index2.php_option=com_content_task=view_id=838_lang=anaras.html.xml

Iänuduv já Suáđigil nuorah vyelgih väldikodálâš tanssâtábáhtusân	Enontekiö da SuäŠđjel nuõr vueŠlǥǥe väŠ lddkååddlaž taŠnsspoŠdde
Showtanssâjuávkku Eanodaga powerdancers já tááláš aalmugtaansâ tánssájeijee juávkku Jutatokka Suáđigilist ovdâsteh säminuorâid väldikodálâš Sottiisimoves – tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo Tamperest kesimáánust.	Showtanssjoukk Eanodaga powerdancers da modeern meertaansid taŠnssjeei Jutatokka SuäŠđjlest võborkâŠstte sääŠmnuõrid Tampere gåårdest ǩieŠssmannust riâššmõõžžâst åårrai väŠlddkååddlaž
Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, mii uárnejui Suáđigilist.	– pooddâst. SääŠmnuõri võboršeeŠǩǩid vaŠlljeeš SuäŠđjlest riõššum sääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠvest.
Tanssâkištoost palhâšuvvii meid Kietâruotâs nuorâi rijjâ taansâ juávkku já kärigâsnjaargâlâš hiphop – juávkku Gangstajuŋkkat..	Tanssǩeâštast ciŠsttješ lââŠssen Käsivarsi siid nuõri friij taans joouk da Karigasnjaarǥâst hiphop – joukk Gangstajuŋkkát.
) Kuovdâkiäinust já tanssâmáttáátteijee Merja Leinonen Suáđigilist.	SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠv ärvstõõlljen tuåimmje zumbafitness oŠhhjeei Bigga Aikio (video) Koutokeinost da tanssuŠčteeŠl Merja Leinonen SuäŠđjlest.
Tuámmáreh kijttii Eanodaga powerdancers – juávhu (kove vyelni) pyereest valmâštâllum taansâst, mii finnij keččeid fáárun.	ÄvstõõllâmluŠvddkåŠdd ǩeeiŠtai Eanodaga powerdancers – joouk puârast valmštõllum čuäŠjtõõzzâst, kååŠtt vaaŠldi ǩiiččeeŠjid mieŠldd.
Koreografia lâi maaŋgâpiälálâš já eromâšávt sämilippu, mii šoodâi tánssájeijei pihtâsijn taansâ loopâst, finnij kijttosijd.	Koreografia leäi määŋgpeällsaž da jeäŠrben taŠnssjeeŠji pihttsin looppâst šõddâm sääŠmlipp vuâǯǯai späŠssbõõžžid.
Taansâ lâi stivrim Rosa Pietikäinen já tast tánssájii Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf, Kristen Anne Ruotsala, Petra Ikonen já Sofia Kallionlähde.	ČuäŠjtõõzz leäi oŠhhjääm Rosa Pietikäinen da tõŠst taŠnssje Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf,
Suáđigil Jutatokka – juávkku (kove vyelni) tánssái kištoost taansâ mon nommâ lâi Boazu (puásui).	SuäŠđjelneeŠǩǩi Jutatokka – joukk čuäŠjti ǩeâštast taans, koon nõmm leäi Boazu (poro).
Tanssâ finnij kijttosijd šiev rytmist, njyebžilis liihâdmijn já maagisâš tobdost.	ČuäŠjtõõzz späŠssbõŠšše šiõǥǥ musiikkâst da feertak liikkumuužžâst da loomminallšem toobdlmest.
Tanssâ kuvvij tuámmárij mielâst pyereest poccuu talle ko tot lii ohtuu já siijdâst.	Tanss sueiŠmkrõõsti ärvvstõõllji miõlâst puârast puõccu, kååŠtt leäi õhttu da čiõkkrest.
Lasekijttosijd sij finnejii persovnlâš vyevist kevttiđ vuodduid taansâst.	LââŠss-späŠssbõõžžid vuåǯǯu vuõddji âânnmõõžžâst, kook leŠjje čuäŠjtõõžžâst pihttsen.
Taansâ lâi stivrim Riina Lindberg já tast tánssájii Ada Heikkilä, Nella Nikula, Elina Pulkkinen, Lotta Tervo, Eliisa Vaarala já Laura Kaaretkoski.	ČuäŠjtõõzz leäi oŠhjjääm Riina Lindberg da tõŠst taŠnssje Ada Heikkilä, Nella Nikula, Elina Pulkkinen, Lotta Tervo, Eliisa Vaarala da Laura Kaaretkoski.
Kunneemainâšume já stiipeend finnim Giehtaruohttasa mánát (Kietâruotâs párnááh) – juávhu (kove vyelni) lâi stivrim Käresavvoon škoovlâ máttáátteijee Taina Syväjärvi.	Cisttpeäggtõõzz da stipeeŠnd vuäǯǯam Giehtaruohttasa mánát (Käsivarren päärna) – joouk leäi oŠhhjääm Karesuvanto škooul uŠčteeŠl Taina Syväjärvi.
Taansâst lâi liähtu já tast oinui sämmilâš kulttuur.	ČuäŠjtõõzzâst leäi hääŠsǩâŠttem miõll da tõŠst pueŠđi õlmmsa sääŠm kulttur.
Lasseen juávhust lâi šiev ohtâvuotâ keččeid já lávdástem lâi makkuutteijee.	LââŠssen jooukâst leäi šiõǥǥ õhttvuõtt ǩiiččeeŠjid da čuäŠjtõs leäi puârast hääŠsǩõtti.
Kunneemainâšume já stiipeend finnij meid kärigâsnjargâlij nuorâi Gangstajunkkát hiphop-juávkku (kove vyelni) tanssáin Trift Shop.	Cisttpeäggtõõzz da stipeeŠnd vuâǯǯai še Karigasnjaarǥâst nuõri Gangstajunkkát hiphop-joukk. čuäŠjtõõzzineez Trift Shop.
Taansâ lâi stivrim Ville Köngäs, tot movtijdittij keččeid, tánssájeijein lâi šiev rytmi, sij tánssájii pyereest oohtân já koreografia lâi mudágávt hástulâš.	ČuäŠjtõõzz leäi oŠhhjääm Ville Köngäs, tõt vuâǯǯai ǩiiččeeŠjid loŋŋned mieŠldd, taŠnssjeeŠjin leäi šiõǥǥ hooddlaž musiikk mieŠldd taŠnssjumuš da koreografia leäi šiõttlânji väŠǯǯlõs.
Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist.	SääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeeiŠv rieŠššeš vuõssmõs vuâra SuäŠđjel ceerkavsiidâst.
Tábáhtus kulá väldikodálâš	Podd kooll väŠlddkååddliŠžže
– tábáhtusân já ton váldu-uárnejeijen tuáimá Sämitigge.	– poŠdde da tõn väŠlddriâššjen tuåimmai sääŠmteŠǧǧ.
Suáđigil tábáhtusân uásálistii ohtsis paijeel 400 olmožid já kiišton uásálistii 12 tanssâjuávkkud.	SuäŠđjel poŠdde vuässõŠtte õhttseŠžže pâŠjjel 400 oummud da ǩiõšttu vuäŠssõŠtte 12 tanssjoukkâd.
Ive 2015 säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Ucjuuvâst já ton väldikodálâš teeman lii muusik.	EeŠjj 2015 sääŠmnuõri čeäŠppvuõđpeiŠvv riâžžât Uccjooǥǥâst da tõn väŠlddkååddlaž teemmen lij musikk.
Sämmilâš paldâlâsteemast tieđetteh maŋeláá.	SääŠm palddlõsteemmest teâđtet mâŠŋŋlubust.
Suáđigil tábáhtusân lohtâseijee kovekišto palhâšumeh juáhhojeh škoovlâi kiđđâjuuhlijn.	SuäŠđjel čeäŠppvuõđpeivva kuulli karttǩeâst ciistid jueŠjjet škoouli ǩiđđprä䊞nǩest.