index2.php_option=com_content_task=view_id=889_lang=anaras.html.xml

AHR (KHO) linjij ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust	KHO linnjjii kuåivâslääŠjj suåvvtumuužžâst säŠmmlai dommvuuŠdest
Alemus haldâttâhriehti (AHR) adelij 25.6.	Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt lij ouddam eeŠǩǩ-ǩeŠrjjtuŠmmstõõǥǥ ođđ kuåivâslääŠjj suåvvtumuužžâst säŠmmlai dommvuuŠdest.
uđđâ ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust.	SääŠmteŠǧǧ lij läittam Tukes miõttmõõžž mašinõsttum kåŠllkuäivvamlooŠvi diõtt.
Sämitigge lii vaidâlâm Tukes mieđettem maašinlâš kollekoivumluuvijn Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán (táálááš Tave-Suomâ haldâttâhriehti) ruukilaavâ vuástásâžžân, ko Tukes ij lamaš selvâttâm love miäldásii tooimâ vaikuttâsâin sämikulttuurân.	RuäŠvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõŠtte (ânnʼjõž TâŠvv-LääŠddjânnam vaaldšemvuõiggâdvuõtt) kuåivâslääŠjj vuâsttlânji, tõn diõtt ko Tukes ij leämmaž čiõŠlggääm lååŠv mieŠlddlaž tuåimmjumuužž vaikktemvuõđi diõtt sääŠmkulttuuŠre.
Haldâttâhriehti tuhhiittij sämitige väidimijd.	Vaaldšemvuõiggâdvuõtt priimi sääŠmteeŠǧǧ läittmõõžžid.
Tukes já lopeoccee vaidâláin miärádâsâin AHR:n.	Tukes da lååŠvoocci leŠjje läittam tuŠmmstõõǥǥi diõtt Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõŠtte.
AHR toolâi haldâttâhrievti miärádâs vyeimist já komettij Tukes miärádâs lavâvuástásâžžân já tuhhiittij lopâlávt sämitige väidim Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán.	Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt õõŠni vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuŠmmstõõǥǥ viõǥǥâst da jaukkii Tukes tuŠmmstõõǥǥ lääŠjjvuâsttliŠžžen priimeeŠl loopplânji sääŠmteeŠǧǧ läittmõõžž RuäŠvnjaarǥ vuõiggâdvuõŠtte. ”
” Taat lii stuorrâ vuáittu sämmiláid já čáittá, ete ruukilaavâ kenigâsvuođâid iä pyevti hoittáđ sämikuávlust tuše ciälkkámušlattiimijguin.	Tät lij jõnn vuäittmõš säŠmmlaid da čuäŠjad, što kuåivâslääŠjj õõlǥtõõzzid ij vueiŠt håiddad säŠmmlai dommvuuŠdest pâi ciâlkâlmmõõntõõllmõõžživuiŠm.
Ruukilaahâ lii puáhtâm uđđâ kenigâsvuođâid já taid kalga väldiđ tuottân.	KuåivâslääŠǩǩ lij pohttam ođđ õõlǥtõõzzid da tõk âŠlǧǧe väŠldded tuõđâst.
Ruukilaahâ lii sämitiigán-uv uđđâ äšši já mist vaaldij jieijâs ääigi selvâttiđ maid ruukilaavâ olášuttem tuođâlávt váátá já ovdilko finnejijm lääččiđ ääšist tuáimee oovtâstpargomaalijd palgâsijguin, sämi-iäláttâsâi hárjutteijeiguin já siijdâiguin.	KuåivâslääŠǩǩ lij sääŠmtegga ođđ 䊚š da meeŠst mõõni äiŠǧǧ čiõŠlǧǧeed mâiŠd kuåivâslääŠjj tiuŠddepiijjmõš tuõttvuõđâst ooudald da ouŠddelgo vuäǯǯaim raajjâd ä䊚šest tuåimmjeei õhttsažtuâjjmaallid paalǥâskooŠddi, sääŠmjieŠllemvueŠjj vueŠǩǩneeŠǩǩi da siidivuiŠm.
Väidimijd valmâštâlâi mist juávkku, mast lijjii má. oovdânpyehtee Inga-Briitta Magga, lahâčällee Aimo Guttorm já vuáláčällee.	Läittmõõžžid valmštõõli meeŠst tuâjj-joukk, koozz kuŠlle mä. ä䊚š ouŠddepuŠhtti Inga-Briitta Magga, lääŠǩǩpiisar Aimo Guttorm da vuâllaǩeeŠrjtam.
Lam tuđâvâš, ete mii pargoost šoddii puátuseh ”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi maainâst.	Leäm toottvaž, što mij tuâjj oŠnnsti puârast ”, saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi maainast.
Sämitigge pivdá ráđádâlmijd ruukilaavâ heivitmist Tukes stivree pargo- já iäláttâsministeriöin sehe sierâ Tukesáin.	SääŠmteŠǧǧ räukk saaǥǥstõõllmõõžžid kuåivâslääŠjj suåvtumuužžâst Tukes jååŠđteei tuâjj- da jieŠllemvueŠǩǩminiŠstteriain di jeeŠrben Tukesin.
Maŋeláá sämitigge áigu orniđ ruukilaavâ heivitmist ohtsâščuákkim, kuus kočoh palgâsij, virgeomâhái, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim já Tukes ovdâsteijeid linjiđ ruukilaavâ heivitmist já čanosjuávhui oovtâstpargoost.	MâŠŋŋlubust sääŠmteŠǧǧ jordd riâššâd kuåivâslääŠjj suåvvtumuužžâst õhttsažsåbbar, koozz kååččat paalǥâskooŠddi, veŠrǧǧneeŠǩǩi, nuõrttsaaŠmi sijddsåbbar da Tukes võboršeeŠǩǩid linnjjeed kuåivâslääŠjj suåvvtumuužžâst da čõõnõsjoouki õhttsažtuâjast. ”
” Lii vaidâlittee ete väidimproosees lii pištám návt kuhháá.	Lij ǩeâhssai što läittamprosess lij pešttam nääiŠt kuuŠǩǩ.
Sämitigge lii iävtuttâm, ete Tukes heiviittiččij Ruávinjaargâ haldâttâhrievti miärádâs lopevuáháduvvâstis toos räi, ko AHR:st finniiččii ääšist linjim.	SääŠmteŠǧǧ lij eŠtǩǩääm, što Tukes suåvvteŠči RuäŠvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuŠmmstõõǥǥ lååŠppvueŠjj tõn räjja, ko Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđâst vuäǯǯčeš ä䊚šest linnjjumuužž.
Tukes ij lah návt toohâm.	Tukes ij leäkku nääiŠt tuejjääm.
Tääl ruukivirgeomâháá toimâ lii tovâttâm paijeelmiärášii vääivi love occei, sämitiigán, virgeomâháid já palgâsáid.	ÅåŠn kuåivâsveŠrǧǧneeŠǩǩ tuåimmjumuš lij tuejjääm pâiŠlmeäŠrrsaž vääiŠv lååŠv ooccja, sääŠmtegga, veŠrǧǧneeŠǩǩid da paalǥâskooŠddid.
Tuáivum, ete miärádâs mield oovtâstpargo Tukesáin ovdániččij tagarin, maid lahâasâtteijee lii uáivildâm.	Tuäivam, što tuŠmmstõõǥǥ mieŠldd õhttsažtuâjj Tukesin šõõdči tõnnallšem, mäŠhtt lääŠjjšiõtteei lij jorddam.
Sämitigge lii kiärgus oovtâstpaargon ruukilaavâ kenigâsvuođâi tevdim várás ”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi linjee.	SääŠmteŠǧǧ lij vaalmâš õhttsažtuõjju kuåivâslääŠjj õõlǥtõõžži tiuddumuužži diõtt ”, saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi linnjad.
Ovdâskodde tuhhiittij vyesimáánust ruukilaavâ 169 § miäldásii nubástus, mon mield Tukes puáhtá agâstâllum suujâ tiet occee pivdemist malmâuuccâmlove teikâ kolletoidemlove vyeimistorroom juátkimân teikâ ruukilopán teikâ ruukitorvolâšvuođâlopán kyeskee miärádâsâst meridiđ, ete looveest ohtâlistum toimáid pyehtih väidimist peerusthánnáá riemmâđ lopemiärádâs nuávditmáin. ” Ovdâskode toohâm nubástus lâi ovdiláigásâš já sämitigge oovdânpuovtij vala haldâttâhváljukode kuullâm ohtâvuođâst-uv, ete ovdilko riemih nubástuttiđ ruukilaavâ, vyerdih AHR linjim ruukilaavâ olášutmist.	ParlameŠntt priimi vueŠssmannust kuåivâslääŠjj 169 § mieŠlddlaž muttâz, koon mieŠldd Tukes vuäitt vuâđđõttum määiŠnest ooʒʒi raukkmõõžžâst malmmooccâmlååŠv leŠbe kåŠllškuŠlljeemlååŠv viõǥǥâståårram juätkkjumuužž leŠbe kuåivâslååŠv leŠbe kuåivâs-staanvuõđlååŠv kuõskki tuŠmmstõõǥǥâst mieŠrreed, što lååŠvest õhttlõvvõttum tuåimmtuâjaid vueiŠtet läittmõõžžâst huõlǩâni riõmmâd lååŠpptuŠmmstõõǥǥ jääŠǩǩteeŠl.”ParlameeŠnt tuejjeem muuttâs leäi teâpstum da sääŠmteŠǧǧ tuejjii eŠtǩǩõõzz veâl vaaldšemväŠlljkååŠdd kuullâm õhttvuõđâst, što ouŠddelgo kuåivâslääŠjj riõmât muŠtted, vueŠrtet Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt linnjjumuužž kuåivâslääŠjj tiuŠddepiijjmõõžžâst.
Muu mielâst ovdâskode miärádâs lâi ovdiláigásâš, ko váldá vuotân AHR miärádâs ”, iätá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi.	Miõlstan parlameeŠnt tuŠmmstõk leäi teâpstum lokku vääŠldeeŠl Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđ tuŠmmstõõǥǥ ”, särnn saaǥǥjååŠđteei Näkkäläjärvi.