŠrbvuâlaž jieŠllemvueŠjjid.
Lii tehálâš ete sehe ärbivuáválâš tiätu ete táválâš pištee luándukevttim torjuu.	Lij vääžnai što ääŠrbvuâlaž teâđ da še takainallšem ǩeâllʼjeei luâđâânnmõõžž tuärjjeet.
Suomâst artikla puátá oovdân eromâšávt säämi ärbivuáválâš kuáttumjuurrâmvuáháduv turviimist ”, Paltto muštâlij.	LääŠddjânnmest aartikla puätt kõõččmmõŠšše jeäŠrben säŠmmlai ääŠrbvuâlaž palggâmǩiârddriâšldõõǥǥ staanumuužžâst ”, mainsti Paltto.
Čuákkimân uásálistii ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggijn.	Såbbra vuäŠssõŠtte võboršeeŠǩǩ Ruõcc da Taarr sääŠmteeŠǧǧin.
Sämitigeh tollii ohtsii čuákkim artikla 8(j) tooimânpieijâmist jieškote-uv staatâst.	SääŠmteeŠǧǧ såbbrõŠšše õhttsaž såbbar aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõõžžâst peäggtum riikkivuiŠm.
Čuákkimist soppui ete sämitigeh tiätásmitteh oovtâstpargo artikla 8(j) tooimânpieijâmân.	Såbbrest suåppeš, što sääŠmteeŠǧǧ kõskkee õhttsažtuâi aartikla 8(j) tiuŠddepiijjmõššân.
Ohtâsâš iävtuttâs tolvuu säämi parlamentaarlâš rääđi kieđâvuššâmnáál čuávvoo kiiđâ. ” Lam ilolâš, ete uážžup ohtsâštave-eennâmlâš oovtâstpargo joton 8(j)-aašijn.	ʼhttsaž eŠtǩǩõs viiǥǥât säŠmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz ǩiõttŠtõõllmõŠšše puõŠtti ǩiiđ.”Leäm rääddast tõŠst, što vuäǯǯap jåŠttŠted õhttsažtâŠvvjânnmlaž õhttsažtuâi 8(j)-aaŠššin.
Suomâ sämitigge lii viggâm ovdediđ oovtâstpargo ääšist jo ovdil-uv, mutâ äigi ij lamaš talle toos vala vaalmâš.	LääŠddjânnam sääŠmteŠǧǧ lij ǩiõččlõõttâm ooudâsviikkâd õhttsažtuâi ääŠšš juŠn ääiŠjben, leâŠša äiŠǧǧ ij leâmmaž teŠl vaalmâš.
Artikla 8(j) já ärbivuáválii tiäđu syeji lahtoo meid tave-eennâmláš sämisopâmušân já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ oovdedmân.	Aartikla 8(j) da ääŠrbvuâlaž teâđ suõŠjj kooll še tâŠvvjânnmlaž sääŠmsuåppmõŠšše da säŠmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz tuåimmjumuužž ooudâsviikkmõŠšše.
Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku iävtuttij el.	Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joukk eŠtǩǩii jm.
sui generis (áinoošlajâsâš) - vuáháduv rähtim tiilijn, main ärbivuáválii tiäđu haldâšeijee aalmug áásá maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust.	sui generis (jiijjâsnallšem) - riâššâm raajjmõõžž vueŠjjin, što ääŠrbvuâlaž teâđ vuäŠmsteei meer jäälste määŋgin jeeŠres riikk vuuŠdin.
Mij kolgâp-uv vuáijuđ SPR:st eidu sui generis- vuáháduv rähtimân ”, Näkkäläjärvi muštâlij.	MeeŠst âlgg loŋŋned SPS:st juŠn åårrai sui generis- riâšldõõǥǥ raajjmõŠšše ”, Näkkäläjärvi mainsti.
” Pargo ij pääsi taas. Oovdânpyehtip čuákkim puátusijd aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkun, mii meerrid máhđulijn jotkâtooimâin.	SääŠmteeŠǧǧ delegaatia piâzzi ǩiõččâd kanienʼkéha- ǩiõl vuõrâsoummimättʼtõõzz kanien:kehaʼka- meer vuäŠsslaid.
Tilálâšvuođâst savâstâllii algâaalmugkielâi máttááttâs já kielâi iäláskittem hástusijd.	Pooddâst saaǥǥstõŠlleš alggmeerǩiõli mättʼteem da ǩiõli jeälltâŠttem tuâjain.
Kove: Inga-Briitta Magga.	Snimldõk: Inga-Briitta Magga.
Sämitige delegaatio kolliistâlâi čuákkimpuudâ ääigi keha ' ka (mohawk) – Aalmug kielâ- já kulttuurkuávdáást Kahnawakest, Montreal maadâbeln.	Sååbbarkõõutâst sääŠmteeŠǧǧ delegaatia tobdstõõđi Kanien:kehaʼka (mohawk) – Meer ǩiõll- da kultturkõõskõõzzâst Kahnawakest, Montreaal saaujbeäŠlnn.
“ Lii tehálâš uápásmuđ meid eres algâaalmugij kielâ já kulttuur tuárjoo tooimân.	“ Lij vääžnai tobdstõõttâd še jeeŠres alggmeerai ǩiõl da kulttuur tuärjjeem tuåimmjumuŠšše.
Uápásmuim kielâ- já kulttuurkuávdáá tooimân já peesâim čuávvuđ máttááttâs.	Tobdstõõđin ǩiõl- da kultturkõõskõõzz tuåimmjumuŠšše da piâzzim leeŠd mieŠldd mättʼtõõzzâst.
Veikâ mii kulttuureh láá ereslágáneh, hástuseh jieijâs kielâ já kulttuur siäilutmân láá siämmáálágáneh. ”	HåŠt mij kulttuur liâ jeeŠresnallšem, tuâi ǩiõl da kulttuur seillmõŠsse liâ seämmanallšem.
Petra Magga-Vars muštâlij.	Petra Magga-Vars maainsti.
Čuákkimij nuuhâm maŋa sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii biodiversiteetmuseon (Biodome), mii kovvee Kanada jieškote-uv luándutijpâid já tai elleid.	Mâŋŋa såbbar sääŠmteeŠǧǧ võboršeeŠǩǩ tobdstõŠtte biodiversiteeŠttmuzeeja (Biodome), kååŠtt sueiŠmkrast Kanada jeeŠres luâttšlaajjid da tõi faunnsid.
Lase tiäđuh biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j):st	LââŠss teâđaid biodiversiteeŠttsuåppmõõzz aartikla 8(j):st
Čuákkimmiärádâsah	SååbbartuŠmmstõõǥǥ
Tiäđáttâs sämitige ornim miäldustábáhtusâst 8(j)-čuákkimist	Teâđtõs sääŠmteeŠǧǧ riâššâm kuâŋŋpooddâst 8(j)-såbbrest
Aalmuglâš biodiversiteetstrategia já - toimâohjelm	Meersaž biodiversiteeŠttstrategia da – tuåimmproggramm
Sämitige saavâjođetteijee blogi, kost sun maainâst 8(j)-čuákkim tubdâmušâin	SääŠmteeŠǧǧ saaǥǥjååŠđteei blogi, koŠst son ǩeeŠrjad 8(j)-såbbar toodlmi diõtt
Lasetiäđuh:	LââŠssteâđaid: