index2.php_option=com_content_task=view_id=762_lang=anaras.html.xml
Yrjö Musta joođeet säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan
Yrjö Musta jååŠđat säŠmmlai škoouŠlʼjemaaŠšši õhttsažtuâjjorgaan
Rektor Yrjö Musta já máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka jođettává säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan.
Rehtor Yrjö Musta da mättʼtemtuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka jååʹđte säʹmmlai škooulʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan.
Musta väljejui saavâjođetteijen já Torikka värisaavâjođetteijen ohtsâšpargo-orgaan ornimčuákkimist Helsigist 28.10. Ohtsâšpargo-orgaan toimâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi.
Musta vaʹlljeeš saaǥǥjååʹđteeʹjen da Torikka vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen õhttsažtuâjjorgaan riâššõõttâmsåbbrest Heʹlssnest 28.10. ʼhttsažtuâjjorgaan tuåimmpââʹjj juätkkai eeʹjj 2015 loopp räjja.
Ohtsâšpargo-orgaan lii asâttâm sämitigge já tast láá sämitige lasseen ovtâstittum máttááttâs- já kulttuurministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já sämikuávlu kieldah.
ʼhttsažtuâjjorgaan lij piijjâm sääʹmteʹǧǧ da sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen eeʹttkâʹsttem liâ mättʼtõs- da kultturministeria, mättʼtõshalltõs, Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšempravleeʹnnʼja da säʹmmlai dommvuuʹd kååʹdd.
Orgaan tehálumos pargo lii ovdediđ ohtsâšpargo säämi škovlimaašijn já išediđ tiäđujotteem já ohtâvuođâ toollâm.
Orgaan vääžnmõs tuâjjan lij ooudâsviikkâd õhttsažtuâi säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹššin da veäʹǩǩted teâđjååttmõõžž da õhttvuõđâânnmõžž.
Tot ovdeed sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs, čuávu säämi škovlimaašij ovdánem, tuáimá äššitobden já puáhtá lasseen toohâđ iävtuttâsâid já adeliđ äššitobdeeciälkkámušâid säämi škovlimkoččâmušâin.
Tõt veekk ooudâs sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz, vähss säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši õõudâsviikkmõõžž, tuåimmai äʹšštobddjen da vuäitt lââʹssen tuejjeet eʹtǩǩõõzzid da uʹvdded äʹšštobddiceâlklmid säʹmmlai škoouʹlʼjemkõõččmõõžžin.
Helsigist 28.10. toollum čuákkimist oovdânpuohtui sämitige toimâ škovlimpolitiik syergist já oppâmateriaal rähten.
Heʹlssnest 28.10. såbbrõššum såbbrest čiõʹlǧǧee sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuužž škoouʹlʼjempolitiikk vuuʹdest da mättʼtem-materiaal valmšteeʹjen.
Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari mainâstij el.
Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari maainsti jm.
, ete sämitigge čuávu máttááttâs rähtimáin ihásávt sämimáttááttâs lovottuvâid, almoost máhđulâšvuođâi mield máttááttâsraportijd, uárnee ihásávt Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân lohtâseijee säminuorâi taaiđâtábáhtus já almostit sämikulttuurist tieđetteijee materiaal škoovlâi várás (Oktavuohta - nettilostâ).
što sääʹmteʹǧǧ vähss mättʼtõõzz valmšteeʹl piirieeʹjji sääʹmmättʼtem statistiikkid, čõõđat vuäittmõõžži mieʹldd mättʼtemrapoortid, reäšš piirieeʹjji Nuõrr Kulttur – poʹdde kuõskki sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv da čõõđat sääʹmkulttuurest teâđtem materiaal škoouli diõtt (Oktavuohta – neʹttlõstt).
Lasseen sämitigge iššeed máhđulâšvuođâi mield vanhimijd, virgeomâhâid já škovlim uárnejeijeid sämimáttááttâsân lohtâseijee aašijn já juáhá ihásávt stipendijd sämikielâ uáppeid.
Lââʹssen sääʹmteʹǧǧ veäʹǩǩad vuäittmõõžžeez mieʹldd puärrsid, veʹrǧǧneeʹǩǩid da škoouʹlʼjem riâžžjid sääʹm-mättʼtõsse kuulli aaʹššin da juâkk piirieeʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid.
Oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi oovdânpuovtij čuákkimân sämikielâi oppâmateriaaltile já olgospuovtij suu tuđâvâšvuođâ puáttee ive staatâ budjetiävtuttâs sistetuállee 110.000 euro lasseetmist sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân.
Mättʼtem-materiaalpiisar Hannu Kangasniemi čiõʹlǧǧii såbbra sääʹmǩiõli mättʼtem-materialvueʹjj da puuʹti õlmmsa puõʹtti eeʹjj riikk mäʹhssemplaaneʹtǩǩõʹsse kuulli 110.000 eeuʹr lââŠzztumuužžâst sääʹmǩiõllsaž mättʼtem-materiaal valmštumuʹšše.
Staatâtorjuu lasseetmân lii tuođâlâš tárbu, tastko materiaalvääni lii styeres eromâšávt nuorttâlâš- já anarâškielâ uásild.
Riikkveäʹǩǩvuõđ pââʹjtumuʹšše lij tuõttlaž tarbb, ko mättʼtem-materialvääʹnn lij jeäʹrben nuõrtt- da aanarsääʹmǩiõli beäʹlnn.
Tavesämikielâ uásild tile lii pyereeb, mutâ ij pyeri totkin.
Tâʹvvsääʹm beäʹlnn vueʹǩǩ lij pueʹrab, le⊚a ij sami pueʹrr ni tõt.
Uási tavesämikielâlii materiaalist kolgâččij uđâsmittiđ já meid vuáđumateraaleh váiluh ain.
Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž materiaalin bieʹǩǩ liâ oođumuužž taarbâst da še vuâđđmateriaal liâ veâl vännai.
Vuáđumáttááttâs tijmejuáhu-uđâsmitmist rahtum nubástusah oppâamnasij lođâspaaihij nubástusâin já meid joođoost leijee vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem lasetteh materiaalij uđâsmittemtáárbu.
Vuâđđmättʼtõõzz čiâssjuâkkoođumuužžâst tuejjuum muttâz mättaunnsi njõõđâlmpääiʹǩi muttsin da še tuâi vueʹlnn åårrai vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđđlaž oođumuužž lââʹzzte material oođeemtaarb.
Hovdâ Jari Rajanen já pajetärhisteijee Anssi Pirttijärvi oovdânpuovttijn čuákkimân máttááttâs- já kulttuurministeriö haldâttâhsyergi äigikyevdilis aašijd, el.
Jååʹđteei Jari Rajanen da pâʹjjtaʹrǩǩeei Anssi Pirttijärvi čiõʹlǧǧee såbbra mättʼtõs- da kultturministeria vaaldšemvuuʹđ ääiʹjpoddsaž aaʹššid, jm.
arâšoddâdem kyeskee lahâasâttem uđâsmittem, kieldâi staatâuásivuáháduv uđâsmittem já sämikielâ iäláskittemohjelm ovdánem staatârääđi kieđâvušmân.
vuõsspeâmmam kuõskki lääʹjjšeâttmõõžž oođumuužž, kooʹddi riikkvuäʹssriâšldõõǥǥ oođumuužž da sääʹmǩiõl jeälltemprograamm ouddnumuužž riikksuåvtõõzz ǩiõttʼtõõllmõʹšše.
Ulmen lii, ete staatârääđi tovâččij prinsiiplii miärádâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmist vala taan ive ääigi.
Täävtõssân lij, što riikksuåvtõs tuejjeʹči vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ sääʹmǩiõl jeälltumuužž tuåimmprograammâst veâl jooʹtti eeʹjj äiʹǧǧen.
Hovdâ Jorma Kauppinen oovdânpuovtij čuákkimân ovdâ- já vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustasâi uđâsmittem já uđâsmittem äigitaavlu.
Jååʹđteei Jorma Kauppinen čiõʹlǧǧii såbbra vuõss- da vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđđlaž oođumuužž da ođđumuužž äiʹǧǧtaaul.
Máttááttâshaldâttâs lii toohâm máhđulâžžân uđâsmittem ávus kommentistemmáhđulâšvuođâ päikkisiijđoinis.
Mättʼtõshalltõs lij vuäittmâʹsttam oođumuužž jurddji õlmmsa puʹhttem vuäittmõõžž dommseeidin.
Virgálâs ciälkkámušrieggee uđđâ vuáđustâsâin uárnejuvvoo čohčuv 2014.
Veerjlaž ceâlkâlmkõõrv ođđ vuâđain riâžžât čâhčča 2014.
Staatârääđi lii tuhhiittâm vuáđumáttááttâs uđđâ tijmejuávu ive 2012.
Riikksuåvtõs lij priimmâm vuâđđmättʼtõõzz ođđ čiâssjuâǥǥ eeʹjjest 2012.
Uđđâ vuáđustâsâi já tijmejuávu miäldásijd máttááttâsvuávámijd lii tárguttâs väldiđ anon čohčuv 2016.
Ođđ vuâđai da čiâssjuâǥǥ mieʹlddlaž mättʼtemplaan lij mieʹrr väʹldded âânnmõʹšše čâhčča 2016.
Sämikuávlu kieldâi čuovviittâstooimâjođetteijeeh Laila Palkinen (Iänudâh), Ilkka Korhonen (Aanaar), Risto Varis (Suáđigil) já Ruávinjaargâ kaavpug čuovviittâspalvâlemhovdâ Heikki Ervast oovdânpuohtii čuákkimân päikkikieldâidis sämimáttááttâs tile já ovdedemtáárbuid.
Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi čuõvtemtuåimmjååʹđteei Laila Palkinen (Enontekiö), Ilkka Korhonen (Aanar), Risto Varis (Suäʹđjel) da Ruäʹvnjaarǥ gåårad čuõvtemkääzzkõsjååʹđteei Heikki Ervast puʹhtte õlmmsa såbbra dommvuuʹdeez sääʹm-mätt-mättjumuužž vueʹjj da ooudâsviikkâmtaarbid.
Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka čielgij čuákkimân sämikuávlu kieldâi sämimáttááttâs finnim ruttâdem ovdánem.
Mättʼtõstuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka čiõʹlǧǧii såbbra sämmlai dommvuuʹd kooʹddi sääʹmmättʼtõõzz vuõǯǯum teâggtõõzz ooudâsviikkmõõžž.
Čuákkimân uásálistii lasseen sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode jesâneh.
Såbbra vuässõʹtte lââʹssen sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialluʹvddkååʹdd vuäʹssla.
Čuákkim amnâstâh lii pivdedijn finnimnáál škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst.
Såbbar aunnstõs lij raukkâmnalla da vuäǯǯamnalla škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest.